24.10

Alustan siis tänast blogi eilsetest sündmustest. Käisime ikkagi kõik kolm eile Queensi klubis. Mis sest et me germoga pidime kella 5st ülesse tulema, mõtlesime et kuskil ühest on paras aeg hakata hosteli poole minema, siis saab 4 tundi magada. Istusime siis kuskil kella 12ni all receptioni ees, mingid uued saksa tüdrukud tulid meiega rääkima, jahvatasime siis nendega. Kuni tuligi aeg queensi poole minema hakata. Alguses oli vähe rahvast, aga lõpuks kogunes sinna ikka hulga. Sai tantsitud ja värki ja isegi oli normaalne pidu. Germo töökaaslane , üks prantsusepoiss oli ka peol, germo küll kartis et ta on üksi oma tiimist täna peol, ja teised magavad. Aga see oli suht täis end ka tõmmanud, me mõtlesime et kuidas ta küll homme tööle jõuab. Kella üheks me igatahes hosteli ei jõudnud, kuskil kahe paiku hakkasime tulema ja poole 3st oli teki all:D Hommikul ei olnudki kõige hullem ärgata, nagu ikka . Naljakas oli see et kõik teised magasid, meie germoga ärkasime ülesse. Lõpuks juba germo mõtles et nende tiim ei hakkagi ülesse tulema, ja läks ajas autojuhi ülesse, see ehmatas ära, et mis kell on, aga ajas kargud alla. Eilne queensi prantsusepoiss igatahes tööle ei jõudnud:D Oli nime taha kirjutanud SICK:D Aga kui me tahtsime hommikul endale süüa minema tegema ja lõunasööki tööle kaasa valmistama minna, siis tuli välja et köögi uks on lukus:D Keegi ei saanud sisse, lõpuks läks asi juba päris hulluks, sest rahvast kogunes ja inimesed pidid tööle minema, aga köök on kinni. Ühed poisid tegid endale selle katelokiga (on selline sõna eestikeeles?!) süüa :D Ootasime kuskil pool tundi ja siis leiti võti ka ülesse. Meie saime igatahes kõhud täis ja lõunasöögi valmistatud. Õnneks minu tiimist ärkasid ka kõik ilusti ülesse, et sellega mingi jama ei tulnud. Aga siis töööööööst! Mul on niiii tüdimus sellest praegu et ma ei taha üldse rääkidagi:D No hullemat tööd annab otsida. Kusjuures squashi korjamine mulle hakkas isegi meeldima. Selg ei olnud täna jälle üldse haige, ja üldsegi polnud väsitav neid samu põlde jälle tühjaks squashist korjata. Aga see selleks, siis läksime ju kive ja oksi korjama. Jube töö, täna tegime seda vist 2 ja pool tundi, päike paistab pähe, mulda keerutab koguaeg ülesse niiet silmad ja suu on koguaeg mullased ja hästi kuiv on. Muld on nii tuline et isegi crocsidega asutada on valus. AGA kõige hullem on selle töö juures see et see on nii mõttetult igav! MA ei tea, ma ei viitsi viriseda ka aga tänase päeva lõpp oli kõige jõhkram mis mul siiani olnud on. Lihtsalt aeg venis, lõpuks enam ei jaksanud oksa pärast kummardada ka sest selline tüdimus oli peal ja väsimus ja kõik sellised asjad koos:D Aga meil olid ju uued tüdrukud ka, ma tõesti tundsin nendele kaasa, sest juba squashi põllus olid nad nagu surmasoigud, ja oleksite te neid kive korjamas näinud. Ma arvan et nad ka e taha seda homset päeva, kus peab jälle sama asja tegema. Aga selline see Maurose farm on. Loodan et saan selega kiiresti ühelepoole, sest töö on ikka kohutavalt raskem kui teistes farmides. Nüüd tulin koju, läksid pesema, mul oli selline mullakord peal et kraabi raudharjaga seda maha. Jube lihtsalt, selline põllumees et ise ka ei usu. See et ma kodus kartuleid tänavu ei võtnud, see on juba sada korda tagasi tehtud:D Nüüd istun üksi toas, väga hea rahulik, gerda ja germo on tööl ja mina ootan hirmuga homset päeva:) Aaa üks asi veel, korjasime seal squashi põllus, ja madu vingerdas mingi pool meetrit minu jalast eespool tee peale squashi lehtede vahelt. Päris pikk oli ja väga rõve. Ma olen suht kindel et see oli see pruunmadu mis on maailma kõige mürgisem. Aga sellist külmajudinat küll sisse ei võtnud, sest sa lihtsalt ei saagi neid madusid seal põllupeal jälgida. Sina teed tööd mitte ei püüa madusid. See mees ütles,et võta tal sabast kinni ja siis umbes viruta ta pea vastu maad. JAA KINDLASTI ma teinekord siis teen nii!;) Jooksen kasvõi maole järgi, aga peaasi et sabast kinni saan. JÄÄB ÄRA!