Ja siit tuleb meie viimane püsiv aadress, see on teie viimane võimalus meile midagi saata :D
27 Cowies Lane
Stanthorpe
4380
QLD
Australia

28.02

Vaatan praegu uudiseid: haide hoiatus anti, et neid on siia rannikule väga palju tulnud.. Aga ega ma teid ära ei taha ehmatada :D õnneks on meie ainus veekogu siin ujula.

Mida ma siis tänasest kirjutan. No mitte midagi uut pole mul küll teile rääkida. Ja ma arvan et järgmised 6 nädalat on suht sama seis. Ma ei tea kuidas ma need blogid endalt välja hakkan pressima. Et siis veebruari viimane päev, ja nii soe ! Üle pika aja oli päris soe töötada, tegime nagu ikka, alguses brokkoliinisid, siis brokkoleid ja pärast tegime veel brokkoliinisid. Mulle meeldib neid liinisid rohkem pakkida, ma ei tea miks, võib olla sellepärast et siis kuuleb muusikat, aga brokkolid on liiga igavad, lihtsalt lapi kasti. Brokkoliinisid saad ikka lõigata ja neile kummipaela ümber panna ja ühe sildikese ka :D Niiet tegevust nendega jagub. Nüüd hakkab vist väike äikesetorm siiapoole liikuma, vaikselt juba taevas paugub siin. Ja kui ma jooksmas käisin, siis valisin ka ikka kõige õigema aja, olin poole peal ja minu pea kohale ilmus ilus tume vihmapilv. Niiet sain ikka vihmaga joosta, autod sõitsid mööda ja nad vist vaatasid küll, et kes see loll siis vihmaga jookseb. Aga mulle oli see just selline jahutav:D kuigi vihmapiisad on siin ka nii suured, nagu 10 eesti vihmapiiska kokku. Kui üks pähe langeb, siis on kõik juuksed kohe märjad. Nii nagu oleks otse pesust tulnud. Jap, palju pole siin vaja.

Austraallased on segased selle Oscari gaala pärast vist, näitavad lausa kaks korda seda showd. Päeval jätsid isegi meie lemmiku saate ära, alati lõunapausi ajal me vaatame Elle Show'd, aga täna oli siis Oscarite jagamine selleajal. No neil on ju kaks nominaati ka, Kidman ja ma ei tea kes see üks oli Jackie oli igatahes ees nimi. Nagu see teid tegelt huvitaks :D

Mina ei tea mida ma homme ja ülehomme ja üleülehomme teile siia kokku luuletan, aga loodan et midagi siiski tuleb. :D kui asi täitsa poisiks läheb, eks ma siis hakkan tõsiselt luuletama..

27.02

Liiiiis kallike, Palju Õnne veelkord! (L)

Ma pean lausa teile rääkima eilsest pubist. Sain sõna otseses mõttes šoki. Kuigi ma olen ennem ka seda tähele pannud, siis eile panin ikka täiega :D No ma ei tea, naised, tegelt ei saa naised ka öelda, vanad prouad 100+ vanuses käivad siis tantsimas. Osad on endale miniseelikud selga ajanud, et ikka tselluliit, mis jookseb kuni kanna aluseni välja, paistaks. Osad on nagu otse põllutöölt kohale jooksnud ja siis end täis joonud. No ausalt, vanad inimesed on rohkem täis kui noored, räuskavad rohkem kui noored ja üldse on hullemad kui noored. Ja üks on paksem kui teine, ime et seal veel liikuma mahub. ÕUDNE! Aga samas, see oli küla pubi ka, niiet ei saa siin midagi rääkida. Ma ütleks ainult vaesed poisid :D Aga nagu te aru juba saite siis ma käisin eile pubis, alguses mõtlesin, et mul on seal raudselt nii igav, teised tüdrukud kaovad kuskile ära, räägivad oma sõpradega või mida iganes. Aga kui ma uksest sisse sain minna, juba tulid mulle tuttavad näod vastu. Kõik uurisid kuidas mul läheb ja mul oli pigem tegemist et ära sealt saada :D niiet tuttavaid oli isegi liiga palju, lahe on üldse käia kuskil pubis ja sul on seal nii palju tuttavad, nagu hiiumaal juba:D Ja siis nägin seda poissi kes meiega koos õunafarmis töötas, küsisin siis ka et kuidas seal läheb. Ütleme nii, et ma olen õnnelik, et me sealt ära saime. Igatahes kui me sealt ära läksime siis oli võetud 4 poissi kohe meie asemele. Ma ei tea kaua nad seal töötasid, aga mingi päev oli härra närvihaige isiklikult uuesti põllule tulnud ja seal räuskanud midagi, et ma tahan ainult 4 inimest! Ise teate kelle ära saadate, aga kaks tükki peavad minema. No ma ei tea kes siis läksid. Ja siis ta oli meie endise supervisori vallandanud, ja nüüd on selleks üks itaalia mees. Päris hullumaja igatahes..

Täna magasin ikka tõesti kaua, kella 11neni vist. Siis olin arvutis, sõin -no nii mõnus pühapäeva hommik! Ja siis mõtlesin et võiks natuke koristada, tõmbasin siis tolmuimeja välja ja hakkasin mööda maja sellega ringi laksma. Päris nõme tolmuimeja oli, eriti ei imenud, aga vähemalt midagigi. Siis tegin köögi korda, pesin kellegi nõud ära, olgu öeldud et ma olin üksi kodus. Üks tüdruk töötas ja teised olid vist kuskil linnas. Üksi on ikka nii mõnus üle pika aja olla, tõesti ma nii nautisin seda! Ja nüüd varsti lähme gerdale järgi. Homme uuesti tööle, ja järgine nädal pidi väga palju brokkoleid ja brokkoliinisid pakkida olema.

Aa, kas ma eile seda rääkisin et meile tuli siia uus saksa tüdruk. Niiet nüüd on meil siis kamp koos. Minu arust tundub tüdruk täitsa normaalne, aga sellele teisele saksa tüdrukule ta vist väga ei meeldi, või ma ei tea ka. Ta pidi selline olema kes kohe oma arvamuse välja ütleb, isegi tööjuures, et kui ülemus talle kasvõi midagi ütleb siis ta hakkab vastu :d Niiet nalja äkki hakkab seal saama, ta pakib meiega ka brokkoleid ja brokkoliinisid.

26.02

Ma olen nii kahevahel, kas minna pubisse või mitte. Ise ma eelistaksin seda viimast varianti, aga te teate mind ju, kui keegi koguaeg palub et tule tule! (nagu Rike ja May) siis ma ei oska ära öelda. Hiiumaal oli sama asi , sa tead mida ma mõtlen :D Aga igatahes, tüdrukud siin lunivad. Ja Rike ütles järgmine nädalavahetus meil ei tule kahte vaba päeva niigunii, et lähme! :D Et siis ma ei tea mida teha..

Aga täna tahtsin kohe hästi kaua magada. Esimene kord tegin silmaluugid lahti ja kell oli 7, mõtlesin kohe et EI maria, sa ei ärka vabal päeval nii vara ülesse, niiet pressisin end sõna otseses mõttes uuesti magama. Uuesti ärkasin kell pool 9 ja ka see tundus liiga vara aga ma ei suutnud enam magama jääda. Niisiis olin paar tundi niisama logeledes arvutis. Siis keetsin endale mannaputru. Oh ma olen lausa mannapudru sõltuvuses hommikuti :D Ma ei tea mis mul viga on, eestis ma ei suutnud küll hommikuti putru süüa aga siin läheb see nii libedalt alla . Siis vaatasime telekat tüdrukutega, ja olin veel arvutis :D Pesin pesu nagu hea laps ikka teeb ja siis skaipisn koju. Ja ega muud polegi midagi teinud. Hea logelemise päev on olnud. Mõnus on ikka oma „kodus“ niisama olla, nagu ei pea tööl olema.

Ja mis ma veel tahtsin lisada, et täpselt 3 kuu pärast ärkan ma oma voodis ülesse! (H)

25.02

Saatsime Gerda bussipeale, või no tegelt juba linnas ütlesime tsaupläu. Nüüd on terve tuba ainult minupäralt! :D

Uskumatu, aga täna ülesse tõustes ei olnudki nii külm, nina oli täitsa soe, ja külmavärinaid ka ei tekkinud. Aga ma magasin ka kampsuni ja pikkade pükstega, ma ei tea kui mul oleks täna ka külm olnud, siis vist oleks pidanud talvejope järgi minema. Mu siin küll ei aita. Gerda magas üldse villaste sokkidega :D Aga ta ütles et tal polnud ka külm magada täna. Tegime tööd 8 tundi, ja sain teada et pühapäev on mul ka vaba. Niiet kaks vaba päeva, õnneks järgmine nädal oleme me väga tegus, vähemalt öeldi meile nii. Et päris palju brokkolit ja brokkoliinisid tuleb pakkida. Ja täna oli meil palgapäev. 40 tundi saime eelmise nädalaga kirja! Palju lihtsamalt ikka tulid need tunnid kui õunafarmis, seal ikka maksid iga minuti eest sellist verehinda, et vähe pole. Võtsime täna siis paaar brokkolit ka kaasa, neid poolpiduseid ja igatepidi loppis brokkoleid. Aga ega maitse välimusest ei muutu :D

peale tööd läksimegi autoga stanthorpesse, käisin pangas, panin raha peale. Ja siis pangast välja tulles, tuleb minu juurde selline vanem räsitud välimusega mees. Ma ehmatasin alguses ära, et mida ta nüüd ajab?! Aga siiski, tuli minu juurde küsima, ega ma võtit panka ei jätnud, sinna laua peale. Õnneks pole mul mingit võtit, niiet vastasin EI. Siis helises telefon, pagast teller helistas mulle, et ega m võtit panka ei jätnud :D Päris hoolitsevad, aga siiski polnud see minu võti. Linnas siis läks gerda bussipeale, ja me oleme nüüd kolmekesi .

Väike mitteoluline lisa: Kui ma jooksmas käisin siis leidsin siit sellise tänava nagu „ Minuti lane“päris eestimeelne koht :D

24.02

Issver, kell on juba niii palju ja ma pole veel ikka blogi kirjutama hakanud. Aga mul on vabandus, tegin gerdale seda kihluspeo kinki. Kirjutasin neid retsepte ja nalju ja siis kärsatasin paberi ääri. Sellest suitsu haisust olen ma nüüd küll päris hea laksu all, mis sealt kärsatamisest tuli. Aga nüüd on see valmis, ja päris ilus tuli lõppkokkuvõttes välja! Edasi hakkame telekat vaatama, täna on Grey anatoomina ja õhtul meeleheitel koduperenaised! :D Niiet selline tüdrukute õhtu hakkab, kuigi jälle maja läheb külmaks. Peakski endale sokid uuesti jalga otsima ja teki ka siia vedama, kuigi isegi siis on siin külm, ja hommikul! Uhdaaa, hea et juuksed härmas pole. Täna hommikul oli küll selline tunne, et kui aknast õue vaatasin, lootsin näha suur lumehange õues, aga vastu vaatas palmipuu ja selge taevas. Ja mina toas värisen, need kaks nagu eriti kokku ei lähe! Täna öösel olen ma veel kavalam, pikkade pükstega lähen ka veel magama, siis peaks normaalne olema, sest täna sellest magamiskotist ja sokkidest eriti küll kasu polnud. Aga ma siiski veel naudin seda külmust :D Ei pea koguaeg soe olema! Ja kui ma teie peale mõtlen mida te seal üle peate elama, siis on meil siin kõkimõki. Te vist laseksite ujumisriietes sellise temperatuuriga siin ringi, aga me väriseme:D Nii täna pakkisime ainult brokkoliinisid ja 7 tundi mitte 8, ja rohkem midagi uut polnudki. Aa, sellest kiirest korea tüdrukust ma ei tea mis saanud on, igatahes mulle tundub et ta pole enam üldse kiire, või siis ei viitsi enam pingutada, VÕI siis ma olen arenenud:D Aga täna ma tegin temast küll mingi 4-5 kasti rohkem. Ja muidugi sööme iga pausi ajal maasikaid! Peaaegu oleks unustanud: Ilusat Iseseisvuspäeva!

23.02

Et siis 23 veebruar juba jahm. Homme on teil kõigil vaba päev, aga meie töötame ikka nagu tavaliselt. Täna ülesse ärgates olime lausa külmumas. Täpselt nagu meil talvel kodus, kui ei ole köetud vms. Panime aga sokid, pusad, joped selga, tegime oma toimetused ära ja läksime tööle. Täna ma küll magan vist sokkidega. Põhimõtteliselt terve päeva olingi jopega töö juures, sest soojaks lihtsalt ei läinud. Suvi hakkaks nagu siin läbi saama, ja siin on majad ka sellised nagu pappkarbid ju. Ega soojustust seintel pole, kui õues on kuum on toas ka nagu saunas ja kui õues on külm, sis on tuba ka nagu jääkamber. Tööl olin isegi täna korea tüdrukust ühe kasti võrra kiirem! :D edusammud.. aga meile üleüldiselt öeldi et peate kiiremini tegema, sest muidu me ei jõua valmis. Ja siis ma vaatasin ühte tüdrukut, see oli küll täielik uimerdis, nii aeglasti tegi neid brokkoliinisid, kuigi meil käsiti kiiremini teha. Naljakas on see, et ta inglise keel on päris halb, ja siis teised vist küsisid kust sa päris oled, pidi olema kanadast :D ma olin nagu mismõttes?! Inglise keel nii halb ja kanadast, et see pole võimalik. Aga siis tuli välja et ta on prantsuse-kanadalane. No eks see seletab seda keeleoskust. Pauside ajal sööme aga maasikaid, niipalju kui sisse mahub. Ja see ongi tänasest tööpäevast kõik. Peale tööd läksime, või siis tahtsime minna siis oma eelmisesse farmi tunde kirja panema. Olime juba Stanthorpe linnast väljas, mäki ees täpsemalt, ja siis gerda helistas sinna farmi, ja Fredi naine võttis vastu ja ütles et teil ei ole küll vaja siia tulla, ta paneb need ise kirja. Niiet keerasime autol otsa ümber ja sõitisime koju tagasi. Nüüd hakkavad toas jälle külmaks minema, istumegi tekkidega teleka ees ja vaatme mingit filmi „2012“, päris absurd, räägib maailmalõpust, aga suurem asi küll pole. Ja siis hakkan Gerdale retsepte paberi peale kirjutama. Ongi kõik tänasest päevast.

22.02

Tere õhtust jälle! Taaskord on üks päevake uuesti loojakarja saadetud ja nii see Austraalia aeg lüheneb. Õnneks lüheneb ta toredalt, mitte nagu oli õunafarmis kus lootsid juba hommikul et päev oleks läbi. Siin on nagu teistmoodi, ärkad hommikul küll ülesse, oled väsinud, aga tööle lähed parema meelega ja sa tead et oled koguaeg nagu kodus. Iga pausi ajal(neid kaks tükki tegelt ainult ongi) tuleme tuppa, keerame teleka tööle ja istume niisama diivani peal. Tööst ma ei viitsi teile rääkida, sest see oli samasugune nagu ikka, alguses pakkisime brokkoliinisid , pärast brokkolit. Aa, ma tahtsin seda kirjutada, et üks korea tüdruk on mingi mega kiire, ja ma koguaeg proovin temaga sammu pidada, aga ta on tavalisel alati minust ühe kasti võrra ees. Aga igapäev ma üritan tema tempos püsida, ja täna hommikul vaatasin, et ma tegin temast ühe kasti rohkem! :D Ma olin päris õnnelik, aga mida päeva poole, seda kiiremaks ta jälle läks niiet lõpetades ta vist oli ikka ühe kasti võrra minust ees. Mingi räige turboga teeb ka seal. Ja teate mida me saame tasuta siin süüa, maasikaid! Värskeid, punaseid maasikaid! Teised pakivad meie kõrval neid, ja selliseid poolpiduseid nad sisse ei paki, ja need lihtsalt visatakse minema. Aga süüa nad kõlbavad, isegi väga hästi, osadest ma ei saagi aru miks nad ära visatud on, aga iga pausi ajal laome endal peod täis ja sööme neid kahe süüpoolega. Täna tõime päeva lõpus endale isegi karbid, panime need kuhjaga täis ja siis sõin tambitud maasikaid jogurtiga, eestist tavaliselt sööme seda hapukoorega aga siin on see nii kallis. Seda süües tuli täielikult eesti suvi meelde, kuidas sai neid maasikaid endale ikka sisse aetud.

Ja ma olen koguaeg ära unustanud kirjutada teile sellest, et meil oli siin üks väikene hiireke ka. Kui üksõhtu Unot mängisime siis Gerda nägi, et hiir jooksis meie kuivainete kappi. Ei osanud me siis midagi teha, lükkasime kapiukse kinni ja hommikuks oli seal rodu hiire väljaheiteid, kui nüüd viisakalt end väljendada. Kuid nüüd on ta kahjuks vist otsad andnud, sest peremees pani talle magustoiduks rotimürki, õnneks me pole ta laipa veel leidnud, aga ega see meeldiv kokkupuude kindlasti ei oleks.

Minge vaadake siis meie häärberist pilte ka, oma toast ma pilte ülesse ei pannud veel, kuna see oli liiga segamini. Pesime eile pesu, ja kõik kapiuksed olid märgasid kaltse täis, enamus küll minu omad, sest õues vihma sadas ja kuivatada sai ainult toas. Niiet kui need nüüd ära kuivavad siis võin meie toast ka pildi ülesse panna. :D

Teate mis Gerda praegu tuppa tulles ütles (nõrganärvilistele ei soovita eriti lugeda veel Gerda perekonnal :D ). Igatahes gerda sõnad olid: „ Oh, ma võiksin siia vist elama jääda!“ ei tegelikult ka väga kodune tunne on siin, kusjuures meie maja taga on lehmad. Täna aiast pilti tehes, sai ikka seda vinget kopsirohtu tunda... täitsa kodu mis kodu! :D

21.02

Enne eilset magamaminekut vaatasime telekat, või no tahtsime vaadata, aga meid segas kõva müristamine ja välgutamine, niiet pidime voolu välja võtma. Ja kuna me veel magama ei tahtnud minna hakkasime UNO't mängima, neljakesi mängisime ja väga lahe oli. Mina muidugi kaotasin, aga no eks te kõik seda lauset teate, et kellel ei vea.... No küll te teate :D Siis läksimegi magama, üllatavalt hea uni oli ka veel, sest tavaliselt ma uues kohas kohe esimene päev hästi ei maga. Aga siin oli küll nagu kodu tunne. Hommikul ärkasime kell 6, ja 6.30 hakkab ju töö. Nii hea oli hilja ärgata, mitte et pead tund aega ennem tööle minemist ärkama. Tegime kiiresti pudru valmis, sõime pudru ära ja läksimegi ümber nurga tööle. Alguses pakkisime brokkoliinit ja pärast peale lõunat jälle brokkolit. Tööpäevad lähevad küll väga kiiresti ja mõnusalt. Meil on ju koguaeg raadio põhjas, niiet saad seal omaette muusikarütmis pakkida. Väga hea on see küll, mulle vähemalt meeldib muusikaga töötada. Peale lõunat hakkas jälle selline räige müristamine pihta, vahepeal lasi sellist pauku, ma mõtlesin, et keegi lasi minu selja taga püssist. Seljast käis nõks läbi küll :D ja siis tuli meil rahet, sadas nagu oavarrest vihma, ühesõnaga päris tugev torm käis üle. Aga meie töötasime, töötasime oma 8 tundi, samas täna oleks õunafarmis täiesti raudpoltkindlalt olnud vaba päev. Ja kui õnnelik ma selle üle oleks olnud siis :D tööpäev läbi, pesime oma tasuta pesumasinas pesu, ja siis läksime linna poodi. Kuna söök oli küll otsakorral. Ja samas käisime ka hostelist läbi kuna tahtsime oma palgalehti kätte saada, ja õnneks nad olidki seal, aga ainuke jama on selles et posid ei pannud ikkagi meie tunde kirja, niiet meil olid ainult ühe päeva tundide eest makstud. Nüüd helistasime sinna närvihaigele ja ta ütles et te peate ise farmi tulema ja tunnid kirja panema, siis saame ikkagi oma palga kätte. No eks me lähemegi, see tüdruk siit majast Ricky pidi meid ära viskama sinna. Ja hea asi on veel see, et nad panid ikkagi meie viisapäevad ka kirja. Niiet natuke veel ja siis on mul teise aasta viisa käes! Nüüd hautame kapsast ja vaatame KotaVõtat. Ja homme siis uuesti tööle ja nii veel 2 kuud;) ainuke jama ongi siin sellega, et eriti interneti ühendust siin ei ole ja telefoni levi on täiesti NULL. Aga ega kõike head ka ei saa.

20.02

Teate kui hea!!!! istume, või no lesime gerdaga kolmesel pehmel diivanil ja vaatame telekat. Täpselt nagu kodus, maas on pehme vaip, mida pole minu tallad küll tükk aega juba tundnud. Toas pakkisime juba kõik lahti, asjad on suures kapis, voodi madrats on nagu pilv minujaoks. Oh kõik on siiani nii hea veel. Köögis on kõik asjad olemas, potid, pannid, lusikad , kahvlid, no kõik! Enam ei pea piima kuskilt moosipurgist jooma. Just käis see peremees ka siin majas, vaatas kas kõik on korras, ta on ka ikka väga sõbralik! Ja tund aega hiljem tuli siia veel üks nunnu korea tüdruk, ja järgmine nädal tuleb veel üks saksa tüdruk siia. Homme kell 6.30 hakkab töö, me ei pea enam tund aega ennem ärkama, saame kauem ka magada, kuna farm on kohe maja nurga taga.

Eile siis käisime pubis, aga meid ei lastud alguses sisse, kuna jätsime oma ID kaardid karavani. Hakkasime siis tagasi karavanparki jalutama, ise mõtlesime et tsiiisas kui kaugel see on. Õnneks võtsid eestlased meid peale ja me saime nendega ruttu id kaardid toodud. Pubis oli suht normaalne, päris palju rahvast oli stanthorpe kohta, ütlesime siis hosteli tüdrukutele tsau ja eestlasetele ka tsau, kuigi ma arvan et me kohtume veel millalgi. Hommikul ärkasime pool 9 ülesse, sõime , lesisime nagu ikka arvutites ja siis läksime linna. Mu plätud ju ütlesid ülesse ja pidin endale ruttu uued muretsema, mingid odavad kuskilt õnneks leidsin. Ja te ei kujuta ette kui palav täna oli ilm, isegi mu ripsmete pealt tilkus vett . Kuna meil oli siis viimane päev Stanthorpes, tegime endale preemiaks, või tegelt ma ei teagi miks, aga me käisime restoranis. Tellisime mingi kana-kartuli-juustu-salati värgi, päris hea oli. Ja peale seda jalutasime jälle karavanparki. Kuna ilm oli ikka nagu saun, no tõesti ma ei võta saunas leili ka nii kuumalt, läksime basseini ligunema. Seal oli täpselt selline tunne nagu oleks kuskil soojal maal puhkusel, ja niisama sulistaks basseinis. Siis õhtul tuligi see tüdruk meile järgi ja me kolisimegi siia ära. Teine eesti tüdruk kolis nüüd meie karavani, see on palju suurem kui nende oma oli, niiet hea et nemad meie karavani said. Ja karavani receptionist öeldi meile et me oleme toredad tüdrukud :D (pidin siiski ära mainima)

Kõik on OK, aga siin on niiii palav:D Jube, konditsioneeri kahjuks pole, aga ega kõike hea ka ei saa. Hea asi on see, et karavanis oli veel hullem.

Ja teate ma praegu jamasin mingi pool tundi et blogi ülesse saada, siin ju pole netiühendust eriti ja levi pole siin ammugi

19.02

Täna ma oleks äärepealt blogi kirjutamise maha maganud. Oi oi oi! Täna oli meil siis vaba päev, mõtlesime kohe et magame täna hästi kaua. Kell pool 8 läks uni juba ära, niiet saime ilusti oma une täis. Ärksime hästi kaua, võtsime voodisse oma läpakad ja olime hommikul netis. Nii mõnus oli lihtsalt lesida oma väikesed karavanis. Siis rääkisin hannjuushaga ja oligi juba keskpäev käes. Jube palavaks kiskus, karavan seest oli küll nagu saun, küll mitte 100 kraadine aga 30 oli ilusti sees. Siiiiis, me käisime linnapeal, kuna ilge jäätise isu tekkis, ostsime jäätist sõime jätsi, peale seda läksime siia karavan pargi basseini ulpima. Päris külm vesi oli ja päris must ka. Niiet eriti kaua seal me ei soovinud olla. Aga see oli nii väike bassein ka, hea karastus vähemalt. Peale seda eksploorisime natuke siin karavani parki, siin on mingi vaatluspunkt isegi linna peale, tegin pilte ka, mingit WOW efekti muidugi ole, aga mis sa ikka tahad mingisest väikesest künkast. SIIIIS lollitasime niisama oma karavanis, tegime pilte ja naersime omaette. Lasime arvutitest eesti laule ja kargasime niisama siin karavani ümber. Nii mõnus päev! Me oleme siiani nii õnnelikud. Nüüd kell juba läheb päris paljuks, peaks varsti hakkama sättima ja siis me lähme pubisse, saame eesti poistega kokku ja ütleme hosteli tüdrukutele sauki, kuna homme me ju läheme oma uute kodusse. Ja ärge siis ära ehmatage meie karavani piltide peale, me teame et meil on siin nii segamini :D aga me lihtsalt viskasime asjad siia putkasse kuna me teadsime et lähipäevil me sõidame uute kohta. Niiet mingit korda me üldse ei viitsinudki luua. Ja näiteks, kui mingi pisemgi toidutükk kuskile lauapeale jääb, siis tunni pärast on selle ümber ka peal mingised sipelgad. Päris hull, nälgas sipelgad on siin. Hm, ja millest ma veel tahtsin kirjutada, et kuna meil potte, panne, tasse, taldrikuid siin pole, ja me taha neid osta ka, kuna homme me lähme ju niigunii teise kohta ja seal on kõik olemas. Siis minu tassiks on moosipurk, gerdal on 2 liitrine jäätisetopsik, taldrikud on kas papptaldirkud või plastikkausid, ja kahvlid ma kogemata võtsin hostelist kaasa :D aga ma viin selle esmaspäeval sinna tagasi. Kui me sööma hakkame , siis on alati nii naljakas, millest me ometi sööme. Näiteks täna tegin omale hommikuks putru nii, et panin pudru plastikkausi sisse, kallasin kuuma vett peale ja panin mikrokasse. :D Ja pudru tuli missugune, nagu Miki! Ei peagi olema kaussi ja ei peagi putru keetma, saab lihtsaminigi. Okei ma nüüd lõpetan, vaadake siis pilte.

18.02

Oleme jälle gerdaga õnnelikult kaheinimese voodis, pikutame ja surfame netis. Kas paremini ei saaks veel minna?! Hommikul läksime siis taksoga oma uute farmi, te kukute pikali kui teada saate palju takso hind oli. Ma küll ei oska öelda mitu km sinna farmi oli, aga mingi 10 minuti teekond, ja maksma läks 38 dollarit. Päris hull, aga samas muidu me ei oleks ju sinna saanud ka. See oli ainuke võimalus ja ega me ei põe ka. Töökoht oli päris pisike , kui me alguses pakkimise shedi nägime, pandi meid siis kohe borkkoliinisid pakkima. Pidime parajad päntsud tegema, nendele kummipealad ümber panema, mingi sildi ka külge panema , siis otsad ära lõikama, ja läksidki need lindi peale. Aga kui need tüdrukud meile seda näitasid ette, siis nad tegid kõike nii kiiresti ja nii ilusad päntusd tulid. Ja kui ma alguses enda omi vaatasin, siis arenemisruumi ikka jätkub. Õnneks iga tunniga asi ikka läks paremuse poole ja kui see töö läbi oli, siis ma olin enda tulemusega päris rahul. Seda tegime kuni lõunani. Kui meil lõuna oli, pool üks , siis kutsus üks tüdruk meid sinna majja kus nad elavad. Ja teate kui ilus see maja on, hästi korralik, no täielik elumaja. Köök on ilus, PESUMASIN! Me ei pea enam pesu pesemise eest maksma! Suurtuba koos telekaga, ja siis magamaistoad. Kuna me kolime esmaspäevast sinna, siis saame endale ena toa! Ja farmer isegi tõi meile juba voodi, ja nad pidid linad ja padjad ja tekid ka orgunnima! Ma ei tea, sellise luksusega pole ma küll siin harjunud, et kohe paugupealt tuuakse voodi ka kohale. Oh see kõik on nagu liiga hea et tõsi olla. Farm on hea, farmerid on toredad, töölised näivad ka sõbralikud, töö on lihtsam. Need 8 tundi tulevad palju kergemini kui seal õunafarmis. Tänane päev läks mul küll palju kiiremi , võrreldes selle teisega. Appi ma ei teagi mida veel kirjutada, kui me sinna kolime, sinna häärberisse, siis me hoiame nädala pealt 150 dollarit kokku! Saate aru, me elame selle rendi rahaga, 50dollarit nädal, kuu aega seal, kui me oleks hostelis selle nädalaga kulutanud. Aga meil on juba preemiaks välja valitud ka mida me selle rahaga teeme, või no ühe nädala pealt kokku hoitud rahaga siis. Ronime üle Sydney silla. :D Päriselt, tundub päris hea. Kui me nädalas hoiame 150 dollarit kokku, siis korrutage see 7, sest niipalju hoiame me üldse selle aja pealt kokku mis me siin oleme. No ma olen igatahes õnnelik, et me nüüd selle koha saime, sest raha kokkuhoid on lihtsalt metsik. Sealt farmist ka nad vangutasid päid, et kuidas üldse saab nii palju raha sisse kasseerida nädala pealt?! Aga no saab, ja inimesed maksavad ka. Tagasi töölt saimegi selle tüdrukuga kes meile seda maja näitas, tal on auto ja kui me linna poodi tahame minna, siis saamegi arvatavasti temaga. Maksame mingi bensu raha ja olemegi linnas. Pühapäeval kolime temaga sinna farmi ka. Aga praegu oleme oma karavanis nagu enne mainitud ja oleme üliõnnelikud! Homme ja ülehomme on vaba päev, aga meile kuluvad need ära..

17.02

Pole midagi uut siin päikese all. Tänase päeva jutuajamised:
Maria: See päike lihtsalt kõrvetab me viimsed ajurakud ka ära. Mõtle, pärast me ei saa enam ülikooligi sisse!
Gerda: Pssthhsst!
Maria: Mis sul juhtus?!
Gerda: Läksingi juba lolliks ära...
Nii täna siis läksime tööle nagu ikka, väga vastu tahtmist. Kuigi isegi tunnid läksid kiiresti, minul vähemalt, gerdal , nagu ta ütles et venis nagu kaameli tatt. No hea mulle! :D Ja minul aitas väga see tänast päeva mööda saata , et me rääkisime mille jaoks me siin pirne korjame! Rääkisime kõik oma austraalia edasise tripi läbi, kõik Brisbane, Gold Coasti, Sydney, Melbourni üritused rääkisime läbi. Et selleks me ju siin oleme, et endale midagi lubada ka! Ja kuidas see mulle energiat ikka andis, siis sain aru, et ega ma seda tööd ju niisama lõbu pärast ei tee, ma tahan pärast ikka midagi näha ka! Ja need tunnid läksid õnneks palju kiiremini, aga peale seda rääkimist ootame ikka väga 8ndat aprilli et saaks siit minema.

Alustan uut lõiku, asi hakkab põnevaks kiskuma:D Ma pole teile rääkinud, aga me oleme nüüd natukene aega jamanud selle karavanpargiga siiski. See eesti tüdruk kellest ma mõned blogid tagasi kirjutasin, said kuskile paprikaid pakkima, ja siis me oleme nüüd põhimõtteliselt terve nädal temalt oodanud vastust, et äkki me saaks ka sinna tööle, nendel on auto ka ja me saaks ilusti karavani kolida ja nendega tööl käia. Aga kahjuks ei olnud ta küsinud, või õigemini, ei leidnud sobivat momenti et küsida kas me saame tööle. Nii me siis virelesimegi seal õunafarmis, kuigi väikene lootus alati oli, et äkki see on meie viimane tööpäev. Aga samas me teadsime et me oleme sinna juba karavani juba palju palju kordi proovinud minna, aga lihtsalt ei tule midagi välja. Niiet lootusi kõrgele ei seadnud. Täna mõtlesime ka, et hosteli alla oleme juba 1400 dollarit pannud ja teine samapalju tuleb veel panna. Täitsa kahju on mõelda rahast mida sa elamise alla paned, ja kuigi tead et saaks palju odavamalt! Niisiis täna me lootsime uuesti saada seda vastust, et äkki saame sinna tööle. Helistasin tüdrukule ja ta ütles, et bossi polnud küll täna tööl, aga käskis meil minna ühte tööbüroose linnas (nemad said selle kaudu sinna pakkima) , ja küsida äkki nad vajavad seal pakkimises veel töölisi. Töölt jõudsime mingi pool viis tagasi ja see büroo pannakse 5st kinni, niiet kibekähku ajasime omale mingised teised riided selga ja kihutasime sinna büroosse. Kahjuks sealt meile öeldi, et sinna nad ei vaja töölisi. JA olidki meie lootused karavanpargiga jälle kustunud. (aga siiski...) küsisime selle naise käest, seal et kas tal midagigi muud tööd pole kus transporti vaja ei läheks. Tädike mõtles natuke, küsis kus me praegu töötame. JA sellepeale et me talle vastasime, et me töötame õunafarmis selle närvihaige alluvuses, tal hakkas meist päris kahju. Tädike kohe teadis seda kohta ja ütles et see on päris hull farm, eriti farmer. Mõtles veel natuke ja ütles, et tal oleks anda tööd kahele tüdrukule brokkoli pakkimises, et tahate et ma helistan farmi?! Meil läksid silmad rõõmust särama, ja muidugi me tahtsime et ta helistaks! Ütles et hästi tore farmer ja farm, hooaeg kestab ka veel mingi 3 kuud ja kõik on supppppper! No me siis jäime seda kõnet ootama, päris pikk aeg, eriti veel sellepärast et meie tulevik oli kaalu. JA teate! Me saime sinna tööle!!!!!!! uskumatuuuu, me gerdaga niimoodi naersime ja kilkasime seal . Aga ainuke mure oli nüüd see, et pidime hostelist võimalikult kiiresti välja kolima, karavanparki. Ja karavanpargi info pannakse kell 6 kinni, niiet ega meil palju aega polnud, peale selle pidime tagasi tööbüroosse veel minema, et mingid lehed veel ära täita. (olgu mainitud, et büroo asub ühes linna otsas ja karavanpark teises, nende vahel on suuur mägi ja meie hostel) Jooksime siis büroost meie hosteli, pakkisime või no mis pakkisime, viskasime mõned hilbud käppelt kottidesse ja jooksime üle mäe karavanparki et check in-i jõuda. Läbi märgadena jõudsime õnneks kohale. Ja tõesti, see oli lihtsalt nii raske, kottidega kõrvetavas kuumuses venisime sealt mäest ülesse. Check ini tädi vaatas ka meid üllatades, et kas te tulite jala siia?!:D Nii see selleks, kohale jõudsime, saime oma karavani, mina sain veel kahe vahel valida millist tahame. Võtsin suurema, ja see on niii ilus ja armas ja tore! Nagu meie koduke! Meie esimene majake, pisike nunnuke majake! Viskasime siis osa träni oma nunnukasse majja ja panime lidudes teise linnaotsa, büroosse tagasi. Jälle märjad kui kaltsud, andsime oma paberid sinna , ja panime jooksuga poodi, ostsime homseks lõunaks mingi salati, sest söönud polnud me ju veel midagi, ainult jooksime ja jooksime. Homseks ka midagi teha ei saa, kuna potte ja panne meil ei ole. Poest jooksime tagasi hosteli, nüüd pidime ju hosteli omanikule ütlema et me läheme ära. See oli päris raske katsumus, ja tegelt ta oli päris üllatunud. Pahaselt üllatunud ma arvan, aga mis teha. Inimesed ju lähevadki ja tulevad, selline ongi backpackeri elu. Eriti ta midagi meiega ei rääkinud aga mis teha. Pakkisime siis oma viimased asjadki kokku, ja issandjuudas kui palju asju meil jälle oli. Neid oli nagu juurde tekkinud vahepeal , pluss meie söök! 5Kg riisi, 5kg kartuleid, jahud, 3 liitrit piima kummalgi jne jne. Kotid olid nagu raudkangid! Korjasime veel mingipäev räigelt oma farmist õunu kaasa, need tuli ka nüüd siia karavanparki tarida! Üle selle jõhkra mäe. No tõesti, seda ma ei oska kirjeldada kui jube see teekond siia karavanparki oli nende kompsudega. Poole tee pealt läks gerdal õunakott katki veel, korjasime upakil tänavapeal õunu maast ülesse. Siis need veeresid mäest alla, jooksime oma suurte backpackerite kottidega nendele järgi. Ise naerust lõhkemas kui naljakas see ikka siis oli. Möödasõitvad autod vaatsid küll, et täitsa napakad. Kottide vahelt me vist ise välja ei paistnudki. Aga lõpuks, no tõesti lõpuks me kohale jõudsime. Käed olid soonitud, õlad paigast nihkunud, aga õnnelikult oma nunnus karavanis! Nüüd me siin oleme, meil on kaheinimese suur voodi, oleme gerdaga kahekesi siin pikalil, kirjutame blogisid ja me oleme õnnelikud! Aa üks probleem oli veelm et kuidas me tööle saame. Õnneks nüüd saime takso numbri ja see võtab meid 5.50 siit pargi eest peale ja me sõidame tööle! Loodan et eriti kallis pole, aga esimene päev pidime ise kuidagi kohale saama. Teised päevad, võib olla on nii, et homme tuleb uus pakkimine teha, sest farmi juures olevat ka mingi majake, kus tüdrukud elavad ja seal on rent ainult 50 dollarit öö! Uskumatu et see kõik juhtub. Mõelda ainult palju me kokku hoiame, kuigi karavan on mulle juba nii armsaks saanud, no kui homme tuleb uus kolimine mis siis teha. Me olemegi backpackerid, meid ei hoia miski kinni. Aga siis, mis meil karavanis on, enda külmkapp, laud, 4 voodikohta (kaks nari on ka peale meie abieluvoodi) , hunnikute viisi riideid on meil siin laiali, sest me pole midagi jõudnud korda panna ja kopihais. Kuid see kõik on nii lahe! Lõpuks me saime siia!... Ma ei pea enam pirne seal kuumuses korjama, me saame pakkima!..aga terve päeva oleme lihtsalt linna erinevate kohtade vahelt jooksnud, mitte midagi muud pole jõudnud teha. Ja aitäh eilsete lohutuste eest, need tõesti aitasid mul tänast päeva mööda saata!
Saukiii!!!

16.02

Palju õnne meile! 5 kuud on üle elatud, üle on elatud kõik need ujutused, tormid, töö otsingud ja teab mida veel. 5 kuud on nüüd edukalt seljataga, ja kes oleks arvanudki, et MINA suudan 5 kuud kodust eemal olla! Aga kui nüüd mõelda tagantjärgi, on see aeg lihtsalt nii kiiresti läinud. Eriti veel viimane kuu, ma ei tea kuhu see kadus?! Ja kõigest 3 kuud ongi jäänud, selle kõrvalt mis me ära oleme olnud, on need viimased kuud nagu lumme lasta sula ilmaga. Mitte et meil siin lund oleks, aga te võite proovida kui kerge see on.

Läbi on see tööpäev, ! Minul läks isegi kiiresti tänane päev, aga gerdal vist venis küll nagu härja ila. Suhteliselt jube ilm oli ka, kärsatas nii seal pirnipuude vahel, et vahepeal oma kotti tühjendades, viskasin igaksjuhuks pilgu enda riietele, et ega nad põlema pole läinud, sest selline kärsa hais tuli kuskilt. Täpselt nagu keegi oleks triikinud riideid minu seljas. Nägu kõik kipitas, hõõrusid aina päikesekreemi peale, aga ikka kipitas. Mõtlesin et õhtuks on mul raudselt prillirandid pähe põlenud ja nahk tuleb ka kümne kordselt maha. Ja isegi oli suhteliselt pilves ilm! Ning need kärbsed!! ma ei tea kust nad täna kõik välja tulid, vist on vahepeal paljunenud, aga neid oli täna lihtsalt nii palju. Need jutud mis ma ennem kärbestest rääkisin, pole selle kõrval mitte midagi. Kui ma õigesti lugesin siis ma tõmbasin 6 korda kärbse endale ninna, sest nad lihtsalt ronivad näo peal, ja siis kui sa sisse hingad lendavad nad ninna. Ja kui vastik see on! Mingi sada korda lennati mulle kõrva, suu pealt kärbseid ma üldse ei hakanudki lugema , ma arvan et 1000 pealt oleks sassi läinud. Ja siis koguaeg korjad pirne, vehid kätega kärbseid eemale ja puhud ka veel takkapihta neid eemale. Aga ega see kõik ei aita. Täna gerdaga mõtlesime et ostaks ripsi ja topiks selle endale pähe. Karm päev, tegelt kõik päevad on jubedad. Loed ainult tunde, aga õnneks on meil juba 24 tundi selle nädalaga kirjas! Ja kõigest 2 päeva on veel seda nädalat, aga kui raskelt need tunnid ikka tulevad. Nagu piinapingis. Nüüd ma tunnen küll, et see nädal oleks vähemalt ühte vaba päeva küll vaja, aga eks see paistab. Ma ei oskagi rohkem midagi kirjutada, tahaks et see töö juba läbi oleks! Kõigil kellel on midagi head lohutuseks kirjutada, KIRJUTAGE! :D Äkki aitab.. (ütlege näiteks et teie olukord on kümme korda hullem, et mida sa virised seal :D )

15.02

Karju või appi, õnneks on tänane tööpäev läbi. Aga ma ei taha isegi magama minna, teades et homme hakkab see kõik jälle pihta. Kõik need 8 tundi jälle, need venivad, igavad 8 tundi tuleb seal pirne korjata, need 8 tundi!! kuigi töö on lihtne , ma tean, aga lihtsalt selline tülgastus ja mandunud tunne on mõeldes et hakkab jälle pihta! Lähme sinna põllupeale, ja kohe hakkan juba mõtlema sellele et läheks see kell ometi kiiremini, ja kõige hullem on see, et koguaeg vaatan taevasse ka lootuses, et äkki tuleb mõni vihmapilv, ja me saame varem minema. Kuigi ma tean, et tööd ma tahan teha, aga seal põllupeal on tõesti ainult üks mõte, saaks see päev ometi läbi! Lohutame end sellega et vähem kui 2 kuud on veel jäänud seda tööd teha. Aga 2 kuud! See tundub ka nii pikk aeg, no tõesti, karju või appi. Aga ega kellelegi karjuda ka pole, ise olen siia tulnud, ise pean selle üle ka elama. Aga te ei kujuta ette kui hullult masendav seal korjata on. Täna ärkasime ise kuskil kell 5 ülesse, uni läks pealt ära :D uskumatu, ja siis nägin taevas mingeid heledaid vihmapilvi, suurnurgad vaikselt tõusid. Terve päev korjates ka koguaeg ähvardab sadama hakata, aga siiski läheb üle. Tagantjärgi mõeldes on väga hea, saime oma 8 tundi täna jälle kirja, aga seal põllupeal te ei kujuta ette kuidas tahaks vaid varem koju saada :D ma usun, et ma tundun väga laisk selles jutus, aga tõesti, natuke üle viskab vaikselt.. tööl, mingi tund aega enne lõppu hakkas natuke tugevamat vihma tulema, ja siis me läksime shedi varjualla, ootasime 15 minutit, ja me juba arvasime et peame koju minema ( kusjuures siis me üldse ei tahtnud koju minna, vaid tahtsime edasi töötada, nii natuke oli ju veel jäänud päeva lõpuni) aga õnneks jäi siis vihm järgi ja tegime tööd veel tund aega, ja saime jälle oma 8 tundi täna kirja, see nädal läheb päris ilusti tundide suhtes. Rohkem tunde on juba kirjas, kui eelmine nädal seal farmis. Ja ainult 2 päeva oleme seal töötanud, see nädal.

Ja millest ma veel tahtsin rääkida, et kui me ühed teised kuskilt farmist töölt ära tõime siis teeääres oli selline meeldiv silt : All dogs will be shot! (Kõik koerad lastakse maha!) mul jäi karp nii lahti küll, et keegi paneb oma aia peale sellise sõnumi. Ma ei tea kuidas need koerad siis peaksid sellest aru saama, uskumatu, aga 21. sajandil koerad ju tõesti ei oska veel lugeda. Päris kohutav...

ja mis veel tänase päeva hea sündmus on: tegime endale vorstikastet kartulipudruga :D Niiiii hea, täitsa kodu maitse oli juures.

14.02

Iluuuuusaaat Sõbrapääääääeva!

Nonii, kirjutan ruttu blogi ära ja siis me lähme Gerdaga ühe eesti tüdrukuga kokku saama, kes tuli siia karavanparki elama. Tahab ka farmi tööd teha, et oma teise aasta viisa kätte saada. Aga naljakas saab see olema, et ta mees on austraallane ja me peame kõik inglise keeles rääkima, mitte see ei ole naljakas et me inglise keelt peame rääkima vaid see,et sa tead et tüdruk on eestlane ja me räägime teist keelt :D

täna ärakasime ülesse, ja nii raske oli tõusta. Üldse ei tahtnud tööle minna, gerdal läks lausa süda pahaks hommikul sellest mõttest. Aga kui ma nägin taevas ilusaid vihma pilvi siis läks meel natuke rõõmsaks :D JA tõesti, kuigi ma tean et tahan pikki tunde on ikkagi tore teada, et äkki saab varem töölt ära. Lihtsalt nii väsinud olen ma sellest farmitööst. Tööle siiski läksime, ja koguaeg ähvardas vihma sadama hakata, aga siiski ei hakanud. Mingi esimese smoko ajal tuli natuke rohkem taevast seda värki alla, ja korra mehed käskisid meil farmi varjualla minna, et vaatame kas jääb järgi. Tunded olid sellised, et samas tahaks edasi ikkagi töötada, aga samas tahaks hosteli ära minna :D õnneks jäi vihm järgi ja me läksime edasi tööle. Vahelduva eduga sadas natuke seenekat, aga see meid ei häirinud. Õnneks oli ilm pilves, niiet polnud palav töötada. Täna me üldsegi korjasime pirne, nagu kõik pirnid korjasime puude pealt ära, mitte nagu ennem, et ainult suuremad. Ja siis redeliga, mis on minujaoks täielik nuhtus. Sul on esiteks raske kott kõhu peal, ja siis sa pead seda redelit endaga kaasas vedama, ja selle peal ülesse ronima. Aga no mis teha. Igatahes saime oma 8 tundi tänase päevaga õnneks kirja, kuigi nagu üldse ei olnud viitsimist seal põllupeal rühkida. Ma ei tea, hakkab juba vaikselt vastu. Aga me lohutame end sellega, et 6 päeva vähem kui 2 kuud on veel seda tööd teha :D aga eks siis homme jälle, oh kui raske see ikka olema saab......

13.02

Eilsesse blogisse ma ei kirjutanudki meie üleeilsest super aeroobikast. Mõtlesime gerdaga, et võiks midagi sportlikult huvitavat teha, niisiis võtsime läpaka kaasa, panime muusika tööle ja hakkasime aeroobikat pargis tegema. Muideks pargis oleva lava peal, päris naljakas oli endal. Ujula oli seal kõrval ja lapsed kõik upitasid end üle aia vaatama mida me teeme. Nagu hullud esinejad stanthorpes ikka, nüüd meid on juba üks tüdruk kes tahaks ka meiega teinepäev tulla . Siis tänane öö tundus päris pikk, õhtul ronisime mäe otsa eesti poistega, ja jõime tsikape veini seal, ja see mägi pole üldse väike et te teaks. Ülesse jõudes oli kõigil kops nii koos, õhtul käisime siis pubis ja mingi ühe paiku tulime sealt ära. Meie gerdaga läksime magama, aga eesti poisid vist sama ei teinud, jäid siia hosteli natuke tipsutama vististi. Igatahes hosteli omanik hommikul nägi seda, ja ega muud ei öeldudki, paki asjad ja mine! Alkohol on ju meie hostelis väga keelatud. Kuigi nemad vist ei olnud ainukesed kes seal jõid, aga igatahes nüüd on nad meie hostelist läinud. Ja kusjuures päris kahju on meil, eesti naljad on ikka terake paremad kui mingi muu ma omad. Pead tõdema et nalja sai päris palju sellel ajal. Nüüd ma ei teagi kuhu nad läksid, võib olla siia samasse karavanparki. Njaa, kaotused on tugevad. Täna tööl tegime alguses squashi, siis vaarikad ja lõpus suvikõrvitsaid. Ei olnud raske päev, ühe paiku olime lõpetanud ja kodu sõit oli sees. Nüüd vist natust pikutame ja siis läheb mäkki retk lahti. Aa, tegime endile küpsisetorte ka, nagu kaks tükki. Kummalegi üks, homse tähtsa päeva puhul nagu seda on sõbrapäev. Nüüd need tordikesed istuvad ilusti külmkapis . Ja nagu juba öeldud sai ükskord, et homme peaksime siis õunafarmi tagasi saama.

12.02

Suhteliselt igavavõitu päev oli täna. Praegu vaatan kuidas gerda poistega „viite miinust“ mängib, mingi korvpallimäng on. Aga ta on praegu tehtud vend selles mängus, juhib praegu mängu 2 poisi ees. Ta ise on ka nii õnnelik, et täitsa rõõm on last vaadata selle palliga. Igatahes hoian talle pöialt, ja hoian teid pallimängu seisuga kursis. :D alustasime tööd nagu ikka kell 6 , aga täna farmer ütles kohe et lühike päev tuleb. ÕNNEKS! Korjasime kolmekesi squashe mingi kaks ja pool tundi ja siis läksime suvikõrvitsaid korjama. Neid tegime mingi tund. Ja kella 10ks oligi tööpäev läbi. (seis on ( gerdal 1 miinus, jaanusel 3 miinust ja sellel sakslasel 2miinust, okei nüüd on jaanusel 4 miinust) hosteli tulles läksime magama. See üritus kestis ka arvatavast kauem , 3 tundi sai ikka ilusti silma looja lasta. Teate, naljakas on see et Austraalias ma olen hakanud unenägusid nägema, eestis olles oli pilt täitsa pime. Igatahes need 3 tundi ma korjasin unes squashe :D oleks ometi nii palju squashe põllupeal ka, nagu unes. (nii värsked uudised, gerda lõhkus palliga selle sakslase päikeseprillid ära :D , pall põrkas kogemata nende prillide peale, ja klaasid tulid eest ära , päris naljakas, aga ta siiski ikka juhib) ja nüüd ootame õhtut ja lähme puppi. Farmer isegi ütles, et no te tahate ju kindlasti pubisse täna minna, et teeme homme siis tööpäeva natuke hiljem (eestis tähendaks see kella 6 asemel mingi kella 12st) aga siin algab tööpäev homme kell 7 :D Uskumatu, me saame tund aega kauem magada. Nii mäng sai läbi, gerda kaotas jaanusele, aga ta ütles et see on jaanuse süü, ta segas teda. Eks ma usun ka teda, sest alguses juhtis gerda ikka pikalt. Aga mis sest enam, nüüd hakkab uus mäng ja Maria läheb pesema. Adios! Ja et teile natukene istu tekitada, sõin täna hästi hästi palju Rock-melonit lõunaks, päris mämmu oli , sellime magus ja mahlane...

11.02

Kartsin täna natuke sinna marjafarmi minna, kuna ei teadnud ju kuidas eile läks. Et kas me korjasime keskmiselt, või ikka väga vähe, et ei taha enda nägu sinna näidatagi. Aga no minema pidi, 4.30 oli ilusti jälle äratus ja sõit läks marjafarmi poole. Farmer tuli sinna ka küsis valjusti: „kes oli eile number 3 ?!“ (meil on numbrite järgi, iga inimene valib endale ühe numbri ja selle järgi tehakse kindlaks palju keegi on korjanud ja kuidas) No ma siis vastasin vaikselt : „Mina“ mõtlesin et nüüd saab küll kriitikat taluda, aga käskis sinna külmaruumi tulla, ja näitas vaarikakastide virnu, igal inimesel oli üks virn ja pakkuge kellel kõige kõrgem see oli :D tegelikult küll ühe kastiga võitsin ma kellegi virna, aga siiski . Oh ma olin nii õnnelik :D Sest ma tõesti arvasin et oleme kas alla keskmise või venitab selle keskmise välja. Ja ega me eriti turpsiga ka seal ei teinud, sõime neid vaarikaid ikka ja palju läks katki ja neid ei saanud üldse kasti panna. Aga tore et siis nii läks. Täna ma küll tundsin et enam ma küll nii palju ei korjanud, aga ma arvan et täitsa normaalselt siiski. No eks homme saab jälle teada palju keegi korjas. ( aga samas seda ei saa täitsa nii ka võtta et see kellel kõige suurem kasti rivi on, korjas kõige rohkem, sest ise sa valid palju kasti vaarikaid paned, ma arvan et ma panin keskmiselt, aga äkki keegi teine pani väga suure hunniku sinna). Hommikul korjasime squashi, see läks päris hästi. Kuna üks squashi karbi täis maksab 5 dollarit, ja ma arvan et tunnipalgaks tuli üle 20 dollari , mis on kohe väga hea. Kahju ainult et see squashi põld nii väike on. Mingi 2 tundi saad seal teha, siis on läbi ja tuleb vaarikaid korjama minna. Õnneks polnud täna väga palju vaarikaid ka peal, niiet nendega saime mingi 12 paiku ühelepoole. Siis küsis farmer kas te tahate veel tööd teha? Mõtlesime natuke, ja kuna me juba eelmine kord natuke kahetsesime seda et talle ei ütlesime, siis täna ütlesime et võib küll . Pidime vanasid vaarikavarsi ära lõikama. Ja seal oli selline dzungel, et annab olla. Pisikeste tangimoodi asjadega lõikasid neid varsi sealt ära. Ühe vao jaoks pidi minema 2 tundi, aga ma sain selle ajaga mingi kolmveerand vagu tehtud vist. Näpud on vesiville täis. Võib öelda, et vesivill on vesivilli otsas, ja siis ega sellega kõik polnud, suutsin oma pöidla naha mingi 10 korda sinna tangide vahele jätta, niiet sellest tuli verivill :D nii närvi ajas, mitte et ennem raske ei olnud, pead oma sõrmed ka igalepoole vahele jätma. Ja need vaarkavarred jäid ka igalepoole kinni, lõpp kokkuvõtteks ütlen, et ega mulle see töö küll ei meeldinud, selline rassimine käis sõna otseses mõttes, nende vaarikavartega. Aga homme siis tuleb sama värk, squash võib olla ja vaarikate korjamine kindlasti. Teate mis on veel hea uudis, esmaspäeval pidime ju sinna õunafarmi tagasi saama, aga ilmateade lubab esmaspäeval vihma :D Kui tore see veel on, teisipäeval ka vist. Ja õnneks meie supper norskaja , meie toast, läks just minema. Nüüd on meil jälle üks vaba voodi. Hostelisse on päris palju rahvast tekkinud viimaste nädalatega. Hooaeg algab...

10.02

Kuigi me hommikul olime väga õnnelikud et saame sinna marjafarmi minna, aga teades et homme lähme ka veel sinna, ja võib olla terve nädala lõpp oleme seal, siis ega eriti nii rõõmus pole. Farm ise on endiselt väga tore , ja see farmer ise on ka sõbralik ja kõik on muidu okidoki, aga eilsest alates ei maksta seal palka mitte tunnitasu järgi, vaid sellejärgi palju sa korjad. Eile olid näiteks meie hosteli tüdrukud teeninud päevas 20 dollarit, mis on ikka väga alamakstud. Korjatakse neid samu vaarikaid, aga kuna need põõsad pole absoluutselt nii paksult vaarikaid täis, et sealt normaalne korjata oleks, siis peadki neid sealt otsima, ja ei jõua korjata. Samas kiiresti ka ei saa teha, kuna vaarikad peavad jääma terveks, nii võtadki seda ühte vaarikat nii õrnalt põõsapealt ära, et ta jumala eest katki ei läheks, sest kui nad lähevad, siis sa ei saa mitte ühte sentigi. Ta ei kõlba lihtsalt müügiks. Aga minuarust on see täiesti vale selles farmis teha kontrkatiga tööd, sest siis nad peaks võimaldama ikka väga ilusaid vaarikapõõsaid, et saad korjata ka, mitte et enamuse ajast lihtsalt otsid neid taga. No ma saan aru, et halb aasta on kõige jaoks olnud, aga tehku siis tunnipalgaga. Meil on veel hea, teine farm on meil ikka veel olemas. Aga need kes seal päriselt töötavad, no need ei teeni küll endale sealt midagi, üüri saad võib olla heal juhul ära maksta. Tüdrukud ise on ka päris närvis selle pärast, tahaksid sealt farmis ära tulla, ja kuskile teise kohta minna. Aga muidu farm ise meile meeldib, meile ikka tundub et see farmer hoiab meid päris palju, kuigi see võib ainult meile nii tunduda :D näiteks kui me kontrakti ei teinud, siis korjasime ikka igasuguseid vaarikaid, läksid need katkised sinna sisse ja üleküpsenud. Keegi ei öelnud alguses midagi, aga nüüd peavad kõik super head olema. Ja siis farmer hommikul meile ütleski, et meie korjatud vaarikad olid päris halva kvaliteediga! :D kriitikat oli päris raske taluda, aga esimese smoko ajal tuli ta rõõmustades meie juurde gerdaga, ja ütles et nüüd on ikka kohe palju palju paremad. Ta oli nagu selle üle üli õnnelik, et me hästi korjasime. Põllupeal alguses oli küll suht lootusetu tunne, et me korjame äkki tõesti väga valesti, aga siis ma vaatasin ühe korea tüdruku karpi, ja võrdlesin neid meie omadega. Tundusid üsna ühesugused, polnud me kvaliteet mitte nii halb. Ütlesin gerdale ka, et mida me pablame, selle tüdrukuga võrreldes oleme me küll head. Aga peale tööd tuli välja et see tüdruk saab veel ühe viimase võimaluse laupäeval, ja kui ta siis kiiremini ei korja, ta vallandatakse :D See lohutus põllu peal läks küll natuke rappa:D võrdlesime end tüdrukuga kes võib varsti sule sappa saada, aga seda kiiruse mõttes. Mina ei tea, kas me nüüd olime kiiremaid ka kui tema. Vot seda ma ei oska küll öelda, aga naljakas et nüüd see farm juba laseb inimesi ka lahti. Kõik on päris hulluks läinud, farmerid just. Täna käisime näiteks poes, tahtsime küpsise tordi peale (mina me sõbrapäevaks endale teema) banaane osta. Pakkuge palju kilo hind oli- üle 60 krooni ( ma pole siiski veel te eurodega harjunud) ja ühe banaani hinnaks tuli üle 20 krooni :D Hinnad on päris hulluks läinud, aga see on selle orkaani pärast, sest kõik need banaaniistanudsed , no ühesõnaga neid enam pole põhimõtteliselt. Ja päevapealt tõusis siis kilo hind. Ma veel naersin, et raudelt jääb see hiiglama kallis banaan jääb kogemata külmkappi, ja mädaneb seal ära . Küll oleks naljakas. Sellest tänasest päevast tahtsin veel kirjutada, et päris paljudele tüdrukutele anti homseks vabad päevad, nagu karistuseks siis vist kui ma õigesti aru sain, et nad ei korjanud piisavalt kiiresti :D ma ei saa aru, kontrakt peaks olema just see, et valid oma tempo ja uimerda palju tahad seal põllupeal, tunnitöö eest peaks piitsaga tagant utsitama. Aga õhesõnaga homme teeme me selle vaarikapõllu ja squashi 5kesi ära, täna oli meil mingi 10 ja meil läks üle 5 tunni. Homme saab seal ikka rassida :D Uhdaa..... Kõige parem tänase päeva juures oli veel see, et mu pangakaart tuli ära! :D esimene tuli teisipäeval, aga see mille ma tellisin 5 nädalat tagasi, see jõudis siis täna tagasi. Ütleme nii, et see on mu 4s pangakaart siin austraalias vist, ühe sõi automaat ära, üks on germo käes ja kaks on minu käes . Priiskavad ka palju nende kaarditega ma vaatan. Palju mul neid ikka vaja on, ühest piisab. Ja lõpetuseks tahtsin veel sellest kirjutada, et kuna täna on 10nes veebruar, siis ongi meil veel jäänud ainult 3 kuud Austraalias olla. Kuna 10nes mai me sõidame ju Malaysiasse. Emotsioonid on vastastikkused... Aga siiski, koju tahaks ikka tulla :D:D

9.02

Ega tänagi väga igav päev polnud. Päris seiklusterohke, just tööjuures. Õnneks hommikul kui ärkasime siis vihma ei sadanud, niiet tööle minek oli kindel pauk! Läksime tööle, korjasime veel pirne, nagu ikka. Korjasime neid mingi 6 tundi, ja siis pidime teisele põllule minema. Aga see teine põld oli ümbritsetud päris jõhkra vett täis kraaviga. Alguses proovis traktoriga pusida sealt üle minna, aga no päris hirmuäratav. Ja kui tahtis tagasi tulla sealt, siis oli ta põhimõtteliselt kinni, niiet sai ainult edasi minna. Andis siis täiega rauaga minna, ja õnneks sai sellest kraavist üle. Korjasime veel pirne sealt põllu pealt ja hakkasime tagasi sealt põllu pealt tulema. Sama jama ju, tuleb sellest kraavist üle tulla. Aga esimese korraga oli see kraav juba nii sogaseks tehtud, et teist korda üritades käi traktor koos nende prinikastidega sinna kraavi kinni. Edasi ega tagasi ei liikunud. Toodi siis lamborghini trakats välja, ja tõmmati see traktor sealt mudast välja. No saime sealt läbi, aga teine kraav tegelt oli veel seal. See ei hirmutanud meid alguses üldse, sest sealt üle tulek läks esimene kord juba väga libedalt. Aga igajuhuks pandi gaas ikkagi põhja, ja meie seisime seal kastide juures, ja traktor vedas meid. Järsku poole kraavi pealt vaatame kuidas traktor ees läheb aga meie seisame paigal :D ühesõnaga see polt mis meid traktori küljes hoidis läks katki. Jälle hullem jamamine läks pihta. Kõik see kammajaa toimus siis muda sees. Kell tiksus aga poole 4le koguaeg lähemale, ja tööpäev hakkas läbi saama. Aga meie lihtsalt põhimõtteliselt vaatasime seda tsirkust pealt, ja tund jooksis. Mis oli muidugi väga tore. Toodi selleks puhuks ka siis mitu traktorit välja, lõpuks lohistati meid ära rauast ketiga. Ja saime 8 ja pool tundi tänaseks tööpäevaks kirja. Päris huvitav seiklus. Nüüd hosteli tulles tuli välja et seal farmis pole tööd kuini esmaspäevani, kuna pirnipuud saime täna nüüd valmis, ja järgmised pole veel valmis korjamiseks. Aga õnneks, ärge ehmatage nüüd, saame me minna marjafarmi! Väga hea et meil see varuvariant koguaeg käepärast on võtta! Homme siis kell äratab 4.30, tund aega kohe varem, sest tegu on ikkagi ju teise farmiga. Vot nii, täna õpetasime eesti poistele pannkookide tegemist. Ja nüüd peaks magama minema :)

8.02

Täna on päris sündmusterohke päev olnud. Esiteks, ärkasime, siis ma juba teadsin et tööpäev jääb ära, kuna vihma kallas. Küll mitte palju, aga piisavalt et meie tööpäev ära jätta. Vastik on see, et ärkama pead ikka 5.30 ja alles siis kui minek on, saad teada et kahjuks JÄÄB ÄRA! Ega siis midagi, tagasi voodisse magama. Magasime veel oma 2 tundi ja siis tuli koristaja. Täna oli meie toa koristuspäev. Kõik asjad tuleb eest ära panna, ja siis alati surudki oma riided ja muud asjad kappi , pressid veel ukse ka kinni. Ja kapp seest jääb väga segamini:D Sest kõik see tuleb teha päris kiiresti, hommikul enne tööle minemist. Ja teate, tegin hommikul oma köögikapiukse lahti, ja mis sealt vastu vaatas- PANGAKAART! Uskumatu , see on lõpuks siis minu käes. Ja palju ilusam kui vana, nad on mingi uue disaini sellele teinud :D aga kõigepealt tuleb see ju ära aktiveerida, niiet ma olingi õnnelik, et täna vaba päev oli. Peale teist magamist põrutasin siis panka, ja lasin kaardi ära aktiveerida. Nüüd olen õnnelikult enda kaardiga. Tagasi tulles linnast, tabas uus üllatus. Ühe tüdruku, kes meie toas oli, Ipad ( selline ekraani moodi arvuti, ma ei oska muud moodi seda seletada, päris kallis ka) oli kadunud. Ta oli selle jätnud tooli peale ja koristaja oli ka seda näinud seal. Halb asi on see et tool oli täpselt akna all, ja koristaja jätab alati akna lahti. Niiet ükskõik kes tahtis, võis ilma tuppa sisse tulemata lihtsalt käe aknast sirutada ja Ipadi endaga kaasa haarata. Ühesõnaga oligi varastatud! Otsiti kõik kapid meilt läbi, meie kappe siiski eriti ei ostitud, sest nad vist meid ei kahtlustanud eriti. Aga päris jube, mõelda ainult, et minu läpakas, rahakott, telefon on alati vedelenud väga kättesaadavates kohtades. Ja nii igalühel. Uksed on lukust lahti, kapi uksed ka. Politsei käis hostelis, kuulas inimesed üle, ja ega ta muud midagi teha ei saagi. Tüdrukust on päris kahju, sest see on ikka kallis asi, ja see oli tema jõulukink ka veel. Igatahes nüüd nad kolisid meie toast ära, küll vist mitte selle varguse pärast, aga meie toas on üks poiss kes norskab päris hullusti. Täna öösel ma kuulsin ka seda, mingi tund aega passisin selle päras üleval. Ja selle Ipadi asjaga, homme lähevad kaks poissi meie toast minema. Naljakas natuke on et kohe nüüd, aga ma ei tea. Mina ei kahtlustaks kedagi siit hostelist vist, ma arvan et keegi tänavalt lihtsalt jalutas siia hoovi , haaras Ipadi kaasa, ja pani minema. Aga kunagi ei tea. Ma ei kujuta ette mida ma oleks teinud, kui mu läpakas oleks ära varastatud. Siiamaani vist nutaks. Nõme igatahes, sest arvuti on backpackeritele ikka väga tähtis asi, ainuke ese millega saad kontakti veel kodustega. Aga õppides siis teiste pealt, nüüdsest paneme oma varanduslikud asjad kappi luku taha. Ei julge enam kedagi usaldada, no Gerdat siiski vist veel võib :D Aga mine sa tea kaa ! :D:D okei see oli nali. Ja peale seda läksime ujuma, ujusin täna ainult 1100 m, ja peale seda hakkasime hosteli poole jalutama. Ja saate aru, mingi koer jälitas meid hostelini. Ja siia on päris pikk ma ujulast. Ma usun et see koer on siiamaani siin hoovipeal, käib köögis ja uudistab. Hosteli omanik isegi tõstis ta üle aja, naabritele :D aga ikkagi koer tuli tagasi. Päris ilus koer iseenesest, aga samas kui me ta ka tagasi ujula ette viiksime, siis ta ju jälitaks meid jälle tagasi. Niiet me ei saa midagi teha. Täna veel õpetasime eesti poistele kuidas valget kastet teha. Esimene läks nässu, tiba klimpi tõmbas :D

aga ma ei tea, enam mulle me tuba ka ei meeldi, tüdrukud läksid ära, siis need kaks poissi lähevad ka homme ära, mis on isegi tore, sest ma ei jaksa norskamisega võidu magada. Aga meil on juba 2 uut prantsuse poissi toas. Loodan et järgmised kaks uut on tüdrukud, täiega tahaks tüdrukute tuba :D praegu on kuidagi masendav, eriti veel see et hostelis on usaldus kadunud!

7.02

Täna oli lihtsalt nii supper hüpper hea ilm pirnide korjamiseks. Kui ärkasime siis muidugi vihma sadas, me olime juba kindlad et täna tööle ei saa. Esmaspäev ja uus nädal algab juba vaba päevaga. Aga õnneks, siiski öeldi et meie farmis veel vihma ei saja, ja saame tööle minna. Läksime kohale, ähvardas küll koguaeg sadama hakkata, aga ei hoolinud sellest keegi, võtsime korjamise kotid kõhu peale ja läksime pirne korjama. Alguses ma mõtlesin küll, et saaks kasvõi 3 tundi kirja, sest tõesti oli selline tunne, et kohe kohe hakkab sadama. Muidu oli mega hea ilm, pilves, natuke tibutas ja polnud soe! Ja kärbseid ka polnud, mis tegi asja veel meeldivamaks. Tiksus siis 3 tundi täis, tegime smoko ära, ja läksime tagasi tööle. Kell sai 12, ja hakkas lõuna, peale seda tegime veel edasi! Ja ilm oli endiselt supper, pilves ja jahe. Kuni kella 14.30 saime tööd teha, ja siis tõesti hakkas sadama. Aga mõelda vaid me saime oma 7 tundi täis, kuigi arvasime alguses et hea kui saaks ühe tunnigi. Hea kui üldse tööle saaks! Ja kell läks ka kiiresti, ütleme nii et täna saime oma tunnid ikka väga lihtsalt kätte. Kui sellised ilmad oleks, siis on korjata täitsa lust ja lillepidu. Homse suhtes meid juba hoiatati, et härra närvihaige tuleb kohale. Nüüd koju tulles tegime kotlete, täitsa kodu maitse on suus, keetsime kartuleid ( siinsed kartulid keevad ju nii kaua, et hommikul paned keema, ja siis õhtu võtad ära ja on natuke ikka veel toored, aga aitavad süüa küll) ja muidugi valge kaste käib ka asja juurde. Kõik selle kammajaa panin mina siis omale ilusti homseks lõunakarpi, et pirnipuu all oleks hea seda homme süüa.

6.02

Issand, kui hea on praegu olla. Istun voodis ja lihtsalt lebotan. Täna töölt ära tulles olin päris väsinud, mitte tööst vaid ma ei tea millest. Aga tänane hommik oli ka ikka omaette ooper. Tulime eile õhtul mäkist eesti postega ära, ja me ju ei teadnud mis kell me homme tööle peame minema. Hosteli omanik pidi meile tulema ütlema, aga võib olla oli siis juba nii hilja. Igatahes, mina panin kella 5ks äratama, et siis ikka jõuab. Kell siis hommikul äratas, ootasin et gerda oma ka minuti pärast tiriseks, aga see ei teinud piuksugi. No, siis sain aru, et gerda on pannud äratuse endale pooleks, korra käis mõte peas, et ah, magan ka pooleni, et arvatavasti lähme 6.30 siit minema. Aga ei , ajasin kargud alla, ja läksin kööki oma läpakaga süüa tegema. Võtsin pudru välja, ja mõtlesin,et ah, söön pärast kui gerda ka ärkab, et siis üks pudru tegemine. Aga ei, tegin ikkagi endale eraldi pudru ka, ei viitsinud oodata. No panin siis arvuti tööle ja sõin seal rahulikult pudru, kell tiksus ilusti 5.30 poole, panin veel piima sisse kellogsid ka ära, ja siis hosteli omanik tuli mu juurde, ja küsis kas te tulete täna marjafarmi ka?! Ma olin, et ikka tahaks tulla kui me saame, et mis kell minek on? Ta jälle vastas, et no eile ma ju ütlesin et te saate tulla, et 5.30 stardime. Alguses ei jõudnudki mulle kohale, aga siis vaatsin kella. OKOU, kell ongi ju 5.30. ruttu jooksuga tuppa, gerda oli just ärganud, ütlesin, et davai buss läheb kohe. Siis jooksin tagasi kööki, läpakal lõin klapi kinni, nõusid pesta ei jõudnud, need läksin kappi :D ja kellgosid piimaga läksid külmkappi ligunema. Võtsin veel oma lõuna, ja pistsin paar virsikut kotti, sest gerda raudselt ei jõua hommikust süüa. Tegelt ta ei jõudnud midagi teha, pani riided selga ja otse voodist tööle :D Sõna otseses mõttes. Lõunat tal ka polnud, sest arvas et teeb selle hommikul. Aga siiski jõudsime. Farmis oli nagu ikka, korjasime alguses squashe ja siis pikalt pikalt vaarikaid. Nüüd töötasid seal 3 korea tüdrukut ka, need olin nagu moslemid seal põllu peal. Ainult silmad olid näha, alguses ei saanudki aru mis rassiga tegemist on, sest lihtsalt inimene ei paistnud välja. Seda tööd tegime mingi 6 tundi või natuke rohkemgi. Ja siis läksime lambaid püüdma :D tuttav üritus, ma juba ammu teadsin, et oleneb kas läheb 10 minutit aega, või 3 tundi. Sest lambad on ju ikkagi Lambad! Aga tule taevas appi kuidas neid siis püüdma hakati, no põhimõte oli sama, suurelt alalt tuli nad pisikesse aeda saada. Kodus oleks meie seda teinud leivatükikesega, et üks lammas vähemalt tuleks järgi, siis tulevad teised ka, aga meie Farmi peremees ajas neid ATV-ga taga, lasi aga signaali ja lambad jooksid tema ees. Täiesti hirmunud, elusees lammas ei lähe ju aeda kui ta kardab. Meie seisime piirdeks ees, et nad läbi ei läheks, aga kus sa sellega. Põrutasid meist läbi nigu niuhti. Poolteist tundi sellist atv-ga lammaste tagaajamist lõppes tulutult. Paar korda oli väga napikas, aga siis üks mõtles et jookseb ära, ja terve lambakari läks selle ühe järgi. Päris mõttetu üritus, tulime sealt ära, ja päev oligi läbi. Farmer oli päris vihane lammaste peale, no ma oleks ka, ja ütles et ajab neid atvga nii kaua taga kuni nad kõngevad :D meie tulime farmi ära ja sinna farmer jäi. Ootasime oma bussi et saaks tagasi hosteli. Varsti aga tuli farmer atv-ga tagasi, ja see lammas keda ta kätte tahtis saada oli ilusti pikali atv peal, jalad kinni seotud. Ma ei kujuta ette kuidas ta selle üksi nii suurelt maa alalt kätte sai, aga näed sai. Saime oma 8 tundi kirja, ja see nädal on ilusti 30 tundi täis. Mis on täitsa arvestatav võrreldes sellega mis meie õunafarmis vahepeal toimus. Tulime tagasi hosteli ja koguaeg on selline tunne et tahaks magada, aga kõige pealt tuli lõuna homseks valmis vaaritada, õnneks see on nüüd tehtud ja olen edukalt voodis pikalt. Homme algab siis uus nädal , uue hooga. Loodame paremaid tunde sellelt nädalalt. Jaaa, meie hostelis on nii palju uusi inimesi, õuna hooaeg ju algab varsti ! :)

4.02

Helllõu! Arvasite et täna saame täispika päeva? Heh, valesti arvasite. Kuigi, asi on paremuse poole liikunud, saime 7,5 tundi kirja. Aga kuna me alustasime 6.30 ja lõpetasime 2.30, mitte 3.30 . ainult tunnike jäi täispikast tööpäevast puudu. Mis me siis tegime, need samas känguru kukrud anti kätte ja hakkasime prine korjama. Raskem oli küll kott kui virsikuid korjates, aga eks muskel kasvab. Täna hommikul pidi Fred ka vaatama tulema, niiet kõigil oli väike närv sees, millal ta siis välja ilmub. Aga vahepeal ma ei suutnud enam oodata, võtsin ühe pirni ja sõin :D ühe käega korjasid ikka edasi, aga oi kui fred oleks seda näinud. Ta oleks mul juuksed raudselt peast kiskunud. Gerda veel imestas, issand sa julged ka süüa :D ?! Aga täpselt olin pirni lõpetanud, kui ei kusagilt ta välja ilmus. Ütles et me korjame liiga väikseid, ainult suuri peame korjama. Kuid, üllatusega ta ütles seda rahulikult. Ei karjunud, siis tuli meie juurde ja näitas meile ise ette milliseid korjata. RAHULIKULT jällegi. Naljakas oli see, et tal ka kukkusid kõik pirnid maha kui ta korjas, ja päris koba oli. Näiteks mulle näitas et pirni tuleb niimoodi keerata, et ta ilusti ära tuleks, mitte tõmmata otse. Ja kui ta siis ühe võttis keerates puuotsas, no tuli muidugi ilusti ja siis ühe ta tõmbas, aga see tuli ka mega ilusti ära :D ühesõnaga, polnud ta mingi proff seal puude vahel ja üsna varsti kadus sealt nagu tina tuhka. Mina nagu üldse ei kartnud, ja arvasin et gerda ka mitte. Aga nüüd kui ta räägib, et nii kui ta tema kuju sealt puude varjust nägi hakkas ta ülekera värisema. Niimoodi kartis. Täitsa hull lihtsalt tegelt, kuidas saab ühe inimest karta. Ja ma saan täitsa aru, aga õnneks minul oli jalg täitsa stabiilselt maaga ühenduses. Njaa, aga pluss punktid fredile, suutis oma närvi talitseda. Aga ega ta meile siiski ei meeldi. Ja tänane päev! Kohutav kui palav, isegi pilve olid taevas, aga ma mõtlesin et mu prilliraamid sulavad lihtsalt mu näkku ära. Crocsid oli nii kuumad vahepeal, et kui muna sinna peale lahti lüüa, siis oleks see ilmselt sekundiga süsimust. Ja need kärbsed, ma vist olen teile juba rääkinud kuidas ma neid vihkan, aga tänasega kasvas see viha veelgi. Vahepeal ma lihtsalt loobusin juba, mu nägu oli neid paksult täis, kui prillid eest ära võtsin siis olid kõik silmaluugid ka nende pärast kinni, niiet eriti pirni ei näinud mida võtta. Kohutavad kärbsed ikka. Lõpetasime siis tulime hosteli, vaatasime filmi. Ja nüüd õhtul kõlas uue poisi suust meile : „tere!“ jaa, eestlased on siia saabunud. 2 poissi tallinnast tulid ka siia tööle. Niiet nüüd õhtul rääkisimegi nendega. Ja homme on vaba päev ning õnneks pühapäeval saame marjafarmi tööle! Me oleme selle üle küll õnnelikud. Aga homme siis on mäki päev, saab pilte laadida mis nädala jooksul tehtud on, sest netipulgaga enam ei raatsi. Muideks mu dollar sai ka netipulga pealt eile läbi, mingi 2 nädalalt suutsin vastu sellega vist pidada. Nüüd laadisin kohe 50dollarit sinna peale, aga ega laristada siiski ei tohi. :D Homme siis saab kaua magada...

3.02

No virsiku isu sai küll täis, tegelikult praegu võiks isegi ühe veel süüa. Või siis kaks ... aga täna olid meie ootused suured siis töö suhtes, mõtlesime et saame oma 8 tundi ikka täis. No tuli välja et mõtlesime natuke üle. Tegelikult päris palju. Kirja saime 3 ja pool tundi täna, oleme positiivsed, pool tundi rohkem kui eile. Äkki homme teeme siis 4 tundi! No praegu on küll naljakas, aga esmaspäeval kui me oma palga saame, siis ei ole enam nii naljakas. Nii läksime siis farmi, istusime traktrori väikestesse kastidesse kuhu me hakkasime virsikuid korjama, ja viidi meid siis õigete puude juurde. No minge pekki, kui ma nägin oma silmaga suurt virsikut puu otsas! Käed kohe hakkasid värisema, neid oli küll vähe, sest hooaeg on ikka väga metsas, aga mulle piisas nendestki. Anti meile igaleühele kotid, mis kinnitusid kõhu peale, et sinna sisse virsikuid hakata korjama. Me olime nagu kängurud oma kukrutega, korjasid aga virsikuid sinna kukrusse ja tühjendasid traktori kasti. Esimesed 5 minutit ma vist suutsin korjata nii et ühtegi ampsu ei võtnud, aga kui sa pead ikka plekiga virsiku maha viskama, no ei suuda eriti. Ikka lööd hamba sisse, ma ei tahaks teile küll kiusatust tekitada, aga no see virsik, või need virsikud mida ma sõin seal. Esimene oli küll nagu viha maitsega, aga siis hakkas minema. Sain neid ikka järjest suhu topitud. Mõelda vaid, et saad ise puu pealt virsiku võtta ja seda süüa! Selle nimel oleks isegi ma nõus raha maksma. Kui siis ainult korra :D Usun et emme läheks segaseks kui saaks neid ise puu pealt võtta. Mõtle V-I-R-S-I-K !aga korjasime siis seal neid virsikuid, said need kastid ka täis ja viidi need siis farmeri ette näitamiseks. Tuli välja et need ei kõlba korjata, liiga halva kvaliteediga. Mingi 3 tundi olime alles korjanud, pole esimest smokotki saanud ja juba päev läbi?! Alguses ma mõtlesin, et korjan oma kõik kotid neid virsikuid täis, aga nüüd tuleb välja et me peame ära minema, aga enam ei tulegi siia virsiku istandusse. Istusime jälle traktori kastidesse, ja ÕNNEKS sõitsime läbi ühe rea, kus kahel pool olid virsiku puud. Mina siis krabasin , traktori kastist, puude pealt virsikuid kahe käega, ja andsin Gerdale, kes pani need meie kottidesse. :D Päris naljakas oli, aga kõik käis hästi kähku, ja saime päris normaalsel hulgal virsikuid. Enne farmi jõudmist tõmbasime ruttu koti lukud kinni, et närvihaige ometi seda ei näeks! Kahju on sellest, et kummalgi polnud digikaid kaasas, mõtlesime et homme siis võtame, niiet te ei näegi kuidas me seal virsikuid korjasime. Ma olin nagu Tiiutalutütreke (gerda sõnad) rätik peas, kahe patsiga. Ei tegelt oli täna täitsa lõbus päev, naerda sai, aga kahjuks liiga lühike. Homme PEAKSIME pirne korjama hakkama. See pidi hästi raske olema, hakkab seljale kergesti. Usun ka, aga no töö on töö. Hosteli tagasi tulles vaatasime 2 filmi ära ja nüüd siin me siis oleme. Ootame homset päeva. Muideks eile ma tegin endale sellise kalendri, kus ma saan päevi maha tõmmata, kaua veel Stanthorpes jäänud on :D Tegelikult ma nii meeleheitel ka pole, aga lihtsalt on sealt hea vaadata kui vähe ikka veel. Orkaanist veel nii palju, et hommikul kui ma aknast õue vaatasin, siis meil ei liikunud isegi ükski puu leht. Niiet vanaema pole vaja muretseda! :D ja üldse see tuli väiksem kui arvati, niiet seekord läks õnneks! :) Homseni kallikesed!

2.02

Tervist! Pakkuge kes täna terve päev hostelis passinud on. Meie muidugi, tööle täna ei saanud ja põhjust ma ei oskagi öelda miks. Hommikul öeldi, et saame hiljem tööle, mitte kell 7, aga pärast helistatakse ja öeldakse täpsemalt. Kahjuks aga keegi ei helistanud, ja siin me siis oleme. Õnneks hakkab homme tööpäev kell 6 nagu ma aru sain, aga kahju kahju kahju, sest see nädal on ka töö suhtes juba täitsa metsa läinud. Kas teil ka uudistes räägitakse Austraalia suurimast orkaanist, mis peaks nüüd varsti rannikut tabama? Meil igatahes kõik uudised pasundavad sellest, jällegi mingi kõige suurem ja tugevam. Orkaan on umbes sama suur kui USA ja peaks tabama Austraaliat Cairnsi ja Townsville läheduses. Inimesed on evakueeritud, cairnsi haglatest viidi inimesed lennukitega Brisbane'i. Ja need kes ei läinud kodudest minema, need on sunnitud nüüd kodus istuma. Valitsus keelab liikuda, sest see on juba liiga ohtlik. Orkaan liigub rohkem kui 280km/h ja on orkaan Katariina suurusega. Ütleme nii et päris julm, katused hakkavad kuskil küll lendama. Üleujutusest pole Queensland veel ülegi saanud, ja juba tuleb uus. Eesti on ikka kõige parem elamiseks, ei ole seal mingeid tulekahjusid, üleujutusi, orkaane, maavärinaid. Vot nüüd saad ka aru, et meil on elukohaga ikka vedanud. Aga täna me olemegi lihtsalt passinud, sest siin pole ju midagi teha, käisime korra linnapeal. Ja siis vaatasime Toy Story 3 ka ära, peale selle filmi vaatamist, teeme me nüüd nii, et tuleme koju ja võtame oma mänguasjad kõik välja ja hakkame mängima. Täitsa kahju hakkas oma mänguasjadest, mis nad kõik läbi peavad elama. Aga okei, kindlasti te ei saa aru mis pläma ma nüüd ajan, no vaadakes Toy Storyt siis saate aru :D ja Sudoku oli täna mul päevakavas, ristsõna, (mõlemad sellest ajast saati, kui ma need Hiiumaa Selverist endale Austraalia lennuki peale ostsin, arvatavasti saan neid tagasituleku lennuki peal ka lahendada) ja austraalia raadiot on ka saanud täna hulga kuulata. On ju huvitav päev täna meil olnud, kindlasti te kadestate meid. Aga vähemalt meil on soe! Tegelt liigagi soe, aga lund ja külma küll ei igatse :D vähemalt saab päikeseprillide ja lühikste riietega ringi lasta. Lugesin praegu kogemata 2.01 blogi, et vaadata mis me kuu aega tagasi tegime. Kuu aega tagasi me jõudsime Stanthorpe. Niiet me oleme juba kuu aega siin olnud! Uskumatuuuuu

1.02

Mingises blogis ma vist juba kirjutasin, et see nädal peaks tulema normaalse pikkusega tööpäevad. Aga ma eksisin :D täna tegime vaid 3 tundi tööd, sest õunapuud said otsa, millelt me musta plekiga õunu pealt ära noppisime. Aga mul oli juba suht siiber ka nendest. Näppudel on lõhed sees, mis on väga valusad, täna leidsin sada pinda ka oma näppudest, nende väljasaamisega oli juba tükk tegemist. Ja õnneks me härra närvihaiget täna ei kohanud, hea seegi. Küll aga ta helistas ja ütles et homme hakkavad kõik virsikuid korjama! Ma juba täiega mõtlen kuidas ma neid seal söön. Kahju on sellest, et virsikud kasvavad farmeri maja juures, niiet ta võib meid iga kell sõimama tulla kui ta vaid ise tahab. Ja ega seal ei julge ju neid süüa ka, mine tea mis Fredile jälle ei meeldi. Gerda kardab homset päeva täiega, aga ma isegi ootan. Kuigi kui see Fred tuleb sõimama, siis ma kindlasti värisen või teen jumal teab mida, aga samas praegu ta mind üldse ei huvita. Miks ma peaks laskma mingil täiesti vaimuhaigel inimesel oma tuju rikkuda. Loodan vähemalt et see korjamine on mõnus töö, mõnusam kui õunte noppimine . Aga kui me hosteli tulime, siis pidime kõigepealt poolteist tundi köögis passima, sest meie tuba just koristati. Nüüd on meil jälle ilus puhas tuba, mitte et see muidu ei oleks :D peale seda kihutasin panka. Muideks , ma polegi teile vist oma pangakaardi seiklustest üldse rääkinud. Oi, te ei tea millest te ilma olete jäänud, aga ma valgustan teid siis natuke. Algas see kõik ennem meie Fraseri reisi (ja sellest oma ikka päris kaua aega möödas). Aga kui me olime juba hostelist välja tulnud, ja tegime fraseri jaoks poes sisseostet, siis avastasin et mul pole kaarti rahakotis! Väike paanika, aga samas ma ei olnud kindel ka kus see võiks olla, sest kõik mu asjad olid ju hostelis. Mõtlesin, et see peaks tegelt minu jaki taskus pesitsema, aga 100%kindel ka polnud. Siin on ju nii, et kui see ära kaob ja keegi PAHA inimene selle leiab siis ta saab sellega kohe päris palju asju osta. Jätab selle numbri sealt meelde ja interneti kaudu võib ta mu kaardi sistaks teha. No ja mõelda, et seal peal olid kõik mu säästud ka veel. No parem karta kui kahetseda, helistasin siis ruttu panka, et pange mu kaart kinni. Mõtlesin, et no panen praegu selle kinni ja kui fraserit tagasi tulen ja leian selle oma jakitaskust, siis teen uuesti lahti. Aga pangast öeldi et nii ei saa, kui oled kaardi kinni pannud, siis seda enam lahti teha ei saa. No mida siis teha?! Ise mõtlesin, et eks ma siis hoian pöialt et see oleks jakitaskus, aga telefoni otsast käskis ikka naishääl kindlalt kaart kinni panna. Et kui sa kindel ei ole kus see on, siis pane kohe kinni! Ja eks ma siis kuulasin targema nõu. Ja nii see kaart kinni läks! Aadressiks, kuhu see saata, panin Ayri oma, kuna teisi kodusid meil siis veel ju ei olnud. Kuna germo oli veel seal, siis mõtlesin et ta võtab kaardi niikauaks enda kätte, ja siis saadab selle mulle uute hosteli. Fraserilt tagasi tulles muidugi leidisn oma, nüüdseks kehtetuks muutunud, kaardi jakitaskust. Kui irooniline. Hervey Bays mõtlesin et proovin kas kaart ikka on kindlalt kinni, pistsin aga selle pangaautomaati, ja see lasi mul niikaua edasi minna, kuni tahtsin raha välja võtta. Peale seda käsklust sõi automaat mu kaardi ära. Nii ootasin siis oma uut kaarti Ayri, aeg oli juba varsti niikaugel, et germo hakkas ka deltast ära minema, ja kaardist kippu ega kõppu. Pidi ainult 7 päeva minema, aga möödas oli sellest juba 2nädalat või rohkemgi. No siis ma juba olin stanthorpes, läksin ilusti panka, ja ütlesin et mu pangakaart pole ayri tulnud, kuhu ma selle algselt tellisin, ja ma pidin sealt ära tulema. Et mida ma teen?! Tädikesed rõõmsalt tühistasid siis selle Ayri pangakaardi ära, ja lasid mulle uue pangakaardi teele panna, nüüd sis juba siia stanthorpe aadressile. Tulin pangast tagasi hosteli ja sain sõnumi germolt: „Maria, su pangakaart on nüüd minu käes, lõpuks! Just ennem deltast minekut vaatasin käppelt postkasti ja su kaart oli seal!“ no mina siis olin muidugi õnnelik, lõpuks on see kellegi käes, läksin lipates tagasi panka ja ütlesin, et pangakaart on ikkagi nüüd olemas, pole vaja uut saata. Aga kahjuks see mis germo käes oli, oli juba kehtetu. Tädid ütlesid et selle võib prügikasti visata :D uue peaksid nädala pärast kätte saama. Ega siis midagi, hakkasin uut ootama. Siiamaani ootan... pea 5 nädalat juba ootanud. Ja kuna mul polnud eriti ennem võimalust panka ka minna, et küsida mis toimub. Ja ennem olid kõik need pühad ja üleujutused ka siin vahepeal, et ma mõtlesin, et äkki sellest selline viivitus. Aga täna sai mul siiber, ja läksin panka. Tädikesed seal ei osanud midagi öelda, arvuti ütles et kaart peaks mul juba 6ndast jaanuarist käes olema, aga ei ole ju! Ei tea kuhu see siis kadus. No tühistati siis täna seegi kaart ära, ja pandi mulle uus teele :D Nädala pärast peaksin uue kaardi saama . Tahate kihla vedada, kas saan ka? Peale panka käisime gerdaga ujumas, ujusime 2000m , vahepeal käisid seal koolitunnid, niiet ujusime koos hunniku lastekarjaga, aga tore oli vaadata austraalia laste ujumise tundi ka. Ja nüüd me ootame et hakkaks kodus ja võõrsil. Ma siiski veel midagi aru ei saa mis toimub, aga ma üritan:D kui me sinna randa lähme, siis võiks ikka natuke teada ka mis saates toimub. Muidu tuleb tänava peal näitleja vastu ja ma ei saa arugi et ta mingi kuulus on :D no Alfi tunne ära, aga võiks ikka rohkem... Ja veebruar ongi ametlikult alanud!!!!