Saturday, May 21, 2011

20.05-21.05 KOJUUUU!

Narts (maria) , Plärts(germo) ja Kärts(gerda) maandusid ilusti pariisi lennujaama. Naljakas oli mõelda et homme näeme kõiki! Homme olemegi eestis, kõik see juhtub hommme! (germo lause: Narts viskas Närtsu Plärtsuga vette :D, õnneks mina jäin siis laevale) igatahes, see lend- Kuala lumpur kuni pariis! Jubedusetippsaavutus, üle 13 tunni kestis see. Proovid mugavat poosi võtta, no ei saa, kord surevad jalad välja, kord sureb kael välja, siis surevad käed välja ning siis jälle surevad uuesti jalad välja! Kella vaatad ka, et 11 tundi veel..10 tundi veel.....5 tundi veel- karju appi! Gerda õlg oli heaks toeks õnneks, siis sain ikka tsipake magada. Aga kui see ikka läbi sai, siis oli suu kõrvuni , kuigi lennumaitse on siiamaani veel suus.

Pariisis pidime siis lennujaama vahetama. Ega ju eriti ei oska ju seal midagi seal otsida, ja need prantslased eriti ei taha ju inglise keelt ka rääkida, kuid saime ikkagi oma piletid kätte ja istusime rongi peale. Vahepeal aeti meid rongist maha...ISSAND VÄIKE VAHEPALA TEILE, KIRJUTAN JU BLOGI TALLINKI LAEVAST JA GERDA TULI JOOKSUGA MINU JUURDE: TULE VAATA SEDA, TALLLLLINNNNNA TORNID PAISTAVAD! SELLINE TUNNE ET HAKKA NUTMA, NIII TUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUS, AINULT MÕNED MINUTID VEEL!..okei jätkan siis. Aeti meid siis maha, aga õnneks saime ilusti uue rongi peale ja sõitsime Charles De Gauelle lennujaama. Kõige parem oli see, et seal on ju lennuterminale kaks tükki, mõlemad suht kaugel üksteisest, et kumba me minema peale?! Alguses oli nagu suurem tõenäosus et terminal üks on meie oma, sest seal oli 1 ja 3 koos. Kaks peatust enne lennujaama oli seal õues mingi sildike mis firmad kust terminalist lendavad, jõudsin ühe terminali läbi lugeda, nr 3 terminali ja seal easyjeti polnud. Mõtlesime et mis nüüd siis teha, nüüd oli nagu suurem tõenäosus et 2 terminalis on meie lend, niiet sõitsime sinna. Ja õnneks läks täppi!

Ootasime lendu ka mingid tunnid, aga see enam ei lugenud. Ees oli ju sõit soome! Peaaegu nagu eestisse, aga päris täpselt ei ole nagu ka, kuid meid ootas ju ees Laura.

Lend soome läks hästi, sõitsime mingi 3 tundi ainult ja see oli nagu kõkimõki selle kõrval mis meil seljataga oli... aga kui lennuk maandus, selline tunne nagu oleks eestisse maandunud. Kased-kuused-pihlakad... ja keel ka peaaegu. Ja muidugi oli meil vastus armas laurakene! Kellel olid kaasas veel õhupallid, lagritsad ja EEESTI KOHUKESED! Mis te arvate kas me ei söönud neid kohukesi kohe ära?! Kohupiima pole nagu nii kaua söönud ja need maitsesid ikka samahästi ! Igatahes väga armas vastuvõtt oli meil sadamas. Ennem lauraga kohtumist, jalutasime lennujaamas sees ja järsku gerda on (pagasit polnud meil veel käes muideks :D) ja järsku gerda karjus: „ISSAND! „ ma olin et mis juhtus?! Gerda siis ütles: „ah ma arvasin et see seal on laura“ :D kuigi me polnud veel väravatest läbigi.. :D:D

nii siis istusime kõike oma kompsudega laura autosse ja laura viis meid ilusti oma „koju“ . Kuidagi naljakas oli küll jälle nagu võõrasse perre minna, aga samas nagu parem ikka kui kuskil lennujaama põrandal magada. Pererahvas oli jällegi väga tore, tegid meile kohe voodid valmis. Meie germoga magasime kaheses voodis ja gerda magas laura juures. Teate kui tore on olla kuskil, kus sa näed et inimene on kaua kaua kedagi oodanud. Nii hea oli vaadata gerdat ja laurat!

Õhtul rääkisime veel juttu ja ega uni tikkuski vägisi silma. Kõige naljakam oli see, et õues oli ju nii valge. Kell oli 11 läbi ja ikka nägid õues midagi teha. Mõtlesime küll, et appi appi kuidas me siin magada saame. Aussis olid ju nagu koopas, kell 6 olid juba nagu kirstus, midagi teha enam ei näinud. Aga see selleks, tegelt saime kohe magama (meie germoga vähemalt, gerda ja laura vist rääkisid päris paar tundi veel :D ) ja oli ikka hea küll voodis magada!

Hommikul saime isegi seal süüüa! Nii naljakas oli see omakorda, võõras peres söö võõrast toitu!:D kuidagi nagu ei istu , aga no pere oli väga külalislahke. Aa, ma tahtsin veel seda rääkida, et kui hästi laura räägib soome keelt. Ma arvasin, et ma soome keelest midagigi saan aru, aga ei, täpselt nagu hiinakeel. Mitte muffigi ei jaga. Kuid see laurakene! :D uskumatu, lapsed midagi räägivad, meie vaatame lolli näoga üksteisele otsa, et mida nad nüüd ütlesid, ja siis laura kukub soome keeles neile vastama! :D nagu ulme, 4 kuuga keel suus..

hommikust söödud, tõi laura meid helsingi linna, otsisime natuke parkimist ka, aga kõik oli tasuline. Ning otsustasime kohe sadamasse minna. Istusime veel sadamas natuke, ja oligi aeg uuesti laurale sau öelda! Päris kahju oli minna, kuid ma olen nii õnnelik, et ta meile vastu tuli. Niiii armas vastuvõtt, aitäh sulle laura! Tõsiselt, aitäh sulle, Hiiiumaal näeme :) Ainult kaks nädalat veel (L)

nii, ja siis oligi aeg sammud soome laeva peale seada! Alguses polnud küll nagu mingit ärevust. Läksime siis gerdaga laeva WC, panime kraanid tööle ja hakkasime pead pesema :D inimesed käisid sisse ja välja ning kindlasti mõtlesid, kes need imelikud siia sattunud on. Siis istusime fööni alla, ja hakkasime kuivatama :D sirgendasin seal veel tukka, ime ei lõikama ei hakanud , aga no natuke peab ju end kasima, enne sellist suurt taaskohtumist!

Ja kui me seal laeval eesti keelt kuulsime, selline tunne oli et jookseks inimeste juurde ja ütleks: „ tereee, kuulge mina olen ka eeestist!“ nagu austraalias kombeks ju oli, iga eestlasega oled kohe sõber. Ja naljakas oli müüale näiteks tere ja aitäh öelda, või siis inimestele mitte sorry öelda, vaid aitäh. Ning liikluses on ka selline tunne et oled koguaeg vastasuunavööndis. Aga no kõigega harjub...

issand issand, mida lähemale me tallinnale jõudsime seda rohkem kõhus hakkas keerama, käes värisema ja selline imelik tunne tekkis. Nagu kõik see saabki nüüd läbi. Laeva uksed tehti lahti ja pidime veel kaua tunnelis käima, et lõpuks eesti pinnale jalaga astuda. No tulime seal rahvasumma sees, täpselt selline tunne, või ma arvan et selline tunne, nagu oma enda sünnitusele jalutaks, niii jube aga samas niii äge :D:D no ma ei tea ka tegelt :D:D aga igatahes, gerda siis järsku ütles, MA NÄEN HANNNAT! Ma on: kus?!kus?!:D ja siis ma nägin juba hanna kuppu ja siis juba issi ja emme paistsid sealt.. oh jooksuga hüppasime kõigile kaela, nutt oli lahti kohe:D kõik nutsid, no täitsa naljakad on küll need eesti inimesed sellesuhtes, peaks ju õnnelikud olema, aga ei, aina nutaks! (nagu malaysia seebikates) anti meile kohe lilled, shokolaadid, õhupallid!! aga kõige tähtsamad meile olid ikka inimesed, keda me polnud ju 8 kuud näinud. Ja suuur suur aitäh sulle KAISA, kes tuli meile oma töö vahepeal meile vastu õhupallidega! Niii nunnu.

Üldsegi vastuvõtt oli 100000000000000 miljonit triljonit korda parem kui ma seda oleks oodanud. Ka oma kõige paremates unenägudes poleks uskunud, et see nii hea võib olla! Tasus mida oodata!! ja ma ei usu siiani et ma istun praegu hiiumaa praamis, söön piprakiluvõileiba( ekstra käisin seda tallinnast ostmas) ja olen oma kalli emme ja issiga koos! Tahaks hannat ka, aga no, tema läheb ju homme minema, üks tuleb teine läheb. :)

Erilised tänud Laurale ja Kaisale ! (L)

Suuuuuur Aitääääh Teile kes te lugesite ja hoidsite ja elasite kaasa mu 8 kuulisele seiklusele Austraalias! Päriselt, teie andsite väga palju energiat mulle, kuna ma teadsin, et keegi elab mulle kaasa! Aitäh veelkord! :)
Olen kohe koduss (:

PS! kokkuvõtlik blogi tuleb siis kui ma selle valmis saan :D

Thursday, May 19, 2011

19.05

Passime siin Kuala lumpuri lennujaamas, 3 tundi ja 20 minutit on veel jäänud ja kopp on juba täitas ees. Tulime siia 4 tundi tagasi, no umbes pool aega on istutud. Aga edasi ainult euroooopa poole!

Hommikul saime kotid oma hotelli jätta ja ise linnapeale jalutama minna. Ilm oli nagu ikka soe! Ega me eriti kuskile kaugele ei tahtnudki ekselda, niiet käisime suht lähedal poodides. Mingises china townis käisime, kus inimesed põhimõtteliselt lihtsalt kargavad sulle näkku kinni ja hea et veel juukseidpidi oma poodi ei tiri. Kohe nagu sunnivad sind oma putkat vaatama tulema. Kusjuures kõigil olid samad asjad müügis. Siis ühte putkasse ma läksin mingit meigi kohvrit vaatama- louse vuttioni, chanel, prada...jne kõik firmad olid ikka esindatud :D vali millist tahad, küsisin siis mutikese käest, et palju maksavad- 45 MYR-i. Mõtelesin, et okei firmakott on küll, aga niipalju ma ka talle ei maksa. Kauplesin siis hinna 25 MYR-i peale, ja läks ostuks. Olen nüüd õnnelikult louis vuttioni meigikoti omanik! :D selline vuffel on nüüd kotis. Aga muidu oli seal igasuguseid ilusaid nipse ja värke, aga mul pole ju ruuuuuumi! Niiet jäi ära..

täna terve päev me käisimegi poodidest poodidesse, proovisime valida ikka selliseid kaubanduskeskusi, millel oleks konditsioneer sees ja päike ei paistaks lagipähe. Kuid kui kell oli juba mingi 3 siis oli meil shoppamisest kopp ees, aga nii vara nagu lennujaama passima ka ei tahtnud minna. Valisime siis istusimiseks ühe suht pankrotis oleva kaubanduskeskuse, millel oli 6 korrust vist, aga poes kokku oli poode 10. korrused oli põhimõtteliselt tühjad, ja kõige hullem oli see ei ega ju pinke ei eksisteeri! Niiet istusime mingi tunnike seal lihtsalt põrandal maas ja tegime aega parajaks. Mingi 4 5 paiku läksime tagasi hotelli kottide järgi ja muidugi läksime hotelli ringiga! Jube mis kuumus ikka oli, mul oli selline tunne et lausa kärsa hais on mul jalutamisel järgi! Aga kohale me jõudsime- vinnasime kotid uuesti selga ja läksime bussijaama.

Buss sõitis mingi tunnike lennujaama ja nüüd siin me oleme. Tegime kiire riietevahetuse ja lennujaama WC, lühikesed püksid alt ära, ja pikad püksid asemele, plätud läksid ka koti põhja ja välja tulid tennised, ei tea ju mis ilm meid varsti ees ootab...

nüüd on Kotid ka ilusti ära antud ja ootame oma 10 tunnist lendu. Oli vist 10 tundi, ega keegi täpselt ei tea, no tund siia tund sinna, mis seal ikka. Ja ma hoian siiani pöidlaid pihus et ma oma teokarpidega euroopasse saaks! :D arvatavasti on nendest järgi vaid puru, aga ma vähemalt üritasin. germo läks oma MYR-e kulutama, gerda sai juba kulutatud, ostis poest kõige odavama asja mis üldse sai, tegelt jäi tal veel puudu aga müüal hakkas temast vist kahju ja tegi talle alet :D

Mõtleme ikka hirmuga oma järgneva lennu peale....

19.05

Istun Kuala Lumpuri „tornide“ all
Loojumas päev
äkki kuju tuttavat näen...
OoooOOoo, see on ju meiete gerda!

On hetki elus palju, mis .......
(ühesõnaga laulsime (Alice) seda laulu kuala lumpuri tornide all, või no selle pilvelõhkuja all täna õhtul kui vihma sadas ja meil polnud kuskile minna.)

naljakas on mõelda, et veel täna hommikul olime me langakwil , ja nüüd ootame ööd kuala lumpuris.

Eile õhtul käisime veel siis reggae baaris, ja tellisin endale siis esimest korda kokteili. Ma olen alati mõelnud, et tahaks palmisaarel mingit -fancyt- jooki juua, vihmavarjude ja värkidega. Minu kahjuks toodi aga jook plastiktopsi sees , kuid vähemalt maitses hästi.

Hommikul siis oli meil pesutuur, sättisime end kohe järjekorda. Mina pidin kõige varem ärkama, ja germo sai kõige kauem magada. Aga kuala lumpuriks tuleb ikka langkawi saast maha pesta. :D võtsime siis takso ja sõitsime lennujaama. Kahju oli langkawile adjöö öelda, aga mis sa ära teed. Lennujaamas pidime ka poolteist tundi vist umbes passima. Pakkuge palju mu kott kaalus! PAKKKUGE palju ma tarima pean oma seljaga seda tavaaaari- 19,7 (tulles oli umbes 13 kilo) kilo! :D kui täpselt ikka. Need on need suveniirid ma ütleks. Aga jube on ikka seda kotti selga vinnata, selline tunne et kohe käib prõks- üks kahest, kas minu selgroog läks puruks või siis andsid selgakoti õmblused järgi. Õnneks veel kumbagi juhtunud pole, aga paganama raske on küll. Gerdal oli pea 16 (tulles oli umbes 11 kilo) kilo, germol oli 18 (tulles umbes 12) kilo.

Germo tegi mõistatuse: Mõista, mõista mis see on?! ---> Käriseb ja käriseb, aga lõhki ei kärise?! (backpackeri kott muidugi!)

Lennud sõitis ikka tund aega, ja kohal me olimegi. Kõik arvasid, et lennukist maha tulles tuleb selline soojalämbeõhu pahvakas näkku , et me mõtleme- issand issand! Kuidas me need 2 päeva üle elame. Aga õnneks ei olnudki kõige hullem. Täitsa talutav kuumus, niiet meie suurim hirm ei täitunud.

Võtsime siis lennujaamas kiirrongi piletid, mis pidi meid kuala lumpurisse tooma. Vinnasime oma kotid selga ja läksime. Kõige parem osa tuleb nüüd- istusime rongi ja sõitsime, sõitsime ja sõitsime. Kuni lõpuks vaatasime plaani, et kas see huvitav on meie peatus?! Kuala lumpuri tornid paistsid ka, aga tundusid liiga kaugel. Vaidlesime seal natuke, kes alguses arvas, et peaksime maha minema vahetas lõpuks poolt, et ei sõidame ikka edasi. Rong kindlasti peaks veel lähemale minema! Niiet otsustasime rongi jääda, hoidsime pöialt, et rong ometi tagasi ei hakkaks sõitma lennujaama. See pidi veel viimane peatus ka olema...

hea märk meile oli veel see, et germo tundis ühe stjuardessi, kes lennul- melbourn kuala lumpur meid teenindas- ära ja istus ka rongi. Siis ma hakkasime mõtlema, et huvitav miks peaks stjuradess edasi sõitma?! Aga samas arvasime, et siiski see ei saa viimane peatus veel olla. Kuid kõigil läksid näod punaseks, kui rong hakkaski tagasi hoopis sõitma! :D okei, plaan oli siis see, et esimeses peatuses hüppame maha, ja proovime uue rongi võtta, eeldusel et ei pea enam maksma selle eest. Ja õnneks nii läkski. Jõudsime ilusti kuala lumpurisse, väikeste viperustega siiski.

Vinnasime siis uuesti kotid selga, ja kõigehullem oli veel ees. Kust me öömaja leiame?! Nende kottidega on veel eriti piinarikas siin linnapeal ka tuuritada. Õnneks mingi tore mees tuli kohe meie juurde, eks ta nägi et meil näod on sellised, et nagu otsiks midagi. Ja juhatas ta meid kohe sinna samasse rongijaamast üle tee olevasse linnaossa. Sealt leidsime suht kiiresti omale öömaja. Tiba küll kallis, aga vähemalt on konditsioneer ja katus peakohal + tasuta saime veel ka kopihaisu! :D

nii, viskasime siis asjad käppelt tuppa ja läksime linnapeale . Plaan oli ju nende tornide alla minna, oi kui kaugel need meie hotellist on. Ja muidugi meie läksime veel sinna toreda ringiga ka, kuid ära nägime. Käisime veel poodides ka, kuid ega ruumi millegi ostmiseks enam eriti pole. Kuid niiikaua pidime seal veel hängima, kuni pimedaks läheks. Sest tahtsime linnatuledes ka seda iludust näha- ja ära nägime. Päris vinge vaade, aga õhtul hakkas niimoodi sadama, et jalutada koju me küll enam ei tahtnud. Niisiis võtsime takso ja tulime kuskile siia lähedale . Alguses me aru ei saanud, kuhu see takso siis meid tõi, aga naljakas oli ka see, et kuigi me olime eksinud, keegi ei viitsinud nagu muretseda. Suht ükskõik, käisime veel turbokas, ostsime endale mingid eined ja hakkasime ostima kummale poole siis kodu võiks jääda. Vihma kallas nagu oavarrest, aga kohale me jõudsime!

Tuesday, May 17, 2011

17.05

Ulme ! Tänane öö oli lihtsalt ulmee! :D ma mõtlesin kell pool 3 et hakkan nutma! Germol tuli ju meil nohupoiss külla, ja no eks tal siis tõmbas ninnu umbe ja seda kohinat oli ikka terve öö kuulda. Või tegelt mis ma valetan, kella poole 4st sain magama, niiet 5 tundi sain ikka silma looja lasta. Igatahes alguses hakkas ta norskama, siis peksin teda padjaga, jäi korra vait. Uni hakkas juba tulema, ja jälle! :D germol nina umbes.. peksin uuesti ja nii terve öö. Gerda tegi sellist siristamise häält, kuna see pidi ka norskamise kinni võtma, aga ei aidanud seegi :D aga lõpuks viskas mul üle ja võtsin telefoni ja hakkasin sellega sudokut lahedama. Kui täna öö samasugune on, siis minul on palmiall koht kinni! :D:D

kuid õnneks oli täna väga ilus ilm hommikul , nagu tellitud viimaseks päevaks! Ajasime sis oma ujumisriided selga ja läksime randa viimast võtma. Sai ikka päevitatud, sai ikka nii päevitatud, et isegi ripsme otsast kallas nagu oavarrest. Kuid kõik on ju jume nimel! :D

kõige parem oli see, et gerda läks ujuma, tuleb tagasi sellise õhinaga, ja ütleb, et ta sai kellegi käest särtsu :D et jala ümber oli mingi paela moodi asi läinud ja see andis elektrit. No ei osanud me alguses midagi mõelda, natuke punaseks tõmbas ka jala... aga siis läks germo vette, ja tuleb ka õhinaga tagasi! :D ka tema sai särtsu mingise paelamoodi asja käest :D issand issand, ma mõtlesin, et enam ma küll vette ei julge minna, mis elukad seal võivad veel olla. Aga siiski päike kütab ju nii kuumaks, et lausa sunnib vette minema. Gerda ja germo enam eriti nagu vette ei tahtnudki minna, nii ma siis üksi sulistasin seal. Peaaegu 10 korda käisin küll vette ja tagasi, kuid mitte midagi mul ei juhtunud- õnneks! Nüüd õhtupoole läks gerda siis uuesti vette proovima, ja JÄLLE! :D sai teise jala peale särtsu, et siis mina ei tea mis jalad nendel on. Pääsesin mina sellest!

Lõuna ajal käisime „restoranis“ söömas, ma ei julgeks seda restoraniks nimetada, kuigi nad ise seda teevad. Kuid minujaoks plastiktoolidega ja auguliste linadega kohake millel pole seinu ka, ei ole restoran, vaid võib hea tahtmise juures pereprooviputka olla. Aga samas, tahtsin ikka sellises „restoranis“ ka ära käia. Germo tellis krabi, gerda oma ma ei oskagi nimetada, igatahes toodi see lauda jälle sellises asendis, et see kõik mulises ja kees. Mina tellisin krabi lihaga muna pudru, kui tegelikult tuli hoopis krabiomlett :D hea omlett oli, kui oleks nad natuke seda lemaki=rasva sisaldust seal vähendanud, see lihtsalt uppus sinna ära.

Oh ja eilsetest seiklustest niipalju, et läksin mina siis eile õhtul netti. Rääkisin veel õhinaga kaisa ja liisuga et 21 oleme eestis, ja tulge bussijaama vastu ja tegime plaane ja värke. Panin nad siis ilusti kinni kõnelusest ja mõtlesin, et oh vaataks korra lennupileteid ka, et kas on odavamaks läinud. Ja mida pole, on LEND! Meie lend oli täis saanud, ja ma pidin kreeeeeeeepsu saama. Oli ju nüüd 25nda lend tühistatud ja nüüd polnud meil enam seda lendu ka! Jooksin siis tagasi motelli ja ütlesin semudele, et davai, nüüd lähme otsime mooduse kuidas kõige odavamalt eestisse ikkagi saada, ja broneerime kohe ära. Kokku olime mingi 3 tundi vist seal, kõik olid nii väsinud ja tüdinud. Kuid lõpuks saime, mitte odava, ja mitte kõige ideaalsema, kuid vähemalt see meid kohale toob. Ühesõnaga, et, ei pea te meile lennujaama vastu tulema, ei pea te meile ka bussijaama vastu tulema nagu eelmine plaan oli vaid nüüd tulge meile tallinna sadamasse vastu! :D kuna tuleme läbi helsinki ja oleme tallinnas 16.30 . õnneks on see nüüd olemas, aga ega ta meid kedagi õnnelikuks ei teinud, sest arvasime et saame ikka tsipake odavamalt tallinna... aga noh, eks seda ole ka enne nähtud, et meil see puhkuse värk ei suju kõige paremini. Mingid viperused on ikka koguaeg!

16.05

Täna õppisime uue sõna. Iga toidu nimi sisaldas sõna – lemak – ja ma koguaeg olen mõelnud mida see tähendab. Arvasin et see tähendab midagi head, aga võta näpust. Täna siis ostsin ühe karastusjoogi mille peal oli „low fat“ ja malaysia keeles oli teiselpool „lalalaa lemak“ ühesõnaga lemak tähendab siis rasva :D õudne, kui paljud toidud sisaldavad sõna lemak. Germo ükskord Kuahis ostis ühest kiirtoidu söögikohast ka mingise toidu, mille nime sees oli lemak ja talle toodigi terve kausitäis mingit kastet. Nüüd me siis teame mida ta sisse sõi.

Eile õhtul me käisime veel reggae baaris, niisama muusikat kuulamas ja ilusat õhtut nautimas, mida me arvatavasti ka täna teeme...

kõige hullem meie toas on see konditsioneer. Õhtul lähed magama, siis oled nagu saunas ja öösel mingil ajal läheb nii külmaks, et tunned end nagu iglus . Aga samas magamiskotti ka ei viitsi otsida või siis konditsioneeri soojema peale keerata. Niiet värised edasi ja loodad et varsti tuleb hommik. Hommikul siis germol oli nohupoiss külla tulnud, ja andsingi teatepulga ilusti germole. Täna terve päev on tal ninnu umbes olnud, ega mulgi pole see veel täielikult üle läinud. Kuid vähemalt on nüüd asi võrdne, algas kõik gerdast, siis sain mina ja lõpetab germo. Peakski taskurätte ostma minema, sest WC paber hakkab meil jälle otsa saama ja seda raisata ei tohi nuuskamise peale (peab vist kaarte mängima hakkama, kes kaotab , läheb küsib juurde. Ühesõnaga oleme praegu säästurežiimil sellega).

Ja muidugi ei möödu ükski päev ilma päevitamiseta. Muidugi oli hommikul juba rannas päevitamas, aga meid ajas seal ära üks väga tume vihmapilv. Niiet pidime paar tundi lihtsalt toas passima, et see sadu üle läheks. Käisime ka shoppamas, peame ju veel oma varusid täiendama, nüüd on kottide kokkupakkimine veelgi raskem kui see oli eile. Sellega hakkab veel nalja saama, aga ehk veame need eestisse välja.

Selle shoppamise ajaga oli päike ilusti jälle välja tulnud, ja saime järgmised tunnid rannas veeta. Paar tooni tuli tänase päevaga veel juurde, homne päev ongi veel jäänud ja siis peame olema oma täiusliku päevituse saavutanud. Natuke tahaks ikka veel pruunim olla, loodan et teie seal olete veel luiged. :D

päikese käest tulime sellepärast ära, et tundsime juba et süda hakkab pahaks minema. Ning kartsime, et äkki nüüd saime päikesepiste, aga õnneks praegu ei tunne keegi midagi :D niiet homme uuele tuurile.

JA TÄHTIS NÕUANNE!

Gerda, Germo ja Maria on oma lennu eestisse 25ndal tühistanud! Meil on siin langkawil liiga hea olla, niiet jõuame eestisse arvatavasti 21sel mail. :D kuid meile pole mõtet lennujaama vastu tulla, sest me ei lõpeta oma austraalia reisi lennusõiduga, vaid hoopis 9 tunnise bussireisiga Kaunasest. Kas me oleme õnnelikud?! Bussireisist me küll vaimustuses pole, kui nüüd aus olla, keegi ei tea meist ka kuidas me selle üle elame. Kuid kui me 22 tundi bussisõitu üle elasime, mis see 9 tundi siis on. Ühesõnaga, vähem kui nädala pärast näeme.

8 KUUUUUD ON TÄIS REISIMISEST!

Sunday, May 15, 2011

15.05

Meil on niiiii soe, soojast on süda täitsa paha, pea käib ringi, riided märjad ja energia jookseb nulli, aga me oleme samas nii õnnelikud, et sattusime paradiiisi! :D

sandy beach hotellist oli meil täna check-out , aga me ei teadnud ju veel, kas me saame uute motelli koha. Niisiis peale hommikusööki läksime jalutasime ületee olevasse motelli ja õnneks saime endale toa. Kuid alles kella 12neks, niisiis tulime tagasi oma sandy beach hotelli ja hakkasime asju JÄLLE pakkima. See ei võtnud aga kaua aega ja meil oli ikkagi oma 2 tundi veel check-out-ini.

Panime jälle ujumisriided selga ja läksime (kell oli mingi 10 hommikul) randa ujuma ja päevitama. Naljakas on see, et juba kell 10 kütab päike niii kuumaks, et selline tunne on nagu läheks kohe kohe põlema. Ja vees on nii mõnus olla, eriti peale seda surmkuuma päikest. Iga minutiga läheme ikka tooni võrra pruunimaks, aga siiski tundub meile, et pole veel seda ideaali saavutatud, millega eestisse võib tulla. Niiet kui täna enam ei jõua minna päevitama, siis tuleb homme uuesti seda teha. Samas me teame, millise „heateo“ me enda nahale sellega teeme...

15 min enne kahteteist võtsime oma kotid kaenlasse ja läksime üle tee olevasse motelli. Oleme oma toaga rahul, sandy beach oli küll natukene, väga vähe tegelt küll parem, just sellepärast et seal oli hommikusöök sees, aga me oleme rahul kuna see siin on palju odavam ja millegi üle pole kurta.

Nii, siis läksime shoppama. Ostsime endale mõned hilbud, mitte et kott juba väga täis ei oleks. Ma olen kindel et kõigil kolmel läheb päris pakkimisega natukene keeruliseks. Aga küll me hakkama saame. just arutasime kõik, et kõigil kolmel hakkab shampoon otsa saama, aga keegi uut ka ei taha osta. :D ütlesime kõik, et ennem ostan ühe pluusi ka lisaks kui shampooni, seda saab ju eestist niigunii :D niiet meil läheb lähipäevil huvitavaks, tuleb need motelli seebid kasutusele võtta vist, mida nad nii lahkelt siin jagavad :D:D

shoppamine oli ka omaette leiliviskamine, vahepeal oli küll selline tunne, et nüüd saime päikesepiste, aga siiski veel liigume ja süda ei ole paha. Germoga ostsime endale kookosepähkli , üks tädike müüs tee-ääres neid. Ütleme nii, et see mahl oli küll päris huvitava maistega, aga seda oli lihtsalt nii palju. Aga me kugistasime selle kõik alla, kuigi ma olen õudusjutte kuulnud sellest, et see võib põhja alt ka ära visata. Vaatamegi nüüd kumb see esimene mees vetsus siis on. :D kuid saab öelda, et palmisaarel on kookspähklit söödud!

See nali tehtud, läksime jälle linnapeale söögikohta ostima. Tavalised restoranid on siin ju sellised, et plastiktoolid on laua ääres, ja need toolid ei ole üldse puhtad! Ühesõnaga oma kodust on mingine restoran tehtud. Päris jube, kuid meie leidsime siit kuurotist ilusa restorani ja tellisime kõik kolm endale kalapraed. Väga hea oli, tore oleks teada mis selle kala nimi eesti keeles ka on ( ingl k oli vist red snapper, kui ma õigesti mäletan) , aga germo ütles, et vahet pole niigunii mingi solgivee kala on :D

nii ja nüüd istumegi külmas toas, sest õues läheb süda pahaks. Teed ukse lahti, siis oled kohe nagu leiliruumis aga RIIETEGA! Päevitama minnes on ka selline tunne, et läheb vabatahtlikult piinakambri :D

Saturday, May 14, 2011

JA SEDA, ET FOTOALBUMI MA PRAEGU MEIE PARADIISIST PILTE EI LAE, KUNA MUL ON WIFI ÜHENDUS NII AEGLANE. VÕIB OLLA HOMME- FACEBOOKIS ON OSAD ÜLEVAL :)