Oli siis viimane öö meil hostelis ja arvatavasti me ei kasuta enam kunagi backpackerite hostelite teenuseid siin austraalias enam. Äratus oli kell 7, pakkisime veel kohvreid ja tegime check out'i ära , sõime hommikust ning läksimegi õue siis gerdat ja ta sugulasi ootama. Pidime ju minema täna Great Ocean roadile. Ilm oli pilves , aga õnneks ei sadanud.
Natuke sai oodatud, ja auto oligi kohal. Pakkisime oma kohvrid sisse ja minek oligi sees linnast välja. Päris pikalt saime sõita, ennem kui rannikule jõudsime. Aga nüüd ütleks et see kõik oli seda väärt. Kõigepealt tegime pausi kuskil rannas pingi peal , kus sõime shokolaadi kooki ja jõime teed. Väljas oli sellel ajal päris külm, tuul just oli külm, aga meile meeldis.
Istusime tagasi autosse ja sõitsime edasi, järgmine peatus oli lõuna. Selleks ajaks oli juba päike ka välja tulnud ja väga ilusas kohas sõime lõunat. Robin oli teinud võileivad kaasa, ja üldse tal olid kõik asjad nii planeeritud, (laudlinad, tassid, kohvid, teed jne jne) niiet see lõuna oli niiii mõnus. Helesinise vee taustal pidasime siis piknikku. Rääkisme juttu ja nautisime ilma.
Edasi sõitsime mööda rannikut pikalt edasi, ilm läks vahepeal jälle koledaks, hakkas sadama , siis jällegi tuli päike välja . Koguaeg nii juras, aga kui me jõudsime „12 apostli“ juurde, oli väljas ikka mõnusalt tuuline. Ime et meid ümber ei puhunud, kuid see vaade! No see oli küll miljoni vaatest sada korda parem, mis iganes see miljoni vaade ka ei oleks. (hea on see, et enam ei ole 12 apostlit, kuna üks on kokku varisenud:D ) Tegime pilte, värisesime külmast, tegime veel omakorda pilte ja nautisime vaadet.
Seal lähedal oli kohe järgmine vaatamisväärsus sama ilusa vaatega , tegime veel seal pilte. Ja üldse oli väga tore päev. Kuna kõik hakkasid vaikselt ära kustuma, otsisime oma öömajakese siis ülesse. No minul on siiamaani karp lahti , mis lossis me elame :D igatahes on meil siis oma majake, pisike aga see eest väga ilus. Köök on puhas ja korralik. Suures tuba on kohe köögi juures koos pehmete diivatitega ja pisikese plasma teleriga. Siis teisel korrusel on kaks magamistuba. Ühes magame siis meie gerdaga- voodid on nagu kuhi madratseid . Mina hüppasin kohe voodi ja mõtlesin, et enam ma siit ei tõuse. Robin ja Jack magavad teises magamsitoas. Üleval on veel wc koos dushiruumiga, samas ka all on wc olemas. Germo magab muidu all, teleka ees. Aga no meil kõigil kolmel on ikka nii karp lahti sellest luksusest :D nii ilusas kohas pole me küll veel austraalia aja jooksul olnud.
Robin oli õhtuks teinud terve laari lasagnet kaasa, niiet see lükati kohe ahju ja tunnikese pärast istusime me kõik koos juba laua taga ja sõime seda imehead lasagnet. Ma igatsen kodutoitu!!!!! sest see toit oli ka niiii hea, et tuletas kõik mu emme paremad palad meelde. Nuudlitest vaatan nüüdsest ikka väga kauge kaarega mööda.
Aga peale tänast päeva ma sain aru ühest asjast. Või no ütleme siin nii, et kui mina olen samasugune vanas eas nagu Robin ja Vello, siis minu elu eesmärk on saavutatud. Kui hea on vaadata vanapaarikest kes teineteisest nii palju hoolivad ja nii palju teineteisest lugu peavad. No ma arvan et neid ei ole palju, kuid nemad peaksid küll ena üle uhked olema, et nad midagi sellist on saavutanud.
Homme sõidame edasi natuke siit rannikut mööda ja siis hakkame tagasi minema.
No comments:
Post a Comment