14.05

Oh, mul oli täna nagu sünnipäev. 13 ja reede ning me oleme õnnelikud, natuke naljakas eks, aga nii see on!

Algas kõik sellest, et ärkasime lootuses, et äkki täna saame teha check -out'i oma hotellis ja et saame siit Kuahist minema. Magasime põhimõtteliselt pöidlad pihus, sest siin enam olla ei tahtnud, mina mõtlesin küll, et kui siit minema ei saa, siis ma hakkan nutma. Tahan kuldset liiva, helesinist vett ja palme ehk siis tõelist kuurorti!

Hommikul läksime nagu ikka, hommikust sööma ja peale hommikusööki siis läksime ülesse asju pakkima, kuna eile saatis meile booking.com (sama firma mille alt me selle hotelli ka bronnisime) et homme võite check-out'i teha ja minema minna. Me olime nii õnnelikud. Pakkisime siis oma asjad jälle kokku, no mida ei tea, kott nagu paisub iga sekundiga, aga nagu asju juurde ei osta. Kuid polnud ju veel 100% kindel ka et minema saame, niiet läksime küsima receptionist et kas me siis saame check-out'i täna teha? Vastuseks tuli, et te viimasel minutil ei saa meile teatada, et te tahate nüüd ära minna meie hotellist. Me siis vaidelesime vastu, et juba eile käisime küsimas, et kas saame välja minna ja te ütlesite, et kui me booking.com-ist saame nõusoleku, siis saame. Ning me saime selle! Aga tädike ikka vaidles vastu, et te peale 2 päeva ennem teatama seda meile. No läksime siis pikkade ninadega hotelli tuppa tagasi kuid oli veel mõte, et läheme näitame neile booking.com-ist saadud vastust, et me peaksime 13.05 teie hostelist check-out'i tegema, kõige parem oli see, et see vastus oli ju eesti keeles, niiet kopeerisime kogu selle vastuse google.com-i ja läksime uhkelt seda neile näitama. Tädike uuris, ja isegi sai vist midagi aru , kuid siiski ütles, et ta peab ise booking.com-i käest küsima, kas tõesti saame nii minema minna. Ning kui vastus tuleb, siis pidi meile teada andma. Niiet meil oli väike võimalus veel täna ära saada, kuid samas ka võimalus homme plagama pista.

Kuigi meeled olid kurvad, kuna check-out'i aeg aina lähenes ja meile ei tulnud keegi midagi ütlema, panime oma ujukad selga ja proovisime võtta maksimumi päevast minnes basseini äärde. Õnneks päike paistis ja lootus oli ju et homme pääseme siit minema. Lohutasime end sellega, et kui hommegi ära saaks, siis oleme ikka supper õnnelikud!

Läksime siis basseini äärde päevitama, väga ilus ilm oli ja saime kohe 3 tooni pruunimaks. Niiet päev nagu sellest suhtes maha visatud polnud. Ujusime ja päevitasime, kohe väga ilus ilm oli. Aga kaua sa ikka jaksad seal päikese ees peešitada, võtsime jälle oma 7 asja kaenlasse ja läksime hotelli tagasi. Käis siiski mõte läbi, et küsiks receptionist uuesti selle väljaregistreerimise kohta. Muidugi olid nad selle ajaga vastuse bookingust saanud, kuid keegi meile ütlema ei tulnud seda. Ma ei tea miks. Aga ühesõnaga, booking.com kinnitas meie sõna ja välja registreerumine on täna! Mõtlesime et äkki 13 ja reede polegi nii õnnetu kui inimesed räägivad. :) ainuke jama oli selles, et hotellil polnud praegu seda raha sulas võtta, et meile need ööd tagasi maksta. Niisiis nad pakkusid välja, et tuleme homme tagasi nende hotelli ja toome selle raha ära. Kuid meile poleks ju kasulik sõita päevas 40 km maha, ainult raha pärast. Arvasime, et võtaks siis siiski ühe öö veel siin hotellis ja homme hommikul läheme tõelise palmi alla. Kuid asjad polnud nii lihtsad, me olime juba ju väljakirjutatud (kuigi alguses nad nii meeleheitlikult hoidsid meid tagasi , öeldes et vähemalt 2 ööd peate veel olema siin, aga nüüd ütlesid et kohe saate minema). Kõik raigistasid siis oma ajurakukesi, et mida teha. Järgmine plaan B oli selline, et oleme siis linna peal paar tundi, ja äkki selle ajaga nad saavad oma raha kogutud ja meile tagasi selle maksta. (ma siiani ei saa aru kuidas hotellil pole seda raha?! Ütlesid, et ootavad ühte suurt gruppi, kes peaks õhtul tulema, ja siis saame oma raha tagasi) okei see meile sobis, panime oma asjad siis ilusti nende kätte hoiule ja tegime check-out'i. Ennem linnapeale minemist küsisime igaksjuhuks, et mis kellast me siis tagasi peaksime tulema (kell oli mingi 1 läbi natuke) ja meile vastati et kell 8 õhtul peaks raha käes olema. Saate aru, mingi 5 tundi linnapeal, ja pealegi kui me nii hilja õhtul sinna cenangi lähme , siis me kindlasti öömaja ei saa! Niiet ütlesime, et eieieie, meile see küll ei sobi, peame ennem cenangi jõudma...

Käsile tuli võtta plaan C, mis nägi välja selline: võta oma kompsud uuesti tagasi hotellist ja tellimegi endale takso, põrutame cenangi, jätame oma raha päevaks hotelli ja tuleme homme sellele siis siiski järgi. See ei ole kõige kasulikum meile, aga mis sa teed ära, kuid õnneks pöörasime ka selle endale kasulikuks. Nimelt plaanime rentida auto ja siis käime hommikul sealt hotellist läbi, võtame oma raha ja siis teeme saarele rendiautoga tiiru peale. Niiet pole midagi kaotatud!

Mõeldud tehtud, palusime endale takso kutsuda ja ütlesime taksojuhile CENANGI PALUN! Uskumatuu, me saime sealt minema, sealt mustast kolkast.

Teel cenangi oli iga teejupike ilusam võrreldes Kuahiga, vaikselt hakkas paistma ka ilus helesinine vesi, kusjuures ilm oli siiani veel suppppper ilus! Ja kui me ükskord Cenangi jõdusime, siis kõigil vajusid suud lihtsalt imestusest nii lahti! Euroooplased, kuldne liiiv, palmid, helesinine vesi, päike, normaalsed poed- oh see kõik oli nagu me oleks sattunud hoopis teise riiki- paradiiiiisi! Aga nüüd oli vaja ju öömaja otsida.

Ei läinud kaua, kuni leidsime teeäärest mingise guesthouse sildi, odav pealekauba, ja läksime seda mööda siis kohale. Mees oli meil kohe vastus, kuid ta mulle üldse ei meeldinud. Näiteks alguses kohe küsis kust te päris olete. Me vastasime siis eestist, euroopast, kuid töötasime ennem austraalias. Ja tema omakorda ütles, et ooo, väga hea, siis raha on. Siis küsisi, et millega te siia tulite, laeva või lennukiga. Jällegi omakorda peale meie vastust, et tulime lennukiga, ütles, et oooooo siis on raha ikka kõvasti! Mulle ausaltöeldes siis juba oli pilt selge, ja ega see putka ise ka ilus ei paistnud, umbes nagu meie kodu laut, millel on reception ette tehtud ning paar lauda ja pinki on ka juurde lisatud. Kuid siiski jõuti meile veel tuba ka näidata, ma ei oskagi seda kirjeldada. Nagu vangilaagrituba, mina ütlesin, et ennem maksan tsipake juurde aga siia ma küll ei taha jääda. Germo oli samal arvamusel, kuid gerda oleks sinna jäänud. ÕNNEKS, olime enamuses, ma ei oleks seal küll suutnud elada.

No läksime siis edasi, ei pidanud jällegi kaua minema, kui leidisme endale tuttava hotelli- sandy beach resort- see oli see sama resort, kus mul melbournis olid juba kõik krediitkaardi numbrid sisse toksitud, kuid viimasel minutil siiski osutus see meile liiga kalliks. Nüüd aga hüppasime sisse , et tsekata palju see siis ikkagi maksab. Ütleme nii, et praegu ma laman sandy beach resordis :D võtsime ära , meil on oma kolmnurkse kujuga majake, üks kaheinimese voodi, germo magaba madratsi peal ja meil on ka oma WC sees, mida sa veel tahad. Ja üle trumpab kõige veel see, et me oleme mere ääres! Palmide all ja me oleme nii õnnelikud. Ainuke jube asi oli see, et kui me siia sisse tulime, siis olime nagu sauna laval. Nii pole mul vist kunagi veel vesi jooksnud, kõik olime 2 sekundit õues, ja riided olid ligumärjad, lihtsalt nii palav on siin.

Aga no muidugi, esimese asjana vahetasime kohe riided ja jooksuga läksime randa ujuma. Mingeee milline vesi! Helesinine ja kui soe, nüüd saa põhimõtteliselt öelda, et india ookeanis on ka käidud! Siis jalutasime rannas ja ma ei oska teile kirjeldada kui õnnelikud me kõik kolmekesi olime. Koguaeg ütlesime üksteisele, et nüüd me oleme paradiiisi sattunud, küll meil on vedanud! Ma tõesti ei kujuta ette kui me oleks kõik need päevad seal Kuah-is pidanud olema, me poleks siis üldse langkawit näinud ju.

Peale ujumist käisime linnapeal poodides vaatamas, mida siis müüakse, ütleks nii, et siin on isegi odavam kui Kuahis ja isegi leiab midagi mida osta. Poode on ka üüratult palju! Kuid parim osa on veel ees:

õhtul läksime siis sinna kuulsasse Reggae baari, ja mina ei oska seda kirjeldada, te peaksite seda ise tundma omal nahal , aga kujutage ette: Vaikne soe õhtu, ümberringi on pime, kaugelt paistavad pisikesed tulukesed, taevas on tähed, meri kohiseb ning sa kuulad ja vaatad seda kõike reggae muusika saatel. Kusjuures mina arvasin, et midagi sellist saab toimuda ainult filmis, aga et see päris elus ka nii on- no uskumatu! Selline energia laeng on mul praegu, et ma hakkan 3ndat lehte kirjutama. Kell on pool 1 öösel ja ma olen siiani veel niii ekstraüligigaõnnelik. Ei usu, et ma nüüd tõesti sattusin nii ilusasse kohta. Võime öelda, et jõudsime Paradiiiiisi!

(kusjuures meie praegune accomodation on odavam, kohe palju, kui Kuahi hotell. Kuid ta asukoht on parem ning me ei kaotanud ka midagi, sest meil on hommikusöök hinna sees ja tasuta wifi (mis oli täna kahjuks otsad andud :D ) ja ma ei tea kuidas internetis see nii kallis tundus, aga kõige tähtsam on see, et siin me nüüd oleme! )