Jällegi üks imeline päev on mööda saadetud ning ainult 2 päeva austraaliat ongi meil veel jäänud. Uskumatu, et see elusuurimseiklus hakkab läbi meil saama...
täna oli pikk hommik, saime magada kaua tahtsime, aga no ega üle poole 10ne eriti välja ei venita. Kohe hakkasime siis langkawi hotelle vaatama, et saaks siin ära broneerida ja siis oleks lihtsam kohapeal. Aga nagu arvata oligi, jäi see broneerimine meil viiki. Hakkasime juba ühte broneerima, kõik krediitkaardi numbrid olid juba sisse toksitud, aga eeli-eeli saime pidama ennem kui nägime summat mis siis lõppkokkuvõttes tuli. Alguses oli nagu palju odavam, kuid samas sellise hotelli kohta ma ütleks et ei olnud palju küsitud, kuid siiski me ei bookinud seda. Nüüd jäi silm peale ühele ilusale majakesele, mille me võib olla saame. Kuid ootame omaniku vastust. Igatahes me ei tea mida nüüd teha, peab veel vaatama neid hotelle kuni lõpuks saab see asi tehtud.
Siis hakkasime kooki tegema, te arvatavasti juba teate mis kooki- Napoleoni muidugi. See on siis homseks emadepäevaks, aga tegime täna valmis et see saaks homseks heaks. Kook valma, sõime lõunat ja peale seda hakkasime sättima end jalgpalliks! Jaa , täna oli meil austraalia jalgpalli aeg. Te ei kujuta ette kui suur see areen oli, mahutas vist 100 000 inimest (muidugi tänasel mängul nii palju neid ei olnud) aga nagu päris ikka. Mina näiteks esimese veerandaja lihtsalt naersin, sest see kõik oli nii naljakas, kuidas suured musklis mehed ajavad väikest palli taga, lükates teisi eest ära. Niiet mehed lendavad kahte lehte, kes näoga vastu muru, kes lihtsalt kukerpallitab seal. No väga naljakas igatahes, vahepeal vaatad et mehed lihtsalt hüppavad teineteise peale, et palli kätte saada, nägi välja nagu inimheinakuhi. Kõige parem oli see et, mängisid siis kohalikud ja mitte kohalikud. Mina olin nende mittekohalike poolt, kuna neil polnud üldse fänne. Kohalikud ainult karjusid koguaeg kui nad värava said, aga teiste poolt keegi ei karjunud. Niiet mul hakkas nendest kahju. Istusin mina aga vastasleeri istekohtades. Niiet kõikjal mu ümber olid vastasmeeskonna pooldajad, kaasaarvatud mu reisikaaslased pettu ja lettu. Plaksutada ma oma meeskonna poolt ei julgenud, mine tea, äkki saab veel peksa ka seal. Aga sisimas ma elasin neile kaasa :D kuigi nad kaotasid. Kurb tõsiasi :D:D
tegelikult kogu mängu me ei vaadanudki, kuna poole 7ks oli meile tai restoraan vello ja robini pool broneeritud ( kas inimesed saavad veel lahkemateks minna?!?!?!) igatahes läksime sinna restorani, tellisime 3 sorti toidud- beef, chiken , seafood- no kõik ikkagi hiinakad , aga kellele ei meeldiks hiinakad. Kõht on jälle nii täis, et annab olla. Tahtsime ise maksta sellegi restorani , aga robini ja vello suust kõlas kindel EI! Niiet mina ei tea .
Tagasitulles sõidutasid nad meid melbourni linnas, õhtu melbournis oli ikka väga ilus. Aga no oli ju laupäev- kõik restoranid olid inimesi pungil täis, noored juba möllasid ja linn ikka täiel rinnal elas. Käisime läbi chinatownist, mis oli ikka teistsugune sydnet omast, sellel oli ainult üks sirge tänav hiinakaid. Ja siis läksime tagasi koju. Kuskil 9ksa paiku oli tagasi, ja ma olen jälle nii väsinud. Kodus hakkan küll endale rauda sisse sööma vist, muidu ainult magan.
Ja üks asi veel, hakkame lendu muutma. Loodame et saame selle muudetud ;) ;) Aiaiaiai.. ÜLLATUS :D
No comments:
Post a Comment