15.05

Meil on niiiii soe, soojast on süda täitsa paha, pea käib ringi, riided märjad ja energia jookseb nulli, aga me oleme samas nii õnnelikud, et sattusime paradiiisi! :D

sandy beach hotellist oli meil täna check-out , aga me ei teadnud ju veel, kas me saame uute motelli koha. Niisiis peale hommikusööki läksime jalutasime ületee olevasse motelli ja õnneks saime endale toa. Kuid alles kella 12neks, niisiis tulime tagasi oma sandy beach hotelli ja hakkasime asju JÄLLE pakkima. See ei võtnud aga kaua aega ja meil oli ikkagi oma 2 tundi veel check-out-ini.

Panime jälle ujumisriided selga ja läksime (kell oli mingi 10 hommikul) randa ujuma ja päevitama. Naljakas on see, et juba kell 10 kütab päike niii kuumaks, et selline tunne on nagu läheks kohe kohe põlema. Ja vees on nii mõnus olla, eriti peale seda surmkuuma päikest. Iga minutiga läheme ikka tooni võrra pruunimaks, aga siiski tundub meile, et pole veel seda ideaali saavutatud, millega eestisse võib tulla. Niiet kui täna enam ei jõua minna päevitama, siis tuleb homme uuesti seda teha. Samas me teame, millise „heateo“ me enda nahale sellega teeme...

15 min enne kahteteist võtsime oma kotid kaenlasse ja läksime üle tee olevasse motelli. Oleme oma toaga rahul, sandy beach oli küll natukene, väga vähe tegelt küll parem, just sellepärast et seal oli hommikusöök sees, aga me oleme rahul kuna see siin on palju odavam ja millegi üle pole kurta.

Nii, siis läksime shoppama. Ostsime endale mõned hilbud, mitte et kott juba väga täis ei oleks. Ma olen kindel et kõigil kolmel läheb päris pakkimisega natukene keeruliseks. Aga küll me hakkama saame. just arutasime kõik, et kõigil kolmel hakkab shampoon otsa saama, aga keegi uut ka ei taha osta. :D ütlesime kõik, et ennem ostan ühe pluusi ka lisaks kui shampooni, seda saab ju eestist niigunii :D niiet meil läheb lähipäevil huvitavaks, tuleb need motelli seebid kasutusele võtta vist, mida nad nii lahkelt siin jagavad :D:D

shoppamine oli ka omaette leiliviskamine, vahepeal oli küll selline tunne, et nüüd saime päikesepiste, aga siiski veel liigume ja süda ei ole paha. Germoga ostsime endale kookosepähkli , üks tädike müüs tee-ääres neid. Ütleme nii, et see mahl oli küll päris huvitava maistega, aga seda oli lihtsalt nii palju. Aga me kugistasime selle kõik alla, kuigi ma olen õudusjutte kuulnud sellest, et see võib põhja alt ka ära visata. Vaatamegi nüüd kumb see esimene mees vetsus siis on. :D kuid saab öelda, et palmisaarel on kookspähklit söödud!

See nali tehtud, läksime jälle linnapeale söögikohta ostima. Tavalised restoranid on siin ju sellised, et plastiktoolid on laua ääres, ja need toolid ei ole üldse puhtad! Ühesõnaga oma kodust on mingine restoran tehtud. Päris jube, kuid meie leidsime siit kuurotist ilusa restorani ja tellisime kõik kolm endale kalapraed. Väga hea oli, tore oleks teada mis selle kala nimi eesti keeles ka on ( ingl k oli vist red snapper, kui ma õigesti mäletan) , aga germo ütles, et vahet pole niigunii mingi solgivee kala on :D

nii ja nüüd istumegi külmas toas, sest õues läheb süda pahaks. Teed ukse lahti, siis oled kohe nagu leiliruumis aga RIIETEGA! Päevitama minnes on ka selline tunne, et läheb vabatahtlikult piinakambri :D