10.05

Täna on pikk päev olnud, kohe väga pikk. Nihkusime ju ajavööndis ka edasi.

Hommikul oli vara äratus, sõime ruttu hommikust ja pakkisime end autosse ära. Robiniga jätsime maja ees hüvasti ja vello sõidutas meid lennujaama. Sinna oli ka tunni ajane sõit, aga kohale me lõpuks jõudsime. Vellole ütlesime siis head aega lennujaamas ja läksimegi ise sisse check in-i tegema. Minu kott oli muidugi kõige raskem, peaaegu 18 kilo, ja teised tulid ka suht raskete kottidega. Ega keegi tühjalt austraalias ei lahkunud. Lennujaamas oli väga naljakas olla, selline tunne, et nüüd panemegi punkti lõplikult austraaliale. Veel viimased tunnid ja siis lennuk läheb.

Lennukis proovisin viimaseid sekundeid austraalias olles nautida, aga ma ei osanud. Järsku me olimegi õhus ja 8 tundi sõitu võis alata. Nagu ikka ega see sõit huvitav ei olnud, vahelduva eduga loed seal raamatud, kuulad muusikat, proovid magada ja teed seda ikka uuesti ja uuesti. Muidugi koguaeg vaatad kella ka, et palju veel jäänud on. Aga õnneks kohale me jõudsime ja lend läks ilusti, kui välja arvata see, et minu kõrvad on ikka veel lukus. Arvatavasti jäävadki need kauaks veel lukku, pole sellist asja ennem olnud. Nagu kotis elan ( pean veel mainima selle, et ennem lahkumist austraalias, suutsin saada endale köha ja nohu. Niiet kuidas tulin suure nohuga, nii ka lähen- nohuga) tänu sellele suuresti mu pea kumiseski terve lennukisõit uuesti ja kõrvad on lukus. Olen proovinud haigutada, aevastada, puhuda, hüpata, neelata, lutsutada, närida- ja ei midagi.

Siis mis te arvate milline ilm meid tervitas kuala lumpuri lennujaamas. Minge lõkke äärde, kohe täitsa äärde ja siis tunnete mis tunne see oli. Ainuke vahe on selles, et sellest „lõkkest“ kaugele joosta ei saa, koguaeg on sama tunne. 35 kraadi vist oli, pilves ilm ja me olime läbimärjad. Lennujaamas pakkisime oma pusad ja joped ja tossud kotti ning vahetasime lahjemate riiete vastu välja. (olgu mainitud et melbournis oli 4 kraadi õues kui me tulime)

langkawi lend läks paari tunni pärast, tegime uue check-in'i ära ja läksime oma lendu jälle ootama. Õnneks see lend kestis ainult tund aega, niiet see oli väga lihtne selle kõrvalt mis meil seljataga oli. Kõrvad läksid veel omakorda 10 kordselt lukku, niiet kui see lend lõppes ei kuulnud ma üldse midagi. Loodan et hommikuks on asi klaarim.

Lootsime et langkawi saarel on õhk natuke teisem, aga ei. Kus sa sellega, ikka sama tunne nagu istuks sauna laval. Lennujaamas võtsime takso ja tulime oma hotelli ära. Ei osanud me midagi oma hotelli kohta alguses mõelda, kui takso meid ette tõi, oli väljast täitsa tore hotell. Isegi kohvrikandja kandis meie kotid tuppa. Nüüd lõppkokkuvõttes ütleks, et hotell on normaalne, selline vanamoodne. Alguses kui ukse lahti tegime, tuli selline sooja õhu pahvakas näkku, et ma mõtlesin, kuidas ma siin magada suudan. Aga panime konditsioneeri kohe tööle ja nüüd on täitsa Miki see olemine. Mina ja germo lasime mõlemad pool lõhnaõli purki tuppa, et vähegi seda kopihaisu eemale peletada :D aga tundub et me vaade õue on ilus, pimedas paistab mingi veekogu lähedal. Eks siis hommikul näeb. Toas on meil Wc, ja dush+ telekas (kust vaatame praegu meeleheitel koduperenaisi)+külmkapp+föön+riietekapp+ ja palju muud vidinat . Meie magame gerdaga abieluvoodis ja germo on siis eraldi voodis. Sai ju valitud peretuba :D aga muidu oleme rahul. Mis sa hing veel ihkad, vaid et katus peakohal oleks.