Tegime praegu oma farmi valdustele tiiru peale, läksime jalutama mööda põlde. Nägime maasikapõllud ära ja brokkoli ja brokkoliinide põllud ka. Päris suur farm on see ikka, pole see nii väike. Sõime otse põllupealt maasikaid ka :)laeks teile pilte, aga no eks te teate mis sellel viga on. Niiet vot ei lae!
Täna on siis reede! Hommikul oli päris raske tööle minna, aga aeg läks minuarust päris kiiresti, gerdal jälle venis. Saime oma 8 tundi kirja, ja uues payslipi ka. Teised kihutasid kohe linna oma tsekki rahastama, aga meil kiiret pole. Kogume hullema pataka kokku ja alles siis lähme panka. Teistel on vist suht raha kriis, et kohe on vaja raha! :D aga kui patakaga panka lähed, siis nad alati kiidavad sind, et oi kui tubli sa oled olnud! :D:D
näpuke on ilusti sidemes, vahest annab tunda, aga midagi hullu siiski pole. Nutma ei hakka! Paistes on ta endiselt, täna isegi kõige rohkem, aga no ma hoian sideme ümber, ja nüüd saan talle 2 päeva puhkust ka ju anda, niiet loodan et homseks läheb paremaks. Täna mul jälle vedas, Rike sai ühe inimese endaga brokkoliinisid pakkima jätta, ja ta jättis mind mu näpu pärast. Ma olin üliõnnelik, et ei pidanud sinna brokkolitesse rassima minema, ja sain näpul rohkem puhata lasta. Täna ainult ma ei pannud neid puntrasse, vaid Rike käskis mul ka neid katidesse pakkida, niisiis pakkisin neid kastidesse, panin neile jääd peale , kaas peale ja ladusin aluse peale. Peale tööd tahtsin magama pugeda, no proovisin, esimesed 15 minutit olid isegi päris lootustandvad, siis aga: helises gerda telefon, kuigi sellel ei tohiks siin levi olla!! aga nüüd muidugi on. No ei viitsinud ma tõusta ja kaks sammu astuda ja see vastu võtta. Ei viitsinud! Siis hakkas jälle uni vaikselt tulema, ja jälle! See sama helin, trintriiskknfjehuhvuhv, juhuuu!! uni jälle läinud, ei tõusnud ka siis. Nii helises see 4 korda, siis tõusin püsti, ei võtnud telefoni! :D läksin vetsu ja möödaminnes ütlesin gerdale et keegi hull tahab teda kätte saada. Tuli välja et need hullud olid meie oma eesti sõbrad, kes tahtsid meid kätte saada. Aga minu uni oligi läinud :D siis läksimegi jalutama. Mõnus iluuinak, olen rohkem väsinud kui „magama“ minnes.
Ja eile ma unustasin ühe tähtsa tähtpäeva kirjutada. Eile oli ju 10nes, no ma kirjutan siis täna nii, et täpselt kahe kuu pärast oleme me esimest päeva malaysias ja lämbume loodetavasti sooja läppe kätte! :D eile oleks siis lennuk läinud ja tsutsufrei Austraaliale öelnud. KAKS KUUD, saate ise ka aru, KAKS KUUD on veel jäänud?! :D pange siis õlu käärima, õhupalle võite ka vaikselt puhuma hakata ja kooke võite ka vorpima hakata.
ja homme..oioioi1 sõidame Warwicusse shoppama, see on suurem linn , no kohe palju suurem kui stanthorpe, ja seal pidi ka POODE olema, niiet homme Emme/Issi ma ei skaibi teile, võib olla pühapäeval, sest teie pesamuna shoppab! :D Laristab oma raha, mm, tahaks juba . Nii palju uusi asju saab endale ju osta, no muidugi mitte homme just, aga siiiski, kodus oli alati nii, et kui midagi tahtsid siis mõtlesid, ei noo tegelt ikka pole seda kaltsu ju vaja endale, üks juba kodus olemas. Siin aga pole midagi. Kõik võib uued osta, peaasi et kotti mahuvad, ja peaasi et ma enda tarinaid kanda jõuan. Aga ega ma sellele poes ei mõtle, siis on mõtted hoopis mujal. Ühesõnaga, homme tõotab tulla tore päev, sõidame sinna mingi kolmveerand tundi, aga ma ei tea kas me lähme kolmekesi või tulevad teised ka.
No comments:
Post a Comment