Ja jällegi juhtus seee! Maria jättis blogi kirjutamise vahele. Aga no tõesti, ajad on meil siin kiired ja ei ole viitsimist ega ka aega seda kirja kirjutada. Proovin siis meenutada eilset päeva, või seda emotsiooni mis seal oli.
Äratus oli varajane, 7st äkki ajasime koivad alla ja jalutasime horre hosteli poole, et ta sealt peale võtta . Horre sappa saadud jalutasime rongijaama, päris napikalt tegelt jõudsime rongi peale. Aaa, ja üllatus oli see, et ilm ei olnudki hommikul nii jube. Isegi sinist taevast võis näha kohati. Kuid kui me kohale jõudsime, siis oli ilm muidugi teine. Olime ju mägedes, lehed oli kollased, puud raagus. Udu oli igalpool, külm no täiesti sügis mis sügis. Ja alguses tahtsime ju võtta selle bussipileti mis käib sinimägedes vaatamisväärsuse juurest vaatamisväärsuse juurde ja ise võid maha hüpata millal tahad ning uuesti peale karata kui isu on täis. Need bussid sõidavad siis koguaeg seda vahet, aga meil tuli parem mõte- jalutame ise seal. Ei kujutanud tegelt ette kui pikad need vahemaad päriselt on, ja lootsime et vihma ometi sadama ei hakkaks. Esimene koht oli siis- kolm õde. Ja teate, jõudsime sinna kohale ja voilaa, ainuke mida sa näha said oli suur valge paks udu . Mul oli selline tunne, et ma oleks ära surnud ja käin pilve sees. Sellist tunnet polnud ma ennem küll tundnud, tead et all peaks olema sügav kuristik, aga no mitte muffigi ei näe. Õnneks viskas ühe korra ka selgema koha sisse ja nägime need „3 õde“ kuidagi ära. Aga see käis ka nii korraks ja jälle oli mingi paks udu igalpool. Edasi mõtlesime et käime mööda teerada seal rahvuspargis ja vaatame niisama neid kohti. Aga te ei kujuta ette kui sopane see tee oli, mudavallid olid igalpool. Alguses proovisin küll oma jalgu kuivana hoida, aga peale tunniajast käimist oli juba täitsa savi, astusid otse läbi lompide. Ja need trepid, allamäge oli hea minna, aga kui tuli ülesmäge ka rassima hakata, siis oli ikka väga raske. Me seiklesime seal ka päris kaua, niiet lõpuks olin ma küll juba tüdinud sellest sopahunnikust. Kuid väga palju nalja sai, ja väga tore matk oli. Aga mis seal muud olla saab, kui koos on saareinimesed.
Õnneks leidsime siis ühe koha kus saab maantee peale minna, ja jalutasime tagasi rongijaama. Meil sellesuhtes ka vedas, et rong tuli suht kohe, ei pidanud kaua ootama. Tagasi sõitsime rongiga ka 2 tundi ja muidugi sydneysse jõudsime alles siis kui juba pime oli. Jalutasime tagasi meie hosteli, meil pidi täna tasuta grillimine olema, aga keegi meist sinna ei jõudnudki, sest kõik jooksid kohe dushi alla, ja siis hakkasime sättima. Oli ju ees viimane õhtu sydneys, kuidagi tuleb joon alla tõmmata sydneyle ju!
Välja läksime taksoga, otse Kings Crossi. Esimesena jalutasime sisse ühte pubisse, kus oli tegelikult täitsa tore. Saime tasuta sisse sinna kõik ja. Kuid varsti tahtsid poisid sealt ära minna, meie gerdaga oleks küll seal veel olnud, aga poisid tahtsid minna kuskile kus oleks tüdrukuid ka . Niisiis võtsid nad sihiks ühe klubi mille sissepääs oli 10 dollarit. Meie gerdaga ütlesime kohe, et seda sissepääsu me ei maksa. :D poisid proovisid küll seebitada, mul oli tegelt küll kahju nendest lahku minna. Tahtsin et me ikka kõik kokku jääksime, sest kus me öösel kahekesi gerdaga nüüd koju hakkame minema, lihtsam oleks ju kõik koos. Aga no gerdat üksi ka jätta ei saa ju, niisiis läksime me kahekesi kuskile uut klubi otsima, kus oleks tasuta sissepääs. Jalutasime mingi 5 min tänava peal, ja siis mõtlesime et siin küll seda klubi olla ei saa, ja hakkasime tagasi minema. Äkki ma nägin maas 3 silti, ja peal oli- Free Entrance! Arvake ära kuhu, sinna samasse klubisse kus poisid läksid. Uskumatu, niimoodi saime tasuta pääsmed sinna klubisse ja jalutasime võidukalt tagasi sinna. Nagu õiged mehed kunagi, läksime sisse ja päris lahe oli. Muusika oli ka mu lemmik- Electro House terve öö. Niiet ma olen küll õnnelik, vähemalt sai punkti pandud sydneyle. Tegelikult olime seal ikka päris kaua, mingi poole 5st võib olla hakkasime alles välja sealt tulema, ja koju jõudmine võttis ka veel omakorda aega, niiet lõppkokkuvõttes saime mingi 3 ja pool tundi öösel magada
hommikul oli 9st äratus, sest pidime kotte veel pakkima ja ennem 10t receptionis juba olema et check outi teha. Jube jube kui täis mu kott on, selline tunne et isegi üks pisem kõrvarõngas enam sisse ei mahu. Ja tegelikult on see kõigil meil kolmel nii. Lukud lähevad eeli-eeli kinni , lootsime ainult et me lennuki peale saaks nendega.
Täna oli glebes üks laat ka, ja me mõtlesie et lähme siis vaatame mis seal toimub. Laat ise oli lahe, päris palju ehteid müüdi , kaltsusid oli ikka palju vähem. Aga mulle sobis, ehted mahuvad paremini kotti kui riided. Riietele tuleb nüüd vaikselt keeld peale panema hakata. Kuna me lennuk läks alles 5st, siis istusime veel paar tundi niisama hosteli õue peal ja rääkisime horrega kõik koos juttu. Kuid varsti tuli juba takso kutsuda ja sammud lennujaama poole seadma hakata. Ütlesime horrele saupläu. Oh need hüvastijätud on ikka päris kummalised. Nutma ei hakka, aga kuidagi tühi tunne tekib. Mõeldes et neid inimesi sa enam kaua kaua ei näe, aga alles olid nagu nii head sõbrad nendega. Stanthorpes oli samamoodi . Aga no minna tuleb, ja midagi pole teha.
Istusime siis taksosse ja lennujaamas me olimegi. Tegime check in'i ära, ja kotid kaalusid 16-17 kilo. Minul oli siiski kõige raskem komps. Kõige parem osa oli see, kui see tädike küsis ega teil käsipagasis midagi teravat pole. Kõik olid alguses et eiiii, ja siis gerda on, oodake :D võttis kotist taskunoa nagu lipsti välja, ja õnneks jõudis selle veel pagasisse susata :D päris hea, nagu hullem terrorist läheb lennuki. Tollist läksime ka ilusti läbi, me keegi ei teadnud päris täpselt mis meil seal kottides on, pole eriti viitsinud sorteerida, aga midagi õnneks hullu ei olnud vist, kuna piiskuma me ei hakanud. Kuigi peab tõdema, et mind tõmmati rajalt kõrvale, ei tea küll miks, midagi ei tehtud, korra vaadati selle masinaga mind üle, eks ma siis tundusin nii kahtlusäratav. Aga see võttis mingi 2 min aega ja saimegi lennuki minna.
Lend pidi kestma pileti peal poolteist tundi, aga gerps jõudis 3 laulu vist kuulata, ja mina isegi suutsin 5 min und näha ning juba olimegi kohal. Ma ei tea kuidas see nii kiiresti läks. Aga pekki kui väsinud ma ikka olid, selline tunne, et topid tikud silma, muidu lahti ei seisa. See selleks, olimegi siis melbourni jõudnud. Ilm oli soojem, või no õhk oli soojem kui sydneys, kuigi pime oli juba, ja eirit midagi ei näinud. Läksime siis oma pagaseid ootama. Te ei kujuta ette kui naljakas see oli, täpselt nagu kuskilt karjaaiast võtaks oma pagaseid vastu. Põhimõtteliselt olime õues, siis selle asfaldi pea jooksis see lint ja me olime piiratud traataiaga. Nagu kari lambaid seisime seal aias ja ootasime oma pagaseid. Sellist lennujaama ma pole veel küll näinud, aga no see oli pisike ka.
Siis juba tulid gerda sugulased meile vastu, võtsid meid peale. Otsisid meile germoga isegi hosteli ära ja tõid meid kohale. Hästi toredad paistsid, gerda sai kohe lilled, ja isegi meile germpsiga anti need shokolaadi jänesed, ma olin küll positiivselt üllatunud. Ja hostel kus me oleme on ka väga normaalne, 4kesi oleme toas, tegelt 3kesi, sest üks voodi on tühi. Siis hommikusöök on tasuta, riisi ja pastat võid võtta igakell tasuta, samuti kohvi ja teed. Asume suht kesklinnas, kõik on lähedal.
Eile õhtul läksime kohe germoga linnapeale midagi süüa otsima, ja siis tulime tagasi magama. Olgu öeldud, et eile ma kirjutasin juba korra seda blogi. Kirjutasin palju pikemalt ja paremalt, ja ma olin niii väsinud. Tahtsin sellega kiiresti ühelepoole saada, ja kui see valmis oli hakkasin ära salvestama, ja muidugi sellel hetkel otsustas arvuti kokku joosta ja mu blogi oligi läinud. Nüüd siis vorbin uut, surun oma närvivapustust väga edukalt praegu tagasi.
Ja seda ka veel, et melbournis oli mingi 3 nädalat nüüd väga ilusaid ilmasid olnud, aga homme lubab sadu ja läheb koledaks ning seda terve nädal. Kui tüüpiline lihtsalt!
Saturday, April 30, 2011
Thursday, April 28, 2011
28.04
Apppppppiiiii, te ei kujuta ette mis pilt meil on! Ma ei pese oma õlga ja kätt enam kunagi vist.
No loomulikult hommikul ärgates vihma kallas nagu oavarrest, aga „kodus ja võõrsil“ randa pidime ikka minema. Kuid esialgu, nagu meil kombeks on, suundusime horre hosteli pannukaid tegema. Seal sai kõhu nii täis söödud, et süda lausa oli paha. Aga no teada värk on see, et ega päeva jooksul enam me midagi ei söö. Kui siis ainult õhtul.
Pannukad söödud läksimegi siis kesklinna otsima oma bussi, mis sõidab Palm Beachile, kus siis asub kodus ja võõrsil rand. Buss sinna sõitis päris kaua, või tegelt see vahemaa polnudki nii kauge, aga just need peatused . Neid oli nagu seeni peale vihma. Said 200 m sõidetud ja järgmine peatus. Kui hakkasid juba Palm Beachi märgid tulema, vaatasime bussiaknast õue ja otsisime igalt tänava nurgalt Alfi või siis Pipat :D No Sally oleks võinud ka ära tunda, aga kahjuks kedagi polnud tänavate peal.
Varsti hakkas siis bussiaknast rand paistma, natuke nagu sarnasust oli, aga siiski mitte ei olnud kota võta rand, niiet sõitsime veel edasi. Päris julm oli nii sõita, et pead bussiaknast täpselt selle ranna ära tundma, aga kui see ükskord tuli, siis teadsid kõik et kohal me oleme! :D (tegelikult väike kõhklus ikka oli, et kas me nüüd tulime õigest kohast maha) kuid siis nägime juba seda surfiklubi ja minge pekkkki- kaamerad olid väljas ja võtted käisid. Me saime seal sellise eufooorialaksu, kohe tundsime näitlejad ära, ja ma olen nii õnnelik et ma stanthorpes seda vaatama hakkasin, sest muidu ei oleks saanud mitte muffigi aru, et kes need seal on. Nagu germol, gerps vaatas neid inimesi küll, aga suht külma kõhuga. :D igatahes, saime neid võtted vaadata seal kuidas nad filmisid, ja siis kadusid need kaks näitlejat ära. Ja tulid uued, uute võtetega, ROMEO! Minee, romeo võtte nägime ka ära. Ta on päris elus ka ikka ilus poissss :D jalutas seal meist mingi 10 m kaugusel, oiii mis tunne see ikka oli kui tead, et terve elu põhimõtteliselt oled seda seriaali vaadanud ja nüüd seisad siin samas! Nagu siiiin samas on kõik Sallyd ja Pipad ja Alfid ja kõik need tegelased ka seisnud.
Vihma ka sadas vahelduva eduga, vahepeal siis katkestati võtted ära, kuna vihmaga ei saanud ju filmida. Ja kõige naljakam oli see, et need tausta näitlejad olid iga stseeni peal samad, ainult teiste riietega, niiet jälgige taustategelasi. Ja nii külm oli väljas, kuid nemad pidid ikka olema oma lühikeste riietega, et näidata kui soe väljas ikka on.
Ja minge, siis tuli see tippppp hetk. Meie ju olime arad nagu jänesed. Tahtsime räigelt pilti saada, aga no küsida ei julge :D ja seal kaamerate taga askeldas Will! Ta enam ei näitle aga seal tegustes niisama. Ja meie juures koguaeg ta seal askeldas, aga küsima me minna ei julgenud üldse :D arvasime et küll tuleb see ideaalne hetk millal küsida, ja lõpuks siis võtsime julguse kokku, ja mees oli lahkesti nõus meiega pilti tegema. Isssand kui armas naeratus tal on :D võttis meilt ümbert kinni ja gerps tegi selle sajandi pildi ära. Uskumaaatttuuu , meil on temaga pilt tehtud!
Olime natuke aega veel seal, vaatasime päris kaua seda filmimist, ja oligi õhtu käes ja oli vaja hakata tagasi minema. Ja muidugi tagasi sõitsime ilgelt kaua, see venis nagu härja tatt tõesti. Linnas olid sellised ummikud, et ma mõtlesin siiia ma nüüd magama jään. Väljas oli ka ilusti pimedaks läinud juba.
Aga glebe me jõudsime, ja õhtul läksime horre , germpsi ja gerdaga thai restorani sööma. Toit oli hea, ja ilus õhtu oli ilusale päevale. Tänast päeva ma tõesti ei oska kirjeldada, see oli midagi ülimegagigalahedat. Poleks uskunud et ma näen filmivõtteid ja poleks uskunud et see nii tuus võib olla. Oh te peate seda ise kogema! Aga nüüd on see tehtud, ja homme lähme blue mountainsisse, ning hakkabki see sydney aeg vaikselt otsi kokku tõmbama :)
Homeeee And Awayyyyy!
No loomulikult hommikul ärgates vihma kallas nagu oavarrest, aga „kodus ja võõrsil“ randa pidime ikka minema. Kuid esialgu, nagu meil kombeks on, suundusime horre hosteli pannukaid tegema. Seal sai kõhu nii täis söödud, et süda lausa oli paha. Aga no teada värk on see, et ega päeva jooksul enam me midagi ei söö. Kui siis ainult õhtul.
Pannukad söödud läksimegi siis kesklinna otsima oma bussi, mis sõidab Palm Beachile, kus siis asub kodus ja võõrsil rand. Buss sinna sõitis päris kaua, või tegelt see vahemaa polnudki nii kauge, aga just need peatused . Neid oli nagu seeni peale vihma. Said 200 m sõidetud ja järgmine peatus. Kui hakkasid juba Palm Beachi märgid tulema, vaatasime bussiaknast õue ja otsisime igalt tänava nurgalt Alfi või siis Pipat :D No Sally oleks võinud ka ära tunda, aga kahjuks kedagi polnud tänavate peal.
Varsti hakkas siis bussiaknast rand paistma, natuke nagu sarnasust oli, aga siiski mitte ei olnud kota võta rand, niiet sõitsime veel edasi. Päris julm oli nii sõita, et pead bussiaknast täpselt selle ranna ära tundma, aga kui see ükskord tuli, siis teadsid kõik et kohal me oleme! :D (tegelikult väike kõhklus ikka oli, et kas me nüüd tulime õigest kohast maha) kuid siis nägime juba seda surfiklubi ja minge pekkkki- kaamerad olid väljas ja võtted käisid. Me saime seal sellise eufooorialaksu, kohe tundsime näitlejad ära, ja ma olen nii õnnelik et ma stanthorpes seda vaatama hakkasin, sest muidu ei oleks saanud mitte muffigi aru, et kes need seal on. Nagu germol, gerps vaatas neid inimesi küll, aga suht külma kõhuga. :D igatahes, saime neid võtted vaadata seal kuidas nad filmisid, ja siis kadusid need kaks näitlejat ära. Ja tulid uued, uute võtetega, ROMEO! Minee, romeo võtte nägime ka ära. Ta on päris elus ka ikka ilus poissss :D jalutas seal meist mingi 10 m kaugusel, oiii mis tunne see ikka oli kui tead, et terve elu põhimõtteliselt oled seda seriaali vaadanud ja nüüd seisad siin samas! Nagu siiiin samas on kõik Sallyd ja Pipad ja Alfid ja kõik need tegelased ka seisnud.
Vihma ka sadas vahelduva eduga, vahepeal siis katkestati võtted ära, kuna vihmaga ei saanud ju filmida. Ja kõige naljakam oli see, et need tausta näitlejad olid iga stseeni peal samad, ainult teiste riietega, niiet jälgige taustategelasi. Ja nii külm oli väljas, kuid nemad pidid ikka olema oma lühikeste riietega, et näidata kui soe väljas ikka on.
Ja minge, siis tuli see tippppp hetk. Meie ju olime arad nagu jänesed. Tahtsime räigelt pilti saada, aga no küsida ei julge :D ja seal kaamerate taga askeldas Will! Ta enam ei näitle aga seal tegustes niisama. Ja meie juures koguaeg ta seal askeldas, aga küsima me minna ei julgenud üldse :D arvasime et küll tuleb see ideaalne hetk millal küsida, ja lõpuks siis võtsime julguse kokku, ja mees oli lahkesti nõus meiega pilti tegema. Isssand kui armas naeratus tal on :D võttis meilt ümbert kinni ja gerps tegi selle sajandi pildi ära. Uskumaaatttuuu , meil on temaga pilt tehtud!
Olime natuke aega veel seal, vaatasime päris kaua seda filmimist, ja oligi õhtu käes ja oli vaja hakata tagasi minema. Ja muidugi tagasi sõitsime ilgelt kaua, see venis nagu härja tatt tõesti. Linnas olid sellised ummikud, et ma mõtlesin siiia ma nüüd magama jään. Väljas oli ka ilusti pimedaks läinud juba.
Aga glebe me jõudsime, ja õhtul läksime horre , germpsi ja gerdaga thai restorani sööma. Toit oli hea, ja ilus õhtu oli ilusale päevale. Tänast päeva ma tõesti ei oska kirjeldada, see oli midagi ülimegagigalahedat. Poleks uskunud et ma näen filmivõtteid ja poleks uskunud et see nii tuus võib olla. Oh te peate seda ise kogema! Aga nüüd on see tehtud, ja homme lähme blue mountainsisse, ning hakkabki see sydney aeg vaikselt otsi kokku tõmbama :)
Homeeee And Awayyyyy!
Wednesday, April 27, 2011
27.04
Tänane päev jälle praktiliselt maha jalutatud, aga jalad hakkavad vaikselt selle vatiga juba harjuma.
Kui ärkasime, siis oli ju plaan Sinimägedesse minna, aga no jällegi ilm oli pilves, sadas ja no me ei teadnud mida siis teha. Sest sinimägedes vihmaga vist ei näe midagi, kõik on udu sees. Kuid jalutasime siis ikkagi hommikul horre hosteli napoleoni torti sööma :D nagu meil kombeks oli. Kõht täis, otsustasime et täna jäävad need mäed ära ja läheme hoopis loomaaeda, et seal võime vihmaga jalutada. Kuigi natust vastik on aga no mis sa ära teed. Ja see tähendas ju omakorda ka seda, et ma saan oma sünnipäeva kingikese kätte :):):):)
sõitsime bussiga siis kesklinna, võtsime praami ja praamiga sõitsime üle sydney jõe loomaaeda. Gerda maksis piletid jaaa :D nii tore on ikka midagi ilusat saada. Kuigi ma pean tõdema, et mõtlesin, üle 3 tunni ma küll ei jaksa seal neid loomi vaadata, hea kui niigi palju välja veab. Aga pidin eksima...
läksime siis praamiga sinna, päris tore sõit oli, jooksime praami ühest äärest teise et saada pilte ooperimajaga ja siis harbour bridgega. Praam ei sõitnud kaua, mingi 15 minutit ja kohal me olimegi, teiselpool jõge.
Võtsime siis bussi ja sõitsime natuke maad veel edasi ja jõudsimegi Taronga Zoosse. Vihma sadas vahelduva eduga, vahest tuli isegi päike välja. Siis viskasid oma jope seljas, ning varsti hakkas jälle sellist löga ülevalt tulema, et panid jälle jope selga. Ja nii terve päev. Aga muidu, esimesed 5 minutit olime olnud loomaaias, ja juba mulle see loomaaed meeldis. Ausalt ma ei oska öelda miks, aga midagi oli seal nagu paremat kui teistes loomaaedades. Ütleks et parim loomaaed kus ma üldse käinud olen. Niiet suuuur suuuur aitäh teile selle imelise sünnipäeva kingi eest. Tõsiselt! Nagu nii tore on saada midagi ka siin austraalias kätte, oodata sai kaua seda kingikest , aga iga viimne kui ootus oli asja eest. Niiet veelkord Aitäh teile! :)
loomaaias olime kokku mingi 4 tundi, võib olla isegi tsipake rohkem. Germo põhiloom oli kaelkirjas, nägi tema ka selle ära. Siis käisime elevantide showl, need tegid ikka igast trikke. Hoidsid londiga ühte jalga kinni ja siis kõndisid kolmel jalal, või siis ronisid kivi peale, ja tõstsid jalgu ülesse. Eriti hea tasakaal pidi neil ikka olema.
Veel käisime hüljeste showl. Seal lihtsalt jäi suu lahti, et kuidas on võimalik, et loomad sellised asjad ära õpivad. Nagu ülemõistuse. Aga muidugi oli tore neid vaadata.
Lõpuks väsisime juba sellest ära, ja kõike loomaaeda me tegelt ei jõudnudki läbi käia, aga no ikka päris palju käisime ka. Tagasi läksime praamini mitte enam bussiga, vaid selle Skywalk on vist ta ingliskeelne nimi, eestikeeles ma ei teagi, igatahes sellega läksime tagasi. Päris tuus oli, sydney linna nägi kaugelt ikka päris ilusti.
Loomulikult kui praamini jõudsime, siis lasi see oma viimast pasunat ja me jäime napilt praamist maha. Pidime mingi 20 min uut praami ootamaa, aga no pole hullu. Tagasi sydnye linna jõudes olid kõhud juba tühjaks saanud ja jalutasime uuesti China Towni. See on ka ikka pikk maa :D aga me oleme ju harjunud kõndima. Kuigi jalad olid kanged, ei longanud keegi täna, vesivillidest rääkisime ka vähem teepeal ja tempo oli ka kiirem kui tavaliselt. Harjume vaikselt.
Chinatownis kõhud täis söödud, oli juba väljas muidugi pime. Pidime hakkame tagas hosteli jalutama. Kuiiiiii pikk maaa on seal ikka meie hosteli. Aga mis seal kurta, kohale me jõudsime ja hostelis me oleme. Nüüd pesime pesu, laadisime pildid ära ja edasi ei teagi mida teha.
Ja homse suhtes tekkis väike plaanimuutus, hoopis lähme Kodus ja Võõrsil randa. Tulgu või veeuputus aga sinna me homme lähme. Jeeeei, Alfikene , siit me tuleme! :D
(ja piltide kohta ütlen niipalju, et ma ei tea millal ma need fotoalbumi lisan, aga osad on facebookis)
Kui ärkasime, siis oli ju plaan Sinimägedesse minna, aga no jällegi ilm oli pilves, sadas ja no me ei teadnud mida siis teha. Sest sinimägedes vihmaga vist ei näe midagi, kõik on udu sees. Kuid jalutasime siis ikkagi hommikul horre hosteli napoleoni torti sööma :D nagu meil kombeks oli. Kõht täis, otsustasime et täna jäävad need mäed ära ja läheme hoopis loomaaeda, et seal võime vihmaga jalutada. Kuigi natust vastik on aga no mis sa ära teed. Ja see tähendas ju omakorda ka seda, et ma saan oma sünnipäeva kingikese kätte :):):):)
sõitsime bussiga siis kesklinna, võtsime praami ja praamiga sõitsime üle sydney jõe loomaaeda. Gerda maksis piletid jaaa :D nii tore on ikka midagi ilusat saada. Kuigi ma pean tõdema, et mõtlesin, üle 3 tunni ma küll ei jaksa seal neid loomi vaadata, hea kui niigi palju välja veab. Aga pidin eksima...
läksime siis praamiga sinna, päris tore sõit oli, jooksime praami ühest äärest teise et saada pilte ooperimajaga ja siis harbour bridgega. Praam ei sõitnud kaua, mingi 15 minutit ja kohal me olimegi, teiselpool jõge.
Võtsime siis bussi ja sõitsime natuke maad veel edasi ja jõudsimegi Taronga Zoosse. Vihma sadas vahelduva eduga, vahest tuli isegi päike välja. Siis viskasid oma jope seljas, ning varsti hakkas jälle sellist löga ülevalt tulema, et panid jälle jope selga. Ja nii terve päev. Aga muidu, esimesed 5 minutit olime olnud loomaaias, ja juba mulle see loomaaed meeldis. Ausalt ma ei oska öelda miks, aga midagi oli seal nagu paremat kui teistes loomaaedades. Ütleks et parim loomaaed kus ma üldse käinud olen. Niiet suuuur suuuur aitäh teile selle imelise sünnipäeva kingi eest. Tõsiselt! Nagu nii tore on saada midagi ka siin austraalias kätte, oodata sai kaua seda kingikest , aga iga viimne kui ootus oli asja eest. Niiet veelkord Aitäh teile! :)
loomaaias olime kokku mingi 4 tundi, võib olla isegi tsipake rohkem. Germo põhiloom oli kaelkirjas, nägi tema ka selle ära. Siis käisime elevantide showl, need tegid ikka igast trikke. Hoidsid londiga ühte jalga kinni ja siis kõndisid kolmel jalal, või siis ronisid kivi peale, ja tõstsid jalgu ülesse. Eriti hea tasakaal pidi neil ikka olema.
Veel käisime hüljeste showl. Seal lihtsalt jäi suu lahti, et kuidas on võimalik, et loomad sellised asjad ära õpivad. Nagu ülemõistuse. Aga muidugi oli tore neid vaadata.
Lõpuks väsisime juba sellest ära, ja kõike loomaaeda me tegelt ei jõudnudki läbi käia, aga no ikka päris palju käisime ka. Tagasi läksime praamini mitte enam bussiga, vaid selle Skywalk on vist ta ingliskeelne nimi, eestikeeles ma ei teagi, igatahes sellega läksime tagasi. Päris tuus oli, sydney linna nägi kaugelt ikka päris ilusti.
Loomulikult kui praamini jõudsime, siis lasi see oma viimast pasunat ja me jäime napilt praamist maha. Pidime mingi 20 min uut praami ootamaa, aga no pole hullu. Tagasi sydnye linna jõudes olid kõhud juba tühjaks saanud ja jalutasime uuesti China Towni. See on ka ikka pikk maa :D aga me oleme ju harjunud kõndima. Kuigi jalad olid kanged, ei longanud keegi täna, vesivillidest rääkisime ka vähem teepeal ja tempo oli ka kiirem kui tavaliselt. Harjume vaikselt.
Chinatownis kõhud täis söödud, oli juba väljas muidugi pime. Pidime hakkame tagas hosteli jalutama. Kuiiiiii pikk maaa on seal ikka meie hosteli. Aga mis seal kurta, kohale me jõudsime ja hostelis me oleme. Nüüd pesime pesu, laadisime pildid ära ja edasi ei teagi mida teha.
Ja homse suhtes tekkis väike plaanimuutus, hoopis lähme Kodus ja Võõrsil randa. Tulgu või veeuputus aga sinna me homme lähme. Jeeeei, Alfikene , siit me tuleme! :D
(ja piltide kohta ütlen niipalju, et ma ei tea millal ma need fotoalbumi lisan, aga osad on facebookis)
Tuesday, April 26, 2011
26.04
PALJU PALJU ÕNNE MU KULLAKALLLIS VANAEMAKESEKENE!
Istume rõdul ja mängime UNOT! Ja ma olin niiiii lähedal ei võita teine mäng, aga pekki, siiski jäin teiseks. Aga no ma olen arenenud, olen uhke enda üle :D:D
täna siis ärkasime ülesse, ja voilaaaaa! Jalad olid nii kanged, et gerda ütles kohe et tema täna voodist ei liigu. Ta jalad olid nii haiged. Mina siis venitasin tsipake oma jalasääri ja olin valmis liikuma. Helistasin siis germpsile teise tuppa, et davai, pangu end valmis ja me lähme nüüd hommisööki endale hankima horre juurest (seda napoleni kooki), et gerda jääb voodisse ja meie toome söögi hosteli.
Hakkasime siis meie minema, mõlemad ka tegelt suht lombakad, aga siiski sai vaikselt kõnnitud. Ütlesin germpsile kohe täna, et VÕIMALIKULT VÄHE KÕNNIME TÄNA! Jaaaa, sellega olime mõlemad nõus. :D nii hakkasime siis sinna horre hosteli poole liikuma, ja kui hosteli jõudsime, siis muidugi horre ei võtnud telefoni vastu. No mida siis teha, kõht on ka nagu tühi, niiet läksime siis edasi tänavale süüa otsima. Ütleme nii, et mingi tund aega käisime niisama JÄLLE linnapeal ja otsisime mingit odavat kohta kust saaks süüa. Ja mitte muffigi! Lõpuks me olime juba poolteist tundi jälle hommikul kõndinud ja tulime tagasi oma hosteli tühjade kätega. Kuid siiski, tahtsime ju süüüüa! Siis tuli mõte, et jalutaks tagasi sinna horre hosteli ja prooviks veel uksepeal lõmmuda, et äkki ta siiski on seal toas. Niiet tagasi oma kangete jalgadega pidime minema mööda tänavat. Kell oli juba vaikselt pool 12 saanud, ja me ikka otsisime hommikusööki. :D lõpuks saime siis horre kätte, ta magas voodis . sõime oma kõhud täis ja võtsime gerdjuunushkale ka tükikese kaasa. Õnnelikena tulime siis tagasi oma hosteli jälle :D selline traavimine käis jälle mööda tänavaid.
Aga samas, niisama seal hostelis ka ei tahtnud passida, niiet mõtlesime et läheksime poodi. See oli jälle päris palju maad jalutamist meie hostelist, kuid siiski me võtsime selle retke ette. Isegi gerda ajas oma kargud alla ja läksime kõik koos poodi . Suur kaubanduskeskus oli, mina midagi ei ostnud, gerda sai seal värki ja germps sai endale uued „suusad“ . Ja märkamatult oligi kell jälle mingi pool 5 saanud ja päev hakkaski läbi saama. Läksime uuesti horre hosteli sööma :D ma ei tea, me oleme seal vist populaarsemad külalised kui mõni kes eal ööbib. Koguaeg seal köögis sööme :D nii kõhud täis, siis hakkasime jälle oma hosteli poole jalutama.
Meie hosteli tulid siis horre ja allister ka (kes töötas germoga samas kohas, ja tuli ka sydneysse) ning me hakkasime kõik UNOT mängima. Varsti kohe lisandus meiega ka kuues mängija Mario, nalja sai palju ja mäng lõppes kell 11 õhtul :D ütleme nii, et nüüd viimase mängu ma võitsin! Ma ikka arenen.
Ning homme on plaan minna siis Blue Mountinisse, loodame ainult et ilm on hea, sest vihmase ilmaga vist eriti midagi ei näe seal. Aga nagu meil selle ilmaga kord kombeks juba on, siis arvatavasti vihma sajab ladinal, nagu tänagi :D
Istume rõdul ja mängime UNOT! Ja ma olin niiiii lähedal ei võita teine mäng, aga pekki, siiski jäin teiseks. Aga no ma olen arenenud, olen uhke enda üle :D:D
täna siis ärkasime ülesse, ja voilaaaaa! Jalad olid nii kanged, et gerda ütles kohe et tema täna voodist ei liigu. Ta jalad olid nii haiged. Mina siis venitasin tsipake oma jalasääri ja olin valmis liikuma. Helistasin siis germpsile teise tuppa, et davai, pangu end valmis ja me lähme nüüd hommisööki endale hankima horre juurest (seda napoleni kooki), et gerda jääb voodisse ja meie toome söögi hosteli.
Hakkasime siis meie minema, mõlemad ka tegelt suht lombakad, aga siiski sai vaikselt kõnnitud. Ütlesin germpsile kohe täna, et VÕIMALIKULT VÄHE KÕNNIME TÄNA! Jaaaa, sellega olime mõlemad nõus. :D nii hakkasime siis sinna horre hosteli poole liikuma, ja kui hosteli jõudsime, siis muidugi horre ei võtnud telefoni vastu. No mida siis teha, kõht on ka nagu tühi, niiet läksime siis edasi tänavale süüa otsima. Ütleme nii, et mingi tund aega käisime niisama JÄLLE linnapeal ja otsisime mingit odavat kohta kust saaks süüa. Ja mitte muffigi! Lõpuks me olime juba poolteist tundi jälle hommikul kõndinud ja tulime tagasi oma hosteli tühjade kätega. Kuid siiski, tahtsime ju süüüüa! Siis tuli mõte, et jalutaks tagasi sinna horre hosteli ja prooviks veel uksepeal lõmmuda, et äkki ta siiski on seal toas. Niiet tagasi oma kangete jalgadega pidime minema mööda tänavat. Kell oli juba vaikselt pool 12 saanud, ja me ikka otsisime hommikusööki. :D lõpuks saime siis horre kätte, ta magas voodis . sõime oma kõhud täis ja võtsime gerdjuunushkale ka tükikese kaasa. Õnnelikena tulime siis tagasi oma hosteli jälle :D selline traavimine käis jälle mööda tänavaid.
Aga samas, niisama seal hostelis ka ei tahtnud passida, niiet mõtlesime et läheksime poodi. See oli jälle päris palju maad jalutamist meie hostelist, kuid siiski me võtsime selle retke ette. Isegi gerda ajas oma kargud alla ja läksime kõik koos poodi . Suur kaubanduskeskus oli, mina midagi ei ostnud, gerda sai seal värki ja germps sai endale uued „suusad“ . Ja märkamatult oligi kell jälle mingi pool 5 saanud ja päev hakkaski läbi saama. Läksime uuesti horre hosteli sööma :D ma ei tea, me oleme seal vist populaarsemad külalised kui mõni kes eal ööbib. Koguaeg seal köögis sööme :D nii kõhud täis, siis hakkasime jälle oma hosteli poole jalutama.
Meie hosteli tulid siis horre ja allister ka (kes töötas germoga samas kohas, ja tuli ka sydneysse) ning me hakkasime kõik UNOT mängima. Varsti kohe lisandus meiega ka kuues mängija Mario, nalja sai palju ja mäng lõppes kell 11 õhtul :D ütleme nii, et nüüd viimase mängu ma võitsin! Ma ikka arenen.
Ning homme on plaan minna siis Blue Mountinisse, loodame ainult et ilm on hea, sest vihmase ilmaga vist eriti midagi ei näe seal. Aga nagu meil selle ilmaga kord kombeks juba on, siis arvatavasti vihma sajab ladinal, nagu tänagi :D
Monday, April 25, 2011
25.04
Terve päev oleme täna linnapeal kõmpinud! Ja kui ma ütlen terve päev, siis ma mõtlen selle all 12 tundi! Tõsiselt, pole nagu eriti kuskil istunud ka, vaid lihtsalt longidki mööda tänavaid ühest sihtpunktist teise ja ohid kui valusad mu jalad ikka on!
Hommikul oli siis 8st äratus, ja panime kohe padavai Horre hosteli napoleoni kooki sööma. See oligi meie tänane hommikusöök. Arvake ära, kas täna vihma sadas või mitte kui me ärkasime. Loooomulikult oli täiesti pilves ilm ja vihma kallas. Aga ma olin sellega juba suht arvestanud. Ja siis võtsime bussi ja läksime Sydney Harbour Bridge juurde vaatama kus me siis ronima saame hakata. Õnneks leidisme selle ronimise koha päris kiiresti ülesse, ja pidime veel natuke ootama kuni meie grupp sai valmistuma hakata. Väike ärevus tuli juba sisse, kuigi võiks öelda, et ennem kõpu majakat olen ma rohkem närvis :D
nii kell kukkus, ja meie grupp kutsuti sisse, tehti meile alkoholi test, sest juuatäis peaga ikka sinna ronima ei tohi minna. Ja siis pidime mingised lehed ka ära täitma. Edasi liikusime siis garderoobi, saime omale mingised tunked, vihmajoped ja vihmapüksid kaasa. Riided käes, tegime kiire vahetuse ja siis tuli meie instruktor, kes meid sillale viib, meie juurde ja hakkas meile mingit muud tavaari andma. Kõigepealt saime endale vöö, siis raadiosaatjad, siis taskurätikud, nokamütsid, oh päris palju värki oli meie ümber lõpuks. Aga kõik see kinnitati igasuguste kinnitusrihmadega meie külge, niiet need said ainult sellisel juhul ära lennata kui mina koos nendega lendan.
Kuid siiski, varustus oli meil juba seljas, aga veel sillale ei lastud. Pidime mingise proovi ronimise redelite peal tegema. Mul juba see võttis kopsu kokku, niiet mõtlesin hirmuga mis sealt tuleb. Aga samas ei tulnudki kõige hullem asi. Ronida ei olnud raske seda võin öelda, ja kõrgust ma seal üleval ka ei kartnud. Vaade oli ilus, kuid põhiline on minujaoks see, et ma saan öelda teistele, et näete, ma olen seda harbour bridge roninud! Nalja sai ka päris palju, ja meie instruktor rääkis 4 korda kuidas Oprah tema õlast kinni võttis ja midagi lausus. Mul viskas juba teise korraga see lause üle, aga no 4 korda pidime seda kuulama :D ma saan aru, kuulus inimene ja värki, aga no sa ei pea ju eputama :D:D
minuarust silla ronimine käis päris kiiresti, järsku olid tipus ja järsku olid juba all. Ja kõige naljakam oli see, et need tunked mis meil seljas olid, kõik võtsid need seljast ära, ja panid kuskile torusse need, aga mina unustasin need endale kätte ja tulin seal juba põhimõtteliselt välja. Oleks saanud vabalt juba ära jalutada, ja siis ma vaatan, et issver mis kalts mul veel käes on. Läksin siis tagasi ja viskasin ka selle sinna torru, aga germo ikka veel kirub, et miks sa seda ometi kaasa ei võtnud :D oleks tema teadnud et see nii lihtne on kaasa võtta, oleks ta küll need tunked võtnud. Tõesti tegelt naljakas, keegi mind rajal ka maha ei võtnud.
Nii edasi viisid meie jalad siis , Sydney akvaariumi. Nägime haisid ja muid elajaid seal. Käisime seal toru sees, et kalad ujuvad su ümber ja alt läbi. Kuid ütleks nii, et ma olen seda kõike juba näinud ja mind eriti see ei tõmband. Kui ma saaks uuesti valida kas ma tahaks sinna tagasi minna, siis arvatavasti ma ei ostaks enam seda piletit. (selle ajal gerda hakkas oma jalga lonkama, ja minu sääremarjad olid juba nii kanged, et isegi kõige piinarikkam venitusharjutus poleks suutnud mu säärt paremaks teha )
siis edasi läksime Sydney Towerisse, see oli ilus! Linna tuled õhtu hämaruses, ja kui palju neid oliiii! Nagu jõulud, tõesti oli ilus. Ma oleks tahtnud sinna jäädagi neid vaatama, uskumatu et terve sydney oli sul nagu peo peal. Harbour bridge paistis sealt oma täies hiilguses, mh, ma ei oskagi seda seletada, aga teadke et ilus oli :D
ning järgmiseks, kell oli juba mingi 7 õhtul saamas ma arvan, polnud ju keegi peale selle napoleoni tordi tüki hommikul, midagi söönud, aga samas nagu kõht polnud ka kõige tühjem. Kuid siiski läksime Sydney Chinatowni sööma. Tellisin endale SUSHI!, minee kui hea see ikka on ja muidugi poistel ju kõht täis ei saanud ja me läksime mingisesse hiina poodi veel. Meie gerdaga nägime neid Fortune Cookes'id, mis on need ennustus küpsised, või õnneküpsised ja mõtlesime, et no me oleme chinatownis ja me peame lihtsalt need endale ostma! Igatahes sealt poest me selle pakiga välja jalutasime, tegin oma küpsise lahti , aga no ega eriti lausest aru ei saanud mis nüüd minuga juhtuma peaks. Ma arvasin , et seal ongi nagu nii, et umbes täna kukud voodist alla, aga kus sa sellega, need olid ikka mõttega laused. Umbes midagi sellist, et Elu on müstika. Ja kõik! :D . kuid no mis seal ikka, me lihtsalt pidime need endale ostma!
Ja siis peale seda hiinalinna hakkasime kodupoole kõmpima oma vesivillidel. Teel koju tuli meile üks mees vastu ja hakkas rääkima, et ma mäletan teid! Te olite seal sillaronimises, mina olin teie grupist eelmise grupi juhendaja. Päris naljakas, et suvalt kuskil tänaval saame kokku ja ta veel mäletas meid?!
Aga õnneks nüüd olen ma voodis pikali, jalad löövad tuld sõna otseses mõttes ja homme on järgmine pikk päev ees. Kuigi loodan et päike paistab, siis me lähme kodus ja võõrsil randa, aga kui ei paista , siis teeme loomaaia tuuri. Vot niii...
olen ma ju tubli et viitsisin teile blogi kirjutada. :D ise ka ei usu....
Hommikul oli siis 8st äratus, ja panime kohe padavai Horre hosteli napoleoni kooki sööma. See oligi meie tänane hommikusöök. Arvake ära, kas täna vihma sadas või mitte kui me ärkasime. Loooomulikult oli täiesti pilves ilm ja vihma kallas. Aga ma olin sellega juba suht arvestanud. Ja siis võtsime bussi ja läksime Sydney Harbour Bridge juurde vaatama kus me siis ronima saame hakata. Õnneks leidisme selle ronimise koha päris kiiresti ülesse, ja pidime veel natuke ootama kuni meie grupp sai valmistuma hakata. Väike ärevus tuli juba sisse, kuigi võiks öelda, et ennem kõpu majakat olen ma rohkem närvis :D
nii kell kukkus, ja meie grupp kutsuti sisse, tehti meile alkoholi test, sest juuatäis peaga ikka sinna ronima ei tohi minna. Ja siis pidime mingised lehed ka ära täitma. Edasi liikusime siis garderoobi, saime omale mingised tunked, vihmajoped ja vihmapüksid kaasa. Riided käes, tegime kiire vahetuse ja siis tuli meie instruktor, kes meid sillale viib, meie juurde ja hakkas meile mingit muud tavaari andma. Kõigepealt saime endale vöö, siis raadiosaatjad, siis taskurätikud, nokamütsid, oh päris palju värki oli meie ümber lõpuks. Aga kõik see kinnitati igasuguste kinnitusrihmadega meie külge, niiet need said ainult sellisel juhul ära lennata kui mina koos nendega lendan.
Kuid siiski, varustus oli meil juba seljas, aga veel sillale ei lastud. Pidime mingise proovi ronimise redelite peal tegema. Mul juba see võttis kopsu kokku, niiet mõtlesin hirmuga mis sealt tuleb. Aga samas ei tulnudki kõige hullem asi. Ronida ei olnud raske seda võin öelda, ja kõrgust ma seal üleval ka ei kartnud. Vaade oli ilus, kuid põhiline on minujaoks see, et ma saan öelda teistele, et näete, ma olen seda harbour bridge roninud! Nalja sai ka päris palju, ja meie instruktor rääkis 4 korda kuidas Oprah tema õlast kinni võttis ja midagi lausus. Mul viskas juba teise korraga see lause üle, aga no 4 korda pidime seda kuulama :D ma saan aru, kuulus inimene ja värki, aga no sa ei pea ju eputama :D:D
minuarust silla ronimine käis päris kiiresti, järsku olid tipus ja järsku olid juba all. Ja kõige naljakam oli see, et need tunked mis meil seljas olid, kõik võtsid need seljast ära, ja panid kuskile torusse need, aga mina unustasin need endale kätte ja tulin seal juba põhimõtteliselt välja. Oleks saanud vabalt juba ära jalutada, ja siis ma vaatan, et issver mis kalts mul veel käes on. Läksin siis tagasi ja viskasin ka selle sinna torru, aga germo ikka veel kirub, et miks sa seda ometi kaasa ei võtnud :D oleks tema teadnud et see nii lihtne on kaasa võtta, oleks ta küll need tunked võtnud. Tõesti tegelt naljakas, keegi mind rajal ka maha ei võtnud.
Nii edasi viisid meie jalad siis , Sydney akvaariumi. Nägime haisid ja muid elajaid seal. Käisime seal toru sees, et kalad ujuvad su ümber ja alt läbi. Kuid ütleks nii, et ma olen seda kõike juba näinud ja mind eriti see ei tõmband. Kui ma saaks uuesti valida kas ma tahaks sinna tagasi minna, siis arvatavasti ma ei ostaks enam seda piletit. (selle ajal gerda hakkas oma jalga lonkama, ja minu sääremarjad olid juba nii kanged, et isegi kõige piinarikkam venitusharjutus poleks suutnud mu säärt paremaks teha )
siis edasi läksime Sydney Towerisse, see oli ilus! Linna tuled õhtu hämaruses, ja kui palju neid oliiii! Nagu jõulud, tõesti oli ilus. Ma oleks tahtnud sinna jäädagi neid vaatama, uskumatu et terve sydney oli sul nagu peo peal. Harbour bridge paistis sealt oma täies hiilguses, mh, ma ei oskagi seda seletada, aga teadke et ilus oli :D
ning järgmiseks, kell oli juba mingi 7 õhtul saamas ma arvan, polnud ju keegi peale selle napoleoni tordi tüki hommikul, midagi söönud, aga samas nagu kõht polnud ka kõige tühjem. Kuid siiski läksime Sydney Chinatowni sööma. Tellisin endale SUSHI!, minee kui hea see ikka on ja muidugi poistel ju kõht täis ei saanud ja me läksime mingisesse hiina poodi veel. Meie gerdaga nägime neid Fortune Cookes'id, mis on need ennustus küpsised, või õnneküpsised ja mõtlesime, et no me oleme chinatownis ja me peame lihtsalt need endale ostma! Igatahes sealt poest me selle pakiga välja jalutasime, tegin oma küpsise lahti , aga no ega eriti lausest aru ei saanud mis nüüd minuga juhtuma peaks. Ma arvasin , et seal ongi nagu nii, et umbes täna kukud voodist alla, aga kus sa sellega, need olid ikka mõttega laused. Umbes midagi sellist, et Elu on müstika. Ja kõik! :D . kuid no mis seal ikka, me lihtsalt pidime need endale ostma!
Ja siis peale seda hiinalinna hakkasime kodupoole kõmpima oma vesivillidel. Teel koju tuli meile üks mees vastu ja hakkas rääkima, et ma mäletan teid! Te olite seal sillaronimises, mina olin teie grupist eelmise grupi juhendaja. Päris naljakas, et suvalt kuskil tänaval saame kokku ja ta veel mäletas meid?!
Aga õnneks nüüd olen ma voodis pikali, jalad löövad tuld sõna otseses mõttes ja homme on järgmine pikk päev ees. Kuigi loodan et päike paistab, siis me lähme kodus ja võõrsil randa, aga kui ei paista , siis teeme loomaaia tuuri. Vot niii...
olen ma ju tubli et viitsisin teile blogi kirjutada. :D ise ka ei usu....
Sunday, April 24, 2011
23.04-24.04
Teate, andke mulle andeks :D MINA EI VIITSINUD EILE BLOGI KIRJUTADA, või tegelt oleks võib olla viitsinud ka , aga lihtsalt aega polnud. Ma siis pingutan täna kahe päeva blogi välja.
Et siiiiiiis:
läksime byronis siis bussi peale, bussijuht kargas kohe gerda peast kinni ja ütles et tüdruk tüdruk, ega meil siis siin külm ju ei ole :D gerdal oli villane talvemüts peas, aga õnneks bussijuht paistis väga tore. Polnud nagu mingi lasteaiast lahti lastud vanamees. Nii, bussisõit läks vahelduva eduga, kui me tunnise peatuse tegime kuskil bensukas siis tellisime endale fish and chip'sid, aga see oli nii naljakas. Täpselt nagu mingid koolijorsid, kes ei jaga toidust mitte muffigi, teenindasid seal. Isegi proovisid ilusti sättida neid toidupalakesi sinna taldrikule. Aga no ütleks nii, et ega toidu maitse suurem asi polnud, kuid kõht oli nii tühi. Ja siis tagasi bussi ja sõit võis jälle alata. Loomulikult mina magasin sellel ajal kui me hommikul sydney linna jõudsime, niiet kui buss tegelikult sydneysse jõudis , siis gerda juba säras, et mina nägin ooperimaja ja silla juba ära . Ja mina mõtlesin, et ah, peab see uni nüüd nii hea siis olema.
Sydneys tulime bussi pealt maha, võtsime oma 7 asja kaenlasse ja HM?! Kuhu siis edasi peaks minema, meil oli linnaosa välja vähemalt valitud, kuhu hostel võtta, aga no kuhu poole see nüüd jääma peaks, ei teadnud kumbki. Küsisime siis inimestelt, ja lõpuks saime kaardi pealt ka sotti kuhu minek on. Ütleme nii, et selle 15 kilose kotiga oli ikka päris raske lõpuks jalutada, sest ega see lähedal ju muidugi ei olnud! Ja esimesse hosteli läksime, ja öeldi meile, et Kinnnni! Mina juba kartsin, et isssver tagasi peab nüüd uuesti jalutama hakkama siis või?! Ju jäääääb. Aga õnneks siin tänaval oli neid hostele veel, läksime siis järgmisesse ja võtsime endale siis kohe nädala hostelis. Kahjuks oli see praegune hostel ikka väga palju kallim meie eelmisest valikust, aga no mis sa teed. Eelmises hostelis oli ka hommikusöök sees, aga meil nüüd netu! Kuid õnneks elame me 4ses tüdrukute toas, ja tuba on väga puhas ja normaalne. Teises oleks saanud 10se toa, aga no ega see ka suurem probleem poleks olnud.
Nii, kuna tuba polnud veel valmis, siis ei saanud me kohe oma kotte tuppa ära viia, vaid pidime need laoruumi panema. Tegime kiire riide vahetuse, ja läksime siis SYDNEY linna peale eksploorima, et mis kohaga tegemist on. Jalutasime Ooperimaja juurde, nägime harbour bridge ära, käisime poodides ja siis saime oma saarlasest sõbraga kokku. Ehk mäletate Ayris ühte poissi kes tegi alguses nalja, et on tsehhist aga tegelikult oli eestist. Vot see sama.
Käisime siis veel linnapeal temaga, ta näitas meile sydney eesti maja ka ära, ütleme nii , et hea on lugeda eesti kirja maja peal, aga no ega midagi ilusat seal polnud :D neljapäeviti pidi seal aga kiluvõileiba saama, ohsajummel kuidas ma seda tahaks. Piprakilu võileib keeeedumunaga, mmmmm!
Ja oligi aeg nii kaugel, et hakkasime rongijaama minema, et germpsile vastu minna, keda me pole juba 4 kuud näinud. Oodata tuli tsipake, aga no germot oli ikka hea näha üle pika aja. Tal olid kaks sõpra ka kaasas, niiet tulime kõik siia samasse linnaossa. Tuli veel välja, et saaremapoiss on ka samal tänaval kus meie, niiet nüüd on nii, meie oleme kolmekesi ühes hostelis, germo sõbrad on teises ja saaremaapoiss on kolmandas. Aga kõik on samal tänaval.
Ning siis oli ju laupäeva õhtu, ja muidugi tuli välja minna. Käisime siin ühes pubis alguses oma tänava peal. Seal vaatas meile Stalin seinapealt vastu ja igalpool olid viisnurgad. Suht kahtlane koht :D siis läksime saaremaapoisi hostelisse, mängisime seal kaarte ja päris palju nalja sai ning lõpuks sõitsime taksoga kesklinna kuskile väiksesse klubisse. See oli küll minu austraalia reisi kõige pikem klubituur. Olime mingi 5ni seal vist ja siis 6st sain magama. Ah veel hullem jama oli klubis sellega, et ma panin enda ja germo jakid nagu laua peale ja lõpuks kui hakkasime juba ära minema, siis jakke polnud kusagil. Ma olin kindel et keegi on need ära varastanud. Mul oli juba nii kurb meel, sest mulle meeldis see jakk. Germol oli sel hetkel vist suht savi :D aga õnneks, siis turvamees tuli ja näitas kahte jakki, et kas need on teie omad? Koristaja oli need kuskile ära pannud. Ühesõnaga lõppes kõik hästi! Taksoga tagasi koju, ja tutttu!
Täna ärkasin ülesse, siis läksime kalaturule. Jube kui palju korealasi seal oli ja jube kui palju kala! Ostsime lõpuks siis endale mingid eined ka. Mina sõin esimest korda austrit seal, peaks ütlema, et selline HUVITAV :D kindlasti prooviks veel, aga päris kallis on see ka ikka.edasi liikusime jälle kesklinna poole, ma ei kujuta ette kui pika tiiiru me täna tegime, minule tundus seee mingi 20 km, aga kindlasti see nii pikk ei olnud,, kuid vesiville tuli kindlasti juurde. Kui tagasi jõudsime , siis otsustasime saaremaapoisi hosteli minna ja kartuliputru ning vorstikastet teha ! :D lõppes see muidugi ka sellega, et meil oli peale 5 tunnist köögis kokkamist ka napoleonitort laual! :D aga no ma olin ikka nii väsinud, et lõpuks ma ei saanud enam üldse aru et kus see napoleon on ka kus see tort on. Kuid valmis ta sai, ja päris kenake tuli välja.
Peale seda rasket katsumist istusime oma hosteli rõdu peale ja lihtsalt räääkisime niisama juttu. Ja mina muidugi olen ikka veelrohkem väsinud kui ennem, aga samas pole ka ime mingi 4 tundi võib olla sain täna magada. Õnneks nüüd sai voodi ära ja õnneks hakkab see blogi läbi saama.
Homme siis ronime harbour bridge, ma ei tea kuidas, sest kõigil kolmel on jalad ikka kõigest nii kanged ja villis, et nalja hakkab saama :D ja siis peale seda vist käime sydney toweris ära, ja kes seda teab mis me veel korda saadame.
Aga uskumatuuu, me oleme sydneys!
Et siiiiiiis:
läksime byronis siis bussi peale, bussijuht kargas kohe gerda peast kinni ja ütles et tüdruk tüdruk, ega meil siis siin külm ju ei ole :D gerdal oli villane talvemüts peas, aga õnneks bussijuht paistis väga tore. Polnud nagu mingi lasteaiast lahti lastud vanamees. Nii, bussisõit läks vahelduva eduga, kui me tunnise peatuse tegime kuskil bensukas siis tellisime endale fish and chip'sid, aga see oli nii naljakas. Täpselt nagu mingid koolijorsid, kes ei jaga toidust mitte muffigi, teenindasid seal. Isegi proovisid ilusti sättida neid toidupalakesi sinna taldrikule. Aga no ütleks nii, et ega toidu maitse suurem asi polnud, kuid kõht oli nii tühi. Ja siis tagasi bussi ja sõit võis jälle alata. Loomulikult mina magasin sellel ajal kui me hommikul sydney linna jõudsime, niiet kui buss tegelikult sydneysse jõudis , siis gerda juba säras, et mina nägin ooperimaja ja silla juba ära . Ja mina mõtlesin, et ah, peab see uni nüüd nii hea siis olema.
Sydneys tulime bussi pealt maha, võtsime oma 7 asja kaenlasse ja HM?! Kuhu siis edasi peaks minema, meil oli linnaosa välja vähemalt valitud, kuhu hostel võtta, aga no kuhu poole see nüüd jääma peaks, ei teadnud kumbki. Küsisime siis inimestelt, ja lõpuks saime kaardi pealt ka sotti kuhu minek on. Ütleme nii, et selle 15 kilose kotiga oli ikka päris raske lõpuks jalutada, sest ega see lähedal ju muidugi ei olnud! Ja esimesse hosteli läksime, ja öeldi meile, et Kinnnni! Mina juba kartsin, et isssver tagasi peab nüüd uuesti jalutama hakkama siis või?! Ju jäääääb. Aga õnneks siin tänaval oli neid hostele veel, läksime siis järgmisesse ja võtsime endale siis kohe nädala hostelis. Kahjuks oli see praegune hostel ikka väga palju kallim meie eelmisest valikust, aga no mis sa teed. Eelmises hostelis oli ka hommikusöök sees, aga meil nüüd netu! Kuid õnneks elame me 4ses tüdrukute toas, ja tuba on väga puhas ja normaalne. Teises oleks saanud 10se toa, aga no ega see ka suurem probleem poleks olnud.
Nii, kuna tuba polnud veel valmis, siis ei saanud me kohe oma kotte tuppa ära viia, vaid pidime need laoruumi panema. Tegime kiire riide vahetuse, ja läksime siis SYDNEY linna peale eksploorima, et mis kohaga tegemist on. Jalutasime Ooperimaja juurde, nägime harbour bridge ära, käisime poodides ja siis saime oma saarlasest sõbraga kokku. Ehk mäletate Ayris ühte poissi kes tegi alguses nalja, et on tsehhist aga tegelikult oli eestist. Vot see sama.
Käisime siis veel linnapeal temaga, ta näitas meile sydney eesti maja ka ära, ütleme nii , et hea on lugeda eesti kirja maja peal, aga no ega midagi ilusat seal polnud :D neljapäeviti pidi seal aga kiluvõileiba saama, ohsajummel kuidas ma seda tahaks. Piprakilu võileib keeeedumunaga, mmmmm!
Ja oligi aeg nii kaugel, et hakkasime rongijaama minema, et germpsile vastu minna, keda me pole juba 4 kuud näinud. Oodata tuli tsipake, aga no germot oli ikka hea näha üle pika aja. Tal olid kaks sõpra ka kaasas, niiet tulime kõik siia samasse linnaossa. Tuli veel välja, et saaremapoiss on ka samal tänaval kus meie, niiet nüüd on nii, meie oleme kolmekesi ühes hostelis, germo sõbrad on teises ja saaremaapoiss on kolmandas. Aga kõik on samal tänaval.
Ning siis oli ju laupäeva õhtu, ja muidugi tuli välja minna. Käisime siin ühes pubis alguses oma tänava peal. Seal vaatas meile Stalin seinapealt vastu ja igalpool olid viisnurgad. Suht kahtlane koht :D siis läksime saaremaapoisi hostelisse, mängisime seal kaarte ja päris palju nalja sai ning lõpuks sõitsime taksoga kesklinna kuskile väiksesse klubisse. See oli küll minu austraalia reisi kõige pikem klubituur. Olime mingi 5ni seal vist ja siis 6st sain magama. Ah veel hullem jama oli klubis sellega, et ma panin enda ja germo jakid nagu laua peale ja lõpuks kui hakkasime juba ära minema, siis jakke polnud kusagil. Ma olin kindel et keegi on need ära varastanud. Mul oli juba nii kurb meel, sest mulle meeldis see jakk. Germol oli sel hetkel vist suht savi :D aga õnneks, siis turvamees tuli ja näitas kahte jakki, et kas need on teie omad? Koristaja oli need kuskile ära pannud. Ühesõnaga lõppes kõik hästi! Taksoga tagasi koju, ja tutttu!
Täna ärkasin ülesse, siis läksime kalaturule. Jube kui palju korealasi seal oli ja jube kui palju kala! Ostsime lõpuks siis endale mingid eined ka. Mina sõin esimest korda austrit seal, peaks ütlema, et selline HUVITAV :D kindlasti prooviks veel, aga päris kallis on see ka ikka.edasi liikusime jälle kesklinna poole, ma ei kujuta ette kui pika tiiiru me täna tegime, minule tundus seee mingi 20 km, aga kindlasti see nii pikk ei olnud,, kuid vesiville tuli kindlasti juurde. Kui tagasi jõudsime , siis otsustasime saaremaapoisi hosteli minna ja kartuliputru ning vorstikastet teha ! :D lõppes see muidugi ka sellega, et meil oli peale 5 tunnist köögis kokkamist ka napoleonitort laual! :D aga no ma olin ikka nii väsinud, et lõpuks ma ei saanud enam üldse aru et kus see napoleon on ka kus see tort on. Kuid valmis ta sai, ja päris kenake tuli välja.
Peale seda rasket katsumist istusime oma hosteli rõdu peale ja lihtsalt räääkisime niisama juttu. Ja mina muidugi olen ikka veelrohkem väsinud kui ennem, aga samas pole ka ime mingi 4 tundi võib olla sain täna magada. Õnneks nüüd sai voodi ära ja õnneks hakkab see blogi läbi saama.
Homme siis ronime harbour bridge, ma ei tea kuidas, sest kõigil kolmel on jalad ikka kõigest nii kanged ja villis, et nalja hakkab saama :D ja siis peale seda vist käime sydney toweris ära, ja kes seda teab mis me veel korda saadame.
Aga uskumatuuu, me oleme sydneys!
Thursday, April 21, 2011
22.04
Vaatame kõige mõtetumat multikat üldse , aga kuna hostelis midagi muud tarka ka teha pole siis istumegi tugitoolides ja vaatame Family Guyd.
hommikul siis ärksime ja voilaaaa! päike sirab õues ja ilus ilm jällegi oli ees. pakkisime oma kotid kokku ja tegime check out i ära ning läksime randa. no tegelt natuke käisime linnapeal ka ringi ja siis päevitama! ütleks nii, et mingi paar tundi sai seal päikese käes oldud ja kui tundsime end juba nagu grillkanad tulime igaksjuhuks tagasi hosteli. kuigi kell oli vist ainult 12. nii, natuke olime siis hostelis ja siis läksime tagasi randa :D me ju ikkagi tahame väga pruuniks saada, praegu oleme veel küll valged. no jällegi sai rannas päevitatud, tegelikult ikka päris kaua. ja naljakas on see, et see talvepäike on vist niipalju õnneks nõrgem, sest ma olen küll ennem pruun kui punane praegu , aga tavaliselt me kärssasime ju isegi pilves ilmaga ära ja täna päike küpsetas nagu saunalaval, ning me ei kärssand ära. vähemalt on nüüd jumet ka peal, et lase nagu mingi talvituma tulnud luik siin austraalias ringi. kõige vastikum on see, et raudselt germo on nagu neeger kui me kokku saame :D ja siis me paistame veel valgemad.
ja nüüd ootamegi bussi sydneysse, valisime omale linnaosa ka välja kuhu me hostelit valima hakkame. Glebe on selle nimi ja isegi hostel võib olla on valitud. me tahtsime sellist kus hommikusöök on ka hinna sees ja asukoht võiks ka normaalne olla. aga valikut on päris palju tegelt.
esmaspäevaks gerda broneeris meile siis silla ronimise ära, niiet esmaspäeval saab 3 tundi ronida, kahjuks me pilte ei võtnud, või vähemalt ei broneerinud ette ära. seal ju ise pilte teha ei või ja kui sa osta tahad, siis ma ei teagi mitu pilti see oli 100 dollarit. täitsa hull kuidas raha teevad, aga no eks paistab kohapeal ka, kas ostame või mitte.
nii aga nüüd siis 12 tundi bussisõitu on ees ja hellllõu sydney!
hommikul siis ärksime ja voilaaaa! päike sirab õues ja ilus ilm jällegi oli ees. pakkisime oma kotid kokku ja tegime check out i ära ning läksime randa. no tegelt natuke käisime linnapeal ka ringi ja siis päevitama! ütleks nii, et mingi paar tundi sai seal päikese käes oldud ja kui tundsime end juba nagu grillkanad tulime igaksjuhuks tagasi hosteli. kuigi kell oli vist ainult 12. nii, natuke olime siis hostelis ja siis läksime tagasi randa :D me ju ikkagi tahame väga pruuniks saada, praegu oleme veel küll valged. no jällegi sai rannas päevitatud, tegelikult ikka päris kaua. ja naljakas on see, et see talvepäike on vist niipalju õnneks nõrgem, sest ma olen küll ennem pruun kui punane praegu , aga tavaliselt me kärssasime ju isegi pilves ilmaga ära ja täna päike küpsetas nagu saunalaval, ning me ei kärssand ära. vähemalt on nüüd jumet ka peal, et lase nagu mingi talvituma tulnud luik siin austraalias ringi. kõige vastikum on see, et raudselt germo on nagu neeger kui me kokku saame :D ja siis me paistame veel valgemad.
ja nüüd ootamegi bussi sydneysse, valisime omale linnaosa ka välja kuhu me hostelit valima hakkame. Glebe on selle nimi ja isegi hostel võib olla on valitud. me tahtsime sellist kus hommikusöök on ka hinna sees ja asukoht võiks ka normaalne olla. aga valikut on päris palju tegelt.
esmaspäevaks gerda broneeris meile siis silla ronimise ära, niiet esmaspäeval saab 3 tundi ronida, kahjuks me pilte ei võtnud, või vähemalt ei broneerinud ette ära. seal ju ise pilte teha ei või ja kui sa osta tahad, siis ma ei teagi mitu pilti see oli 100 dollarit. täitsa hull kuidas raha teevad, aga no eks paistab kohapeal ka, kas ostame või mitte.
nii aga nüüd siis 12 tundi bussisõitu on ees ja hellllõu sydney!
21.04
Ja nii ta lähebki, viimane öö Byronis on tulemas ja siis lähmegi Sydney poole teele. 12 tundi bussisõitu on ees, ja ma juba vaimusilmas kujutan ette kui jube see saab olema :D
täna, JESS, jälle päike väljas ja ilus ilm tõotas tulla. Hommikul läksime kohe siis rattalaenutusse, ja võtsime endale 4ks tunniks rattad. Appikene kui ma sinna ratta selga istusin, siis mõtlesin kohe, et kodus ma muud ei teegi see suvi kui sõidan rattaga vist. Niii hea oli kuidagi nendega linnapeal ringi kärutada. Esimene kurss oli siis kohe sinna tuletorni juurde. Märjad kui mereadrud, jõudsime lõpuks majakani. Vaade oli ilus nagu alati, helesinine vesi peksis vastu kaljut. Natuke aega seal mäe otsas siis surnuks lõime ja hakkasime jälle tagasi minema. Õnneks oli nüüd siis tee allamäge, niiet ainus mida ratta seljas tegema pidi, oli pidurite vajutamine. Nii, edasi läksime siis ühte teise randa. See jäi hoopis teisele poole meie tavalisest rannast kus me oleme käinud ja ma olen õnnelik et me sinna läksime. Rahvast oli palju vähem ja vesi oli täiesti kristallselge. Nii puhast vett ma pole vist veel kusagil näinud kui see seal oli. Möllasime natust vees ja siis päevitasime ja tegime seda kõike uuesti. Oh teate, seal liival olid sellised väikesed valged krabikesed ka. Eriti ei julgenud kuskile oma külge maha panna, sest neid krabiauke oli ikka igalpool. Mine tea, pärast võtab tüki küljest nagu naksti ära ka. Aga õnneks ei teinud nad meile seekord midagi. Edasi läksime ratastega niisama linnapeale sõitma, avastasime mingeid väikseid linna teekesi ja leidsime ühe uue ranna. Päevitasime sealgi natuke, mina vette ei läinud, gerda vist käis. Aga ma ei oska öelda kuidas seal vesi oli, arvatavasi mitte nii ilus kui seal teiselpool. Vähemalt nüüd me ei ole enam nii valged, mingi jume on ikka peal ja kui homme on ka ilus ilm, siis me vist terve päeva rannas logelemegi. Nüüd õhtul laadisime siis oma pilte ja läksime veelkord randa. Päike hakkas just loojuma ja selline jahe oli juba väljas.
Hm, täna algab siis see kurikuulus blues'i festival, eile olid juba kõik tänavad mingeid instrumendimängijaid täis. Kõik tinistasid oma pilli kuskil tänavate nurkade peal ja inimesed aina viskasid kopikaid neile. Ma arvan, et kui sa vähegi mingit häält oskad teha, siis natuke raha korjad ikka, sest keegi tühjalt ikka ei mänginud. Kuigi osad olid ikka päris head, mõnus on kuulata õhtul mingit muusikat kui jalutad rahulikult linnapeal. Aga jahm, rahvast on viimastel päevadel siia päris palju kogunenud selle festivali pärast, ja meie sõidame minema :)
täna, JESS, jälle päike väljas ja ilus ilm tõotas tulla. Hommikul läksime kohe siis rattalaenutusse, ja võtsime endale 4ks tunniks rattad. Appikene kui ma sinna ratta selga istusin, siis mõtlesin kohe, et kodus ma muud ei teegi see suvi kui sõidan rattaga vist. Niii hea oli kuidagi nendega linnapeal ringi kärutada. Esimene kurss oli siis kohe sinna tuletorni juurde. Märjad kui mereadrud, jõudsime lõpuks majakani. Vaade oli ilus nagu alati, helesinine vesi peksis vastu kaljut. Natuke aega seal mäe otsas siis surnuks lõime ja hakkasime jälle tagasi minema. Õnneks oli nüüd siis tee allamäge, niiet ainus mida ratta seljas tegema pidi, oli pidurite vajutamine. Nii, edasi läksime siis ühte teise randa. See jäi hoopis teisele poole meie tavalisest rannast kus me oleme käinud ja ma olen õnnelik et me sinna läksime. Rahvast oli palju vähem ja vesi oli täiesti kristallselge. Nii puhast vett ma pole vist veel kusagil näinud kui see seal oli. Möllasime natust vees ja siis päevitasime ja tegime seda kõike uuesti. Oh teate, seal liival olid sellised väikesed valged krabikesed ka. Eriti ei julgenud kuskile oma külge maha panna, sest neid krabiauke oli ikka igalpool. Mine tea, pärast võtab tüki küljest nagu naksti ära ka. Aga õnneks ei teinud nad meile seekord midagi. Edasi läksime ratastega niisama linnapeale sõitma, avastasime mingeid väikseid linna teekesi ja leidsime ühe uue ranna. Päevitasime sealgi natuke, mina vette ei läinud, gerda vist käis. Aga ma ei oska öelda kuidas seal vesi oli, arvatavasi mitte nii ilus kui seal teiselpool. Vähemalt nüüd me ei ole enam nii valged, mingi jume on ikka peal ja kui homme on ka ilus ilm, siis me vist terve päeva rannas logelemegi. Nüüd õhtul laadisime siis oma pilte ja läksime veelkord randa. Päike hakkas just loojuma ja selline jahe oli juba väljas.
Hm, täna algab siis see kurikuulus blues'i festival, eile olid juba kõik tänavad mingeid instrumendimängijaid täis. Kõik tinistasid oma pilli kuskil tänavate nurkade peal ja inimesed aina viskasid kopikaid neile. Ma arvan, et kui sa vähegi mingit häält oskad teha, siis natuke raha korjad ikka, sest keegi tühjalt ikka ei mänginud. Kuigi osad olid ikka päris head, mõnus on kuulata õhtul mingit muusikat kui jalutad rahulikult linnapeal. Aga jahm, rahvast on viimastel päevadel siia päris palju kogunenud selle festivali pärast, ja meie sõidame minema :)
Wednesday, April 20, 2011
20.04
Nonii külili ja käpuli on siis õnnelikult surfireisist tagasi. Ja ma võtaks kokku selle sellega, et mina olin need külili ja käpuli :D gerda oli nagu täitsa proff, murdis seal lained nii nagu vanamees. Mina aina kukkusin peadpidi vette ja küljega vette ja igatepidi vette :D aga vähemalt tore oli. Nalja sai, ja eks see olegi peamine.
Hommikul siis ärkasime ja ÜLLATUS! Päike paistis ja nii ilus ilm oli. Ajasime siis kargud alla ja läksime jooksujalu randa päevitama. Mingi 2 tundi päikest võetud tundsin end nagu grillkana. Arvasin et õhtuks olen punane, aga õnneks ei ole. Homme loodame ka et oleks ilus ilm, siis saame veel päevitada ja jalgratastega lähme niiiguniii sõitma. Tänava peal lasiime endale kaks patsi teha juustesse, sellised punutud lõngaga ja pärlitega, ma ei oska seletada , kui pilte teen siis näete. Ning kell pool kaks siis oli kogunemine mereääres surfitunniks. Inimesed tulid kokku ja päris jube oli alguses. Nagu ennem venekeele esitlust :D aga kui ma nägin ühte paksu poissi, siis mõtlesin et oh, temast olen ikka parem :D nii randa valisime mingi poolteist tundi, et ikka lained oleks ideaaalsed! Kui lõpuks see kaunike oli leitud anti meile surfilauad kätte ja hakkasime alguses siis kuivalt õppima. Kuidas laua pealt püsti tõusta ja tasakaalu säilitada. Issand mul juba kuival maal oli raskusi, juba siis ma mõtlesin et no mida hekki ma veel selles möllavas meres teen. Niii kui põhitõed olid klaarid, läksimegi vette. Olime nagu hanerivis seal vees oma laudadega, ja ootasime et insruktor meid lainesse viskaks. Mina sain muidugi see esimene õnnelik lainemurdja olla. Ütles mulle, et davaiks hüppa laua peale. No kõhuli ma seal siis olin, ja tema hoidis mind niikaua kinni kuni hea laine tuli. Arvake ära kui kiiresti ma siis sealt alla lendasin :D no kui ma üritasin püsti tõusta siis juba ma olin selle laua all :D nii kiiresti käisiki see. Üleüldse ma olin rohkem vist laua all kui laua peal . Ja no nii ta läks, siis läksid tagasi instruktori juuurde ja ta lükkas uuesti lainesse. No ega ma vahepeal säilitasin isegi natust rohkem tasakaalu, kuid täitsa püsti mina ikka ei saanud. :D ja kõige hullem oli see, et see instruktor koguaeg nagu mäletab kuidas eelmine kord läks. Ja siis ta rääägib et no nüüd tee nii ja nüüd tee naa :D selline tunne nagu hullem äpuhunnik merel :D aga no vähemalt oli hea aeg ja vähemalt olen surfilauaga sina peal nüüd :D nii võõras ta ei ole kui tänaval vastu tuleb. Tunneb ikka teise ära.
Päris hilja jõudsime tagasi, mingi poole 6 paiku, hämaraks hakkas juba minema. Ja tulime hosteli, nüüd mõtlemegi mida edasi teha, võiks vist kuskile istuma minna ja muusikat kuulata.
Hommikul siis ärkasime ja ÜLLATUS! Päike paistis ja nii ilus ilm oli. Ajasime siis kargud alla ja läksime jooksujalu randa päevitama. Mingi 2 tundi päikest võetud tundsin end nagu grillkana. Arvasin et õhtuks olen punane, aga õnneks ei ole. Homme loodame ka et oleks ilus ilm, siis saame veel päevitada ja jalgratastega lähme niiiguniii sõitma. Tänava peal lasiime endale kaks patsi teha juustesse, sellised punutud lõngaga ja pärlitega, ma ei oska seletada , kui pilte teen siis näete. Ning kell pool kaks siis oli kogunemine mereääres surfitunniks. Inimesed tulid kokku ja päris jube oli alguses. Nagu ennem venekeele esitlust :D aga kui ma nägin ühte paksu poissi, siis mõtlesin et oh, temast olen ikka parem :D nii randa valisime mingi poolteist tundi, et ikka lained oleks ideaaalsed! Kui lõpuks see kaunike oli leitud anti meile surfilauad kätte ja hakkasime alguses siis kuivalt õppima. Kuidas laua pealt püsti tõusta ja tasakaalu säilitada. Issand mul juba kuival maal oli raskusi, juba siis ma mõtlesin et no mida hekki ma veel selles möllavas meres teen. Niii kui põhitõed olid klaarid, läksimegi vette. Olime nagu hanerivis seal vees oma laudadega, ja ootasime et insruktor meid lainesse viskaks. Mina sain muidugi see esimene õnnelik lainemurdja olla. Ütles mulle, et davaiks hüppa laua peale. No kõhuli ma seal siis olin, ja tema hoidis mind niikaua kinni kuni hea laine tuli. Arvake ära kui kiiresti ma siis sealt alla lendasin :D no kui ma üritasin püsti tõusta siis juba ma olin selle laua all :D nii kiiresti käisiki see. Üleüldse ma olin rohkem vist laua all kui laua peal . Ja no nii ta läks, siis läksid tagasi instruktori juuurde ja ta lükkas uuesti lainesse. No ega ma vahepeal säilitasin isegi natust rohkem tasakaalu, kuid täitsa püsti mina ikka ei saanud. :D ja kõige hullem oli see, et see instruktor koguaeg nagu mäletab kuidas eelmine kord läks. Ja siis ta rääägib et no nüüd tee nii ja nüüd tee naa :D selline tunne nagu hullem äpuhunnik merel :D aga no vähemalt oli hea aeg ja vähemalt olen surfilauaga sina peal nüüd :D nii võõras ta ei ole kui tänaval vastu tuleb. Tunneb ikka teise ära.
Päris hilja jõudsime tagasi, mingi poole 6 paiku, hämaraks hakkas juba minema. Ja tulime hosteli, nüüd mõtlemegi mida edasi teha, võiks vist kuskile istuma minna ja muusikat kuulata.
Tuesday, April 19, 2011
19.04
Kääääige kui raske on ikka praegu olla ! :D Ei, tegelikult enam ei olegi, aga üks poolteist tundi tagasi pidin mina küll otsad andma. Nüüd on juba selline hea tunne, et oled nagu midagi teinud ka, füüüüsilist!
Hommikul siis ärkasime, sõime ära ja läksime kohe linnapeale, et proovida, äkki saame bookida tänaseks Kajaki sõidu ookeanis- ja nagu naksti! Saime tehtud selle, kajaki sõit algas kell 2 päeval, niie meil oli veel aega. Ilm oli selline pilves, ja lubas sadama hakata iga kell, aga no me ikka lootsime et ehk veab välja. Aega veel oli, käisime poodides ja sõime , sai isegi veel hostelis natuke oldud ning oligi aeg tagasi mereäärde minna. Muidugi, kui saime uksest välja mindud, hakkas sadama, ja mitte sellist vaikset vihma, vaid ikka mõnusalt, niiet kui me sinna kajaki meeskonna juurde jõudsime olime märjad kui kassipojad. Anti meile siis see ülikond selga, ja katsu sa seda asjandust endale selga ajada kui oled märg. No niii raske! :D venitasid seal igatepidi, kuni lõpuks oli see värgendus seljas. Aga no liigutada oli raske, käed igassuunas ikka ei liikunud ja jalad olid ka nagu piiratud liikuvusega :D tundsin end, nagu hakkliha mis topitakse soolika sisse, et saaks ilusa sardelli.
Nii kui me grupike oli siis koos, anti meile aerud kätte, ja läksime mereäärde et oma paadikestega tutvuda. Aga kõigepealt mängisime mingist aeru mängu :D alguses ma olin küll selline, et OH EIIII midaa, mina ei viitsi küll nüüd mingit mängu mängima hakata, niigi on raske liiguatada end selles kombinesioonis :D aga eii, täitsa tore mäng oli, pidid neid labidaid püüdma ringi sees. Või no ma ei oska seletada teile. Siis anti veel viimased juhtnöörid, kus mina hakkasin seda kajakingut täitsa kartma :D ükshaaval hakati siis ookeanile meid laskma, gerda istus ees mina olin tagaistmepoiss, ja pidime koguaeg kurssi otse hoidma ja need lained! Ohjummel! Enne ookeani jõudmist pead ju nendest lainetest üle sõitma, vahepeal oli küll selline tunne, et no nüüd me lähme ümber. Suured lained lihtsalt tulid üle meie paadi :D aga välja jõudsime, ja ei käinud käna. Üks paat vist läks kummuli. Nii edasi siis sõudsime ookeanil. Ja teate kui raske oli see! Päriselt, nagu sõudmine ise ei olnudki, aga seee istumisasend oli väga ebamugav. Kohe nii jube, et jalad surid koguaeg välja, ja üldse vastik! :D mina vahepeal mõtlesin, et ei , aitab, mina lähen tagasi kaldale, mul savi need delfiinid, vaalad ja kilponnad mida me otsisime sealt ookeanist. No vaalasid muidugi vist ei olnud võimaliki sellised ajal näha, aga delfiine oleks võinud küll treffata, kuid meie ei näinud ühtegi, ja isegi kilponna me ei näinud :D mitte muffffigi me ei näinud ühesõnaga. Ja meie lendlehe peal on kirjas , et kui te neid loomi ei näe, siis on uus tasuta kajaking garanteeritud. Aga no teate, mina enam ei jaksaks :D liiga läbi võttis. Muidu oli tore reisuke helesinises vees.
Homseks bookisime endale siis surfitunni, 4 tunnise! Issand kus ma seda kardan. Ma tahaks nii, et ma oleks nagu sündinud surfaja :D et kõik vaataks, WOW kus sa oskad. Ja siis ma olen, et ah teate , nagu ma esimest korda niisama lampi siis proovin :D aga kindlasti oleme nagu mingised Külili ja Käpuli homme seal vees. Aga no peaasi ei nalja saab. Kusjuures selle lendlehe peal on ka kirjas: püstitõusmine garanteeritud! :D ma tahaks siis seda näha kuidas nad minusuguse puujala surfilaua peal püsti saavad :D kindlasti peksuga :D
vot nii, nüüd meil jälle vihma kallab ja lähme käime korra linnapeal ning siis ei teagi. Ilmad on lihtsalt nii supperluks, et tahaks kohe teid kallistada ! :D
Hommikul siis ärkasime, sõime ära ja läksime kohe linnapeale, et proovida, äkki saame bookida tänaseks Kajaki sõidu ookeanis- ja nagu naksti! Saime tehtud selle, kajaki sõit algas kell 2 päeval, niie meil oli veel aega. Ilm oli selline pilves, ja lubas sadama hakata iga kell, aga no me ikka lootsime et ehk veab välja. Aega veel oli, käisime poodides ja sõime , sai isegi veel hostelis natuke oldud ning oligi aeg tagasi mereäärde minna. Muidugi, kui saime uksest välja mindud, hakkas sadama, ja mitte sellist vaikset vihma, vaid ikka mõnusalt, niiet kui me sinna kajaki meeskonna juurde jõudsime olime märjad kui kassipojad. Anti meile siis see ülikond selga, ja katsu sa seda asjandust endale selga ajada kui oled märg. No niii raske! :D venitasid seal igatepidi, kuni lõpuks oli see värgendus seljas. Aga no liigutada oli raske, käed igassuunas ikka ei liikunud ja jalad olid ka nagu piiratud liikuvusega :D tundsin end, nagu hakkliha mis topitakse soolika sisse, et saaks ilusa sardelli.
Nii kui me grupike oli siis koos, anti meile aerud kätte, ja läksime mereäärde et oma paadikestega tutvuda. Aga kõigepealt mängisime mingist aeru mängu :D alguses ma olin küll selline, et OH EIIII midaa, mina ei viitsi küll nüüd mingit mängu mängima hakata, niigi on raske liiguatada end selles kombinesioonis :D aga eii, täitsa tore mäng oli, pidid neid labidaid püüdma ringi sees. Või no ma ei oska seletada teile. Siis anti veel viimased juhtnöörid, kus mina hakkasin seda kajakingut täitsa kartma :D ükshaaval hakati siis ookeanile meid laskma, gerda istus ees mina olin tagaistmepoiss, ja pidime koguaeg kurssi otse hoidma ja need lained! Ohjummel! Enne ookeani jõudmist pead ju nendest lainetest üle sõitma, vahepeal oli küll selline tunne, et no nüüd me lähme ümber. Suured lained lihtsalt tulid üle meie paadi :D aga välja jõudsime, ja ei käinud käna. Üks paat vist läks kummuli. Nii edasi siis sõudsime ookeanil. Ja teate kui raske oli see! Päriselt, nagu sõudmine ise ei olnudki, aga seee istumisasend oli väga ebamugav. Kohe nii jube, et jalad surid koguaeg välja, ja üldse vastik! :D mina vahepeal mõtlesin, et ei , aitab, mina lähen tagasi kaldale, mul savi need delfiinid, vaalad ja kilponnad mida me otsisime sealt ookeanist. No vaalasid muidugi vist ei olnud võimaliki sellised ajal näha, aga delfiine oleks võinud küll treffata, kuid meie ei näinud ühtegi, ja isegi kilponna me ei näinud :D mitte muffffigi me ei näinud ühesõnaga. Ja meie lendlehe peal on kirjas , et kui te neid loomi ei näe, siis on uus tasuta kajaking garanteeritud. Aga no teate, mina enam ei jaksaks :D liiga läbi võttis. Muidu oli tore reisuke helesinises vees.
Homseks bookisime endale siis surfitunni, 4 tunnise! Issand kus ma seda kardan. Ma tahaks nii, et ma oleks nagu sündinud surfaja :D et kõik vaataks, WOW kus sa oskad. Ja siis ma olen, et ah teate , nagu ma esimest korda niisama lampi siis proovin :D aga kindlasti oleme nagu mingised Külili ja Käpuli homme seal vees. Aga no peaasi ei nalja saab. Kusjuures selle lendlehe peal on ka kirjas: püstitõusmine garanteeritud! :D ma tahaks siis seda näha kuidas nad minusuguse puujala surfilaua peal püsti saavad :D kindlasti peksuga :D
vot nii, nüüd meil jälle vihma kallab ja lähme käime korra linnapeal ning siis ei teagi. Ilmad on lihtsalt nii supperluks, et tahaks kohe teid kallistada ! :D
Monday, April 18, 2011
18.04
Billabong, Roxy, Hurley, Rip Curl on meie lemmikud poed, kus me nüüd koguaeg käime :D kui mingi pood nendest tee peale ette jääb oleme meie kohe naksti seal sees . Õnneks siin Byronis neid palju ei ole, niiet kiusatusele mingi ilusa asja ostmiseks on väiksem.
Eile kui Byronisse jõudsime ei olnud päikest ikkagi kuskil. Sama pilves ilm, aga no õnneks vihma ei sadanud, kuigi ähvardas küll. Tulime siis bussist oma täie varustusega välja ja mõtlesime et no kus suunas siis võiks nüüd minema hakata ja mingise normaalse hosteli leida?! Kui me siia linna jõudsime, siis bussiaknast ma nägin ühte hostelit, niiet proovisime siis sinna jalutada. Ja õnneks leidsime selle hosteli ülesse, jalutasime sisse ja voilaa bookisime kohe 5 ööd ära. Kuna munadepühad algavad ju nädalalõpus, siis oli üks öö kallim kui teised aga no eks see on igalpool kallim. Muidu on meil tasuta wifi, kuigi see eriti ei loe kuna meil on netipulk ka ju, elame 6kesi koos, kuigi 8 voodikohta on ning kõik on tüdrukud, kes tunduvad sõbralikud. Niiet me oleme oma toaga rahul.
Panime siis kodinad tuppa ära ja läksime linnapeale eksploorima mis kohaga siis tegu on. Õues oli juba pime, aga poed olid lahti. Käisime siis natuke poodides ja hakkasime seda merd otsima. Kummalgi polnud õrna aimugi kuhu poole minema peaks. Minu sisetunne ütles totaalselt valesti kui me pärast mere lõpuks leidsime, ja gerda ütles et temal sellist asja ei eksisteerigi, nagu sisetunne :D aga kui me jalutasime igas võimalikus suunas , siis kuskilt tuli meile vastu surfipoiss ja no selge oli see et kurss peaks õige olema. Lõpuks leidsimegi selle rannakese ülesse. Aga kuna pime oli, ei saanud midagi eriti aru ja me jalutasime niisama mööda promenaadi. Mõnus, selline soe meretuul puhub, linn on vaikne, tuled veel põlevad....
kui tagasi hosteli jõudsime olime mõlemad juba nii lapiti ja väsinud, et kobisimegi oma vooditesse ära. Istusime veel netis, aga see tasuta nett ju tubadesse nii hästi ei levi, niiet parem on ikka oma netipulgaga surfata. Ja läksimegi magama ära.
Mingi 12 tundi magatud , ajasime kargud hommikul alla :D kuskil 9 paiku tahtsin narist alla hakata ronima, aga kuna üks mutike täpselt mu redeli all nii usinalt pakkis lükkasin seda ronimist aina edasi ja edasi, kuni kell hakkas juba 10 saama ja mutike ikka pakib. Siis mulle aitas, läbi raskuste tulin sealt alla :D ning tekkis küsimus mida siis täna teha?! Muidugi läksime randa jalutama, jalutasime päris pikalt mööda rannajoon, vaatasime kuidas inimesed surfavad ja mõtlesime kui raske see ikka võib olla. :D peale seda muidugi käisime poodides, siis sõime kuskil kohas, käisime veel poodides ja kui me olime juba linnapeal mingi 6 tundi lihtsalt jalutanud, mõtlesime et nüüd on aeg üks uinak teha. Tulime tagasi hosteli ja panime tunniks silmad looja. Nüüüd mõtlemegi, et õhtul võiks vaatama minna seda ööelu ka, et kuskil kuulata mingit live esinemist ja lihtsalt olla. Homsete tegevuste üle meil käib praegu arutelu, sest ilmselgelt ilmadega meil jälle ei vea. Vihma sajab, pilves, aga no midagi peab tegema.
Eile kui Byronisse jõudsime ei olnud päikest ikkagi kuskil. Sama pilves ilm, aga no õnneks vihma ei sadanud, kuigi ähvardas küll. Tulime siis bussist oma täie varustusega välja ja mõtlesime et no kus suunas siis võiks nüüd minema hakata ja mingise normaalse hosteli leida?! Kui me siia linna jõudsime, siis bussiaknast ma nägin ühte hostelit, niiet proovisime siis sinna jalutada. Ja õnneks leidsime selle hosteli ülesse, jalutasime sisse ja voilaa bookisime kohe 5 ööd ära. Kuna munadepühad algavad ju nädalalõpus, siis oli üks öö kallim kui teised aga no eks see on igalpool kallim. Muidu on meil tasuta wifi, kuigi see eriti ei loe kuna meil on netipulk ka ju, elame 6kesi koos, kuigi 8 voodikohta on ning kõik on tüdrukud, kes tunduvad sõbralikud. Niiet me oleme oma toaga rahul.
Panime siis kodinad tuppa ära ja läksime linnapeale eksploorima mis kohaga siis tegu on. Õues oli juba pime, aga poed olid lahti. Käisime siis natuke poodides ja hakkasime seda merd otsima. Kummalgi polnud õrna aimugi kuhu poole minema peaks. Minu sisetunne ütles totaalselt valesti kui me pärast mere lõpuks leidsime, ja gerda ütles et temal sellist asja ei eksisteerigi, nagu sisetunne :D aga kui me jalutasime igas võimalikus suunas , siis kuskilt tuli meile vastu surfipoiss ja no selge oli see et kurss peaks õige olema. Lõpuks leidsimegi selle rannakese ülesse. Aga kuna pime oli, ei saanud midagi eriti aru ja me jalutasime niisama mööda promenaadi. Mõnus, selline soe meretuul puhub, linn on vaikne, tuled veel põlevad....
kui tagasi hosteli jõudsime olime mõlemad juba nii lapiti ja väsinud, et kobisimegi oma vooditesse ära. Istusime veel netis, aga see tasuta nett ju tubadesse nii hästi ei levi, niiet parem on ikka oma netipulgaga surfata. Ja läksimegi magama ära.
Mingi 12 tundi magatud , ajasime kargud hommikul alla :D kuskil 9 paiku tahtsin narist alla hakata ronima, aga kuna üks mutike täpselt mu redeli all nii usinalt pakkis lükkasin seda ronimist aina edasi ja edasi, kuni kell hakkas juba 10 saama ja mutike ikka pakib. Siis mulle aitas, läbi raskuste tulin sealt alla :D ning tekkis küsimus mida siis täna teha?! Muidugi läksime randa jalutama, jalutasime päris pikalt mööda rannajoon, vaatasime kuidas inimesed surfavad ja mõtlesime kui raske see ikka võib olla. :D peale seda muidugi käisime poodides, siis sõime kuskil kohas, käisime veel poodides ja kui me olime juba linnapeal mingi 6 tundi lihtsalt jalutanud, mõtlesime et nüüd on aeg üks uinak teha. Tulime tagasi hosteli ja panime tunniks silmad looja. Nüüüd mõtlemegi, et õhtul võiks vaatama minna seda ööelu ka, et kuskil kuulata mingit live esinemist ja lihtsalt olla. Homsete tegevuste üle meil käib praegu arutelu, sest ilmselgelt ilmadega meil jälle ei vea. Vihma sajab, pilves, aga no midagi peab tegema.
Saturday, April 16, 2011
17.04
Gerdjuunushakaga bussis ja sõidame aga Byron Bay poole. No tegelt kui teie seda blogi loete siis me oleme juba arvatavasti kohal.
Eile siis käisime väljas, ütleks nii et mitte midagi erilist ei olnud. Suht mage, võib olla ka sellepärast et olin mina ja teised ka vist nii väsinud ning ei viitsinudki eriti seal karata :D alguses pidime minema bussiga surfers paradise kuskile klubisse, aga kuna me bussipeatust üles ei leidnud, kutsusime endale takso. Tagasi tulime ka taksoga, aga öine surfers paradise on ikka hoopis midagi muud kui päeval. Ilusaid inimesi on kõik kohad täis ja nad jalutavad klubist klubisse. Me siis proovisime ka valida parimat, aga sisse läksime siiski vaid kahte.
Hommikul ärkasime mingi 10 paiku, broneerisime omale lennupiletid sydney-melbourn ära 30ndaks aprilliks. Siis sõime hommikust, see pererahvas oli nii lahke,et tegi jälle meile igavese laari munaputru ja peekonit . Kõht täis, istusime autosse, ja läksime uuesti surfers paradise randa. Lained olid lahedad. Tegelt oli suht külm ilm, pilves ja koguaeg ähvardas sadama hakata, aga ega me siis ei saanud ujumas käimata jätta. Niisiis riided seljast ära ja läksime jooksuga gerdaga vette! Esimene laine lükkas mu kohe pikali, niiet mul olid kohe kõik suud,silmad seda soolavett täis :D ja ega ujumisest midagi seal välja ei tulegi, lihtsalt saad koguaeg lainete käest peksa, ja üritad seal vees tasakaalu säilitada. Aga teate kui ilus on see mereäär, suured majad on kohe seal samas ja pikk pikk liivarand! Oleks olnud ainult ilusam ilm, oleks äkki päevitanud ka natust.
Peale ujumist tsekkisime natuke seda linna. Tegime shopingut, no palju palju :D me oleme shopahoolikud gerdaga, võin ausalt tunnistada. Aga mul on selline tunne, nagu ma oleks 6 kuud kuskil metsas üksi elanud ja nüüd äkki ma olen tsivilisatsiooni sattunud. Ja mind piirab see ka, et ega kotis eriti ruumi pole, niiet võite oma suveniiridest suu puhtaks pühkida :D muidu tooks küll, aga no pole ruumi .
Peale shopingut istusime veel rannas ja rääkisime viimast korda veel juttu. Ja siis oligi aeg minna bussijaama. Oh rikega hüvastijätt oli isegi raskem kui ma arvasin. Selline naljakas tunne oli, no ega me muidugi ei nutnud seal oma silmi peast välja, aga lihtsalt mõte et sa ei näe kedagi arvatavasti enam mitte kunagi, on kuidagi tühi.
Aga nüüd siis, vihma tsipake tibutab ja sõidame byron bayssssse! Olgu päike olla!
Eile siis käisime väljas, ütleks nii et mitte midagi erilist ei olnud. Suht mage, võib olla ka sellepärast et olin mina ja teised ka vist nii väsinud ning ei viitsinudki eriti seal karata :D alguses pidime minema bussiga surfers paradise kuskile klubisse, aga kuna me bussipeatust üles ei leidnud, kutsusime endale takso. Tagasi tulime ka taksoga, aga öine surfers paradise on ikka hoopis midagi muud kui päeval. Ilusaid inimesi on kõik kohad täis ja nad jalutavad klubist klubisse. Me siis proovisime ka valida parimat, aga sisse läksime siiski vaid kahte.
Hommikul ärkasime mingi 10 paiku, broneerisime omale lennupiletid sydney-melbourn ära 30ndaks aprilliks. Siis sõime hommikust, see pererahvas oli nii lahke,et tegi jälle meile igavese laari munaputru ja peekonit . Kõht täis, istusime autosse, ja läksime uuesti surfers paradise randa. Lained olid lahedad. Tegelt oli suht külm ilm, pilves ja koguaeg ähvardas sadama hakata, aga ega me siis ei saanud ujumas käimata jätta. Niisiis riided seljast ära ja läksime jooksuga gerdaga vette! Esimene laine lükkas mu kohe pikali, niiet mul olid kohe kõik suud,silmad seda soolavett täis :D ja ega ujumisest midagi seal välja ei tulegi, lihtsalt saad koguaeg lainete käest peksa, ja üritad seal vees tasakaalu säilitada. Aga teate kui ilus on see mereäär, suured majad on kohe seal samas ja pikk pikk liivarand! Oleks olnud ainult ilusam ilm, oleks äkki päevitanud ka natust.
Peale ujumist tsekkisime natuke seda linna. Tegime shopingut, no palju palju :D me oleme shopahoolikud gerdaga, võin ausalt tunnistada. Aga mul on selline tunne, nagu ma oleks 6 kuud kuskil metsas üksi elanud ja nüüd äkki ma olen tsivilisatsiooni sattunud. Ja mind piirab see ka, et ega kotis eriti ruumi pole, niiet võite oma suveniiridest suu puhtaks pühkida :D muidu tooks küll, aga no pole ruumi .
Peale shopingut istusime veel rannas ja rääkisime viimast korda veel juttu. Ja siis oligi aeg minna bussijaama. Oh rikega hüvastijätt oli isegi raskem kui ma arvasin. Selline naljakas tunne oli, no ega me muidugi ei nutnud seal oma silmi peast välja, aga lihtsalt mõte et sa ei näe kedagi arvatavasti enam mitte kunagi, on kuidagi tühi.
Aga nüüd siis, vihma tsipake tibutab ja sõidame byron bayssssse! Olgu päike olla!
16.04
Siin me siis oleme- Surfers Paradise! Kuidas me siia jõudsime:
eile tulime kodust ära mingi 8 paiku, ja läksime may kaasas linna. Kuna rike oli juba seal pokkerit mängimas. Ennem laadisime oma kotid rike autosse ära, et pärast oleks lihtsam minna. Juliaga jätsime kodus hüvasti, pererahva uksetaga käisime ka, tänasime neid kõige eest. Ja lõpuks oligi minek. Kuidagi naljakas tunne oli viimast korda seda majakest pimedas vaadata ja mõelda et me ei tule siia enam kunagi tagasi. Sõitsime siis linna, läksime vaatama kaugel rike oma pokkeriga on, selgus et ta on kaotamas ja varsti saame minema hakata. Jalutasime siis gerdaga poodi, ostsime energiajooke kaasa, sest me olime juba siis täitsa lapiti, ja mõelda et mingi 4 tundi sõitu on veel ees. Tagasi poest tuli, siis rike ikka mängis! :D no kell oli juba 9 läbi, kui me minema saime hakata. Mayga jätsime linna hüvasti. Päris hilja ikka saime minema. No aga esimesena oli siis gerda puldis. Ajas autole hääled sisse ja hakkasime pimedas sõitma. Kuna ennem kugustasime need energiajoogid sisse, siis oli varsti vaja ju vetsu peatus teha :D ja oh sa jummel kui palju teetöid oli seal tee vahepeal. Juba, sõida 80ga, siis 60ga, siis tigu 40ga, no edasi ei saa. Ja laenasime ju May käest GPS-i et teaks ikka kuhu minna, aga see on ikka nii loll asi, et ma ei tea kuhu see meid juhatanud oleks. Lõpuks lülitas rike selle välja ja hakkas ise teed näitama pimedas :D no teeviitade järgi saab ka mindud. Kui gerda oli 100 km sõitnud, siis tegime vahetuse. Ma juba arvasin et äkki ma ei peagi pimedas sõitma, no mine neid känguruid tea, hüppavad ikka igas kohas ette. Aga kus sa pääsed, istusin siis mina pulti. Ja sõitsin kuni lõpuni välja :D mineee, esimest korda valgusfoori nägin siis oli ikka hea tunne :D pole ju kunagi sõitnud linnas. Ja hea oli et me öösel jõudsime siia surfers paradise, sest liiklust põhimõtteliselt üldse polnud. Vahepeal lülitasime selle GPS-i uuesti sisse, no ma sõidan siis seal ja GPS ütleb sõida otse, ja mingi 100 m pärast keera vasakule. Sõitsime siis rahulikult otse, ja järsku GPS ütleb 5 m pärast vasakule :D ennem üldse midagi ei rääkinud, ja siis järsku, et umbes keera nüüd järsku siit ära. No nalja sai, siis kõige parem oli see, et võtsime vale raja, no tagurdasime liikluses siis õigele rajale :D tsirkust sai, aga kohale jõudsime ka.
Kohake kus me oleme, on hästi ilusas rajoonis. Suur maja, päris uhke isegi bassein on, meil on tuba kus magame mina ja gerda põrandal suurel madratsil. Siis need kelle juurde me tulime, tüdrukud magavad siin samas toas voodis ja rike on kõrvaltoas teleka ees . Õhtul saime päris hilja magama, mingi 3st võib olla.
Hommikul saime isegi siin süüa, pererahvas on hästi tore ka. Aga kui ärkasime siis ajasime uuesti autole hääled sisse ja läksime sinna veeparki. Seal olime mingi 5 tundi võib olla. Lasime torudest, karjusime ja naersime. Tegime pilti ja külmusime. Aga tore oli! Vihma ka muidugi hakkas sadama ja lõpuks ma olin nagu jäätunud seal. Kui lõppkokkuvõttes oli tore. Peale seda läksime shoppama. Nüüd olemegi teise poole päevast shopanud. Ma sain endale ülimegagigailusad kingad, või no sellised lahtised suve omad. Te surete ära kui näete :D gerda sai ka, siis ostsin ujumisriided ja ühed lühikesed püksid. Gerda sai kleidi ja ma ei teagi mis veel. Aga no laristatud sai :D aga kuiii hea tunne oli.
Nüüd hakkame bussipileteid ostma ja siis käime dushi all ära, ning hakkame valmistuma peoks. Ikka välja tuleb ka minna :)
Ja siin on palmid ja suured majad! :D:D
eile tulime kodust ära mingi 8 paiku, ja läksime may kaasas linna. Kuna rike oli juba seal pokkerit mängimas. Ennem laadisime oma kotid rike autosse ära, et pärast oleks lihtsam minna. Juliaga jätsime kodus hüvasti, pererahva uksetaga käisime ka, tänasime neid kõige eest. Ja lõpuks oligi minek. Kuidagi naljakas tunne oli viimast korda seda majakest pimedas vaadata ja mõelda et me ei tule siia enam kunagi tagasi. Sõitsime siis linna, läksime vaatama kaugel rike oma pokkeriga on, selgus et ta on kaotamas ja varsti saame minema hakata. Jalutasime siis gerdaga poodi, ostsime energiajooke kaasa, sest me olime juba siis täitsa lapiti, ja mõelda et mingi 4 tundi sõitu on veel ees. Tagasi poest tuli, siis rike ikka mängis! :D no kell oli juba 9 läbi, kui me minema saime hakata. Mayga jätsime linna hüvasti. Päris hilja ikka saime minema. No aga esimesena oli siis gerda puldis. Ajas autole hääled sisse ja hakkasime pimedas sõitma. Kuna ennem kugustasime need energiajoogid sisse, siis oli varsti vaja ju vetsu peatus teha :D ja oh sa jummel kui palju teetöid oli seal tee vahepeal. Juba, sõida 80ga, siis 60ga, siis tigu 40ga, no edasi ei saa. Ja laenasime ju May käest GPS-i et teaks ikka kuhu minna, aga see on ikka nii loll asi, et ma ei tea kuhu see meid juhatanud oleks. Lõpuks lülitas rike selle välja ja hakkas ise teed näitama pimedas :D no teeviitade järgi saab ka mindud. Kui gerda oli 100 km sõitnud, siis tegime vahetuse. Ma juba arvasin et äkki ma ei peagi pimedas sõitma, no mine neid känguruid tea, hüppavad ikka igas kohas ette. Aga kus sa pääsed, istusin siis mina pulti. Ja sõitsin kuni lõpuni välja :D mineee, esimest korda valgusfoori nägin siis oli ikka hea tunne :D pole ju kunagi sõitnud linnas. Ja hea oli et me öösel jõudsime siia surfers paradise, sest liiklust põhimõtteliselt üldse polnud. Vahepeal lülitasime selle GPS-i uuesti sisse, no ma sõidan siis seal ja GPS ütleb sõida otse, ja mingi 100 m pärast keera vasakule. Sõitsime siis rahulikult otse, ja järsku GPS ütleb 5 m pärast vasakule :D ennem üldse midagi ei rääkinud, ja siis järsku, et umbes keera nüüd järsku siit ära. No nalja sai, siis kõige parem oli see, et võtsime vale raja, no tagurdasime liikluses siis õigele rajale :D tsirkust sai, aga kohale jõudsime ka.
Kohake kus me oleme, on hästi ilusas rajoonis. Suur maja, päris uhke isegi bassein on, meil on tuba kus magame mina ja gerda põrandal suurel madratsil. Siis need kelle juurde me tulime, tüdrukud magavad siin samas toas voodis ja rike on kõrvaltoas teleka ees . Õhtul saime päris hilja magama, mingi 3st võib olla.
Hommikul saime isegi siin süüa, pererahvas on hästi tore ka. Aga kui ärkasime siis ajasime uuesti autole hääled sisse ja läksime sinna veeparki. Seal olime mingi 5 tundi võib olla. Lasime torudest, karjusime ja naersime. Tegime pilti ja külmusime. Aga tore oli! Vihma ka muidugi hakkas sadama ja lõpuks ma olin nagu jäätunud seal. Kui lõppkokkuvõttes oli tore. Peale seda läksime shoppama. Nüüd olemegi teise poole päevast shopanud. Ma sain endale ülimegagigailusad kingad, või no sellised lahtised suve omad. Te surete ära kui näete :D gerda sai ka, siis ostsin ujumisriided ja ühed lühikesed püksid. Gerda sai kleidi ja ma ei teagi mis veel. Aga no laristatud sai :D aga kuiii hea tunne oli.
Nüüd hakkame bussipileteid ostma ja siis käime dushi all ära, ning hakkame valmistuma peoks. Ikka välja tuleb ka minna :)
Ja siin on palmid ja suured majad! :D:D
Friday, April 15, 2011
15.04
Kott koos ja minek! No peaaegu :D osad asjad vedelevad veel siin-seal, aga no eks ma jõuan. Ei viitsi kõike kohe kotti ka toppida, järsku veel vajan midagi siis hakka jälle kotti lahti võtma. Ütleks nii, et osad asjad on ära visatud, osad asjad on sellises hunnikus et äkki tüdrukud tahavad midagi, ja oma madratsi andsin eesti poistele. Olgu neil tore aeg sellega, sest mina ei jaksa seda tarida. Pealegi siia tulles vajasin ma seda vaid ühe korra. Ei tasu see vaeva ära, niiet kinkisin selle ära. Siis crocsid pärib endale rike :D las kooserdab nendega, nemad on mul hästi teeninud, kõik põllad on nendega läbi müttatud, küll pasa sees lobistatud ja tulises mullas paterdatud. Ning näevad ikka välja nagu uued. Ma paneks need endale tuppa seina peale, raami sisse :D niiii palju mälestusi! :D:D siis need tennised, mis olid vahepeal teibiga kinni tõmmatud, no need lähevad otsemat teed prügikasti. Ning mis siis veel, kott on ikka täis, no mitte nii täis kui ma siia tulin, aga siiski, ega mingi palmipuu kotti ei mahu ja raske on ikka, samas ma ei saa öelda et väga raske. Siia tulles kandsin nagu kivi kaasas, nüüd ka natuke lahjem kivi :D aga ei, rohkem ma midagi siia ei jäta, niigi oli kahju oma auklikest pluusidest lahti öelda :D eks neid asju saab veel igasse hosteli prügikasti toppida, kui närvidele hakkavad käima.
Oh mõelda vaid, suur seiklus on nüüd läbi ja suur seiklus on nüüd ees! Viimase palgalehe saime ka kätte ja nüüd on kõik sendid rahakotis ja võime hakata kulutama! Lagi on saavutatud , nüüd hakkab vaid seda nutsu vähemaks jääma :D aga oi, me oleme selle nii ära teeninud! Kuus kuud , isegi rohkem kuskil tööd rüganud ja midagi pole eriti näinud. Nüüd on meie kord!
Hommikul ärkasin 9 paiku, ja hakkasin siis tuuseldama oma kappi tühjaks, lihtsalt niipalju nodi on tekkinud selle ajaga, sorteerid ikka mitu tundi ja lõpuks saad siis asju hakata kotti toppima. Teate, isegi päris hea tunne on! Eesti Muusika panime mängima majas, teised olid tööl ju :D pakkisime ja niisama tuuseldasime siin maja peal. Õhtul siis kui rike pokkerilt ära tuleb hakkame sõitma surfers paradise poole, nüüd saime öömaja ka, rike sõbranna (kes on nüüd meie oma ka :D ) sugulase juurde lähme. Saame seal 2 ööd tasuta olla siis. Ja siis edasi aina allapoole mööda austraalia idakallas, kuni jõuame melbourni ! :):):):)
sauki pauki, ma ei tea kuidas ma nüüdsest neid blogisid kirjutama hakkan, oleneb kuidas netti saab ja oleneb kuidas aega on . Aga no proovin oma parimat, sest eks te tahate ka teada mida me siis korda saadame .
Oh mõelda vaid, suur seiklus on nüüd läbi ja suur seiklus on nüüd ees! Viimase palgalehe saime ka kätte ja nüüd on kõik sendid rahakotis ja võime hakata kulutama! Lagi on saavutatud , nüüd hakkab vaid seda nutsu vähemaks jääma :D aga oi, me oleme selle nii ära teeninud! Kuus kuud , isegi rohkem kuskil tööd rüganud ja midagi pole eriti näinud. Nüüd on meie kord!
Hommikul ärkasin 9 paiku, ja hakkasin siis tuuseldama oma kappi tühjaks, lihtsalt niipalju nodi on tekkinud selle ajaga, sorteerid ikka mitu tundi ja lõpuks saad siis asju hakata kotti toppima. Teate, isegi päris hea tunne on! Eesti Muusika panime mängima majas, teised olid tööl ju :D pakkisime ja niisama tuuseldasime siin maja peal. Õhtul siis kui rike pokkerilt ära tuleb hakkame sõitma surfers paradise poole, nüüd saime öömaja ka, rike sõbranna (kes on nüüd meie oma ka :D ) sugulase juurde lähme. Saame seal 2 ööd tasuta olla siis. Ja siis edasi aina allapoole mööda austraalia idakallas, kuni jõuame melbourni ! :):):):)
sauki pauki, ma ei tea kuidas ma nüüdsest neid blogisid kirjutama hakkan, oleneb kuidas netti saab ja oleneb kuidas aega on . Aga no proovin oma parimat, sest eks te tahate ka teada mida me siis korda saadame .
Thursday, April 14, 2011
14.04
No mis te arvate kes on maailma õnnelikemad inimesed praegu! Meie loomulikult- töö on läbi. Nii läbi kui vähegi võimalik saab olla. Enam ei pea kunagi kuskil põlla peal rassima niiet higimull otsaees ja päike kõrvetab veel takkapihta, või siis kuskil igavas shedis ei pea enam kunagi pakkima. Läbi on elatud need 6 kuud tööd, või isegi rohkem. Uskumatu et see on nüüdseks läbi, ja ees on ainult reis ja kodu!
Täna siis läksime rõõmuga tööle, või tegelt kui kell äratas, siis mina ütlesin,et tead gerda mina ei jaksa siit ülesse tõusta. Mingu pekki see töö. Aga gerda hea inimene vastas, et no maria, oleme need 6 kuud ära talunud, mis see üks päev siis veel on. Ja tõesti, olin krapsti voodist püsti ja läksimegi tööle! No tööl ei olnud eriti midagi lootustandvat 8 tunni saamisel. Natuke brokkoliinisid olid, ja kui kell 11 hakkas saama, siis meil oli väga vähe kaste veel järgi pakkida. Niisiis võttis rike mind maasikaid pakkima. Alguses küsis et kes tahab tulla, gerda ei tahtnud siis olin sain mina. Ja ma olen õnnelik, jälle üks uus töökogemus juures. Ja mulle meeldis maasikaid pakkida, midagi uut. Kahjuks brokkoliinide pakkijatel said produktid otsa ja nad tegid tunni ajase lõuna, ja siis tulid tagasi tööle kui korjajad said veel brokkoliinisid korjatud. Meie saime maasikaid edasi pakkida. Niiet lõppkokkuvõttes sain mina 7 tundi kirja ja gerda 6,5 mis ei ole üldsegi mitte kõige hullem.
Nii töölt ära tulles, no ma ei oska seda tunnet kirjeldada, nagu kohale pole jõudnud, aga samas on ka. Lihtsalt kilkasime seal ja naersime. Ja kodus hakkasime koge kringlit siis küpsetama. Igavene laar tuli seda tainast ikka, terve laud oli värki täis. Aga no soks peale, õunatükid ja rosinad ka- ja timmis- krinku ahju. Kerkis küll nii mis hirmus, ime et pannipealt alla ei hakanud tilkuma. Eeli-eeli sai see valmis ja siis panime autole hääled sisse (rike andis muideks meile enda autot kasutada, et me saaks taneli ja jaanuse siia transporditud, väga armas temast) ja karavanparki eestlasi tooma. Sest mis kringli söömaaeg see siis on, kui meie väga häid sõpru pole! Siin siis rääkisime niisama ja ühe paiku viisime nad tagasi karavani. Issand te ei kujuta ette kui külm õues öösel on, kas mingi 6kraadi oli vist tänaöösel näiteks. No külmu ära! Jätsime poistega hüvasti, kuid kunagi hiiiiiiumaaaal lihtsalt peab uuesti kokku saama, nii me seda asja ei jäta! Kahjuks aga nemad tahavad olla siin känrumaal 2 aastat, niiet peame veel ootama. Ja nüüd siis kella 2 öösel kirjutan käps blogi valmis, gerdal juba silm loojas arvatavasti. Naljakas mõelda et meie viiiimane öö tuleb nüüd siin kodus, viiiimane! Huh, ja homme on nii palju vaja teha, pakkida ja kõike värki. Sauuuuuuuu!
Täna siis läksime rõõmuga tööle, või tegelt kui kell äratas, siis mina ütlesin,et tead gerda mina ei jaksa siit ülesse tõusta. Mingu pekki see töö. Aga gerda hea inimene vastas, et no maria, oleme need 6 kuud ära talunud, mis see üks päev siis veel on. Ja tõesti, olin krapsti voodist püsti ja läksimegi tööle! No tööl ei olnud eriti midagi lootustandvat 8 tunni saamisel. Natuke brokkoliinisid olid, ja kui kell 11 hakkas saama, siis meil oli väga vähe kaste veel järgi pakkida. Niisiis võttis rike mind maasikaid pakkima. Alguses küsis et kes tahab tulla, gerda ei tahtnud siis olin sain mina. Ja ma olen õnnelik, jälle üks uus töökogemus juures. Ja mulle meeldis maasikaid pakkida, midagi uut. Kahjuks brokkoliinide pakkijatel said produktid otsa ja nad tegid tunni ajase lõuna, ja siis tulid tagasi tööle kui korjajad said veel brokkoliinisid korjatud. Meie saime maasikaid edasi pakkida. Niiet lõppkokkuvõttes sain mina 7 tundi kirja ja gerda 6,5 mis ei ole üldsegi mitte kõige hullem.
Nii töölt ära tulles, no ma ei oska seda tunnet kirjeldada, nagu kohale pole jõudnud, aga samas on ka. Lihtsalt kilkasime seal ja naersime. Ja kodus hakkasime koge kringlit siis küpsetama. Igavene laar tuli seda tainast ikka, terve laud oli värki täis. Aga no soks peale, õunatükid ja rosinad ka- ja timmis- krinku ahju. Kerkis küll nii mis hirmus, ime et pannipealt alla ei hakanud tilkuma. Eeli-eeli sai see valmis ja siis panime autole hääled sisse (rike andis muideks meile enda autot kasutada, et me saaks taneli ja jaanuse siia transporditud, väga armas temast) ja karavanparki eestlasi tooma. Sest mis kringli söömaaeg see siis on, kui meie väga häid sõpru pole! Siin siis rääkisime niisama ja ühe paiku viisime nad tagasi karavani. Issand te ei kujuta ette kui külm õues öösel on, kas mingi 6kraadi oli vist tänaöösel näiteks. No külmu ära! Jätsime poistega hüvasti, kuid kunagi hiiiiiiumaaaal lihtsalt peab uuesti kokku saama, nii me seda asja ei jäta! Kahjuks aga nemad tahavad olla siin känrumaal 2 aastat, niiet peame veel ootama. Ja nüüd siis kella 2 öösel kirjutan käps blogi valmis, gerdal juba silm loojas arvatavasti. Naljakas mõelda et meie viiiimane öö tuleb nüüd siin kodus, viiiimane! Huh, ja homme on nii palju vaja teha, pakkida ja kõike värki. Sauuuuuuuu!
Wednesday, April 13, 2011
13.04
Hiireke lasi jälle siin mööda tuba ringi. Enam ma ei karjunud, kuid ma mõtlen et hiire trauma on mul küll tekkinud, peale seda kui ma hiirt õuduka ajal nägin. Enam nagu nii savilt hiirega koos ei tahaks olla.
Saime jälle 8 tundi kirja! Uskumatu, ma ei tea kuidas meil jälle nii vedas. Mina arvasin et üle 5 tunni mitte mingil juhul ei tule, hea kui niigi palju saame. Sest meil ei olnud üldse eriti brokkoliinisid ja brokkoleid oli ka mingi 6 bini vist. Aga kui meil just brokkoliinid otsa said, siis tõid pakkijad meile värki juurde, niiet saime jälle pakkida. Ja nii terve päev, nibin nabin saime koguaeg pakkida, kuni 8 tundi täis sai. Siis peale smokot võtsime oma digika kaasa ja andsime rike kätte. Ta terve päev lihtsalt plõksis sellega seal tööjuures, niiet nalja sai palju. Kahjuks just siis oli digikas laua peal kui gerda käna käis :D tegelt see oli nii, et gerda läks meile külmaruumist brokkoliinisid juurde tooma, ja koer jäi tal jalgu kui ta selle kuhjaga sealt tuli. Siis koperdaski koera otsa, koer niuksus :D kõik vaatasid, et mis nüüd koeraga juhtus, ja siis nägime et gerda lendas kogu selle brokkoliinide kuhjaga sinna põrandale. Minul käis peast läbi, et no peaasi et kondid terved on! Sest ega füüsilise töö riski meil ju kindlustuses pole :D õnneks tuli püsti, nägu oli naeru täis ja pakkis edasi brokkoliinisid. Koer läks ka natuke eemale magama, no loll oli ka, seisab täpselt jalus. Siis kui peremees ja perenane ka shedi tulid, ütles rike kõigile, et davai, nüüd lõpetage korraks töö ja seisame kõik siia. Panin mina siis digika taimeri peale ja tegime kõik koos pilti! Pilt sai tehtud, siis käratas rike, et davai nüüd kõik tagasi tööle :D pidu läbi :D:D ei naljakas päev oli, naerda sai. Ja täna arvatavasti pakkisime viimast korda brokkoleid, sest ma arvan et homme neid enam ei korjata. Ja brokkoliinidest ma ei tea, ega meil neid ka enam palju pole. Homme ma küll EI USU et me 8 tundi täis saame, see oleks ime. Aga no eks me näe. Ikkagi meie viiiiiiiimane tööpäev! Suppperluks, homme ma ärkan lihtsalt suuu kõrvuni ülesse. Nii hea.
Peale tööd läksime linna endale homse kringli jaoks produkte ostma. Homme ju vaaritame kõigile kringli, eesti poisid peaksid ka tulema. Ja nüüd käis peremees meil, pani soojenduse tööle! Lõpuks, istume kõik suurestoas, sest see radikas on ainult siin, teisi tube ta ei küta. Aga see tuba on nii mõnusalt soe, et oma tuppa enam minna ei tahagi. Need teised toas on nagu jääkeldrid, aga meil suva, peaasi et ükski tuba on soe! Vetsu ka enam minna ei taha :D prilllaud võiks ka ju soojendusega olla, aga kus sa sellega. Lükkame aga seda vetsus käiku edasi. Vahepeal käis meil mõte et tuleme suuretupppa gerdaga magama, sooja kätte, aga nüüd kui ma seda hiirt nägin siin jälle, siis teate, enam eriti isu pole. Kannatan selle külma toa ka ära. Pealegi, hommikul saab ju sooja tuppa tulla. Ja naljakas on toas olla T'särgiga, tavaliselt ma vaatan telekat kampsuni ja 2 magamiskotiga.
Ja reedel on meil siis selline plaan: tööle ei lähe, ja õhtul hilja hakkame sõitma siit tüdrukutega ära, may ei tule, ta jääb siia. Aga õhtul hilja sellepärast, et rike PEAB pokkerit mängima minema. No see selleks, siis ei sõida mitte brisbane vaid surfers paradise. Seal saame vist tasuta ööbida rike ühe sõbra juures, laupäeval käime seal teemapargis: mingi ujumisvärgis, või no veemaailmas ja siis lähme õhtul välja. Pühapäeva plaanidest ma ei tea veel midagi. Aga need on siis värskemad uudised.
Saime jälle 8 tundi kirja! Uskumatu, ma ei tea kuidas meil jälle nii vedas. Mina arvasin et üle 5 tunni mitte mingil juhul ei tule, hea kui niigi palju saame. Sest meil ei olnud üldse eriti brokkoliinisid ja brokkoleid oli ka mingi 6 bini vist. Aga kui meil just brokkoliinid otsa said, siis tõid pakkijad meile värki juurde, niiet saime jälle pakkida. Ja nii terve päev, nibin nabin saime koguaeg pakkida, kuni 8 tundi täis sai. Siis peale smokot võtsime oma digika kaasa ja andsime rike kätte. Ta terve päev lihtsalt plõksis sellega seal tööjuures, niiet nalja sai palju. Kahjuks just siis oli digikas laua peal kui gerda käna käis :D tegelt see oli nii, et gerda läks meile külmaruumist brokkoliinisid juurde tooma, ja koer jäi tal jalgu kui ta selle kuhjaga sealt tuli. Siis koperdaski koera otsa, koer niuksus :D kõik vaatasid, et mis nüüd koeraga juhtus, ja siis nägime et gerda lendas kogu selle brokkoliinide kuhjaga sinna põrandale. Minul käis peast läbi, et no peaasi et kondid terved on! Sest ega füüsilise töö riski meil ju kindlustuses pole :D õnneks tuli püsti, nägu oli naeru täis ja pakkis edasi brokkoliinisid. Koer läks ka natuke eemale magama, no loll oli ka, seisab täpselt jalus. Siis kui peremees ja perenane ka shedi tulid, ütles rike kõigile, et davai, nüüd lõpetage korraks töö ja seisame kõik siia. Panin mina siis digika taimeri peale ja tegime kõik koos pilti! Pilt sai tehtud, siis käratas rike, et davai nüüd kõik tagasi tööle :D pidu läbi :D:D ei naljakas päev oli, naerda sai. Ja täna arvatavasti pakkisime viimast korda brokkoleid, sest ma arvan et homme neid enam ei korjata. Ja brokkoliinidest ma ei tea, ega meil neid ka enam palju pole. Homme ma küll EI USU et me 8 tundi täis saame, see oleks ime. Aga no eks me näe. Ikkagi meie viiiiiiiimane tööpäev! Suppperluks, homme ma ärkan lihtsalt suuu kõrvuni ülesse. Nii hea.
Peale tööd läksime linna endale homse kringli jaoks produkte ostma. Homme ju vaaritame kõigile kringli, eesti poisid peaksid ka tulema. Ja nüüd käis peremees meil, pani soojenduse tööle! Lõpuks, istume kõik suurestoas, sest see radikas on ainult siin, teisi tube ta ei küta. Aga see tuba on nii mõnusalt soe, et oma tuppa enam minna ei tahagi. Need teised toas on nagu jääkeldrid, aga meil suva, peaasi et ükski tuba on soe! Vetsu ka enam minna ei taha :D prilllaud võiks ka ju soojendusega olla, aga kus sa sellega. Lükkame aga seda vetsus käiku edasi. Vahepeal käis meil mõte et tuleme suuretupppa gerdaga magama, sooja kätte, aga nüüd kui ma seda hiirt nägin siin jälle, siis teate, enam eriti isu pole. Kannatan selle külma toa ka ära. Pealegi, hommikul saab ju sooja tuppa tulla. Ja naljakas on toas olla T'särgiga, tavaliselt ma vaatan telekat kampsuni ja 2 magamiskotiga.
Ja reedel on meil siis selline plaan: tööle ei lähe, ja õhtul hilja hakkame sõitma siit tüdrukutega ära, may ei tule, ta jääb siia. Aga õhtul hilja sellepärast, et rike PEAB pokkerit mängima minema. No see selleks, siis ei sõida mitte brisbane vaid surfers paradise. Seal saame vist tasuta ööbida rike ühe sõbra juures, laupäeval käime seal teemapargis: mingi ujumisvärgis, või no veemaailmas ja siis lähme õhtul välja. Pühapäeva plaanidest ma ei tea veel midagi. Aga need on siis värskemad uudised.
Tuesday, April 12, 2011
12.04
Eile ennetasime külma, enne magama minemist toppisin mina end kahe magamiskoti sisse (ühe leidsin siit maja pealt, teine oli minu oma) ja siis peale panin ühe enda teki ja veel ühe mille ma maja pealt leidsin. Niiet põhimõtteliselt 4 tekiga. Ning muidugi olid mul seljas veel pikad püksid, kampsun, sokid ja hommikumantel mis on ka üks paksemaid asju mis mul on. Ja üllatav oli see, et hommikul isegi ei olnud niii külm, oli külm küll , aga täitsa talutav. No rohkem soojemaks ma ei saaks ka enda pesa enam teha. Ja kui hommikul ärkasime olid aknad udused :D aga õnneks paistis et tuleb ilus ilma, taevas oli selge .
Tööle läksime, siis vaatsime, et ega meil eriti polegi ju midagi pakkida. Üks bin brokkoleid ainult ja brokkoliinisid on ka . Arvasime et ega täna üle 5 tunni küll ei tule tööd, kui eksisime. Pakkisime terve päeva ainult brokkoliinisid ja saime ikkagi 8 tundi täis! Õnneks, kuid arvatavasti homme enam nii häst ei lähe, ega ülehomme. Kuid eks paistab. Äkki saame ka terve päev brokkoliinisid pakkida kui brokkoleid ei ole. Loodame ainult et ühtegi vaba päeva ei tule see nädal, no reede võib olla :D sest siis me enam ei tööta, ühesõnaga peale meid tulgu või veeuputus :D ei tegelt, see on juba siin olnud, niiet seda ei soovi enam . Ning täna sai ikka maasikaid endale sisse pistetud, võtan viimast. Sest ega varsti enam sellist luksust pole, et prügiämbrist saab tasuta maasikaid süüa :D aga ma ütlen, eestis müüaksegi selliseid maasikaid, mis meil sinna lehmaämbritesse topitakse. Pole siin midagi. Ja täna shedis oli vahepeal selline hais, et kõigil võttis vee silmast välja. Alguses ei teadnud keegi mis asi see nüüd siis on, aga siis nägime koera kellel oli surnud kilpkonn suus, ja lasi seal shedist sisse ja välja. Ühesõnaga võib olla see haises, aga võib olla ka need mädanenud brokkoliinid mis olid ämbrisse ööseks jäänud. Kuid nohe oli vali.
PS! tahtsin teile juba ammu meie banaanikilost kirjutada. Kui me siia tulime austraaliasse sügisel, oli banaanikilo 2.99 dollarit, ja nüüd on see üle 12 dollari. Ja kui see nüüd kroonidesse arvutada, siis 120 krooni on meil banaani kilo. Niiet homme teeme banaanisuppi vist :D ei tegelt, jalutame poes banaanidest suure kaarega mööda :D:D
Tööle läksime, siis vaatsime, et ega meil eriti polegi ju midagi pakkida. Üks bin brokkoleid ainult ja brokkoliinisid on ka . Arvasime et ega täna üle 5 tunni küll ei tule tööd, kui eksisime. Pakkisime terve päeva ainult brokkoliinisid ja saime ikkagi 8 tundi täis! Õnneks, kuid arvatavasti homme enam nii häst ei lähe, ega ülehomme. Kuid eks paistab. Äkki saame ka terve päev brokkoliinisid pakkida kui brokkoleid ei ole. Loodame ainult et ühtegi vaba päeva ei tule see nädal, no reede võib olla :D sest siis me enam ei tööta, ühesõnaga peale meid tulgu või veeuputus :D ei tegelt, see on juba siin olnud, niiet seda ei soovi enam . Ning täna sai ikka maasikaid endale sisse pistetud, võtan viimast. Sest ega varsti enam sellist luksust pole, et prügiämbrist saab tasuta maasikaid süüa :D aga ma ütlen, eestis müüaksegi selliseid maasikaid, mis meil sinna lehmaämbritesse topitakse. Pole siin midagi. Ja täna shedis oli vahepeal selline hais, et kõigil võttis vee silmast välja. Alguses ei teadnud keegi mis asi see nüüd siis on, aga siis nägime koera kellel oli surnud kilpkonn suus, ja lasi seal shedist sisse ja välja. Ühesõnaga võib olla see haises, aga võib olla ka need mädanenud brokkoliinid mis olid ämbrisse ööseks jäänud. Kuid nohe oli vali.
PS! tahtsin teile juba ammu meie banaanikilost kirjutada. Kui me siia tulime austraaliasse sügisel, oli banaanikilo 2.99 dollarit, ja nüüd on see üle 12 dollari. Ja kui see nüüd kroonidesse arvutada, siis 120 krooni on meil banaani kilo. Niiet homme teeme banaanisuppi vist :D ei tegelt, jalutame poes banaanidest suure kaarega mööda :D:D
Monday, April 11, 2011
11.04
PALJU PALJU ÕNNE MEIE SAATUSEKAASLANE GERMJUUUNUŠKA! LOODAN ET SUL OLI SOOJEM PÄEV KUI MEIL :D
No mina olen täna küll nii läbi külmunud, et ma ei julge magamagi enam minna, sest hommikuti on asi ju 100 korda hullem . Ning kui mul juba praegu on viimased vahel, mida ma siis hommikul teen. Ärkan vist juuksed härmas.
Päris raske oli täna ärgata, sest eile olime ju nii väsinud. Aga saime hakkama ja läksime lupsti tööle. Täna oli ilm täiesti totaalselt teine kui eile ja üleeile- pilves ja vihma ähvardas iga kell sadama hakata ning külm. Meil ikka täiega vedas selle ilmaga nädalavahetusel, sest kui oleks samasugune ilm eile olnud kui täna, oleks meil see reis rahvusparki ära jäänud. Niiet tore!
Õnneks palju brokkoleid pakkida ei olnud, niiet pakkisime täna rohkem brokkoliinisid kui brokkoleid. Saime oma 8 tundi jälle kirja ja isegi päris kiiresti läks tänane päev. Olin suht terve aeg omas mullis ja mõtlesin, aga ei mäleta millele. Kella vaatasin esimese smokoni ainult 2 korda, sest mul ei tulnud pähe seda vaadata, tavaliselt ikka tsekkan seda iga 10 min järgi. Ja kui töö läbi sai, siis tulime tuppa ja läksime magama. Hea oli magada, aga halb oli ärgata, sest lihtsalt nii külm oli toas. Me gerdaga värsisesime siin pool tundi vist, gerda leidisn kapist mingise vana punase talvejope ja mütsi ajas need endale ümber, mina toppisin kellegi magamiskotte endale ümber. Aga ikkagi, soojaks ei lähe ja mõte sellest et peab veel dushialla minema , no eriti hea ei olnud. Umbes sama hea kui lumehanges end pesema hakata. Aga vähemalt peale seda kuuma dushi võtmist on juba täitsa normaalne olla, aga kui ka poleks siis ma ei tea mida ma tegema peaks, sest kõige paksemad riided mis mul kaasas on, on mul seljas juba.enam ei annaks midagi teha. Ja siis mul tuleb vist köha, see on täielikult tänasest, tööjuures oli ka nii külm, tuul koguaeg puhus läbi. Nina joooksis, ja kurk läks haigemaks iga tunniga :D no täielik talv! Aga eks me selle 4 päeva elame üle. Oh mõelge ainult 3 tööpäeva veel! Varsti hakkame pakkima ja varsti näeme, sest ainult kuu aega ongi meil jäänud asutraalias olla!
No mina olen täna küll nii läbi külmunud, et ma ei julge magamagi enam minna, sest hommikuti on asi ju 100 korda hullem . Ning kui mul juba praegu on viimased vahel, mida ma siis hommikul teen. Ärkan vist juuksed härmas.
Päris raske oli täna ärgata, sest eile olime ju nii väsinud. Aga saime hakkama ja läksime lupsti tööle. Täna oli ilm täiesti totaalselt teine kui eile ja üleeile- pilves ja vihma ähvardas iga kell sadama hakata ning külm. Meil ikka täiega vedas selle ilmaga nädalavahetusel, sest kui oleks samasugune ilm eile olnud kui täna, oleks meil see reis rahvusparki ära jäänud. Niiet tore!
Õnneks palju brokkoleid pakkida ei olnud, niiet pakkisime täna rohkem brokkoliinisid kui brokkoleid. Saime oma 8 tundi jälle kirja ja isegi päris kiiresti läks tänane päev. Olin suht terve aeg omas mullis ja mõtlesin, aga ei mäleta millele. Kella vaatasin esimese smokoni ainult 2 korda, sest mul ei tulnud pähe seda vaadata, tavaliselt ikka tsekkan seda iga 10 min järgi. Ja kui töö läbi sai, siis tulime tuppa ja läksime magama. Hea oli magada, aga halb oli ärgata, sest lihtsalt nii külm oli toas. Me gerdaga värsisesime siin pool tundi vist, gerda leidisn kapist mingise vana punase talvejope ja mütsi ajas need endale ümber, mina toppisin kellegi magamiskotte endale ümber. Aga ikkagi, soojaks ei lähe ja mõte sellest et peab veel dushialla minema , no eriti hea ei olnud. Umbes sama hea kui lumehanges end pesema hakata. Aga vähemalt peale seda kuuma dushi võtmist on juba täitsa normaalne olla, aga kui ka poleks siis ma ei tea mida ma tegema peaks, sest kõige paksemad riided mis mul kaasas on, on mul seljas juba.enam ei annaks midagi teha. Ja siis mul tuleb vist köha, see on täielikult tänasest, tööjuures oli ka nii külm, tuul koguaeg puhus läbi. Nina joooksis, ja kurk läks haigemaks iga tunniga :D no täielik talv! Aga eks me selle 4 päeva elame üle. Oh mõelge ainult 3 tööpäeva veel! Varsti hakkame pakkima ja varsti näeme, sest ainult kuu aega ongi meil jäänud asutraalias olla!
Sunday, April 10, 2011
10.04
Täna te üllatute, sest MUL ON MIDA KIRJUTADA blogisse, aga ma olen väga väsinud :D üritan midagi ruttu kirjutada.
Eile siis oli see viimane pubi päev. Alguses pidid kõik tüdrukud ka tulema, aga lõpuks istusid autosse ainule gerda, rike, tanel ja mina. Aga siiski oli tore. Alguses läksime rike sõbra juurde, ja arvake ära kes seal veel olidd. 5 teist eeeeestlast! Lihtsalt lampi, pole kunagi näinud ja pole kunagi teadnudki et siin on veel eestlasi. Aga nad olid tallinnast ja üürivad stanthorpes maja kambakesi. Esimest korda olid väljas ka, niiet pole ime et me pole neid ennem näinud. Tegelt eriti rääkida ei jõudnud, niiet ei tea mis masti meestega tegu oli :D nii edasi läksime siis sealt kõik see kari pubisse. Ütleme niii, et pubi oli täiesti umbes! Ma pole elusees veel seal niipalju inimesi näinud. Mul oli isegi raskusi oma tuttavate leidmisega seal. Pubis oli eile kokku 11 eestlast , vist kui ma nüüd õigesti lugesin. Võib öelda, et täitsa eesti pidu :D ei ma jäin väga rahule, väga tore oli. Pani ilusa punkti sellele stanthorpe pubile. Ja siis öösel võtsime takso ja tulime rike, tanel, tanel, jaanus, gerda ja mina meile. Meie tuba oli nagu koolilaager, põrand oli inimesi täis, no tegelt 2 inimest :D aga ikkagi.
Täna hommikul ärkasin jaanuse sepapoiste laulu peale ülesse, no mul oli just nii hea uni, aga ei kus sa sellega. Magada ju ei lasta :D tegelt kõik see koolilaager oli siis üleval. No ajasime kargud siis alla ja hakkasime sellele eestikarjale hommikusööki tegema :D MUNAPUDRU! Meil oli just 8 muna kapis, panime selle pannile ja voilaaa, pudru mis sugune. Sõime kõhud täis ja siis mis edasi!? Tegime plaani, et ajame kaks autot tuuri täis ja sõidame sinna rahvuparki uuesti. Niisiis julia tahtis tulla ja 6 eestlast :D julia oli ühe autoga ja tanel teisega. No tõesti, ma kujutan ette kui igav julial oli aga meil oli küll nii kvaliteetaeg seal. Mina lihtsalt naersin koguaeg kõht kõveras. Tõesti väga tore pühapäev, stanthorpe eestlased on kohe niii headeks sõpradeks saanud meile! Aga kahjuks nad kõik plaanivad jääda siia kauemaks, austraalia, kuid järgmine aasta saame raudselt kokku eestis! Täna oli siis janno viimane päev ka stanthorpes ja homme sõidavad nad birgitiga minema. Lähevad tuurile, NAGU MEIE varsti!! jaanus ja tanel ainult jäävad siia rügama natukeseks ajaks :D Edu teile! :D:D aga see rahvuspark oli nii ilus, no vaade oli jälle täiesti hingekinnipanev :D ronida andis, täiesti sileda kivi pealt pidi ülesse ronima, kops oli nii koos küll seal vahepeal aga kõik jõudsid tippu! See oli teine koht kus me ennem pole käinud, neid rahvusparke on ju nii palju. Aaa, ja alguses kui me sinna sõitsime, no mina ja siis tanel, jaanus, tanel ja janno olime ühes autos ja teises olid gerda ja julia. Nemad sõitsid ees ja meie nende järgi. Aga poistel läks siis tõsiseks teemaks kombainide üle ja järsku olid julia ja gerda kadunud meie eest :D ja me arvasime et oleme valesti läinud. Niisiis keerasime otsa ümber, valisime teise tee, aga see oli nagu veel hullem. Telefonis ka mul nr polnud, teistel polnud telefonigi. No mis sa teed?! :D sellel hetkel me naersime, aga pärast 10 minutit oli juba tunne, et siia me jääme :D õnneks, siis tulid julia ja gerda tagasi ja leidsid meid ülesse. Ja tripp võis jätkuda! Õnneks! :D tagasitulles sealt rahvuspargist läksime linna pizzat kõik koos sööma. Jällegi, kõht oli naermisest nii valus. Ja lõpuks mingi 5 paiku viisime poisid nende karavanparki , jätsime jannoga hüvasti , sest teda me enam ei näe, ei tea kui kaua. Ja tulime koju. Nüüd olemegi nii väsinud. 6 paiku saatsime taneli ära, tal on mingi 300 km sõita, ja väljas on juba pime. Ja ma usun et ta on väsinud ka. Aga väga tore et ta tuli meile külla, me oleme küll õnnelikud (: hea nädalavahetus oli!
Ja homme siis tööle, ja mul on täitsa ükskõik! :D sest ainult 4 päeva ju veel. Suht savi :D võin kasvõi 100 tundi päevas neid brokkoleidd pakkida, sest nüüd pole enam midagi jäänud. Kuigi kahju on lahkuda, eriti veel kui head sõbrad maha jäävad. Kuid eks nad kõik lähevad minema. Janno ja birgit lähevad ju homme, ja teised eestlased ka kunagi :D hooooaeg saab läbi stanthorpes ja backpackerid lahkuvad! Sauuuuuuuuuuuuu
aaa, pilte ma lisaks ka, aga neid on nii palju, et mul võtab see terve igaviku et neid lisada fotoalbumisse, niiet homme tegelen sellega. Kuid osad pildid on facebookis ka, kellel see on saab sealt tsekkata midagi :)
Eile siis oli see viimane pubi päev. Alguses pidid kõik tüdrukud ka tulema, aga lõpuks istusid autosse ainule gerda, rike, tanel ja mina. Aga siiski oli tore. Alguses läksime rike sõbra juurde, ja arvake ära kes seal veel olidd. 5 teist eeeeestlast! Lihtsalt lampi, pole kunagi näinud ja pole kunagi teadnudki et siin on veel eestlasi. Aga nad olid tallinnast ja üürivad stanthorpes maja kambakesi. Esimest korda olid väljas ka, niiet pole ime et me pole neid ennem näinud. Tegelt eriti rääkida ei jõudnud, niiet ei tea mis masti meestega tegu oli :D nii edasi läksime siis sealt kõik see kari pubisse. Ütleme niii, et pubi oli täiesti umbes! Ma pole elusees veel seal niipalju inimesi näinud. Mul oli isegi raskusi oma tuttavate leidmisega seal. Pubis oli eile kokku 11 eestlast , vist kui ma nüüd õigesti lugesin. Võib öelda, et täitsa eesti pidu :D ei ma jäin väga rahule, väga tore oli. Pani ilusa punkti sellele stanthorpe pubile. Ja siis öösel võtsime takso ja tulime rike, tanel, tanel, jaanus, gerda ja mina meile. Meie tuba oli nagu koolilaager, põrand oli inimesi täis, no tegelt 2 inimest :D aga ikkagi.
Täna hommikul ärkasin jaanuse sepapoiste laulu peale ülesse, no mul oli just nii hea uni, aga ei kus sa sellega. Magada ju ei lasta :D tegelt kõik see koolilaager oli siis üleval. No ajasime kargud siis alla ja hakkasime sellele eestikarjale hommikusööki tegema :D MUNAPUDRU! Meil oli just 8 muna kapis, panime selle pannile ja voilaaa, pudru mis sugune. Sõime kõhud täis ja siis mis edasi!? Tegime plaani, et ajame kaks autot tuuri täis ja sõidame sinna rahvuparki uuesti. Niisiis julia tahtis tulla ja 6 eestlast :D julia oli ühe autoga ja tanel teisega. No tõesti, ma kujutan ette kui igav julial oli aga meil oli küll nii kvaliteetaeg seal. Mina lihtsalt naersin koguaeg kõht kõveras. Tõesti väga tore pühapäev, stanthorpe eestlased on kohe niii headeks sõpradeks saanud meile! Aga kahjuks nad kõik plaanivad jääda siia kauemaks, austraalia, kuid järgmine aasta saame raudselt kokku eestis! Täna oli siis janno viimane päev ka stanthorpes ja homme sõidavad nad birgitiga minema. Lähevad tuurile, NAGU MEIE varsti!! jaanus ja tanel ainult jäävad siia rügama natukeseks ajaks :D Edu teile! :D:D aga see rahvuspark oli nii ilus, no vaade oli jälle täiesti hingekinnipanev :D ronida andis, täiesti sileda kivi pealt pidi ülesse ronima, kops oli nii koos küll seal vahepeal aga kõik jõudsid tippu! See oli teine koht kus me ennem pole käinud, neid rahvusparke on ju nii palju. Aaa, ja alguses kui me sinna sõitsime, no mina ja siis tanel, jaanus, tanel ja janno olime ühes autos ja teises olid gerda ja julia. Nemad sõitsid ees ja meie nende järgi. Aga poistel läks siis tõsiseks teemaks kombainide üle ja järsku olid julia ja gerda kadunud meie eest :D ja me arvasime et oleme valesti läinud. Niisiis keerasime otsa ümber, valisime teise tee, aga see oli nagu veel hullem. Telefonis ka mul nr polnud, teistel polnud telefonigi. No mis sa teed?! :D sellel hetkel me naersime, aga pärast 10 minutit oli juba tunne, et siia me jääme :D õnneks, siis tulid julia ja gerda tagasi ja leidsid meid ülesse. Ja tripp võis jätkuda! Õnneks! :D tagasitulles sealt rahvuspargist läksime linna pizzat kõik koos sööma. Jällegi, kõht oli naermisest nii valus. Ja lõpuks mingi 5 paiku viisime poisid nende karavanparki , jätsime jannoga hüvasti , sest teda me enam ei näe, ei tea kui kaua. Ja tulime koju. Nüüd olemegi nii väsinud. 6 paiku saatsime taneli ära, tal on mingi 300 km sõita, ja väljas on juba pime. Ja ma usun et ta on väsinud ka. Aga väga tore et ta tuli meile külla, me oleme küll õnnelikud (: hea nädalavahetus oli!
Ja homme siis tööle, ja mul on täitsa ükskõik! :D sest ainult 4 päeva ju veel. Suht savi :D võin kasvõi 100 tundi päevas neid brokkoleidd pakkida, sest nüüd pole enam midagi jäänud. Kuigi kahju on lahkuda, eriti veel kui head sõbrad maha jäävad. Kuid eks nad kõik lähevad minema. Janno ja birgit lähevad ju homme, ja teised eestlased ka kunagi :D hooooaeg saab läbi stanthorpes ja backpackerid lahkuvad! Sauuuuuuuuuuuuu
aaa, pilte ma lisaks ka, aga neid on nii palju, et mul võtab see terve igaviku et neid lisada fotoalbumisse, niiet homme tegelen sellega. Kuid osad pildid on facebookis ka, kellel see on saab sealt tsekkata midagi :)
Saturday, April 9, 2011
9.04
Tanel just praegu ütles mulle: „kuidas sa viitsid seda blogi kirjutada?“ :D nii tore, aga kui aus olla siis ma ei viitsigi, aga seda te juba teate.
Eile läks pubireisuke hästi, kui välja arvata see, et mingi eit mind lükkas lihtsalt kui ma tantsisin. Ja ma isegi ei tea miks, lendasin seal nagu lendorav aga õnneks suutsin tasakaalu hoida:D siis keerasin end ümber ja vaatasin et kes see nagu oli. No tõeline eit, keda ma pole elusees veel näinud oma elus. Gerda läks siis kohe tema juurde (mina jalutasin lihtsalt minema, sest ma ei viitsi mingite kohalike jobudega tüli norima hakata, mine tea äkki veel lööb või ei tea mida teeb, ise oli nii juua täis ka et täiesti jobu) ja küsis miks sa nii tegid?! :D aga ma ei teadnud ju mida ta gerdale veel teha võib ja tirisin gerda selle tropi juurest ära ja läksime tantsima teise saali otsa. No ma ei tea, täielik jobu plika ikka, lihtsalt tõukab teist inimest. Hiiumaal ma poleks seda asja küll nii jätnud :D aga siin, no iluopile ma ka minna ei taha :D ja pealegi kui tüüp on 3 korda suurem kui mina, siis targem on taganeda, mingite joodikutega ei pea tüli norima. Aga üldkokkuvõttes oli hästi tore õhtu, jõudsime mingi pool 3 koju ja siis rääkisime voodis niisama juttu tanel, gerda ja mina.
Täna siis oli plaan järgmine, et hommikul on rivistus, siis sööme mannaputru ja paneme stanthorpest ajama kuskile .. :D no 10 paiku saime minema, ja siis käisime poes, et endale midagi lõunaks võtta kus iganes me seda ka ei tee. Küsisin veel mingise tädikese käest teed et kus see kivi on- bald rock, ainuke asi millest ma hästi aru sain, oli see et see jääb kuskil tee peal vasakule. Ja nii oligi, õnneks ta andis kaardi ka ning jõudsimegi sinna rahvusparki. Kahjuks bald rocki tee oli suletud, üleujutuste tõttu , aga me jalutasime niisama seal rahvuspargis ringi- kusjuures sama koht kus me gerda sugulastega olime. Mäe otsa me ÕNNEKS ei roninud, eelmine kord olid mu sääremarjad sellest ronimisest 5 päeva kanged. Nüüd hakkab ümber andma. Ja ilmaga meil ka vedas, väga ilus päikesepaisteline ilm oli. Tagasi tulime kuskil 3 paiku, käisime poest uuesti läbi ja ostsime kala! Paramudi oli vist selle nimi, tekkkis kõigil selline kala isu, niiet nüüd õhtul kokkasimegi, tegime ahjukala seente, sibula, ahjukartulite, ja ma ei teagi mis seal veel oli. Aga mega hullult hea tuli välja. Siis küpsetasime napoleoni torti veelkord :D see kreem kõrbes seekord tsipake põhja, ei noo midagi hullu ei ole, meile isegi maitses see karamelliseerunud suhkru maitse. Niiet õhtu misssugune. Ja nüüd hakkame uuesti valmistuma pubisse minekuks. Sest on ju meie viimane laupäeva õhtu pubis!! kusjuures täiesti juhuslikult kohtasime poes täna 3 eesti poissi veel, ja kutsusime need ka meie lõpupeole :D lubasid tulla, eks siis paistab. Täna poes oli 7 eestlast koos, täiesti juhuslikult saime kokku :D vatrasime niisama natuke ja siis läksime oma teed. Niiet loodetavasti tuleb täna palju rahvast pubisse. Vot niiii, väga hea kui ikka tuttav inimene külla tuleb. Tore kohe rääkida :)
Eile läks pubireisuke hästi, kui välja arvata see, et mingi eit mind lükkas lihtsalt kui ma tantsisin. Ja ma isegi ei tea miks, lendasin seal nagu lendorav aga õnneks suutsin tasakaalu hoida:D siis keerasin end ümber ja vaatasin et kes see nagu oli. No tõeline eit, keda ma pole elusees veel näinud oma elus. Gerda läks siis kohe tema juurde (mina jalutasin lihtsalt minema, sest ma ei viitsi mingite kohalike jobudega tüli norima hakata, mine tea äkki veel lööb või ei tea mida teeb, ise oli nii juua täis ka et täiesti jobu) ja küsis miks sa nii tegid?! :D aga ma ei teadnud ju mida ta gerdale veel teha võib ja tirisin gerda selle tropi juurest ära ja läksime tantsima teise saali otsa. No ma ei tea, täielik jobu plika ikka, lihtsalt tõukab teist inimest. Hiiumaal ma poleks seda asja küll nii jätnud :D aga siin, no iluopile ma ka minna ei taha :D ja pealegi kui tüüp on 3 korda suurem kui mina, siis targem on taganeda, mingite joodikutega ei pea tüli norima. Aga üldkokkuvõttes oli hästi tore õhtu, jõudsime mingi pool 3 koju ja siis rääkisime voodis niisama juttu tanel, gerda ja mina.
Täna siis oli plaan järgmine, et hommikul on rivistus, siis sööme mannaputru ja paneme stanthorpest ajama kuskile .. :D no 10 paiku saime minema, ja siis käisime poes, et endale midagi lõunaks võtta kus iganes me seda ka ei tee. Küsisin veel mingise tädikese käest teed et kus see kivi on- bald rock, ainuke asi millest ma hästi aru sain, oli see et see jääb kuskil tee peal vasakule. Ja nii oligi, õnneks ta andis kaardi ka ning jõudsimegi sinna rahvusparki. Kahjuks bald rocki tee oli suletud, üleujutuste tõttu , aga me jalutasime niisama seal rahvuspargis ringi- kusjuures sama koht kus me gerda sugulastega olime. Mäe otsa me ÕNNEKS ei roninud, eelmine kord olid mu sääremarjad sellest ronimisest 5 päeva kanged. Nüüd hakkab ümber andma. Ja ilmaga meil ka vedas, väga ilus päikesepaisteline ilm oli. Tagasi tulime kuskil 3 paiku, käisime poest uuesti läbi ja ostsime kala! Paramudi oli vist selle nimi, tekkkis kõigil selline kala isu, niiet nüüd õhtul kokkasimegi, tegime ahjukala seente, sibula, ahjukartulite, ja ma ei teagi mis seal veel oli. Aga mega hullult hea tuli välja. Siis küpsetasime napoleoni torti veelkord :D see kreem kõrbes seekord tsipake põhja, ei noo midagi hullu ei ole, meile isegi maitses see karamelliseerunud suhkru maitse. Niiet õhtu misssugune. Ja nüüd hakkame uuesti valmistuma pubisse minekuks. Sest on ju meie viimane laupäeva õhtu pubis!! kusjuures täiesti juhuslikult kohtasime poes täna 3 eesti poissi veel, ja kutsusime need ka meie lõpupeole :D lubasid tulla, eks siis paistab. Täna poes oli 7 eestlast koos, täiesti juhuslikult saime kokku :D vatrasime niisama natuke ja siis läksime oma teed. Niiet loodetavasti tuleb täna palju rahvast pubisse. Vot niiii, väga hea kui ikka tuttav inimene külla tuleb. Tore kohe rääkida :)
Thursday, April 7, 2011
8.04
Jeeeeeeeeeeeeeeeeeee, viimane reeede! Viimane reede kus me siin asutraalia farmis töötame, see viiimane reede on nüüd läbi ja me ei pea enam kunagi reedeti siin farmides töötama. Ning kõigest 4 tööpäeva veel ennem suuuurt reisu! See tundub nagu nii vähe!
Anekdoodinurga jätan täna siiski vahele, sest ega nalja ei saa sundida. Aga eile gerda pani ka hea killu maha. Hakkasime magama minema, tuled olid juba kõik kustus ja siis me lihtsalt rääkisime, et mida taneliga homme peale hakata. No siin on ju see hästi suur kivi kuskil lähedal ja üleüldse kivine maastik on igalpool. Kui oleks auto siis võiks muidugi sinna suure kivi juurde sõita. Ja gerda sellepeale siis ütles täiesti tõsiselt: „ega neid kive on ka huvitav vaadata!“ on muidugi :D ega siin muud polegi teha, kui kive vaadata :D
täna saime 8 tundi kirja, niiet võta näpust, ei olnudki lühike tööpäev. Pakkisime kõik brokkolid ära ja brokkoliinisid pakkisime lõpus ka veel, kuni sai 8 tundi kirja, päeva jooksul kaotasime aga 2 tööjõudu oma tiimist, nimelt üks koreatüdruk kadus lihtsalt ära :D hommikul oli tal küll vist paha olla, aga siis ta tuli tagasi, ja järsku brokkoli pakkimise ajal kõik vaatavad , et kus üks tüdruk on. Aga ega mul eriti pisaraid ei voolanud, sest no ta on ikka väga aeglane. Põhimõtteliselt number null, pakkimises. Aga see teine tüdruk, austraalia propeller, no see laseb nagu tuuleveski seal. Mina püüan temaga tempos püsida, vahest isegi olen kiirem kui tema, aga seda vahest. No ta on ikka tõsi türps tsikk. Aga kahjuks jättis ta oma näpu kuskile masinavahele, ja seda nii õnnetult, et pakkida ta enam ei saanud. No üritas tunnikese aga nii valus oli vist, et peale lõunat läks ta koju ära. Vot sellest oli kahju, kuna ta oli kiire. Kuid saime me ka viiekesi hakkama selle pakkimisega. Ja õnneks nüüd on see reede läbi!
Varsti peaks siis meile külaline tulema, ühe saarepealt ikkagi ju. Ja siis õhtul lähme pubisse, täna on kindel minek, ja homme ka. Sest täna saadame ühed minema ja homme on meie (ja teiste eestlaste) ärasaatmispiduke. Niiet võtame viimast siit stanthorpest. Aa, ja siis peame kuala lumpur- langkawi piletid täna ära ostma. See on see kuurort saar malaysias mis me välja endale valisime. Kuna 3 päeva see lennufirma teeb 20% alet kõikide lennupiletite pealt, ja ma seda küll ei tahaks mööda lasta. Täna on viimane päev ka. Esimene asi mida me seal saare peal teeme, on MAŠAAAAAŠŠŠŠ (ei tea kuidas kirjutatakse :D ) gerdal on selg läbi, ja minul on õlad nii kanged nagu tüüpilised hiidlased. Selline tunne et homme kukuvad käed õlgade küljest ära, aga õnneks mul on teipi! Ning gerda selg läks ka paremaks vist, tänu julia imesalvile, aga selle lõhn on selline, et võtab silma märjaks :D nii kange, aga vähemalt aitab.
Ja kuulsin et teil ka on täiesti kevad juba käes. Mõnuuus, .peaasi et kuu ja poole pärast nii soe on, et lühikeste riietega käia saab. :D muidu peab uue palmisaare otsima
Anekdoodinurga jätan täna siiski vahele, sest ega nalja ei saa sundida. Aga eile gerda pani ka hea killu maha. Hakkasime magama minema, tuled olid juba kõik kustus ja siis me lihtsalt rääkisime, et mida taneliga homme peale hakata. No siin on ju see hästi suur kivi kuskil lähedal ja üleüldse kivine maastik on igalpool. Kui oleks auto siis võiks muidugi sinna suure kivi juurde sõita. Ja gerda sellepeale siis ütles täiesti tõsiselt: „ega neid kive on ka huvitav vaadata!“ on muidugi :D ega siin muud polegi teha, kui kive vaadata :D
täna saime 8 tundi kirja, niiet võta näpust, ei olnudki lühike tööpäev. Pakkisime kõik brokkolid ära ja brokkoliinisid pakkisime lõpus ka veel, kuni sai 8 tundi kirja, päeva jooksul kaotasime aga 2 tööjõudu oma tiimist, nimelt üks koreatüdruk kadus lihtsalt ära :D hommikul oli tal küll vist paha olla, aga siis ta tuli tagasi, ja järsku brokkoli pakkimise ajal kõik vaatavad , et kus üks tüdruk on. Aga ega mul eriti pisaraid ei voolanud, sest no ta on ikka väga aeglane. Põhimõtteliselt number null, pakkimises. Aga see teine tüdruk, austraalia propeller, no see laseb nagu tuuleveski seal. Mina püüan temaga tempos püsida, vahest isegi olen kiirem kui tema, aga seda vahest. No ta on ikka tõsi türps tsikk. Aga kahjuks jättis ta oma näpu kuskile masinavahele, ja seda nii õnnetult, et pakkida ta enam ei saanud. No üritas tunnikese aga nii valus oli vist, et peale lõunat läks ta koju ära. Vot sellest oli kahju, kuna ta oli kiire. Kuid saime me ka viiekesi hakkama selle pakkimisega. Ja õnneks nüüd on see reede läbi!
Varsti peaks siis meile külaline tulema, ühe saarepealt ikkagi ju. Ja siis õhtul lähme pubisse, täna on kindel minek, ja homme ka. Sest täna saadame ühed minema ja homme on meie (ja teiste eestlaste) ärasaatmispiduke. Niiet võtame viimast siit stanthorpest. Aa, ja siis peame kuala lumpur- langkawi piletid täna ära ostma. See on see kuurort saar malaysias mis me välja endale valisime. Kuna 3 päeva see lennufirma teeb 20% alet kõikide lennupiletite pealt, ja ma seda küll ei tahaks mööda lasta. Täna on viimane päev ka. Esimene asi mida me seal saare peal teeme, on MAŠAAAAAŠŠŠŠ (ei tea kuidas kirjutatakse :D ) gerdal on selg läbi, ja minul on õlad nii kanged nagu tüüpilised hiidlased. Selline tunne et homme kukuvad käed õlgade küljest ära, aga õnneks mul on teipi! Ning gerda selg läks ka paremaks vist, tänu julia imesalvile, aga selle lõhn on selline, et võtab silma märjaks :D nii kange, aga vähemalt aitab.
Ja kuulsin et teil ka on täiesti kevad juba käes. Mõnuuus, .peaasi et kuu ja poole pärast nii soe on, et lühikeste riietega käia saab. :D muidu peab uue palmisaare otsima
7.04
No ma ei tea kas see andekdoot sobib siia, aga igatahes, kuna mul pole siiani midagi huvitavat teile kirjutada, ja blogi võiks tsipake pikem olla siis lugege terviseks!
Tulevad kaks naist öösi peolt koju. Tee lühendamiseks lähevad läbi surnuaia. Mõlemal tuleb raskem häda peale. Lähevad põõsa alla, kuid pühkida pole millegagi. Esimene pühib siis trussikutega, teine ei leia muud, kui pärja.
Mõned päevad hiljem saavad naiste abikaasad kokku.
Esimene ütleb teisele: "Tol ööl, kui meie naised linna peal käisid, tuli mu naine koju ilma aluspüksteta".
"See pole midagi",
vastab teine, " minu omal oli tagumiku vahel lint kirjaga: mäletame Sind igavesti. Helsingi meeskoor:"
Vot, no kohe blogi palju pikem. Oleks võinud veel pikema anekdooodi otsida, aga no aitab see küll teile.
Täna saime 7,5 tundi kirja, ja kuna nad täna enam brokkoleid ei korjanud, siis hakkavad need külmaruumist otsa saama. 12 bini on veel homseks järgi, ja kui arvestada sellega et me teeme kuskil 10 bini ühe tunni jooksul, no siis ei ole seda eriti paljuks. Iseasi kui nad homme korjavad brokkoleid edasi, siis saame rohkem neid pakkida. Kuid samas meil peaks veel tsipake brokkoliinisid ka olema. Kui valmistun juba selleks, et homme ei tule 7,5 tundi kirja.
Ja järgmine nädal samal ajal lõppeb meil tööö!!! viimane tööpäev on meil ju neljapäeval, sest reedel me enam ei tööta. Puhkame niisama, peseme pesu, viskame riideid ära , pakime kotte! Oh kui lahe. Ja täna me rääkisime tüdrukutega ka, et nad vist tulevad brisbane reedel, kui nädalavahetus meil vaba on, või no neil siis . Niiet ainult nädalakene veel!! ja homme tuleb siis meile tanel külla. Eks me mõtleme midagi“huvitavat“ siin välja , stanthorpes:D nali naljaks, siis pole ju midagi teha. Okei, tegelt ma pole mõttega üldse siin blogi juures praegu, niiet ma ei tea mida ma kokku olen kirjutanud ja kas need laused sobivad üksteisega kokku ka. Ning ega ma ei viitsi seda lugeda ka enam. Edu!
Tulevad kaks naist öösi peolt koju. Tee lühendamiseks lähevad läbi surnuaia. Mõlemal tuleb raskem häda peale. Lähevad põõsa alla, kuid pühkida pole millegagi. Esimene pühib siis trussikutega, teine ei leia muud, kui pärja.
Mõned päevad hiljem saavad naiste abikaasad kokku.
Esimene ütleb teisele: "Tol ööl, kui meie naised linna peal käisid, tuli mu naine koju ilma aluspüksteta".
"See pole midagi",
vastab teine, " minu omal oli tagumiku vahel lint kirjaga: mäletame Sind igavesti. Helsingi meeskoor:"
Vot, no kohe blogi palju pikem. Oleks võinud veel pikema anekdooodi otsida, aga no aitab see küll teile.
Täna saime 7,5 tundi kirja, ja kuna nad täna enam brokkoleid ei korjanud, siis hakkavad need külmaruumist otsa saama. 12 bini on veel homseks järgi, ja kui arvestada sellega et me teeme kuskil 10 bini ühe tunni jooksul, no siis ei ole seda eriti paljuks. Iseasi kui nad homme korjavad brokkoleid edasi, siis saame rohkem neid pakkida. Kuid samas meil peaks veel tsipake brokkoliinisid ka olema. Kui valmistun juba selleks, et homme ei tule 7,5 tundi kirja.
Ja järgmine nädal samal ajal lõppeb meil tööö!!! viimane tööpäev on meil ju neljapäeval, sest reedel me enam ei tööta. Puhkame niisama, peseme pesu, viskame riideid ära , pakime kotte! Oh kui lahe. Ja täna me rääkisime tüdrukutega ka, et nad vist tulevad brisbane reedel, kui nädalavahetus meil vaba on, või no neil siis . Niiet ainult nädalakene veel!! ja homme tuleb siis meile tanel külla. Eks me mõtleme midagi“huvitavat“ siin välja , stanthorpes:D nali naljaks, siis pole ju midagi teha. Okei, tegelt ma pole mõttega üldse siin blogi juures praegu, niiet ma ei tea mida ma kokku olen kirjutanud ja kas need laused sobivad üksteisega kokku ka. Ning ega ma ei viitsi seda lugeda ka enam. Edu!
Wednesday, April 6, 2011
06.04
Mõtle oli, et ei kirjutaks täna blogi, aga ma ju ei saaa! Kuigi väga-väga tahaks, pean siiski iga päev kirjutama, kasvõi kaks lauset, aga vähemalt on blogi üleval :D ma ei tea küll, palju gerdjuunuska on neid blogisid vorpinud, peaks tema pealt copy-paste tegema, ja siis omale blogi ülesse riputama.
Hetkel ootame kodus ja võõrsil, et see hakkaks, kuid nagu alati, on reklaam. Siin on ju nii, et 2 minutit on filmi ja siis 4 minutit reklaame ning nii koguaeg. Seriaale suudad veel vaadata, aga filmi. No oh õudust. Ühe korra ma olen siin filmi vaatand, ja lõpuni isegi. Kuid see oli väga kohutav kogemus, isegi hullem kui „avatari“ kärdla puupinkidega kinos vaadata :D kõige huvitavama koha peal hakkab mingi kiirtoidu reklaamid pihta. Jap, Subway, McDonalds, Red Rooster, Hungry Jack's – need kõik on mingised rasvakad, kus saad endale burgereid näost sisse ajada- nende reklaame on kõige rohkem. Imestage siis miks siin inimesed on rasvunud. Kusjuures ma isegi ei tea, et eestis lastakse mingit sellist reklaami, sest McDonaldsi reklaame küll eestis ei ole ju, vähemalt ma ei tea. Siis on isegi enne „kaalust alla“ (selline saade käib siin ka, kuid teise nimega muidugi) Subway reklaam, kiirtoidukas jällegi. Uskumatu, inimesed seal võitlevad oma rasvaga, ja enne seda saadet pannakse siis selline reklaam. Tase omaette, minuarust on see sama hea, kui kiriku ette teha kõrts.
Täna tegime 8 tundi tööd!! lõpuks täis tunnid siis, alustasime ikka kella 7st, aga lõpetasime pool 4 ja saime oma tunnid ilusti kirja. Meil on nii palju brokkoleid ja brokkoliinisid ka vist, et homme peaks ka suht palju tulema, kas 7 pool või 8. kuid jube aeglaselt lähevad ikka need tunnid, väga aeglaselt. Kuid kus ei läheks, koolis läks ka, eelmistel tööpostidel ka, niiet pole hullu. Lõppude lõpuks lõpp ju paistab- järgmine nädal saab ju see läbi!!!
okei, ma nüüd siis vaatan „kodus ja võõrsil“ edasi. Olge musiiiiid :):):):):)
Hetkel ootame kodus ja võõrsil, et see hakkaks, kuid nagu alati, on reklaam. Siin on ju nii, et 2 minutit on filmi ja siis 4 minutit reklaame ning nii koguaeg. Seriaale suudad veel vaadata, aga filmi. No oh õudust. Ühe korra ma olen siin filmi vaatand, ja lõpuni isegi. Kuid see oli väga kohutav kogemus, isegi hullem kui „avatari“ kärdla puupinkidega kinos vaadata :D kõige huvitavama koha peal hakkab mingi kiirtoidu reklaamid pihta. Jap, Subway, McDonalds, Red Rooster, Hungry Jack's – need kõik on mingised rasvakad, kus saad endale burgereid näost sisse ajada- nende reklaame on kõige rohkem. Imestage siis miks siin inimesed on rasvunud. Kusjuures ma isegi ei tea, et eestis lastakse mingit sellist reklaami, sest McDonaldsi reklaame küll eestis ei ole ju, vähemalt ma ei tea. Siis on isegi enne „kaalust alla“ (selline saade käib siin ka, kuid teise nimega muidugi) Subway reklaam, kiirtoidukas jällegi. Uskumatu, inimesed seal võitlevad oma rasvaga, ja enne seda saadet pannakse siis selline reklaam. Tase omaette, minuarust on see sama hea, kui kiriku ette teha kõrts.
Täna tegime 8 tundi tööd!! lõpuks täis tunnid siis, alustasime ikka kella 7st, aga lõpetasime pool 4 ja saime oma tunnid ilusti kirja. Meil on nii palju brokkoleid ja brokkoliinisid ka vist, et homme peaks ka suht palju tulema, kas 7 pool või 8. kuid jube aeglaselt lähevad ikka need tunnid, väga aeglaselt. Kuid kus ei läheks, koolis läks ka, eelmistel tööpostidel ka, niiet pole hullu. Lõppude lõpuks lõpp ju paistab- järgmine nädal saab ju see läbi!!!
okei, ma nüüd siis vaatan „kodus ja võõrsil“ edasi. Olge musiiiiid :):):):):)
Tuesday, April 5, 2011
5.04
KAISA, KIRJUTA ISE IGA PÄEV KIRJANDIT! :D HEA ET MA ÜLDSE VIITSIN MÕTTETUID PÄEVI KIRJUTADA ÜLESSE JA ISEGI IME ET NII PIKAD JUTUD TULEVAD :D:D:D (tegelt ma võiksin tänase päeva ühe lausega kokku võtta: täna ei teinud suurt midagi, vaatasime filmi ja tegime 7,5 tundi tööd- kuid vaadake kui pikalt mina suudan selle ülesse kirjutada, no siin on tegemist juba andega! :D )
Seitse ja pool tundi jälle kirjas! See nädal läheb juba palju paremini, vaatab mis homme saab, kuid vähem tunde ei tohiks küll olla, sest meil on nii palju brokkoleid, et lihtsalt hull. Uusi ei mahugi külmaruumi, aga no see on ainult hea. 10 viimast päeva veel..
kuna telekast ei tule mitte midagi enne kella 7t, siis käisime linnas ja laenustasime paar filmi. Üks ei tööta, võtab kinni, nagu meie digi TV kunagi tegi, niiet selle saab homme tagasi viia laenutusse ja välja vahetada. Nüüd on mingi märul peal, tüdrukud vaatavad sellist actionit :D no sest meie tüdrukutefilm ju ei tööta, aga see on ka päris hea. Parem ikka kui lakke sülitada.
Hommikul oli lihtsalt nii külm, hea et mu jalad ja käed üldse töötasid ja polnud külmast kangeks jäänud. Kõik me jooksime siin hommikul ringi, et saaks vähegi sooja. Ja tööjuures ka, need brokkoliinid on ju otse külmaruumist, ja kui neid pakkima peab siis on tõsiselt raske oma näppe liigutada, sest no külm on oma töö teinud. Esimese smoko ajal siis leotan oma käsi soojavee all, et need vähegi üles sulaks. Ja kõige närvi ajab see, et nüüd kaks korda on mul nii olnud, no näpud on külmast kanged ja siis kui pead seda kummipaela nende ümber panema, lasen ma kogemata selle paela enda pöidla pihta. Ma pidin seal nutma hakkama! :D nii valus ei anna olla, külma näpu pihta täie laksuga saada kummipaelaga. Tehke proovi, aga ei soovita. Samas ega sa ei saa seal karjuda ka, pigistad silma kinni ja hambad ristis pakid edasi, valu läheb varsti üle. Lootuses et enam ei lase enda näppude pihta.
Issand kui tore film, pätid röövisid suure hunniku raha, ja lõpuks said põhimõtteliselt kõik surma. No oli mõtet siis?! :D
Seitse ja pool tundi jälle kirjas! See nädal läheb juba palju paremini, vaatab mis homme saab, kuid vähem tunde ei tohiks küll olla, sest meil on nii palju brokkoleid, et lihtsalt hull. Uusi ei mahugi külmaruumi, aga no see on ainult hea. 10 viimast päeva veel..
kuna telekast ei tule mitte midagi enne kella 7t, siis käisime linnas ja laenustasime paar filmi. Üks ei tööta, võtab kinni, nagu meie digi TV kunagi tegi, niiet selle saab homme tagasi viia laenutusse ja välja vahetada. Nüüd on mingi märul peal, tüdrukud vaatavad sellist actionit :D no sest meie tüdrukutefilm ju ei tööta, aga see on ka päris hea. Parem ikka kui lakke sülitada.
Hommikul oli lihtsalt nii külm, hea et mu jalad ja käed üldse töötasid ja polnud külmast kangeks jäänud. Kõik me jooksime siin hommikul ringi, et saaks vähegi sooja. Ja tööjuures ka, need brokkoliinid on ju otse külmaruumist, ja kui neid pakkima peab siis on tõsiselt raske oma näppe liigutada, sest no külm on oma töö teinud. Esimese smoko ajal siis leotan oma käsi soojavee all, et need vähegi üles sulaks. Ja kõige närvi ajab see, et nüüd kaks korda on mul nii olnud, no näpud on külmast kanged ja siis kui pead seda kummipaela nende ümber panema, lasen ma kogemata selle paela enda pöidla pihta. Ma pidin seal nutma hakkama! :D nii valus ei anna olla, külma näpu pihta täie laksuga saada kummipaelaga. Tehke proovi, aga ei soovita. Samas ega sa ei saa seal karjuda ka, pigistad silma kinni ja hambad ristis pakid edasi, valu läheb varsti üle. Lootuses et enam ei lase enda näppude pihta.
Issand kui tore film, pätid röövisid suure hunniku raha, ja lõpuks said põhimõtteliselt kõik surma. No oli mõtet siis?! :D
Monday, April 4, 2011
4.04
Oh jahm, algab siis päeva kõige raskem osa- blogi kirjutamine. Lükkasin selle veel nii hilja peale ka, ennem magama minekut hakkan seda nüüd vorpima. ainuke mõte mis mul peas on hetkel, on see et saaks silma looja lasta. Oleks siis midagi huvitavat kirjutada, oi kuidas ma veel teile kirjutaks , sellised seebiooperid tuleks plaks ja plaks. Aga praegu ei tee me ju mitte midagi erilist.
Täna oli raske , isegi väga raske ärgata, aga tööle peab ju minema, ei saa midagi teha. Vähemalt saab täna öelda, et järgime nädal lõppeb see tööpõli meil kahjuks siin ära . Kahjuks, jahm :D ei tegelikult ikka õnneks. Saime kirja 7 ja pool tundi, mis on isegi väga hea, üle pika aja saab ka suuremad numbrid sinna töötunniraamatusse kirja. Ja nagu me aru saime, siis nüüd hakkabki nii olekma, et kell 7 algab töö. Mitte pool 6 enam. Ei tea millest see oleneb, sest brokkoleid ja brokkoliinisid meil tegelikult peaks olema küll ja veel. Aga no, eks see hooaja lõpp olegi selline naljakas . Ja ega rohkem polegi midagi rääkida, rike tuli suht kohe hommikul töölt ära, kuna ta silmad valutasid nii hullusti, nüüd vist juba parem. Paneb siin silmatilku ja arvatavasti homme on triksis traksis jälle. Peale tööd, olin arvutis, siis veelkord arvutis ja siis veel arvutis. Nüüd vaatasime telekat ja nii see aeg läheb. Mitte põnevalt võib öelda, aga eks see põnevus ka tuleb. Okei, ma nüüd lähen kaissu ära. Kapsun on seljas, sokid jalas, pikad püksid ka, nüüd tuleb veel ainult end magamiskoti sisse mähkida ja siis tekk üle veel tõmmata- siis peaks normaalne magada olema. Kuigi väga ilusad ilmad on meil nüüd siin 3 päeva järjest olnud, aga õhtuti on lihtsalt nii külm, et värin segab magamaminekut. Head Ööd!
Täna oli raske , isegi väga raske ärgata, aga tööle peab ju minema, ei saa midagi teha. Vähemalt saab täna öelda, et järgime nädal lõppeb see tööpõli meil kahjuks siin ära . Kahjuks, jahm :D ei tegelikult ikka õnneks. Saime kirja 7 ja pool tundi, mis on isegi väga hea, üle pika aja saab ka suuremad numbrid sinna töötunniraamatusse kirja. Ja nagu me aru saime, siis nüüd hakkabki nii olekma, et kell 7 algab töö. Mitte pool 6 enam. Ei tea millest see oleneb, sest brokkoleid ja brokkoliinisid meil tegelikult peaks olema küll ja veel. Aga no, eks see hooaja lõpp olegi selline naljakas . Ja ega rohkem polegi midagi rääkida, rike tuli suht kohe hommikul töölt ära, kuna ta silmad valutasid nii hullusti, nüüd vist juba parem. Paneb siin silmatilku ja arvatavasti homme on triksis traksis jälle. Peale tööd, olin arvutis, siis veelkord arvutis ja siis veel arvutis. Nüüd vaatasime telekat ja nii see aeg läheb. Mitte põnevalt võib öelda, aga eks see põnevus ka tuleb. Okei, ma nüüd lähen kaissu ära. Kapsun on seljas, sokid jalas, pikad püksid ka, nüüd tuleb veel ainult end magamiskoti sisse mähkida ja siis tekk üle veel tõmmata- siis peaks normaalne magada olema. Kuigi väga ilusad ilmad on meil nüüd siin 3 päeva järjest olnud, aga õhtuti on lihtsalt nii külm, et värin segab magamaminekut. Head Ööd!
Sunday, April 3, 2011
3.04
Pole täna mitte midagi erilist teinud. Magasin kaua, mingi 10ni vist. Ja eile siiski käisime pubis. Kohe kui blogi olin ära kirjutanud, siis uurisin natuke värki, et kuidas tüdrukud linna lähevad. Rike oli juba ammu linnas, May pidi kuskile mujale minema, mitte pubisse ja Julia läheb bowlingut linna mängima ja seda tunni aja pärast. Oligi siis meil see viimane laheduseks. Panime end ruttu valmis ja sõitsimegi julia kaasas linna. Bowlingut me mängima ei läinud, selle asemel läksime parki ja istusime seal nii kaua kuni oli normaalne aeg pubisse minna. Eesti poisid tulid ka meile parki külla, ja siis me niisama istusimegi ja rääkisime seal. Pubis me kaua ei olnud, võib olla mingi paar tundi ja südaöö ajal tulime juba tagasi, kuna julia ei viitsinud seal kauem olla. Jap, hooaeg hakkab siin stanthorpes läbi vaikselt saama, kõik backpackerid lähevad laiali, otsivad midagi uut. Nagu ka meie! Homme on siis eelviimane esmaspäev siin ja kui hea tunne see on, et saab siit minema, ja et saab see töö läbi. Ei kujuta ette ainult palju töötunde me see nädal saame, aga kindlasti mitte 40 , on tunda et hooaeg hakkab ka siin farmis vaikselt läbi saama. Õigel ajal plaanime kotid kokku panna ja minema minna. Vähemalt on meil nüüd ilusad ilmad olnud, eile ja täna oli ka ilus soe.
Lisasin pilte ka eilsest....
Lisasin pilte ka eilsest....
Saturday, April 2, 2011
2.04
Ausõna see blogi on tõsi, ausõna :D enam ma teile ei valeta, aga hea tünga saite küll ju, peate tõdema ...
täna oli siis plaan järgmine, et ärkame ülesse, ja mingi 10 või 11 paiku tulevad gerda sugulased siia, võtavad meid peale ja me lähme matkama. Ja nii oligi, kõige parem oli aga see, et ega mul ju mingeid matkariideid ei ole. Aga no retuusid ja pluus peale ning läheb! Ilmaga meil ka vedas, päike siras ja nii soe oli. Oleks täna vihmane ilm olnud, ma ei tea mis siis oleks saanud. No kuskl 11 paiku olid nad siis siin, võtsid meid peale ja sõitsime sinna kämpingukohta, kus ka see matkarada oli. Enne matka pistsime veel shokolaadi kooki näost sisse, et ikka energiat oleks :D ei tegelt, kirstyn oli küpsetanud mingi imehea koogi. Ja algas siis matkamine pihta. No ütleks nii , et mõned kohad olid sellised, et võttis kopsu nii kokku, et pidi tempot ikka aeglasemaks võtma. Sest üles mäkke oli koguaeg minek. Aga see andis energiat, et kui nende ema saab sellega hakkama, no mida siis mina veel siin ähin :D ja kui me tippu jõudsime, siis see asi oli seda väärt! Kindlasti kohe. Vaade oli supppper! Tagasi minek oli kohe kindlasti lihtsam, ainuke mure oli selles, et ainult ei kukuks nende libedate kivide peal. Kui me all tagasi olime, siis tegime väikse lõuna. Kanafilee burgerid :D tegelt mõnud matkasöök. Ja kuna kell oli juba selleksajaks 3 saanud, pakkisime asjad kähku kokku ja läksime edasi. Sest me tahtsime ju veel Winery'eid (eestikeeles ma ei teagi kuidas see kõlaks, veiniistandused?! Ei siiski mitte, igatahes need pisikesed majakesed kus sa saad veini proovida ja osta) külastada. Ise elame stanthorpes, veiniistandused igalpool, ja Winery'tes pole käinud. Nii mul oli muidugi veini suhtes väike eelarvamus, kuid ma üllatusin väga positiivselt. Esimene oli selline pisem . Anti meile kohe veine seal maitsta. Alustasime valgete veinidega, ja siis punased ja kõigelõpuks maitsesime seda väga magusat dessert veini. Teate, ma isegi suutsin veinidel vahet teha! :D ei ole nii, et kõik punased veinid on ühe maitsega ja valged teisega. Täiesti sulaselge vahe on neil sees, ja isegi nii lahe oli neid maitsta. Huvitav elamus, eriti see viimane magus vein, sellist ma pole veel kunagi proovinud! Siis tahtsime ühte veel jõuda, aga kell oli juba nii palju saanud, et paljud winery'id olid kinni juba. Lõpuks leidsime ühe veel, astusime sisse, see olu juba suurem. Ja sealt ma leidsin oma lemmikute lemmiku veini. Ma ei teadnudki, et mulle üks vein meeldima võib hakata, aga see! Ma oleks selle eestisse ka ostnud kaasa, aga mõtlesin, et päris mõttetu on tassida. Igatahes ostsime selle veini endale siia koju, polnud väga kallis ka, aga selle- eest nii hea! Ja mul on hea meel, sest nii toreda veinielamuse ma sain. Üldse oli väga hea päev, midagi teistsugust laupäevadele! Oh tunnen end kohe haritumalt :D nüüd ei teagi kas lähme pubisse või mitte, arvatavasti mitte, sest me ei saa kuidagi sinna. Kui tahaksime minna, siis peaksime arvatavasti praegu kohe teiste kaasas bowlingut mängima minema, aga vist ei lähe nagu ma aru saan. Niiet eks see õhtu jooksul paistab mis saab.
täna oli siis plaan järgmine, et ärkame ülesse, ja mingi 10 või 11 paiku tulevad gerda sugulased siia, võtavad meid peale ja me lähme matkama. Ja nii oligi, kõige parem oli aga see, et ega mul ju mingeid matkariideid ei ole. Aga no retuusid ja pluus peale ning läheb! Ilmaga meil ka vedas, päike siras ja nii soe oli. Oleks täna vihmane ilm olnud, ma ei tea mis siis oleks saanud. No kuskl 11 paiku olid nad siis siin, võtsid meid peale ja sõitsime sinna kämpingukohta, kus ka see matkarada oli. Enne matka pistsime veel shokolaadi kooki näost sisse, et ikka energiat oleks :D ei tegelt, kirstyn oli küpsetanud mingi imehea koogi. Ja algas siis matkamine pihta. No ütleks nii , et mõned kohad olid sellised, et võttis kopsu nii kokku, et pidi tempot ikka aeglasemaks võtma. Sest üles mäkke oli koguaeg minek. Aga see andis energiat, et kui nende ema saab sellega hakkama, no mida siis mina veel siin ähin :D ja kui me tippu jõudsime, siis see asi oli seda väärt! Kindlasti kohe. Vaade oli supppper! Tagasi minek oli kohe kindlasti lihtsam, ainuke mure oli selles, et ainult ei kukuks nende libedate kivide peal. Kui me all tagasi olime, siis tegime väikse lõuna. Kanafilee burgerid :D tegelt mõnud matkasöök. Ja kuna kell oli juba selleksajaks 3 saanud, pakkisime asjad kähku kokku ja läksime edasi. Sest me tahtsime ju veel Winery'eid (eestikeeles ma ei teagi kuidas see kõlaks, veiniistandused?! Ei siiski mitte, igatahes need pisikesed majakesed kus sa saad veini proovida ja osta) külastada. Ise elame stanthorpes, veiniistandused igalpool, ja Winery'tes pole käinud. Nii mul oli muidugi veini suhtes väike eelarvamus, kuid ma üllatusin väga positiivselt. Esimene oli selline pisem . Anti meile kohe veine seal maitsta. Alustasime valgete veinidega, ja siis punased ja kõigelõpuks maitsesime seda väga magusat dessert veini. Teate, ma isegi suutsin veinidel vahet teha! :D ei ole nii, et kõik punased veinid on ühe maitsega ja valged teisega. Täiesti sulaselge vahe on neil sees, ja isegi nii lahe oli neid maitsta. Huvitav elamus, eriti see viimane magus vein, sellist ma pole veel kunagi proovinud! Siis tahtsime ühte veel jõuda, aga kell oli juba nii palju saanud, et paljud winery'id olid kinni juba. Lõpuks leidsime ühe veel, astusime sisse, see olu juba suurem. Ja sealt ma leidsin oma lemmikute lemmiku veini. Ma ei teadnudki, et mulle üks vein meeldima võib hakata, aga see! Ma oleks selle eestisse ka ostnud kaasa, aga mõtlesin, et päris mõttetu on tassida. Igatahes ostsime selle veini endale siia koju, polnud väga kallis ka, aga selle- eest nii hea! Ja mul on hea meel, sest nii toreda veinielamuse ma sain. Üldse oli väga hea päev, midagi teistsugust laupäevadele! Oh tunnen end kohe haritumalt :D nüüd ei teagi kas lähme pubisse või mitte, arvatavasti mitte, sest me ei saa kuidagi sinna. Kui tahaksime minna, siis peaksime arvatavasti praegu kohe teiste kaasas bowlingut mängima minema, aga vist ei lähe nagu ma aru saan. Niiet eks see õhtu jooksul paistab mis saab.
Friday, April 1, 2011
1.04 eelmine oli aprillinali tobukesed! :D
Vaadake- SIGA LENDAB! :D no jäite seda ka uskuma ? Oh teid kergeusklikuid.... Igatahes Hallllooo, need kes seda eelmist blogi siis uskuma jäid, võtke teatavaks et see oli sulaselge TÜNG! :D Aprillinali tegelikult, viimane inimene- KAISA kommenteeris blogi ära, nüüd võib siis õige blogi ülesse panna :D ei istu me kuskil bussijaamas, nalja teete või?! :D ja häälega siit linna minna, no meie jalad küll nii tugevad vist poleks :D ja üleüldse, kui keegi meid sõimama kukuks, siis arvatavasti me laseks pead norgu ja läheks vaikselt oma tuppa ära, et enam mitte tüli tekitada, sest no veel me siit küll ära ei lähe. Kui on öeldud endale, et 15 pakime asjad, siis seda me ka teeme! :D niiet aprill-aprill-aprill! :D:D teate kuidas me siin gerdaga mööda maja ringi kilkame, sest nii head aprilli pole me veel ennem teinud :D nii naljakas, ma arvasin et keegi ei jää uskuma, kui siis ainult kaisa :D aga võta näpust, ainuke kes natuke ära tabas oligi meie armas kaisa ! Huh tegite me õhtu just ilusaks.
aga te pole ainukesed kellele ma aprilli tegin, hommikul ärkasime ülesse, ja siis polnud ju üldse meeles, et täna on tünga päev. Aga panin riided selga, ja siis turgatas pähe. Küsisin kohe gerda käest, et mis punane laik sul põse peal on. Ja õnneks ta jäi uskuma:D nii hea, sest kodus olen mina alati see kes saab tüngasid teistelt ja minu nalju ei jää keegi uskuma. Aga gerda ütles, et eks ta ole kerge saak ka, tema jääb alati uskuma. :D Õnneks algas päev naljakalt. Ja kusjuures 1 aprill on vist ülemaailmne, sest koreas tähistatakse seda, ja nagu ma aru saan siis siin ka. Aga no tööjuures keegi nalja ei teinud. Kõik olid oma pakkimises nii kinni :D Kuid ma ei hakka siia midagi uuesti päevast kirjutama, sest kõik see töö jutt eelmises blogis oli tõsi, ainult mingit vaidlust ei tekkinud :D nõud las ilusti seisavad köögis, need ei jää kellelegi ette, ainult vastik on vaadata. Ja suitsuhais mind niipalju ei häirigi, kuid gerdal vist on sellest rohkem kopp ees. Kui see selleks, oleme me ikka oma kallis kodukeses ja naudime reedet! Terve nädalavahetus on veel ees ja homme me lähme gerda sugulastega kuskile matkama. Teeme kaasa kaeraküpsiseid, see nagu eestipärane värk ja arvan et tuleb lahe päev :) okei, tüngameister Maria nüüd lõpetab.
aga te pole ainukesed kellele ma aprilli tegin, hommikul ärkasime ülesse, ja siis polnud ju üldse meeles, et täna on tünga päev. Aga panin riided selga, ja siis turgatas pähe. Küsisin kohe gerda käest, et mis punane laik sul põse peal on. Ja õnneks ta jäi uskuma:D nii hea, sest kodus olen mina alati see kes saab tüngasid teistelt ja minu nalju ei jää keegi uskuma. Aga gerda ütles, et eks ta ole kerge saak ka, tema jääb alati uskuma. :D Õnneks algas päev naljakalt. Ja kusjuures 1 aprill on vist ülemaailmne, sest koreas tähistatakse seda, ja nagu ma aru saan siis siin ka. Aga no tööjuures keegi nalja ei teinud. Kõik olid oma pakkimises nii kinni :D Kuid ma ei hakka siia midagi uuesti päevast kirjutama, sest kõik see töö jutt eelmises blogis oli tõsi, ainult mingit vaidlust ei tekkinud :D nõud las ilusti seisavad köögis, need ei jää kellelegi ette, ainult vastik on vaadata. Ja suitsuhais mind niipalju ei häirigi, kuid gerdal vist on sellest rohkem kopp ees. Kui see selleks, oleme me ikka oma kallis kodukeses ja naudime reedet! Terve nädalavahetus on veel ees ja homme me lähme gerda sugulastega kuskile matkama. Teeme kaasa kaeraküpsiseid, see nagu eestipärane värk ja arvan et tuleb lahe päev :) okei, tüngameister Maria nüüd lõpetab.
Subscribe to:
Posts (Atom)