20.04

Nonii külili ja käpuli on siis õnnelikult surfireisist tagasi. Ja ma võtaks kokku selle sellega, et mina olin need külili ja käpuli :D gerda oli nagu täitsa proff, murdis seal lained nii nagu vanamees. Mina aina kukkusin peadpidi vette ja küljega vette ja igatepidi vette :D aga vähemalt tore oli. Nalja sai, ja eks see olegi peamine.

Hommikul siis ärkasime ja ÜLLATUS! Päike paistis ja nii ilus ilm oli. Ajasime siis kargud alla ja läksime jooksujalu randa päevitama. Mingi 2 tundi päikest võetud tundsin end nagu grillkana. Arvasin et õhtuks olen punane, aga õnneks ei ole. Homme loodame ka et oleks ilus ilm, siis saame veel päevitada ja jalgratastega lähme niiiguniii sõitma. Tänava peal lasiime endale kaks patsi teha juustesse, sellised punutud lõngaga ja pärlitega, ma ei oska seletada , kui pilte teen siis näete. Ning kell pool kaks siis oli kogunemine mereääres surfitunniks. Inimesed tulid kokku ja päris jube oli alguses. Nagu ennem venekeele esitlust :D aga kui ma nägin ühte paksu poissi, siis mõtlesin et oh, temast olen ikka parem :D nii randa valisime mingi poolteist tundi, et ikka lained oleks ideaaalsed! Kui lõpuks see kaunike oli leitud anti meile surfilauad kätte ja hakkasime alguses siis kuivalt õppima. Kuidas laua pealt püsti tõusta ja tasakaalu säilitada. Issand mul juba kuival maal oli raskusi, juba siis ma mõtlesin et no mida hekki ma veel selles möllavas meres teen. Niii kui põhitõed olid klaarid, läksimegi vette. Olime nagu hanerivis seal vees oma laudadega, ja ootasime et insruktor meid lainesse viskaks. Mina sain muidugi see esimene õnnelik lainemurdja olla. Ütles mulle, et davaiks hüppa laua peale. No kõhuli ma seal siis olin, ja tema hoidis mind niikaua kinni kuni hea laine tuli. Arvake ära kui kiiresti ma siis sealt alla lendasin :D no kui ma üritasin püsti tõusta siis juba ma olin selle laua all :D nii kiiresti käisiki see. Üleüldse ma olin rohkem vist laua all kui laua peal . Ja no nii ta läks, siis läksid tagasi instruktori juuurde ja ta lükkas uuesti lainesse. No ega ma vahepeal säilitasin isegi natust rohkem tasakaalu, kuid täitsa püsti mina ikka ei saanud. :D ja kõige hullem oli see, et see instruktor koguaeg nagu mäletab kuidas eelmine kord läks. Ja siis ta rääägib et no nüüd tee nii ja nüüd tee naa :D selline tunne nagu hullem äpuhunnik merel :D aga no vähemalt oli hea aeg ja vähemalt olen surfilauaga sina peal nüüd :D nii võõras ta ei ole kui tänaval vastu tuleb. Tunneb ikka teise ära.

Päris hilja jõudsime tagasi, mingi poole 6 paiku, hämaraks hakkas juba minema. Ja tulime hosteli, nüüd mõtlemegi mida edasi teha, võiks vist kuskile istuma minna ja muusikat kuulata.