8.02

Täna on päris sündmusterohke päev olnud. Esiteks, ärkasime, siis ma juba teadsin et tööpäev jääb ära, kuna vihma kallas. Küll mitte palju, aga piisavalt et meie tööpäev ära jätta. Vastik on see, et ärkama pead ikka 5.30 ja alles siis kui minek on, saad teada et kahjuks JÄÄB ÄRA! Ega siis midagi, tagasi voodisse magama. Magasime veel oma 2 tundi ja siis tuli koristaja. Täna oli meie toa koristuspäev. Kõik asjad tuleb eest ära panna, ja siis alati surudki oma riided ja muud asjad kappi , pressid veel ukse ka kinni. Ja kapp seest jääb väga segamini:D Sest kõik see tuleb teha päris kiiresti, hommikul enne tööle minemist. Ja teate, tegin hommikul oma köögikapiukse lahti, ja mis sealt vastu vaatas- PANGAKAART! Uskumatu , see on lõpuks siis minu käes. Ja palju ilusam kui vana, nad on mingi uue disaini sellele teinud :D aga kõigepealt tuleb see ju ära aktiveerida, niiet ma olingi õnnelik, et täna vaba päev oli. Peale teist magamist põrutasin siis panka, ja lasin kaardi ära aktiveerida. Nüüd olen õnnelikult enda kaardiga. Tagasi tulles linnast, tabas uus üllatus. Ühe tüdruku, kes meie toas oli, Ipad ( selline ekraani moodi arvuti, ma ei oska muud moodi seda seletada, päris kallis ka) oli kadunud. Ta oli selle jätnud tooli peale ja koristaja oli ka seda näinud seal. Halb asi on see et tool oli täpselt akna all, ja koristaja jätab alati akna lahti. Niiet ükskõik kes tahtis, võis ilma tuppa sisse tulemata lihtsalt käe aknast sirutada ja Ipadi endaga kaasa haarata. Ühesõnaga oligi varastatud! Otsiti kõik kapid meilt läbi, meie kappe siiski eriti ei ostitud, sest nad vist meid ei kahtlustanud eriti. Aga päris jube, mõelda ainult, et minu läpakas, rahakott, telefon on alati vedelenud väga kättesaadavates kohtades. Ja nii igalühel. Uksed on lukust lahti, kapi uksed ka. Politsei käis hostelis, kuulas inimesed üle, ja ega ta muud midagi teha ei saagi. Tüdrukust on päris kahju, sest see on ikka kallis asi, ja see oli tema jõulukink ka veel. Igatahes nüüd nad kolisid meie toast ära, küll vist mitte selle varguse pärast, aga meie toas on üks poiss kes norskab päris hullusti. Täna öösel ma kuulsin ka seda, mingi tund aega passisin selle päras üleval. Ja selle Ipadi asjaga, homme lähevad kaks poissi meie toast minema. Naljakas natuke on et kohe nüüd, aga ma ei tea. Mina ei kahtlustaks kedagi siit hostelist vist, ma arvan et keegi tänavalt lihtsalt jalutas siia hoovi , haaras Ipadi kaasa, ja pani minema. Aga kunagi ei tea. Ma ei kujuta ette mida ma oleks teinud, kui mu läpakas oleks ära varastatud. Siiamaani vist nutaks. Nõme igatahes, sest arvuti on backpackeritele ikka väga tähtis asi, ainuke ese millega saad kontakti veel kodustega. Aga õppides siis teiste pealt, nüüdsest paneme oma varanduslikud asjad kappi luku taha. Ei julge enam kedagi usaldada, no Gerdat siiski vist veel võib :D Aga mine sa tea kaa ! :D:D okei see oli nali. Ja peale seda läksime ujuma, ujusin täna ainult 1100 m, ja peale seda hakkasime hosteli poole jalutama. Ja saate aru, mingi koer jälitas meid hostelini. Ja siia on päris pikk ma ujulast. Ma usun et see koer on siiamaani siin hoovipeal, käib köögis ja uudistab. Hosteli omanik isegi tõstis ta üle aja, naabritele :D aga ikkagi koer tuli tagasi. Päris ilus koer iseenesest, aga samas kui me ta ka tagasi ujula ette viiksime, siis ta ju jälitaks meid jälle tagasi. Niiet me ei saa midagi teha. Täna veel õpetasime eesti poistele kuidas valget kastet teha. Esimene läks nässu, tiba klimpi tõmbas :D

aga ma ei tea, enam mulle me tuba ka ei meeldi, tüdrukud läksid ära, siis need kaks poissi lähevad ka homme ära, mis on isegi tore, sest ma ei jaksa norskamisega võidu magada. Aga meil on juba 2 uut prantsuse poissi toas. Loodan et järgmised kaks uut on tüdrukud, täiega tahaks tüdrukute tuba :D praegu on kuidagi masendav, eriti veel see et hostelis on usaldus kadunud!