Karju või appi, õnneks on tänane tööpäev läbi. Aga ma ei taha isegi magama minna, teades et homme hakkab see kõik jälle pihta. Kõik need 8 tundi jälle, need venivad, igavad 8 tundi tuleb seal pirne korjata, need 8 tundi!! kuigi töö on lihtne , ma tean, aga lihtsalt selline tülgastus ja mandunud tunne on mõeldes et hakkab jälle pihta! Lähme sinna põllupeale, ja kohe hakkan juba mõtlema sellele et läheks see kell ometi kiiremini, ja kõige hullem on see, et koguaeg vaatan taevasse ka lootuses, et äkki tuleb mõni vihmapilv, ja me saame varem minema. Kuigi ma tean, et tööd ma tahan teha, aga seal põllupeal on tõesti ainult üks mõte, saaks see päev ometi läbi! Lohutame end sellega et vähem kui 2 kuud on veel jäänud seda tööd teha. Aga 2 kuud! See tundub ka nii pikk aeg, no tõesti, karju või appi. Aga ega kellelegi karjuda ka pole, ise olen siia tulnud, ise pean selle üle ka elama. Aga te ei kujuta ette kui hullult masendav seal korjata on. Täna ärkasime ise kuskil kell 5 ülesse, uni läks pealt ära :D uskumatu, ja siis nägin taevas mingeid heledaid vihmapilvi, suurnurgad vaikselt tõusid. Terve päev korjates ka koguaeg ähvardab sadama hakata, aga siiski läheb üle. Tagantjärgi mõeldes on väga hea, saime oma 8 tundi täna jälle kirja, aga seal põllupeal te ei kujuta ette kuidas tahaks vaid varem koju saada :D ma usun, et ma tundun väga laisk selles jutus, aga tõesti, natuke üle viskab vaikselt.. tööl, mingi tund aega enne lõppu hakkas natuke tugevamat vihma tulema, ja siis me läksime shedi varjualla, ootasime 15 minutit, ja me juba arvasime et peame koju minema ( kusjuures siis me üldse ei tahtnud koju minna, vaid tahtsime edasi töötada, nii natuke oli ju veel jäänud päeva lõpuni) aga õnneks jäi siis vihm järgi ja tegime tööd veel tund aega, ja saime jälle oma 8 tundi täna kirja, see nädal läheb päris ilusti tundide suhtes. Rohkem tunde on juba kirjas, kui eelmine nädal seal farmis. Ja ainult 2 päeva oleme seal töötanud, see nädal.
Ja millest ma veel tahtsin rääkida, et kui me ühed teised kuskilt farmist töölt ära tõime siis teeääres oli selline meeldiv silt : All dogs will be shot! (Kõik koerad lastakse maha!) mul jäi karp nii lahti küll, et keegi paneb oma aia peale sellise sõnumi. Ma ei tea kuidas need koerad siis peaksid sellest aru saama, uskumatu, aga 21. sajandil koerad ju tõesti ei oska veel lugeda. Päris kohutav...
ja mis veel tänase päeva hea sündmus on: tegime endale vorstikastet kartulipudruga :D Niiiii hea, täitsa kodu maitse oli juures.
No comments:
Post a Comment