16.02

Palju õnne meile! 5 kuud on üle elatud, üle on elatud kõik need ujutused, tormid, töö otsingud ja teab mida veel. 5 kuud on nüüd edukalt seljataga, ja kes oleks arvanudki, et MINA suudan 5 kuud kodust eemal olla! Aga kui nüüd mõelda tagantjärgi, on see aeg lihtsalt nii kiiresti läinud. Eriti veel viimane kuu, ma ei tea kuhu see kadus?! Ja kõigest 3 kuud ongi jäänud, selle kõrvalt mis me ära oleme olnud, on need viimased kuud nagu lumme lasta sula ilmaga. Mitte et meil siin lund oleks, aga te võite proovida kui kerge see on.

Läbi on see tööpäev, ! Minul läks isegi kiiresti tänane päev, aga gerdal vist venis küll nagu härja ila. Suhteliselt jube ilm oli ka, kärsatas nii seal pirnipuude vahel, et vahepeal oma kotti tühjendades, viskasin igaksjuhuks pilgu enda riietele, et ega nad põlema pole läinud, sest selline kärsa hais tuli kuskilt. Täpselt nagu keegi oleks triikinud riideid minu seljas. Nägu kõik kipitas, hõõrusid aina päikesekreemi peale, aga ikka kipitas. Mõtlesin et õhtuks on mul raudselt prillirandid pähe põlenud ja nahk tuleb ka kümne kordselt maha. Ja isegi oli suhteliselt pilves ilm! Ning need kärbsed!! ma ei tea kust nad täna kõik välja tulid, vist on vahepeal paljunenud, aga neid oli täna lihtsalt nii palju. Need jutud mis ma ennem kärbestest rääkisin, pole selle kõrval mitte midagi. Kui ma õigesti lugesin siis ma tõmbasin 6 korda kärbse endale ninna, sest nad lihtsalt ronivad näo peal, ja siis kui sa sisse hingad lendavad nad ninna. Ja kui vastik see on! Mingi sada korda lennati mulle kõrva, suu pealt kärbseid ma üldse ei hakanudki lugema , ma arvan et 1000 pealt oleks sassi läinud. Ja siis koguaeg korjad pirne, vehid kätega kärbseid eemale ja puhud ka veel takkapihta neid eemale. Aga ega see kõik ei aita. Täna gerdaga mõtlesime et ostaks ripsi ja topiks selle endale pähe. Karm päev, tegelt kõik päevad on jubedad. Loed ainult tunde, aga õnneks on meil juba 24 tundi selle nädalaga kirjas! Ja kõigest 2 päeva on veel seda nädalat, aga kui raskelt need tunnid ikka tulevad. Nagu piinapingis. Nüüd ma tunnen küll, et see nädal oleks vähemalt ühte vaba päeva küll vaja, aga eks see paistab. Ma ei oskagi rohkem midagi kirjutada, tahaks et see töö juba läbi oleks! Kõigil kellel on midagi head lohutuseks kirjutada, KIRJUTAGE! :D Äkki aitab.. (ütlege näiteks et teie olukord on kümme korda hullem, et mida sa virised seal :D )