31.01

No ja saabki jaanuar ju läbi! Üks pikk talvekuu ongi üleelatud (kellele talve, kellele suve muidugi) aga meile igatahes meeldib veebruar palju rohkem. Niiet ootame juba esimest veebruari päeva. Eile siis käisin gerdal ilusti kenasti bussi vastus, selle tunne oli nagu poleks sada aastat näinud. Aga ega eriti jahvatada ei saanud sest inimesed meie toas juba magasid. Ja meie tuba ei olegi ainult tüdrukute pärast, üks uus prantsuse poiss elab minu teisel korrusel. Muideks töötab samas farmis nüüd kus meiegi ja üks uus poiss töötab seal veel. Hommik oli nagu ikka, äratus 5.30 jne jne. Töö kuni esimese smokoni läks päris kiirelt, sest meil oli ju uusi teemasid millest rääkida, mõelda vaid, 3 päeva polnud ju me üksteist põhimõtteliselt näinud :D teate kuidas ma täna end tööl tundsin, see võib natuke ebaviisakas olla, aga ma tundsin end elava sitahunnikuna :D tõsiselt, ma ei oska seda muud moodi kirjeldada ka, aga kärbsed lihtsalt tiirutasid mu ümber (no mitte ainult minu muidugi, gerda oli ka nendega täitsa kimpus) suu, silmad, kõrvaaugud, nina – kõik kohad olid neid täis. Ja nagu ikka, aga neid minema, aga need ju minema ka ei lähe, lendavad tagasi ja on valjemad kui kunagi varem. Siis on veel luks, kui sul käed vabad on, aga näiteks kui tassid redelit ja ta ramp hakkab sulle sinna ronima, mis teed ära?! Mitte midagi, kärbsed võtavad lihtsalt võimust seal põllupeal. Nad ajavad ikka nii närvi! Aga siis helistas see SUUR boss ühele mehele, kes meiega ka koos töötab. Ja lubas millalgi põllult läbi tulla. Meil jooksid juba selle jutu peale külmavärinad üle keha. Nüüd pidi ju koguaeg valvel olema millal see Fred ükskord tuleb ja meie näod täis sõimab. Alguses oli jube, aga siis me tegime päris palju nalja tema kallal, niiet ma ikka kõht kõveras korjasin seal neid õunu. Kõhulihased annavad siiamaani tunda, ei tea mis teised küll mõtlesid, et on ikka napakad tüdrukud , itsitavad seal omaette. AGA tööd tegime me korralikult! :D naer käib asja juurde! No hommikul teda ei tulnud, peale lõunat ka mitte, ja siis ma juba arvasin et õnneks ta täna ei tulegi. Ja mul oli õigus, farmi ta oma nägu täna ei näidanud. Aga ega me veel ei pääsenud, pidime ju peale tööd oma tsekid ära tooma, ja nagu ikka võtame me iga esmaspäev sealt teisest farmist paberid, mida me igapäev peale tööd täidame, palju päevas töötame jne, ja siis viime need tagasi nädala lõpus, sinna teise farmi. No siis ei pea igapäev farmide vahet sõitma, et oma tunde kirja panna. Ja kui Gerda nende lehtedega bussi poole tuli, juba ma kaugusest nägin seda Fredi lõusta, tuli oma nõmeda kõnnakuga meie bussi poole . Ja tõsiselt ma nii vihkan tema kõnnakut, see on nii tobe ja selline egotseja kõnnak. Gerda seal jagas neid lehti meile, ja Fred käratas: Ma ei taha et need lehed mööda ilma laiali on, täidate neid siin farmis ja ei võta neid endaga kaasa! On selge! Kui ei täida, siis raha ei saa.... Oh issand, kui lolll ta ikka on. Tõsiselt ma juba vaatasin et no lollimat inimest annab otsida. Mis vahet sellel on kus me neid täidame, ega me endale tunde siis hostelis juurde ei pane. Aga ta on lihtsalt selline inimene, kes otsibki põhjust et räusata. Gerda siis läks viis need paberid tagasi kontori, ja eks me siis hakkame farmis neid täitmas käima. Tõsisel mul ei ole lihtsalt sõnu, no nutma ma ei hakanud, aga naer tuli küll peale. LOLL, sulaselge loll on see Fred, jube kuidas me gerdaga teda ei salli. Rõve, Egotseja, Vastik, Ennastäis, Ülbe, ühesõnaga üks mõttetu mees on, täiesti totaalselt mõttetu mees. Meie oleme tal nagu tallamatid, ime et veel peale ei sülita. Ühesõnaga meie pole mittekeegi, aga ega tema mulle ka pole keegi. Huh, ma ei teagi kas ma kirjeldasin nüüd piisavalt vastikult teda, aga uskuge mind ta on 100 korda hullem veel. Ütleme ausalt, tema pärast võime me sealt farmist küll ära tulla, kui ta ikka ükspäev meile midagi sitasti ütleb, siis Adiöö Misjööö, asjad kokku ja minek. Vot nii on lood ja laulud, homme siis lähme uuesti tööle, lootuses et seda närvihaiget ei näe!