24.12

HÄID JÕULE KALLIKESED! Kui ma ei teaks, et täna 24 detsember on, siis ma kohe kindlasti teile häid Jõule ei sooviks. Aga teate, ma tahan et te vähegi aimu saaksite, mis olukord meil siin Jõulude ajal on, siis peaksite selle ära kuulama, või vähemalt refrääni: http://www.youtube.com/watch?v=orsKwDFZO1Q see on täpselt meie olukorda kirjeldav :D

Nii, aga siis kuna me eile ei viitsinud jooksma minna, või õigemini magasime jooksmise aja maha, sest kui me tahtsime minna oli juba pime, siis karistuseks pidime minema täna hommikul. Ja hommiku all ma mõtlen ikka varahommikut. Et siis kell 6ks äratama ja poole 7st jooksma. Ja nii oligi, hommikul unistena panime jooksudressid selga ja kohe liivaranda paljajalu jooksma. Jooksime seal siis vaikuses, kuni mul turgatas: „Issand, Gerda, täna on ju Jõulud! „ Soovisime siis jooksupealt kallistades üksteisele Häid Jõule, ise laginal naerdes. Ja nii need Jõulud siis meie maile ka jõudsid. Joosta oli hea, mööda rannajoont, liivarada on lõpmatu pikk, ja sina ainult jooksed. Tegime 40minutilise trenni, siis väsitasime veel end ranna ääres olevate „trenažööride“ peal . Kuna selline joogijanu tekkis, läksime otse poodi endale vett ostma. Tulime välja, suurema janu saime kustutatud ja siis ma vaatan, miks mu pudelist niimoodi vett välja tilgub?! Gerda ütles, et kuna külmkapis oli pudel nii külm ja nüüd on väljas soe, et normaalne. Okei, jalutasime siis edasi, siis vaatasin et see ikka õige asi ei ole, mu kõik riided olid vett juba täis tilkunud:D Ja avastasin pudeli seest pika haava, kust siis vett välja tuli. Ega siis midagi, tahtsime austraalia klienditeenindust ka esimene kord ära proovida. Läksime poodi tagasi, ja ütlesin et mu pudelis on auk (ise mõtlesin, et raudselt ütleb, et mina tegin selle, ja pealegi pool vett olin pudelist juba ära joonud). Naine vabandas, ja käskis mul uue pudeli võtta, ise muretsedes et ega ma väga märjaks ei saanud. Mul mingit tsekki ega midagi sellist tõestust ka poleks olnud, kui ta oleks midagi vastu öelnud. Aga ei midagi, nagu olek see loogiline. Jalutasime siis poest uue täis pudeliga välja, ja no ikkagi Jõulud ju ! Edasi läksime magama :D Või noh üritasime, vahepeal käis meil koristaja toas, ja siis veel üks äraeksinud inimene käis uksetaga. Aga ikkagi, meie üritasime natuke magada. Magades oli mul nii külm, värisesin teki all, panin veel magamiskoti ka peale, aga ikka oli külm. Samas, ei tahtnud soojema peale ka konditsioneeri panna, sest meil ju Jõulud. Jõulude ajal peabki külm olema, nii ma mõtlesingi et keeraks konditsioneeri täiesti põhja, et vähegi Jõulutunnet tekitada. :D Kell 11 oli meil uus äratus, käisime veel poes, Jõulusöögi laadungit täiendamas: Juust, nuudlid, tomatid. Ja siis saime kokku kahe tüdrukuga, kellega me olime koos Deltas. Rääkisime mingi tund niisama juttu ja siis kutsusid nad meid endaga poodi, neil on auto, ja kesklinn on siit suhteliselt kaugel, niiet miks ka mitte. Läksime siis nende autoga veel toidupoodi, täiendasime seal veelgi oma Jõululõunat: kanamingidvärgendused, küüslaugusai, plastiknõud, TimTam'sid, Greip, Õunad, Pirnõunad. Ja see oligi vist kõik. Nii edasi siis oli kell juba nii kaugel, et oligi aeg meie Pühalikuks Jõulusöömaajaks. Mis meil siis oli: Nuudlid, tomatid, Juust, Kanamingidvärgendused, 2 juustukooki, küüslaugusai ja piima . Hakkasime kokkama. Mõlemale oli ette nähtud kaks nuudlipakki, nii, tegin ühe portsu valmis ja kui hakkasin teist tegema, tuli nuudlipaki seest välja üllatus. Õigemini päris mitu. Nuudlid olid sellised nätsked ja seal sees kodisid mingised elukad, väikesed putukad . Oh mul on siiamaani see pilt silme ees. Gerda pani siis uuesti sinna samasse poodi turpsiga, et uut nuudlipakki küsida:D Ega seegi mingi probleem ei olnud, varsti oli ta ligumärjana aga õnnelikuna, nuudlipakk käes, uuesti köögis ja tegime süüa edasi. Pärast mõtlesime, et oleks võinud poemüüale öelda, et me ostsime kanamaitselisi nuudleid, aga sees oli looma omad. Et midagi on vist nende maitsetega sassi läinud. Aga noh, eks alati oled sa pärast targem. Söök valmis, oli aega laud katta. Nuudliports oli küll hirmuäratavalt suur, aga siiski Jõulud ju. Kui olime nuudlitega lõpetanud, ega midagi enam eriti kõhtu sisse ei andunud pressida, vaatsime neid kahte juustukooki, üks läks kohe otsemat teed pidi külmkappi tagasi, ja teisest sõime mõlemad 2 tükki, ja ülejäänud seisab ilusti külmakapis. Küüslaugu saiast sõime ära kaks viilu, põhimõttliselt terve sai jäi järgi :D Aga süda oli lihtsalt, vähemalt minul, nii paha, et ülesöömine toimus ikka täie raha eest. Ja siis ma mõtlesingi, et mis vahet sel on, teie vintsutate seal sealiha, hapukapsas, verivorste jne jne sisse, niiet pärast süda on paha. Meie tegime siin seda ainult 2 nuudlipakiga, ja täpselt sama seis. Süda on väga paha:D Niiet miks raisata raha, kui saab ka odavamalt. Niiet ma loodan et see aasta siis on teil laual ainult nuuudlipakid. Ausalt, täpselt sama tunde tekitab, nuudlitest võib end ka üle süüa. Järgmine missioon on Kirik! Ei tea kui kaugel täpselt see on, mida see endast kujutab, mida me selga peame panema, kaua see kestab. Mitte midagi ei tea, aga igatahes me sinna läheme, veeredes, peale seda nuudlisöömist.

Nii kirikus on käidud, aga see oli ka omaette seiklus, alustan siis. No panime endale pikad viisakas püksid jalga, sest naljakas on ikka kirikusse mingite lühikeste riietega ilmuda. Ja hakkasime siis minema, algselt oli plaanitud kristlik kirik, teenistus pidi hakkama 6.30 pm ja selle kirkikuni meie hostelist oli umbes 2 km. Ja meie olime ju teatavasti jalamehed. Hakkasime siis ilusti kõmpima, jõudsime 40 minutit varem kohale, aga samas taipasime, sellel hoonel ei ole mitte midagi kirikuga ühist. Täielik kuur, ja pealegi ukse peal oli silt et SULETUD! Väikese pettumuse osaliseks saanutena, ei tahtnud veel ikkagi alla anda. Sest meil oli ikkagi kindel plaan ju täna kirkus ära käia. Aga mõtlesime, et lähme vaatame seda anglikaani kiriku siis ka ära, et äkki läheme homme siis sinna, kui täna ei saa. Kuna me täpselt ei teadnud kus see asub, hakkasime siltide järgi minema. Mõtlesime juba et oleme valesti läinud, aga õnneks just siis paistis mäe tagant valge maja mille katusel oli rist! Umbes 3 km läbisime, et selle kirikuni jõuda, aga See hoone meenutas ikka rohkem juba kirikut, aga samas meie omadega seda võrrelda siiski ei saa. Ja teate mis kõige parem oli, teenistus hakkas kell 7 ja me jõudsime täpselt kohale. Võtsime kohad sisse, ja lõppkokkuvõttes ma võin öelda, et mulle väga meeldis! Kohe väga, ja ma olen õnnelik et me saime seal ära käia. Just 24ndal, kuigi see jõulutunnet väga ei tekitanud, aga kuidagi rahu tekkis küll. Saime seal jõululaule laulda, ekraani pealt näidati sõnu ja üldse kogu teenistus käis projektori kaudu. Siis käisime armulauas, kus anti meile leiva laast ja veinilonks. Pole kunagi seda ennem teinud, ja jälle üks uus kogemus. Aga vot selles kirikus tekkis ikka tõeline koduigatsus. Mitte ainult minul, Gerdaga mõlemad lihtsalt niimoodi nutsime, eriti veel jõululaulude ajal. Pühiksime pisaraid, et mitte teised ei näeks, sest sellises kirikus tavaliselt ei nuteta, pigem on ikka asi rõõmus. Aga me ei suutnud, kodused tulid mulle kõik meelde ja nüüd ma sain aru, et Jõulud tuleb veeta perega. Ükskõik kus sa parasjagu oled, Jõuludeks tuleb tulla koju! Ennem oli küll ükskõik, ennem austraaliasse tulekut, mõtlesid et mis see ära siis ei ole. Ühed Jõulud austraalias, no elad üle küll, aga kõik see on ikka nii vale. Ja, nüüd ma võin teile öelda, tahaksJõuluks koju! Tahaks kodus perega Jõulute ajal ühe laua taga süüa, tahaks kõikige sugulastega 25 koos olla, koos jõuluvana vastu võtta ja siis koos veelkord süüa, nagu Eesti Jõuludel ikka tavaks! Nii, aga ma lähen siiski oma jutuga edasi, kui see läbi sai, siis oli väljas juba pime ja vihma sadas. Aga meil oli Gerdaga savi, meil oli lihtsalt nii hea tunne peale seda kirikus käimist , et tulgu või veeuputus, me oleks ikka võinud jala hosteli jalutada. Aga siiski, tulid meie selja tagant üks naine ja mees ja pakkusid küüti. Küsisid kuhu te lähete, et nad võivad meid ära visata. No kas te olete midagi paremat kuulnud! Saime autoga hosteli, hästi toredad inimesed olid, küsisid kus me pärit oleme jne. Ja tundsid meile muidugi kaasa, et me oleme Jõulude ajal perest eemal. Aga nüüd on kõik juba korras. Skype'sime perele mõlemad, tore oli vaadata kuidas te liha endale sisse vintsutate, ja üldse kuidagi hea on olla. Pole Jõulutunnet, aga samas selline rahulik . Homme magame täiega, ja ei tee eriti plaane, sest ikka suuur püha. Praegu aga uuesti PALJU ÕNNE JÕULUDEKS! :D