21.12

Nüüd me siis siin hostelis istume, sama punased nagu kaks grillkana, erna retk ilusti seljataga. Naljakas on see et me põlesime küll ära, aga päikest polnud. Võtsime vist täna jälle pilvealust:D mõnusad topi jälged on seljapeal mõlemal. Käsi on mul nagu poolalipp, pealt punane ja alt valge (vist on Poola :D ) Täna oli meil siis plaanitud matk Horseshoe bay'sse. Kuskil 15 km matkaks olime valmistunud. Niisiis hommikul pakkisime oma koti kokku: ujumisriided, saunalina, lõunasöök, tehnika ja tahtsime ka veepudelit võtta, aga kahjuks see jäi hosteli külmkappi, kuna meie kahe ajud kokku ka hommikul niipalju ei võta, et veepudel kaasa võtta , siis jahm, nii ta läks:D ostsime siis teepealt endale veevaru kaasa. Ja esimene punkt oli siis lagooni ääres ( panen pildi ka ülesse ), see oli suht linna keskel ja lagooni nimi sellisele veelombile panna on küll minuarust natukene liiast. Aga lagoon ta oli. Edasi viisid meie jalad aina Horseshoe bayle lähemale, punkt number kaks oli jälle kuskil veekoguääres. Nii, kui me siis lõpuks sinna kohale jõudsime, siis ruttu ujumisriided selga ja jooksuga helesinisesse vette! Vesi oli ikka soolane kui soolaheeringas. Päike küll ei paistnud, aga mõnus oli ikkagi. Veel oli meil plaanis helistada erinevatesse kohtadesse, et äkki on kuskil tööd saada. Aga kus sa sellega, kaks ei vastanud ja üks pani kohe toru selle küsimuse „kas teil tööd on?“ peale ära. Niiet see läks suht nirusti. Fraser islandi tuuri saame me siiski vist 27 ära teha, seda peab veel täna bookima . Peale helistamist tegime „väikese“ matka mäkke. Mäes pidi olema vaatluspunkt, oh te ei kujuta ette kui raske oli sinna kivisesse mäkke ronida :D aga hästi ilus ja lõpuks kui me kohale jõusime ,tekkis esimest korda austraalias oleku ajal – vau – efekt. Kui su all ikkagi helesinine vesi lainetab, palmid liiguvad tuule käes ja valged kivikaljud on ümber, no paneb ikka silma teistpidi käima küll . Aga ega sellega me matk ei lõppenud, ronisime üle teise kalju ja jõudsime uute Bay'sse, seal oli ka väga ilus. Kuigi oli raske, ronisime edasi, ja jõudsime uute vaatluspunkti. Arvake ära keda me seal kohtasime, teisi eestlasi! :D Kui mujal ei kohtu siis kivi otsas ikka näed oma liigikaaslasi. Aga sellega meie kivironimise teekond ka lõppes, Kodisime alla tagasi oma horseshoe baysse, käisime veel ujumas ja siis hakkasimegi tagasi hosteli kõmpima. Kuskil poolel teel hosteli, peatus üks auto meie juures ja pakkus küüti. Ford falconi sees istus vana lahke olemisega mees, natuke sai räägitud, siis ta viis meid ülesse Boweni mäkke, saime veel ilusat vaadet kaeda :D Alla minnes hakkas Gerda rääkima sellest „suurest mangost“ et kus see on ja et kas jala on raske sinna minna. Aga mees lahkesti viis meid sinna ka, Jala me poleks elusees sinna jaksanud minna, me oleks surnd olnud siis. Aga saimegi maailma suurima mango juures ka ära käia. Siis viis mees meid ilusti hosteli ukse ette, tõime talle tänutäheks gerda eesti pakist saadud ingli jõuluehte. Tõesti ilma selleta, oleks meil ikka päris palju bowenit nägemata jäänud. Lahkeid inimesi ikka leidub siin maamunapeal. Ja nüüd laenutasime hostelist filmi, ja varsti hakkamegi seda vaatama. Mingi austraalia oma on, gemma ward mängib ka seal ;)