31.12

Ja saabki sis tänase päevaga 2010 aasta läbi. Ütleme nii et päris hea aasta oli, vist isegi kõige parem, mis siiani olnud on :) Niiet loodame et uus tuleb veel parem kui eelmine. Mis me siis praegu teeme, istume arvutites, joome siidrit ja naudime ilusat päikeselist õhtut muusika saatel. Varsti peaks pessu minema, peo riided selga panema ja siis uut aastat vastu võtma minema. Aga selle kõigega on aega.. Täna oli väga mõnus päev. Isegi saime nautida seda austraalia ilusat ilma, randa ja kõike muud. Läksime kella 11 paiku rahvusparki jalutama, aga kuna see tee oli koguaeg ülesmäge, siis me ei viitsinud seal kaua jalutada. Edasi läksime shoppama. Tahtsime endale päikeseprille, no aga nagu ikka, seda mida tahad, ega seda nii lihtne leida pole. Leidisn siis endale ilusa kleidi, mis läheb õhtuks ilusti selga! Siis kaelakee :D Tõeline backpacker ikka:D Mitte et mul palju asju oleks, tassida on ikka hea ju :D Seda kuni järgmise tassimiseni kahjuks, aga ilus kleit oli. Tõesti! Siis lõpuks leidsime päikeseprillid ka, raske oli valida 10 vahel, aga lõpuks saime ikka mõlemad endale ilusad silmaklapid. Käime nüüd koguaeg nendega, täiesti harjumatu on, sest mõlemad pole eriti päikeseprillimehed, aga peab! Siis läksime randa, päevitasime, ujusime, päevitasime veel ja ujusime veel. VÄÄGA MÕNUS! Eriti kui mõtled et täna on 31 detsember:D Ja meie peeeezžzitame rannas. Edasi viisid meie jalad, toidupoodi, ostsime konservitoitu õhtuks, millest pool ma ära viskasin, sest polnud eriti minu maitse :D ja nüüd teemegi siis seda mida ma eelpool mainisin. Germoga rääkisin ka just, tal pidi väga hästi minema, tööd vist jätkub tegelikult ainult kuni järgmise nädalani. Aga VIST! Siis ta hakkab allapoole liikuma, vähemalt üritab, need üleujutused on põhuseks. JA tuleb vist meie juurde stanthorpesse alguses, kuna tema kürvitsa/arbuusi töö alustab alles veebruaris, vähemalt praegu öeldi nii. Niiet ta tuleb siis paariks nädalaks meie juurde, töötab seal nii kaua, ja siis läheb tagasi kõrvitsaid ja arbuuse korjama, selle sama tiimiga. Minuarust väga hea plaan. Mõelge, kui meil juba aasta 2011 külje ette keerab, on teil alles kell 2 päeval:D te veel jalutate padjanägudega toas ringi, otsite ruttu villased sokid jalga, ja vaate aknast õue ja kirute: Jälle peab seda lund minema lükkama! Ja alles siis turgatab pähe, et me võtame ilusti siin lühikeste riietega uut aastat vastu! Aga edu teile! Eks ma siis helistan teile kella 12 paiku ja soovin Head Uut! Niiet Ilusat Uut Aastat, et see tuleks parem kui kunagi varem!
PS! meil on juba uus aasta soovid antud;)

30.12

Nii jõudsime Noosasse, kell 5.55 pidi Hervey bay'st buss välja sõitma, aga kuna seal üleval on mingid üleujutused nagu te arvatavasti olete kuulnud, siis jäi buss hiljaks. Poolteist tundi oli tegelt ta graafikust maas. Noosasse jõudsime kuskil 11 -12 paiku, ja sealt saime bussiga Nomadsi hosteli, sama hosteli kett mis meil Hervey Bay's oli, saime 16 inimese toa. Arvake ära kas seal on konditsioneer. ÕIGE! Ei ole :D Panime oma kotid ruttu uksevahelt sisse, ja tegime sealt toast võimalikult kiiresti sääred, selline umbne tundus juba siis see, nüüd püüamegi võimalikult palju õues olla, et mitte tuppa minna. Läksime siis kohe randa, rand oli täiesti paksult inimesi täis, päike paistis ja nii ilusat ilma pole ammu näinud. Ujusime, siis käisime poodides. Igasugused firmapoed kolistasime läbi, nii palju ilusaid riideid. Oh tahaks neid kõiki, aga ei saaaaa! Hosteli tagasi tulles, avastasime et need samas 3 tüdrukut kes meiega Fraseri tripil koos olid, on ka siia hosteli tulnud. Austraalia on ikka väike. Nüüd õhtul käisime Gerdaga rannas, istusime niisama seal pimedas ja vaatasime majade tulesid kalju peal. Laine loksus, soe õhtu, tähed särasid. Nägin isegi Väikese Vankri ära. Homme on siis uus aasta pidu, me isegi ei tea mida me teeme. Oleme suhteliselt väsinud kõigest sellest trippimisest ja ega eriti tuju polegi, aga eks seda annab ka tekitada. Pesime täna veel riideid, kuna fraseri tripist olid nad ikka jõleda lõhnaga, riided mis on niisked ja pole saanud ära kuivada. UHDAAA! Proovige, pange pluus vette, ja siis toppige see umbsesse kotti paariks päevaks :D Mõnus! Õnneks nüüd on asi kontrolli all, riided puhtad ja kuivad. Et siis nautige viimast krooni päeva! Elagu Euro! :D

27.12-29.12

Nii, peaks vist Fraseri tripist natukene kirjutama. Aga tegelt ma olen päris väsinud ja praegu ületan ennast ja hakkan blogi kirjutama. See tundub lihtsalt nii raske . Alustagem siis I Päevaga:

27.12 Eelmine päev sadas nagu oavarrest ja õnneks täna oli ilusam ilm. Või vähemalt ei sadanud, pilves oli küll, aga parem ikka. Fraseri tripi esimeseks päevaks oli päris hea ilm hommikul. Laadisime end siis roosadesse 4-vedu LandRoveritesse ja esimene peatus oli supermarket, et tervele grupile toitu kaasa osta. 3 päeva toit ostetud, võisimegi startida Maailma suurima liivasaare poole. Et saarele saada, pidime võtma praami. Peaaegu nagu Harilaid, ühesõnaga kodu tunne tuli jälle praamiga sõites peale. Fraserile sõitisme poolt tundi, kui kohale jõudsime et osanud veel midagi arvata. Nagu tavaline austraalia ranna-äärne alake. Aga hakkasime siis edasi sõitma. Teed olid nagu sopahunnikud, niiet safarit saime täie raha eest ikka, igal pool olid augud, hüppasime ja loksusime seal autos nii et vähe pole. Varsti jõudisme vihmametsa, puud ja taimed läksid silmanähtavalt teistsuguseks. Palju suuremad, lopsakamad ja puud olid kõrgemad. Esimene peatus oli lake Wabbi, saime seal ujuda. Selles peatuses hakkas natuke vihma sadama. Järv oli ilus, selline roheline vesi, liivamägi selle kõrval, millest ülesse minnes avanes väga ilus vaade. Nagu oleks kuskil liivakõrbes. Järves ujusid kalad, kellega koos siis sulistatud seal sai. Nii siis läksime Eli Creek'i, seal oli selline pisike jõgi, mille voolu ära kasutades, inimesed sõitsid seal oma kummivärgendustega. Vesi oli ilus selge, aga külm. Siis järgmine oli lake Allom. Seal vist ujusid kilpkonnad, kui ma õigesti mäletan, mitte midagi erilist ei olnud. Vesi oli sama värvi nagu meie järvedes, ja asja tegi masendavaks veel see, et vihma hakkas jubedalt kallama. Nii meil oligi valida, mida me teha tahame, ettenähtud oli telkimine, aga samas kui sa peaad ikka ööläbi veeloigus magama, ega see eriti mugav pole. Ja teine variant oleks osta endale fraseril ööbimine, hostel oli olemas. Otsustasime tüdrukutega, et ühe öö võime ju telkides ära kannatada, kui tõesti vihma peaks sadama hakkama. Aga kui tõesti ikka asi väga hulluks läheb, siis teise öö oleme hostelis. Sest tegelikult ju kämpimine oli meile ette nähtud. Ega siis midagi, läksime kämpimispaika, seal on kohe eraldi kohad selleks tehtud, elektritraatidega on kämpimisala piiratud, et dingod sisse ei saaks. Panime telgid püsti, ja hakkasime sööma. Kõhud olid kõigil nii tühjad, et magu hakkas juba selgroole survet avaldama. Grillisime kotlete, vortse ja liha, tegime salatid. Ühesõnaga väga hea toit oli. Õhtul rääkisime tüdrukutega laua taga veel juttu, vihma vahest sadas, siis jäi jälle järgi, aga kui me hakkasime magama minema, sis tuli ikka selline padukas. Ja ütleme nii, et peale seda see enam järgi ei jäänud. Kõik need 3 päeva. Läksime siis gerdaga telki, mõlemad hoidisme väga keskele, sest teatavasti äärtest võid vesi sisse hakata tulema. JA eks ta nii läkski, tunni aja pärast tundsin kuidas mu magamiskott jalgadeotsast niiskeks tõmbub, siis 2 tunni pärast tundsin kuidas mu pähe vihma tilgub, selleks ajaks olin juba jalad pistnud koos magamiskotiga sinna telgi kotti. See kuhu telk pärast sisse pakitakse, et vähegi kuivaks jääda, aga ei aidanud seegi. Varsti tundsin jälle kuidas vesi sisse voolab. Vihma kallas koguaeg, ja ega muud midagi teha ei olnud, kui jalad magamiskotist välja võtta ja paljaste jalgadega seal veelombi sees magada. No ega minul magamisest eriti küll midagi välja ei tulnud, 9st kobisime telki ja kella 2st öösel polnud mina igatahes magada veel saanud. Gerda ütles et tema sai küll magada, no vedas tal! :D Ma pole harjunud vist eriti veelompides magama, aga eks iga asjaga harjub. :D See öö mööduski siis nii, et mõlemad olime piiritletud veejoaga, jalad olid veelompides ja riided oli kõik niisked. Lakkamatult mõtlesin mina oma digikale ja telefonile, mis ilusti kotis seisid, sest niiskus teeb nendele ju üks-null ära. Niiskuse kasuks muidugi :D

28.12 Kella kuuest oli äratus, ainult üks telk vist jäi hommikul kuivaks, või vähemalt tüdrukud ütlesid et nende telki küll vihma ei tulnud sisse. Ühes tüdrukud magasid autos, sest kui nad olid õhtul telki tahtnud minna, siis oli seal juba meetrine üleujutus olnud. Tänase magamise plaanid olid vist sellekskorraks tehtud, kõik tahtsid ikkagi hosteli minna, missest et majutuse peab veel maksma. Kõige parem oli see, et tänane päev oli lihtsalt KOHUTAV! Vihma sadas nii et jube, ma arvan et seda ei anna võrrelda isegi teie lumetorm Scarletiga, kui lume asemel oleks vihma. JA siis giid isegi ütles, et täna me vist enamuse ajast istume autos. Ega eriti ei tahtnudki välja minna, kui näed et mingit jama tuleb taevast alla, ja seda üüratus koguses. Selle kuulsa laevavraki juures tegime ka elukiirusel, ma arvan et nii kiiret käimist see giid polegi elu sees näinud. Jooksime vihma käes ruttu autost välja, gerda tegi minus, mina käppelt gerdast pilti ja ruttu sajaga tagasi autosse. TEHTUD!NÄHTUD! Siis käisime mingite liivamägede juures, jällegi joostes, ruttu pilt ja sajaga autosse. Ega me sellel päeval eriti rohkem ei käinudki kuskil, hakkasime vaikselt hosteli poole sõitma, ja siis tuli täpselt tõus! Edasi ei saanud, giid ütles et mingi 1-2 tundi peaks nüüd aega minema. Tegelikult oleks saanud, eks neid lolle leidus ka kes SOOLAvee seest oma miljoniliste Jeepidega läbi rammisid, muidugi enamusel läks see õnneks, ainuke halb asi on see, et soolavesi rikub ikka auto ilusti ära. Kaks autot aga jäid sinna tõusu sisse päris normaalselt kinni, usun et mootor on neil jeepidel tänaseks õhtsel. Kabiinis oli ka ma arvan et vett rohkem kui rubla eest, me lihtsalt vaatasime suu ammuli kui lollid ikka inimesed olla saavad. Peale 2 tunnist passimist läksime siis hosteli. Selline „orkaan“ oli ikka väljas, külm peale selle, saime 4se toa, number 9. Jooksuga tahtsime ruttu kuuma dušši võtta, ja läksime siis otsima oma tuba. Leidisme nr 9 toa, aga võti ei keera! Nii külm oli, märjad kui kassipojad istusime seal ukse taga. Lõpuks tuli välja et olime vales hostelis:D:D Leidsime lõpuks enda nr 9 toa, saime ilusti sooja dušhi all käidud, panime kõik oma riided kuivama, sest need olid ikka mõnusalt märjad. Siis sõime, mängisime tüdrukutega kaarte ja rääkisime niisama. Ja lõpuks läksime magama. Kuiv voodi oli lihtsalt nagu luks!

29.12 Ärkasime poole 8ksast vist, ja hommikune uudis oli see, et lake Mckenzie (ma ei tea kuidas seda kirjutatakse) juurde ei saa, vihm on sinna viiva tee ära uhtunud. Pettumus oli muidugi suur, aga no ilma vastu ei saa keegi. Vihma täna jälle sadas, küll mitte nii palju kui eile, aga ikkagi. Käisime mingise teise järve juures, mõtlesin et ma ei näegi fraseril helesinist vett, aga õnneks täna nägin! Ma olin nii super üli õnnelik. Vihma sadas, aga helesinine vesi oli ikka ilusti näha. Tegime seal vihmast hoolimata pilte, osad ujusid, ja tore oli. Siis käisime Central Stationis, mis oli kunagi nagu mingi „keskpunkt“ fraseril, sealt veeti puid välja. Olime seal ilusasti paar tundi, jalutasime mingisel matkarajal ja varsti oligi kell nii palju et hakka praamipeale minema. Tagasi hosteli jõudsime 5 paiku. Kuna me broneerisime oma ühe öö hostelis juba ennem fraserit ära, siis mõtlesime et saame kohe minna oma tuppa. Aga kus sa sellega, receptionist öeldi meile, et teie nimedele pole midagi broneeeritud, ja vähe sellest, makstud pole te ka, sest arvuti ei näita seda. Me saime Gerdaga nii vihaseks et me lausa värisesime vihast. Meil oli raha makstud ja nad lihtsalt ütlevad et ei ole! Siis hakkasid jäurama, et kellele te raha maksite, nimetasid seal oma tööliste nimesid. No Hallo! Kas mul on nende receptionistide nimed peas, kes milline on, ühe päevaga?! Tere mõistus! Ühesõnaga, öeldi et keegi nende töölistest ei teeks nii, et meil on raha makstud ja nad seda arvuti ei pane. Ma olin kindel et nüüd saame küll lüpsta, aga õnneks siis leidis üks tüdruk selle broneeringu ülesse. Gerda oli pandud perekonnanimeks, ja Heinma siis eesnimeks, saime oma toa kätte, ise vihast värisedes. Nüüd istume bussis ja sõidame Noosa poole. Noosa hosteli broneerimisega oli ka raskusi, sest kõik olid täis, aga nüüd vist siiski saime. 4 tunni pärast peaks õnnelikult noosas olema, hea et me allapoole tripime, sest üleval on vist teed üleujutuse tõttu kinni:S

Jõudsime Fraserilt ilusti tagasi, homme 5.55 läheb buss Noosasse. Ja mul on plaan et ma bussis kirjutan Fraserist pikemalt, sest praegu küll ei jaksa.

26.12

Nii minu pere rahvas vist tänase öö seiklustest teab, aga siis teistele. Kuna teil on teatavasti päev kui meil öö, siis pidin ma kella 12st, öösel siis, skype vahendusel saama osa ka natuke kodusest jõuluõhtust. Nagu ikka tõeline sööming käis, laual oli nii palju toitu, mida meie silmad nende 3 kuuga kokku ka pole näinud. Aga noh, mis see siis nahka pista on trobikonnal Paatide suguvõsal. Kõiki suutäisi ma skype vahendusel ka üle ei jõudnud lugeda, aga usun, et laud jäi päris vaeseks, peale söömingut. Nii, tegelikult päris hea oli skype vahendusel rääkida, täitsa kodus tundsin end, mis sest et „ma“ istusin pliidi kohal oleva õhupuhasti peal, et ikka tervet laudkonda näha. Korraks nagu olin üks nende seast :) Ja siis, rääkisime niisma, või noh, mina pigem kuulasin, mida nemad räägivad ning äkki silmanurgast näen lahtist leeki. Ütlesin ruttu head aega , sest meil midagi põleb, ja panin lidudes üle välja hosteli majade poole. Alguses plätudega, varbavahedega, aga kuna mul olid sokid ka veel jalas, siis oli nendega ikka väga halb joosta. Viskasin need jooksu pealt jalast, kuskile muru platsi peale, ja lasin sokkis edasi. Kusjuures vihma sadas, igalpool olid veeloigud. Aga ega see jooksmist siis ei takista. Kui lähedale jõudsin, siis nägin et konditsioneer maja küljes on põlema läinud, ei osanud midagi alguses teha. Jooskin ruttu et gerda ülesse äratada, koputasin ukse taga, või noh rammisin siis. Siis märkasin,et ups, vale uks, see on 309, meie tuba oli 308. Jooksin teise ukse taha, rammisin seal, kuni Gerda tuli unisena välja. Jooksime siis tule juurde, käskisin gerdal inimesed toast välja koputada, sest suitsu oli ma arvan juba väga palju toas. Ise jooksin otsima kas kuskil on inimesi. Aga kes see kell 1 öösel ikka niiväga väljas on. Õnneks basseinis mingi paarike tegi romantikat vist, aga ma segasin neid, öeldes,et seal on tuli! Et tulge ruttu, ma ei oska midagi teha ! Nad ei jaganud alguses vist üldse matsu, aga varsti naine ütles, et JAH Me kohe tuleme sulle appi. Ära muretse :D! Ise jooksin Gerda juurde tagasi. Kaks tüdrukut olid edukalt toast välja saadud, suitsu tuli toast väga palju, ja alles nüüd läks tuletõrje alarm tööle, ikka väga hilja. Inimesed oleks ammu juba vingumürgituse seal sees saanud. Inimesed olid väljas, ja siis tuli see tüdruk basseinist, joostes, voolik käes. Ja hakkas konditsioneerist välja tulevat leeki kustutama, mis oli selleks ajaks juba päris suureks paisunud. Meie gerdaga vaatasime üksteisele otsa, et kas veega tohib ka kustutada, elektri löögi vms või saada ju. Aga õnneks leek kustus, ja midagi ei juhtunud. See tüdruk ise sai väikse vingumürgituse kui ta tuld seest ruumist kustutama läks. Niiet tema poiss tiris ta toast välja, kuna ta jalgu enam alla ei võtnud. Aga ka tema toibus natukese aja pärast puhtas õhus. Vihma kallas ojadena, inimesed olid enamus oma tubadest välja tulnud, aga õnnelikult läks see õnnetus. Mina läksin skypesin perele uuesti, ja vaatasin veelkord kuidas nad oma rahulikku jõulusööki söövad, samal ajal kui teisel pool maakera selline action käib. Siis, pool tundi hiljem ehk, jõudis ka tuletõrje kohale. Inimesed seisid ikka väljas. Aga mul oli hea asukoht skype'seks, nägin kogu hostelit ilusti, ja see kus tuli alguse sai, jäi täpselt minust üle õue. Hea oli, et just täna otsustasin kaua üleval olla, vahepea küll mõtlesin et lähen magama ära, et enam ei viitsi oodata millal eestis õhtu hakkab. Aga siiski, jäin ülesse. Ja õnneks, see õnnetus oleks võinud palju kurvemalt lõppeda. Nüüd vaatad neid konditsioneere, siin hostelis on nad isegi tasemel, aga need mis deltas olid, need ikka igatepidi krigisesid ja rägisesid. Aga õnnetus võib juhtuda kus iganes.. niiet. See oli siis tänasest ööst. Aga täna:

Ärkasime ülesse, või noh mina, gerda oli juba ammu üleval. Ja vihma sadas nagu oavarrest, ja nii terve päev! Mingeid plaane teha ei saanud, sest mida sa vihmaga ikka siis kekutad. Printisime bussipiletid receptionist välja, istusime hostelis, kuulasime muusikat, ja lõpuks tegime endale jõulukingi! Teate millise?! Kõige parema mis üldse olla saab. PILETID EESTISSE! Nüüd on nad meil olemas, ja nüüd me teame millal meie kepsud uuesti kodumaad puudutavad. Usun et uudishimu on tappev. Venitan siis veel.. See ei toimu küll nii vara kui ma algselt plaanisin, aga ongi parem, see aeg siin lähen niigi kiiresti. Kuna läbi londoni oleks tulnud reis peaaegu 20 000.- siis ilmselgelt on seda liiga palju. Pidime teise plaani välja mõtlema, ja selleks on PARIIS. Ja nüüd ongi nii, tuleme austraaliast ära, läheme malaysiasse, oleme seal 10 päeva, siis sõidame Pariisi, oleme seal 5 päeva ja siis läbi riia eestisse, tallinna Lennart Meri lennujaama. Siis praamipeale, ja lõpuks Koju. Esimese asjana viskan selle suure backpackeri koti nurka ja vaatan seda, ning mõtlen , enam kunagi ei pea ma seda tassima. Arvatavasti :D Siis riided panen ilusti kappi! Enam ei hoia kuskil kotis, sest sealt ei leia kunagi midagi ülesse, alati on vaja kõige alumist riidehilpu ja selleks tuleb kõik riided jälle välja tõsta. Oota, mida ma siin nüüd unistan. See toimub ju alles 5 kuu pärast. Niiet pool aega on meil juba siis praktiliselt oldud. Aga siis kuupäevast. Kümnes mai lahkume austraaliast melbourni lennujaamas. Siis oleme malaysias kümme päeva, tsillime ja raiskame seal tsipake raha. Siis üheksateist mai lendame Pariisi. Oh kui hea! :D oleme Pariisis 5 päeva ja Üllatus Üllatus! 25 mai oleme eestis. Et siis lennujaamas olete kõik oodatud. Kell pool kaheksa õhtul peaksime kõikide oodatuste kohaselt ametlikult eestis olema. Issand kui hea on mõelda et piletid on olemas! Nii, mis siis veel täna. Käisime Fraser islandi infotuuril, kuna homme ja järgmised 2 päeva veedame me maailma suurimal liivasaarel. Arvatavasti vihma küll sajab, aga ilus saab see olema niigunii. MA arvan, niiet alles 29ndal kuulete te meis uuesti. Pakime asju fraserile ja söön känguruliha. Saupläu, et siis 25.05 näeme! :)

25.12

Ja meil saavadki õnneks peaaegu jõulud läbi. Õnneks sellepärast, et ei pea enam niipalju pere peale mõtlema, ja õnneks sellepärast et jõulude ajal eemal olla on ikka väga vastik! Aga noh, ega see et meil need läbi saavad ei tähenda kaugeltki seda et teil sama seis on. Oh ei, teil alles hakkavad need Jõulud. Nüüd passingi poolteist tundi veel üleval, et perele skype'da, ja üldse kõiki sugulasi korrakski näha. Usun et väga hea on kasvõi video teel teie Jõulusekeldustesse sukelduda. Aga praegu tulime nende tüdrukute juurest, kes meiega Ayris ka olid. Mängisime kaarte, tavalisi ja UNOT. Päris mõnus õhtupoolik oli. Selline rahulik, nagu jõuluõhtu peabki olema. Aga seda ei anna kaugeltki võrrelda koduse olemisega. Täna, nagu lubatud, ei teinudki midagi, olime arvutites, käisime niisama ringi, aga midagi erilist ei toimunud. Sest meie ju puhkame, mida me ikka puhkamise ajal tegema peaks?! Mitte midagi. Nii aga ma loodan kodused et teil siis on tore Jõuluõhtu, nautige seda minu eest ka! Sööge minu eest ka! Kallistage Jõuluvana minu eest ka! Ja üldse, teadke et need kaks päeva ma olen ainult mõelnud teile, kuidas teil seal kodus Jõulud on ja mida te teete. Koguaeg elan kaasa, ja mõtlen, et oi kuidas tahaks seal praegu olla. Kuidagi selline soe tunne tekib kodu peale Jõulude ajal mõeldes, kui ainult see meie konditsioneer nii külma ei puhuks, tekiks kindlasti soojem tunne. Mõtetes oled ikka alti kodus.... Aga ikkagi, maailma parimad jõulud saavad olla ainult kodus ja koos kõige kallimatega! Meie Gerdaga võime siin konditsioneeriga, jõulumütsidega ja topelt portsu nuudlitega üritada Jõulutunnet tekitada, aga ikkagi mõlemale on väga tähtis PERE jõulude ajal. Ilma selleta pole miski õige. Siis on minu Jõulud korda läinud, kui te kasvõi ükskord söögilauas, või ükskõik kus, mõtlete kasvõi korra minu peale . Natuke egoistlik, aga mulle see meeldiks :) see oleks minu parim Jõulukink ! Toredaid Jõule !

24.12

HÄID JÕULE KALLIKESED! Kui ma ei teaks, et täna 24 detsember on, siis ma kohe kindlasti teile häid Jõule ei sooviks. Aga teate, ma tahan et te vähegi aimu saaksite, mis olukord meil siin Jõulude ajal on, siis peaksite selle ära kuulama, või vähemalt refrääni: http://www.youtube.com/watch?v=orsKwDFZO1Q see on täpselt meie olukorda kirjeldav :D

Nii, aga siis kuna me eile ei viitsinud jooksma minna, või õigemini magasime jooksmise aja maha, sest kui me tahtsime minna oli juba pime, siis karistuseks pidime minema täna hommikul. Ja hommiku all ma mõtlen ikka varahommikut. Et siis kell 6ks äratama ja poole 7st jooksma. Ja nii oligi, hommikul unistena panime jooksudressid selga ja kohe liivaranda paljajalu jooksma. Jooksime seal siis vaikuses, kuni mul turgatas: „Issand, Gerda, täna on ju Jõulud! „ Soovisime siis jooksupealt kallistades üksteisele Häid Jõule, ise laginal naerdes. Ja nii need Jõulud siis meie maile ka jõudsid. Joosta oli hea, mööda rannajoont, liivarada on lõpmatu pikk, ja sina ainult jooksed. Tegime 40minutilise trenni, siis väsitasime veel end ranna ääres olevate „trenažööride“ peal . Kuna selline joogijanu tekkis, läksime otse poodi endale vett ostma. Tulime välja, suurema janu saime kustutatud ja siis ma vaatan, miks mu pudelist niimoodi vett välja tilgub?! Gerda ütles, et kuna külmkapis oli pudel nii külm ja nüüd on väljas soe, et normaalne. Okei, jalutasime siis edasi, siis vaatasin et see ikka õige asi ei ole, mu kõik riided olid vett juba täis tilkunud:D Ja avastasin pudeli seest pika haava, kust siis vett välja tuli. Ega siis midagi, tahtsime austraalia klienditeenindust ka esimene kord ära proovida. Läksime poodi tagasi, ja ütlesin et mu pudelis on auk (ise mõtlesin, et raudselt ütleb, et mina tegin selle, ja pealegi pool vett olin pudelist juba ära joonud). Naine vabandas, ja käskis mul uue pudeli võtta, ise muretsedes et ega ma väga märjaks ei saanud. Mul mingit tsekki ega midagi sellist tõestust ka poleks olnud, kui ta oleks midagi vastu öelnud. Aga ei midagi, nagu olek see loogiline. Jalutasime siis poest uue täis pudeliga välja, ja no ikkagi Jõulud ju ! Edasi läksime magama :D Või noh üritasime, vahepeal käis meil koristaja toas, ja siis veel üks äraeksinud inimene käis uksetaga. Aga ikkagi, meie üritasime natuke magada. Magades oli mul nii külm, värisesin teki all, panin veel magamiskoti ka peale, aga ikka oli külm. Samas, ei tahtnud soojema peale ka konditsioneeri panna, sest meil ju Jõulud. Jõulude ajal peabki külm olema, nii ma mõtlesingi et keeraks konditsioneeri täiesti põhja, et vähegi Jõulutunnet tekitada. :D Kell 11 oli meil uus äratus, käisime veel poes, Jõulusöögi laadungit täiendamas: Juust, nuudlid, tomatid. Ja siis saime kokku kahe tüdrukuga, kellega me olime koos Deltas. Rääkisime mingi tund niisama juttu ja siis kutsusid nad meid endaga poodi, neil on auto, ja kesklinn on siit suhteliselt kaugel, niiet miks ka mitte. Läksime siis nende autoga veel toidupoodi, täiendasime seal veelgi oma Jõululõunat: kanamingidvärgendused, küüslaugusai, plastiknõud, TimTam'sid, Greip, Õunad, Pirnõunad. Ja see oligi vist kõik. Nii edasi siis oli kell juba nii kaugel, et oligi aeg meie Pühalikuks Jõulusöömaajaks. Mis meil siis oli: Nuudlid, tomatid, Juust, Kanamingidvärgendused, 2 juustukooki, küüslaugusai ja piima . Hakkasime kokkama. Mõlemale oli ette nähtud kaks nuudlipakki, nii, tegin ühe portsu valmis ja kui hakkasin teist tegema, tuli nuudlipaki seest välja üllatus. Õigemini päris mitu. Nuudlid olid sellised nätsked ja seal sees kodisid mingised elukad, väikesed putukad . Oh mul on siiamaani see pilt silme ees. Gerda pani siis uuesti sinna samasse poodi turpsiga, et uut nuudlipakki küsida:D Ega seegi mingi probleem ei olnud, varsti oli ta ligumärjana aga õnnelikuna, nuudlipakk käes, uuesti köögis ja tegime süüa edasi. Pärast mõtlesime, et oleks võinud poemüüale öelda, et me ostsime kanamaitselisi nuudleid, aga sees oli looma omad. Et midagi on vist nende maitsetega sassi läinud. Aga noh, eks alati oled sa pärast targem. Söök valmis, oli aega laud katta. Nuudliports oli küll hirmuäratavalt suur, aga siiski Jõulud ju. Kui olime nuudlitega lõpetanud, ega midagi enam eriti kõhtu sisse ei andunud pressida, vaatsime neid kahte juustukooki, üks läks kohe otsemat teed pidi külmkappi tagasi, ja teisest sõime mõlemad 2 tükki, ja ülejäänud seisab ilusti külmakapis. Küüslaugu saiast sõime ära kaks viilu, põhimõttliselt terve sai jäi järgi :D Aga süda oli lihtsalt, vähemalt minul, nii paha, et ülesöömine toimus ikka täie raha eest. Ja siis ma mõtlesingi, et mis vahet sel on, teie vintsutate seal sealiha, hapukapsas, verivorste jne jne sisse, niiet pärast süda on paha. Meie tegime siin seda ainult 2 nuudlipakiga, ja täpselt sama seis. Süda on väga paha:D Niiet miks raisata raha, kui saab ka odavamalt. Niiet ma loodan et see aasta siis on teil laual ainult nuuudlipakid. Ausalt, täpselt sama tunde tekitab, nuudlitest võib end ka üle süüa. Järgmine missioon on Kirik! Ei tea kui kaugel täpselt see on, mida see endast kujutab, mida me selga peame panema, kaua see kestab. Mitte midagi ei tea, aga igatahes me sinna läheme, veeredes, peale seda nuudlisöömist.

Nii kirikus on käidud, aga see oli ka omaette seiklus, alustan siis. No panime endale pikad viisakas püksid jalga, sest naljakas on ikka kirikusse mingite lühikeste riietega ilmuda. Ja hakkasime siis minema, algselt oli plaanitud kristlik kirik, teenistus pidi hakkama 6.30 pm ja selle kirkikuni meie hostelist oli umbes 2 km. Ja meie olime ju teatavasti jalamehed. Hakkasime siis ilusti kõmpima, jõudsime 40 minutit varem kohale, aga samas taipasime, sellel hoonel ei ole mitte midagi kirikuga ühist. Täielik kuur, ja pealegi ukse peal oli silt et SULETUD! Väikese pettumuse osaliseks saanutena, ei tahtnud veel ikkagi alla anda. Sest meil oli ikkagi kindel plaan ju täna kirkus ära käia. Aga mõtlesime, et lähme vaatame seda anglikaani kiriku siis ka ära, et äkki läheme homme siis sinna, kui täna ei saa. Kuna me täpselt ei teadnud kus see asub, hakkasime siltide järgi minema. Mõtlesime juba et oleme valesti läinud, aga õnneks just siis paistis mäe tagant valge maja mille katusel oli rist! Umbes 3 km läbisime, et selle kirikuni jõuda, aga See hoone meenutas ikka rohkem juba kirikut, aga samas meie omadega seda võrrelda siiski ei saa. Ja teate mis kõige parem oli, teenistus hakkas kell 7 ja me jõudsime täpselt kohale. Võtsime kohad sisse, ja lõppkokkuvõttes ma võin öelda, et mulle väga meeldis! Kohe väga, ja ma olen õnnelik et me saime seal ära käia. Just 24ndal, kuigi see jõulutunnet väga ei tekitanud, aga kuidagi rahu tekkis küll. Saime seal jõululaule laulda, ekraani pealt näidati sõnu ja üldse kogu teenistus käis projektori kaudu. Siis käisime armulauas, kus anti meile leiva laast ja veinilonks. Pole kunagi seda ennem teinud, ja jälle üks uus kogemus. Aga vot selles kirikus tekkis ikka tõeline koduigatsus. Mitte ainult minul, Gerdaga mõlemad lihtsalt niimoodi nutsime, eriti veel jõululaulude ajal. Pühiksime pisaraid, et mitte teised ei näeks, sest sellises kirikus tavaliselt ei nuteta, pigem on ikka asi rõõmus. Aga me ei suutnud, kodused tulid mulle kõik meelde ja nüüd ma sain aru, et Jõulud tuleb veeta perega. Ükskõik kus sa parasjagu oled, Jõuludeks tuleb tulla koju! Ennem oli küll ükskõik, ennem austraaliasse tulekut, mõtlesid et mis see ära siis ei ole. Ühed Jõulud austraalias, no elad üle küll, aga kõik see on ikka nii vale. Ja, nüüd ma võin teile öelda, tahaksJõuluks koju! Tahaks kodus perega Jõulute ajal ühe laua taga süüa, tahaks kõikige sugulastega 25 koos olla, koos jõuluvana vastu võtta ja siis koos veelkord süüa, nagu Eesti Jõuludel ikka tavaks! Nii, aga ma lähen siiski oma jutuga edasi, kui see läbi sai, siis oli väljas juba pime ja vihma sadas. Aga meil oli Gerdaga savi, meil oli lihtsalt nii hea tunne peale seda kirikus käimist , et tulgu või veeuputus, me oleks ikka võinud jala hosteli jalutada. Aga siiski, tulid meie selja tagant üks naine ja mees ja pakkusid küüti. Küsisid kuhu te lähete, et nad võivad meid ära visata. No kas te olete midagi paremat kuulnud! Saime autoga hosteli, hästi toredad inimesed olid, küsisid kus me pärit oleme jne. Ja tundsid meile muidugi kaasa, et me oleme Jõulude ajal perest eemal. Aga nüüd on kõik juba korras. Skype'sime perele mõlemad, tore oli vaadata kuidas te liha endale sisse vintsutate, ja üldse kuidagi hea on olla. Pole Jõulutunnet, aga samas selline rahulik . Homme magame täiega, ja ei tee eriti plaane, sest ikka suuur püha. Praegu aga uuesti PALJU ÕNNE JÕULUDEKS! :D

23.12

Jõudisme täna siis ilusti kella 6st Hervey Baysse, hosteli buss oli meil bussijaamas vastus, õnneks! Ma ei kujuta ette kui kaugele me nende kottidega oleks jõudnud, sest ikka päris pikk maa oli hostelini. Aga meil vedas. Hosteli jõudes öeldi meile, et reception tehakse lahti alles kella 7st, niiet tund peate niisama ootama, õnneks saime olla telekaruumis, kus olid diivanid ja sai seal niisama lebotada. Kella 7st läksime siis receptioni, aga tuli välja et peame 10st uuesti tagasi tulema, sest inimesed pole check outi nii vara veel teinud, ja toad on täis. Ega siis midagi, tagasi teleka ruumi, panime külje maha, ja tegime väikese uinaku siis. Nägin isegi und, nägin kuidas ma mingisest oksarägast läbi läksin, ja need torkisid mind, aga tegelikult tuli välja et see oli hoopis gerda, kes püüdis mind ülesse äratada :D Nii edasi, läksime siis tegime lõpuks selle check in'i ära, ja saime endale toa: 308 on nüüd meie, või vähemalt alguses oli, nüüd on siin juba 2 saksa tüdrukut ka. Aga põhimõtteliselt terve päev oli tuba meie valduses. Tuba on normaalne, väga korralik, ja jällegi konditsioneer on olemas! Kardinad on kodused, sest nendel on augud sees, ma ei tea miks need üldse siin ripuvad, aga vist värvi pärast. Oleks loogiline. Aa, ja esimese asjana mis me siin märkasime, mille eest see hostel saab ühe plussi kirja, on see, et viisakalt öeldes siis tualettpaber ei ole nagu mingi lumehelves, nagu teistes hostelites, mis lihtsalt laguneb käte vahel ära :D ikka tunnetad tugevust :D:D Aga see selleks, käisime siis shoppamas, vaatasime mis siin siis toimub ka. Kahjuks on aga hervey bay väga laiali valgunud, niiet põhitänavale me ei olegi jõudnud, sest sinna on vist väga pikk maa. Käisime rannas, väga ilus pikk liiva rand on siin, kohe meie hosteli lähedal. Nüüd õhtul lähemegi sinna jooksma, paljajalu! Siis tegime väikese sliibi veel hostelis, tegelikult ennem seda tahtsime näha kus need kirikud siin on. Vaatasime natuke netist, küsisime receptionist, aga need seal ei teadnud midagi, hea et nad üldse teadsid mis asi see kirik on. Homme me vist läheme anglikaani kirikusse, sest see oli ainuke mille me enamvähem ülesse leidsime:D ei tea mis reeglid ja tavad selles kirikus küll on, aga loodame et suhteliselt normaalsed. Kusjuures siin on täielik Gospeli kirik ka, aga me ei leia seda ülesse. Nii siis nüüd käisime söömas, meil saab 3 dollari eest õhtusöögi muideks. Aga varsti lähemegi randa jooksma, ostsime jõulusöögi ka ära :D Väga tore oli seda küll teha, igatahes homme vist teeme mingise koogi, meil on koogipulber, aga sinna on vaja lisada veel mune ja piima :D Midagi rasket ei tohiks vist olla. Siis on meil kaks juustukooki, Külmutatud :D Mitte ise tehtud..:D:D Ja siis on meil veini, mida me vist juua ei tohigi siin. Jap, praktiliselt sellest me jõulutoit koosnebki. Põhiroaks võib olla tulevad kiirnuudlid , aga seda me veel vaatame, kuidas viitsime jamada. Neid on ikka väga raske muidu teha :D ja mis ma veel tahtsin öelda, tegime endale ise jalaketid. Ostsime ühest poes nöörijupikese, ja erinevate randade pealt oleme korjanud teokarpe, aukudega. Niiet nüüd meil mõlemal on jalaümber kõlisevad teokarbid :D Homme on Jõulud! Ei usu eriti ...:D Fraser islandile läheme 27ndal ja oleme 3 päeva.

22.12

(olen mina ikka geenius, kirjutasin blogi valmis, aga ülesse ei ole pannud:D )Sõidame praegu bussis, ja oleme Hervey bay poole teel. Täna siis ärksime Bowenis üheksa paiku ülesse, tegime hostelis check out'i ära , õnneks saime oma kompsud sinna jätta niikauaks kuni buss läheb, ja läksime linnapeale. Poode oli vähe, niiet shopata ei saanud, läksime siis mereäärde. Jalutasime niisama, vaatasime kuidas skatepark'is poisid rulatavad ja ootasime et kell edasi liiguks. Kuna bussini oli veel ikka väga palju aega, jalutasime põhimõtteliselt linna teise otsa woolworthi, ostsime jäätist ja juua bussipeale. Selle ajaga kui me woolworthi ja tagas jalutasime põlesime me uuesti ära, eilse põletuse peale põletasime me veel ühe põletuse :D Mõlemad oleme roosad ja valutame :D Oh milline piinapink oli ikka seda backpackeri kotti seljas tassida, kui su selg on nii tundlik nagu keegi oleks liivapaberiga selle peal nühkinud. Kaelast ma üldse ei räägi. Aga tegime veel ennem bussipeale minekut lõunasöögi, ja siis vaatasime telekat. Lõpuks liikusime bussijaama poole, oma raskete kottidega, ja valusate nahkadega. Nüüd me siis siin istume, bussis , läpakad on lahti, õues on juba pime ja sõidame Hervey Baysse.

21.12

Nüüd me siis siin hostelis istume, sama punased nagu kaks grillkana, erna retk ilusti seljataga. Naljakas on see et me põlesime küll ära, aga päikest polnud. Võtsime vist täna jälle pilvealust:D mõnusad topi jälged on seljapeal mõlemal. Käsi on mul nagu poolalipp, pealt punane ja alt valge (vist on Poola :D ) Täna oli meil siis plaanitud matk Horseshoe bay'sse. Kuskil 15 km matkaks olime valmistunud. Niisiis hommikul pakkisime oma koti kokku: ujumisriided, saunalina, lõunasöök, tehnika ja tahtsime ka veepudelit võtta, aga kahjuks see jäi hosteli külmkappi, kuna meie kahe ajud kokku ka hommikul niipalju ei võta, et veepudel kaasa võtta , siis jahm, nii ta läks:D ostsime siis teepealt endale veevaru kaasa. Ja esimene punkt oli siis lagooni ääres ( panen pildi ka ülesse ), see oli suht linna keskel ja lagooni nimi sellisele veelombile panna on küll minuarust natukene liiast. Aga lagoon ta oli. Edasi viisid meie jalad aina Horseshoe bayle lähemale, punkt number kaks oli jälle kuskil veekoguääres. Nii, kui me siis lõpuks sinna kohale jõudsime, siis ruttu ujumisriided selga ja jooksuga helesinisesse vette! Vesi oli ikka soolane kui soolaheeringas. Päike küll ei paistnud, aga mõnus oli ikkagi. Veel oli meil plaanis helistada erinevatesse kohtadesse, et äkki on kuskil tööd saada. Aga kus sa sellega, kaks ei vastanud ja üks pani kohe toru selle küsimuse „kas teil tööd on?“ peale ära. Niiet see läks suht nirusti. Fraser islandi tuuri saame me siiski vist 27 ära teha, seda peab veel täna bookima . Peale helistamist tegime „väikese“ matka mäkke. Mäes pidi olema vaatluspunkt, oh te ei kujuta ette kui raske oli sinna kivisesse mäkke ronida :D aga hästi ilus ja lõpuks kui me kohale jõusime ,tekkis esimest korda austraalias oleku ajal – vau – efekt. Kui su all ikkagi helesinine vesi lainetab, palmid liiguvad tuule käes ja valged kivikaljud on ümber, no paneb ikka silma teistpidi käima küll . Aga ega sellega me matk ei lõppenud, ronisime üle teise kalju ja jõudsime uute Bay'sse, seal oli ka väga ilus. Kuigi oli raske, ronisime edasi, ja jõudsime uute vaatluspunkti. Arvake ära keda me seal kohtasime, teisi eestlasi! :D Kui mujal ei kohtu siis kivi otsas ikka näed oma liigikaaslasi. Aga sellega meie kivironimise teekond ka lõppes, Kodisime alla tagasi oma horseshoe baysse, käisime veel ujumas ja siis hakkasimegi tagasi hosteli kõmpima. Kuskil poolel teel hosteli, peatus üks auto meie juures ja pakkus küüti. Ford falconi sees istus vana lahke olemisega mees, natuke sai räägitud, siis ta viis meid ülesse Boweni mäkke, saime veel ilusat vaadet kaeda :D Alla minnes hakkas Gerda rääkima sellest „suurest mangost“ et kus see on ja et kas jala on raske sinna minna. Aga mees lahkesti viis meid sinna ka, Jala me poleks elusees sinna jaksanud minna, me oleks surnd olnud siis. Aga saimegi maailma suurima mango juures ka ära käia. Siis viis mees meid ilusti hosteli ukse ette, tõime talle tänutäheks gerda eesti pakist saadud ingli jõuluehte. Tõesti ilma selleta, oleks meil ikka päris palju bowenit nägemata jäänud. Lahkeid inimesi ikka leidub siin maamunapeal. Ja nüüd laenutasime hostelist filmi, ja varsti hakkamegi seda vaatama. Mingi austraalia oma on, gemma ward mängib ka seal ;)

20.12 jätk :D

Appikene, unustasin päeva naljakama seiga kirjutama. Ühesõnaga läksime siis meie Gerdaga dushi alla, ilusti kõrvalkabiinidesse, jutustame seal, pesime ilusti end puhtaks, kuni ühekorraga tuli läks kustu:D Mõlemad seebised ukerdasime seal dushikabiinis. Mina ütlesin kohe et ma ei saa siit välja, mul need juukselõksud on ukseluku peal, shampoon ja dushigeel peaksid kuskil mu jalgade ees olema. Siis gerda, ta oli lülitile lähemal ka, läks lihtsalt porgandina ja pani tule uuesti põlema:D Mõlemad niimoodi krampides lihtsalt. Täiesti kottpime oli:D Aga haige süsteem, tuli läheb teatud aja tagant ise kustu !

20.12

Nonii, eilne lõpuõhtu läks hästi, sõime arbuusi ja melonit. Riputasin eesti lipu ülesse deltasse, see ripub nüüd uhkelt Jaapani lipu kõrval ja on kõikidest kõige ilusam. Triikisin seda veel ennem üleriputamistseremooniat (kus kohal olin ainult mina:D ) ja saigi teine valmis. Siis tegime veel paar pilti delta logo taustal, tahtsime head hüppe pilti, aga kui üks oli õhus, siis teised kaks kahjuks alles hakkasid hüppama. Niiet sellega me ka päris hästi hakkama ei saanud. Hommikul läks Germo tööle, teda me siis enam kuskil 2 nädalalt ei näe. Meie veel pakkisime kohvreid, tegime check out'i ära. Pakkisime omad toidud sisse ja olimegi valmis minema, aga kell oli kahjuks veel liiga vähe. Niisiis läksime linnapeale, Veel viimast korda. Ostsin endale suure koti, enam ei tohiks seda muret olla et asjad kuskile ei mahu, aga ainult see mure on nüüd, et tassida ei jaksa. Aga kui kell sai kaks ja me pidime need SUURED backpackeri seljakotid selga vinnama. Oh õudust! Ma ei mäletanudki enam kui jube raske see oli. Uksest ma ka välja ei mahtunud selle kotida, kuidagi pressides sain, Ja siis kui ma juba väljas olin toast avastasin, et colesi kott on veel toas. Uuesti pressisin end tuppa ja siis pressisin end uuesti välja:D Mõlemad Gerdaga olime suht krampides, sest nii raske oli, aga minema peab. Edasi siis läksime bussipeale. Kohe palju parem oli, rahvast polnud palju ja sai korralikult lebotada bussis. Sõit kestis kuskil poolteist tundi ja Bowenis me olimegi. Issand, te ei tea kuidas me Ayri taga igatseme:D Kuigi bowen on suht Ayr'i sarnane, aga oma „kodu“ on ikka armsam. Hakkasime siis hosteleid läbi kammima. Teate, me olime lihtsalt kaltsmärjad kui me hostelites käisime. Näost jooksid Niagara joad alla, ja niii õudsalt raske oli. Siis tekkis küsimus, miks inimene pea oma elu raskeks tegema, ostab riideid, ja tassib need lihtsalt, hing paelaga kaelas, kaasas. Aga samas maha ka ei jäta! Niii, esimeses hostelis oli 40 dollarit öö, niiet jääb ära. Lonkisime läbimärgadena teise hosteli, aga avastasime et see on end täiesti kinni pannud, ei töötagi enam. Seljad haiged, õlad kanged, pidime selle 3nda hosteli ka ülesse otsima, ainuke hull asi oli see et see oli teistest ikka väga kaugel, ja meie energia oli juba miinustes. Gerda jättis siis omad kotid minu valvata, ja läks üksi sinna kolmandasse hosteli. Mina istusin tänava peal, hunnik kotte kõrval , nagu mingi ...ma ei oskagi õiget sõna leida. Igatahes tuli välja et 3 hostel maksab 25 dollarit öö, niiet kotid uuesti vinnasime selga ja tuld sinna 3 hosteli poole. Kõige hullem oli veel see ka, et sinna jõuda pidime mäest ka ülesse kõndima, mitte et ennem juba raske ei olnud. Gerdal kukkusid koguaeg asjad maga, veepudel, jakk, linnakaart ja siis jälle veepudel, kuni lõpuks viskasime veepudeli minema:D Aga õnneks siin me siis nüüd oleme, uues hostelis, Bookisime 2 ööd siin ära, ja siis lähme edasi Hervey baysse. Aga muidu on kõik ilus ja korralik. Köök on ka suur, meenutab natuke koolisööklat, aga puhas. Ja mis kõige tähtsam, meil on konditsioneer! Ja teate mis me teada veel saime, film Austraalia, on just filmitud Bowenis! Mõelda vaid, et Nicole Kidman jalutas samal tänaval, kus meie :D:D

18.12-19.12

Nii, võiks pakkimise vahepeal eilse blogi ka ära kirjutada. Eile siis läksime tööle, keegi ei teandud kas meil on viimane päev või mitte. Ja tahvli peal seisis suurelt: FINAL DAY! After work some drinks and BBQ. Oh me Gerdaga mõtlesime et tore küll, oled tööl ja peale tööd, must kui mis asi, pead minema grilliõhtule. Aga noh mis teha, kui peale tööd on pidu siis on. Töötasime siis rahulikult , tegime oma bin'id ära, ja siis tuli lõuna. TUND AEGA ka veel. Aga see tund läheb töö juures nagu sõrmenips, midagi teha eriti ei jõua, kui peab juba tagasi tööle minema. Aga eile siis, polnud uued mangod veel kohale jõudnud, selleks ajaks kui meil lõuna läbi sai. Niisiis kõik said pakkima tulla eelmist mangolaadungit (gerda muidu sorteerib), pooltundi pakkisime ja siis oli pakkimine ka tehtud ja uusi mangosid polnud ikka. Niisiis natuke passisime niisama ja siislõpuks tulid ka uued mangod. Päeval tuli Gerda minu juurde, ja ütles et Carl pani meile auto istme alla viina :D Citruse maitselist, ma ei saanud alguses midagi aru, aga tuli välja, et Carl teeb kodus ise viina ja siis neil oli Gerdaga vist ammu jube mingi diil, et ta toob enda viina meile:D Läksime siis vaatama, rohelises veinipudelis oligi citruse lõhnaline .....Vesi meie jaoks:D Küsisime ka ei mitu kraadi see on, 40 lõhna järgi küll ei ole ju. Aga Carl ikka vaidles vastu ja ütles et 40 kraadine on! Nii me siis Gerdaga mõtlesime et peaks neile ikka tõsist Eesti viina saatma, siis teavad mis tõsine niiduk on :D Aga Pudelil oli hea silt: VODKA ULLALLAA :D jätsime selle siis sinnapaika ja läksime tagasi tööle, kaua sa ikka seda viinapudelit vaatad. Saime edasi pakkida, kuskil poole 6 paiku lõpetasime. Siis tuli teada anne, et pool 7 hakkab grilliõhtu. Meie, käppelt ajasime Gerdaga Bluey'le (meie fordi ränk) hääle sisse ja põrrrutasime Ayri, hosteli pesema. Kuna see sõit võtab kuskil 20 minutit, edasi-tagasi 40 minutit, siis ega seal dushi all eriti mõnuleda ei olnud aega. Aga asi seegi:D Piduriided selga, Bluey'le uuesti tuurid sisse ja tagasi Manbuloo farmi! Aga oh seda üllatust, rahvas veel töötas seal, sorteerisid mahlamangosid, meie siis läksime ka neile appi. Lõppkokkuvõttes hakkas pidu kuskil 9 paiku:D Sõime liha ja värki, jõime õlut ;D varsti läks vanem generatsioon läks minema, ja siis jäid peale ainult noored. Meie Gerdaga, siis ülemuse poeg ja tema sõber, kes olid meiega ühe vanused ja siis kaks teist poissi ka, kes töötasid ka seal. Varsti tahtis ülemuse poeg näha ikkagi seda viinapudelit :D Gerda siis tõi Ullalaa vodka ka lauda ja siis läks andmiseks:D Tegelt ikka peab tõdema et see hea viin ei olnud, maitse poolest just, citruse maitse käis üle kõige, aga kaua sa seda õlut ka jood. No ütleme nii, et 12 paiku olid see pudel kuival. Mm, ja pead veel ära märkima, et austraalia posid on kehvakesed :D Just meiega võrreldes! :D:D Okei, ma loodan, et saite ikka naljast aru. Aga selle farmiga on siis ühelpool, Ülemus kutsus meid endale külla ka Brisbane'i ja päris tõsiselt tahab ta meid seal Jaanuaris näha. Ja ta lubas täna ühte mangofarmi ka helistada, et äkki saame sinna tööle, kuskil Brisbane lähedal. Praegu me pakime, broneerisime bussipileti Bowenisse ära homseks. Uskumatu et me tõesti lähemegi Deltast minema. Väga kahju on minna küll, see koht sai küll väga koduseks. Nagu teine kodu oli siin! Ja naljakas on see et me alles tulime siia ja juba läheme minema. Praegu vaatan ka oma backpackeri kotiga tõtt ja mõtlen õudusega kuidas ma pean seda jälle tarima hakkama. Pakkides saad ikka aru, kui palju asju sul on, mitte midagi ära ei mahu:D homme, kui jõuan võiks käppelt poes mingise lisakoti osta, aga kui ei jõua ei juhtu ka midagi. Maha midagi ei jää!;) Ja Jõulde kohta teame me ainult nii palju, et tahame kirikus käia. Kus ?! Seda me ei tea isegi :D Aga homme siis By By AYR ja tervist Bowen! Ja sealt liigume koguaeg allpoole. Bowenis me peatume ainult paar päeva ja siis on jälle minek. Arvake ära kui kaugel Bowen siit on? mingi pooleteisttunni sõit :D Aga vähemalt algus on tehtud. Ja backpackeri seiklusterohke elu võib uuesti alata! (: :) Kindlasti varsti näete selliseid blogisid uuesti, kus me ainult halame ja oleme suures mustas masenduses, sest tööd ei leia jne jne :D Tahaks süüa arbuusi, mis meie toa põrandal on, Germo mingi päev tõi, kaks tükki lausa, siis on meil veel melonit ja siis on meil veel eesti lipp ülesse panemata, selle paneme õhtul, kui Germo ka kodus on. Saaaaaaaaaaauuukiiii!

17.12

Rääkisin üle tüki aja tädi Meeriga ;) Aga ta pidi lippama prillipoodi, niiet nii üürikeseks seda aega jäigi :D keegi ei tea tööjuures viimasest päevast midagi, kõik arvavad et homme on siis FINAL DAY, aga 100% kindel selles saab vist ainult homme olla, sest üksteisega suhtlemine on selles farmis küll väga kehvake. Aga kui homme on viimane päev, siis arvatavasti tuleb meil väike grilliõhtu ka. Ja nüüd me Gerdaga ei teagi, kas peaks piduriided kohe tööle kaasa võtma, need üldse hommikul kohe selga panema, või jätame need hosteli, et õhtul siis paneme selga :D Carl oli juba Gerdale mingisest sidruniviinast rääkinud, :D Aga see viimane oli muidugi väike nali! Üldse täna oli kuidagi positiivne päev, ei tea miks aga hea päev oli. Pakkisime täna vähe, 10st kaheni, ja siis ootasime Gerdaga Chrisi TUND aega, mina juba mõtlesin et täna see poiss maha jääb. :D Lõpuks istusime Blueysse (meie Fordiränk, mille üle kõik naeravad, aga meie arust on sellel autol ISELOOMU) ja tegime Gerdaga shedi ümber tiire, siis lõpuks sai Chrisi töö ka läbi. Tagasi hosteli avastasime et meie riided on kuivamast ära võetud ja rreceptioni viidud, see oli selleks vajalik, et kaltsud lihtsalt tolknesid igalpool. Meie siis nõudsime oma riided tagasi. Praegu mu pesu ilusti peseb, peab ju ennem lõppu riided puhtaks pesema, mine tea mis meid ees ootab järgmises kohas:D Siis lähme Gerdaga jooksma, ma tahan pilti teha sellest jubedast majast mis nagu põleb jõulutulede käes, loodan et näkkab. Germot polegi veel kodus, täna ta vist sureb seal põllupeal:D Ei tea kui raske seal võib olla, aga ta tugev hiiupoiss saab hakkama! Ja meil on nett nüüd, nii hea. Tuled hosteli ja sa tead et sa saad internetti minna, ilma et peaksid kilomeeter ennem seda rassima, kuni kohale jõuad, ja siis saad ka tunni aja jooksul näiteks facebooki lehel käia, Ja see on kõik, sest internet on lihtsalt niii aeglane. Aga õnneks see aeg on nüüdsest läbi! :)

3 KUUD ON TÄIS! Kuigi viimane kuu läks vist natukene aeglasemalt kui teised kaks. Aga ikkagi, niiiiiii kiiresti aeg lendab. Pange tähele, varsti on järgmise blogi esimene lause: 4 kuud saigi täis! :D Ma loodan, et mu blogid lähevad järgmine nädal tiba huvitavamas. Praegu aga tunnen teile kaasa, et te peate veel nii igavaid blogisid lugema :D täna oli meil kohe plaan netipulgad endale gerdaga osta, niisiis sõime hommikusöögi ära, ja lippasime Harvey Normanisse. Ostsime kohe kaks netipulka, ja kuna meil oli veel töölesõiduni 20 minutit aega, hakkasin mina kohe pusima sellega. Kõigepealt tuli helistada, et see aktiveerida. Väga nõmeda aksendiga naine võttis vastu ja küsis igasuguseid küsimusi. Aga lõpuks vist sain aktiveeritud, täpselt õigel ajal, kui me tööle pidime minema. Sõitsime siis tööle, töötasime täna ka sama kaua. 10St neljani. Pleier kõrvas kuulad koguaeg laule, ja pakid mangosid. Mõnus on igasuguseid jõululaule ikka kuulata:D Eriti veel siin palavuse käes. Tagasi läksime me hosteli bussiga, sest chris töötab alati kauem kui meie, niiet me ei viitsinud teda oodata, ja jätsime auto võtmed talle ja ise saime hosteli teise bussi peale juhuslikult. Jõudsime siis paarkümmend minutit varem tagasi. Nii kohe siis arvutitesse tsekkama kas saame netti või mitte. Mina igatahes ei saanud kohe. Mitte vähe närvi ei läinud, siis varsti sai Gerda netti, ja minul ikka mitte midagi! Pusisin siin veel arvuti kallal, helistasin uuesti Telstra esindusse, aga seal ühendati mind koguaeg edasi uute inimestega, niiet lõpuks viskas mul see ka üle. Keegi mind aidata ka ei osanud. Pusisin siis veel, ja lõpuks SAIN! Olen nüüd edukalt netimees:D ei kujuta ette palju selle eest umbes kuus maksma peab, aga eks siis kuu aja pärast näeb. Netid olemas, läksime Gerdaga ujuma. Pool tundi ujumist, ilma jalgu vahepeal maha panemata. Võttis ikka rohkem läbi kui jooksmine. Mõnus oli ujuda, tähed olid taevas, palmi oksad lehvisid tuule käes, ja ise liguned soojas vees. Jahm, mitte et teil seal nüüd külm ei oleks:D Aga, et siis panen ka oma pillid kokku ja surfan natuke veel netis ja siiiis kaissu! Aa sain ju eile eesti lipu ka valmis! Nüüd tuleb see üle triikida ja siis tuleb lipu tseremoooonia! Muideks germps läheb homme kõrvitsaid korjama kuskile uute farmi;)

15.12

Pean ennem jooksulaagrit ruttu blogi valmis kirjutama. Ma ei hakka üldsegi siia kirjutama mitu päeva veel Jõuludeni on, teate seda isegi ma usun, aga see tundub lihtsalt nii absurd :D Raadiost tulevad ka päris tihti mingid jõululaulud, ise higistad ja pakid mangosid ja siis kuulad kuidas keegi laulab sulle kõrva valgetest jõuludest jne. Lipuga olen mina seal maal, et ainult valge osa on veel vaja õmmelda ja siis natukene ääri traageldada. Ja siis on temake ka ilusti valmis saanud. Täna olime tööl 10st neljani. Nädal aega ongi jälle tööl käidud nagu niuhti, aga ma ei tea kaua veel seda töökest meil veel on, täna räägiti midagi kahest päevast. Niiet võib olla juba selle nädala lõpuks pakime kodinad kokku ja läheme minema. Aga KEEGI EI TEA :D Germo läheb vist homme tagasi kõrvitsaid korjama, sest mango farm sai läbi. Kusjuures meie receptioni tädike Anna ja siis tema mees käisid ka täna kõrvitsaid korjamas. Praegu istuvad baari leti ääres, mullased kui ma ei tea mis asjad. Aga sellepärast et enam ei ole inimesi tööle panna, ja siis nad ise lähevad tööle. Päris hea. Tööd on aga backpackereid pole. Nüüd siis läheme Gerdaga jooksma ja õhtul peaks mäkki ka minema. Täna hommikul gerda käis tehnikapoes küsimas netipulga kohta, me vist peaksime selle ka endale soetama. Siis oleks normaalne nett igalpool, mingisuguse kuumaksuga, aga vähemalt oleks kiire internet.

14.12

Olen voodis pikali, kuulan eesti laule ja kirjutan blogi. Varsti peaks hakkama eesti lippu edasi tegema, aga valget riiet pole meil veel ikka. Tegelikult pole meil aega olnudki seda otsida, sest tuleme töölt kui reception juba kinni on. Aga me lubame, et eesti lipp tuleb sini-must-valge mitte sinine-must. Täna tööl endiselt pakkisime mangosid, ja mitte midagi eriskummalist ei juhtunud. Hommikul kui ärkasime, siis oli gerda nägu paistes, silma alused olid kõige hullemas . See on mango allergia teine võimalus, et lähed paiste. Aga ta võttis Germo tugeva allergia tableti kohe sisse, ja nüüdseks on juba palju parem. Eriti pole üldse aru saada. Tööjuures ka küsiti, et mis sul juhtus?! Pm et kas sa said peksa?!:D naljakas on ikka see et see allergia lööb nii hilja välja. Siis töölt tulime mingi 7me paiku, täna olime vist kõige kauem tööl. Germo on ka nüüd uues farmis. Korjab honeymeloneid, ja ta ütles et talle meeldib. Mulle tundub et siin on vist ikka aastaringselt tööd, vaikselt saad siin nokitseda, üür on ka poole odavam, inimesed ei sagi igalpool ja täitsa normaalne oleks siin vist elada mittehooajal ka. Aga ärge muretsege, mina ei plaani küll siia aastaks jääda. Tahaks juba ikka ära siit liikuda, vaadata mis allpool toimub. Uudistes on igalpool et allpool New South Walesis on üleujutused. Niiet see mõjutab kindlasti ka meie lootust viinamarjaistandustes tööd saada. Igatahes allpool on lood suht kehvad, aga ma arvan et me ikkagi liigume sinna. Päeval ma mõtlesin täiega mida blogisse kirjutada, aga nüüd kui see tund käes , siis on kõige nagu meelest pühitud. Aa, ma mõtlesin seda, kuulasin raadiot töö juures, ja seal ütles: „10 päeva on veel Jõuludeni!“ No Halloooo, meil on 30 kraadi sooja ja ma peaks mingitele Jõuludele mõtlema?! Eriti hästi nagu ei lähe peale. Teil tuleb juba 3 advent, alles oli esimene. Ei saa mina ka aru kus see aeg läheb. Ja väga naljakas on vaadata siinseid kodusid pimedas. Väga vähestel on mingit Jõulutuled õues, aga samas kui kellelgi on, siis ikka 10 eest. Maja põhimõtteliselt põleb jõulutulede käes, ma ei kujuta ette kuidas nad magada saavad sellises säraküünla valguses. Aga eks ilu nõuabki ohvreid. Ühesõnaga teadke, et eesti kodud on Jõulude ajal ikka ilusamini kaunistatud :) See vist oligi täna kõik, jätkan eesti lipu õmblemist. EDU MULLE!

13.12

Küsisin Germo käest, „Millega ma blogi alustan?“ germo ütles et alusta rahulikult. :D No eks ma siis seda teengi, alustan rahulikult. Tulime just söömast, te ei taha teada kui hea toit meil täna oli. Paneeritud kala, riis, ja kalakaste. Kala pole küll ammu söönud, ainult tuunikala konserve on sisse vintsutatud viimasel ajal päris mitu. Aga kala on hea:D Täna oli meil tööpäev ikka 10st, ja lõppes poole 5st. Ühesõnaga jälle päris arvestatav, saime täna teada et manbullo mangofirma teeb 20ndal Jõulupeo! Niiet võib olla see ongi siis meie lõpupäev, sest ühtlasi sellega lõppeb ka meie töö seal farmis. Niiet äkki 21 on meil minek. Ei tea veel kuhu, aga peab valmis olema:D Siis tulime töölt ära, ja läksime Gerdaga jooksma. Nii soojaga on ikka VÄGA mõnus joosta, tegelikult kops ei olnudki koos, pool tundi jooksime, ja pärast olime ligumärjad:D Kohe pessu ja siis muidugi õhtusööki tegema:D Nüüd meie graafik näebki ette, üks päev jooksmist teine päev ujumist. Ja eile, tegime eesti lippu, Teeme kaks lippu üks jääb Ayri hosteli ja teise putitame kuskile mujale ülesse. Aga sinise ja musta saime kokku õmmeldud. Valget riiet meil veel pole, eks kellegi voodilina saab viimaks lipu vardasse tõmmatud, aga valmis see lipp peab saama. Ja ennem 20ndat . Niiet me tegeleme sellega. :) Aga rohkem ma blogi täna ei kirjuta, hakkan hoopis Aveliga rääkima:D

12.12

Need kes loodavad et tänane blogi tuleb pikk, saavad pettuda. Aga ma üritan siiski...
Eile õhtul sai siis natuke matsalka ostu tähistatud. Germo käis veel õhtul Queensis, meie vaatasime minu arvutist vanu videosid. Chrisil võis eriti huvitav olla, sest need olid ju eestikeelsed. Igatahes seal oli meie tsehhi reis, siis mingeid meie tüdrukute õhtuid. Jap Kaisa sinu naeru peale naersime me Gerdaga ikka palju:D Üldse sai naerda vanade naljade peale, päris tore oli. Ja siis läksime ühe paiku magama, et hommikul pool 9st jälle ärgata et tööle minna. Tööl olime täna poole kuueni. Rekord vist. Kohutav vihmasadu oli ka õhtupoole, nii valjusti sadas, et ma usun, et te pidite midagi ka Eestisse kuulma. Aga seda nimetatakse siin vist äikesetormiks. Tuus oli töötada kui näed et õues kallab valget vihma ja müristab ning välgutab. Germpsil oli täna vaba päev ja on homme ka. Ja tänane päeva plaan peaks meil veel ette nägema eesti lipu tegemist. Ma ei tea kui kaugele me sellega jõuame, aga võiks valmis saada. Ja teate vägagi võimalik ongi et me Jõulud siin Ayris ka vastu võtame:D Kuupäeva vaadates jääb küll karp lahti, sest detsember hakkab vaikselt läbi saama. Aga kui on minek, siis tuleb see kindlasti paugupealt. Oi ma ei tea kuidas ma need kohvrid ära pakin:D Hm, ja mis veel. Hommikusöögiks on põhiliselt piparkoogid piimaga nüüdsest, kui meil on olemas kilode viisi eesti piparkooke. Shokolaadi kogusest ma ei hakka üldse rääkima. Aga siis homseni!:)

11.12

Täna hakkas tööpäev siis 10st, nad teevad iga hommik tööpäeva pool tundi varasemaks. Tahavad vist harjutada meid varem ärkama. Aga mida siis kirjutada. Pakkisime mangosid nagu ikka, lõunapausi ajal lugesime eesti ajakirju. Need on meil nagu piiblid igal pool kaasas. Tööpäev sai läbi poole 4st, siis ootasime chrisi. Aga kuna tal veel pidi aega minema, saime me veel ühe lisa töö. Pakkida mingid mangod veel omakorda kuskile kastidesse. See võttis meil veel tund aega aega, niiet töötunnid läksid veel pikemaks, ÕNNEKS! Täna siis tuli 10st poole 5ni. Issand ja mu blogi ongi valmis. Täna tuli eriti masendavalt lühike. Eks see ole sellepärast ka et ma kiirustan praegu mäki, teised ootavad, ja ma pean käppelt mingise blogi kokku kirjutama. Mul ei ole õrna aimugi kauaks meil tööd veel on, aga ma usun et see minek tuleb meil ka suhteliselt paugupealt. Iga päev tuppa tulles ma ikka vaatan oma voodiesist ja imestan kui palju kola mul on ja kui väike mu kott on. Ma ei kujuta ette kuidas ma need riided ja üleüldse kõik need asjad sinna kotti mahutan. Kui ma sellega tõesti hakkama saan siis olen ma küll super pakkija tiitli ära teeninud. Aga praegu on parem mõelda sellele, et see pakkimise aeg on veel kaugel. Ühesõnaga petan ennast natuke:D Nii rohkem pikemaks ma seda venitada ei suuda.

10.12

Mul on blogi kirjutamise isu täitsa ära läinud, peale seda kui ma pidin 4 päeva blogi ühe päevaga kirjutama:D Ärge muretsega, ma kirjutan ikka, aga lihtsalt kopa viskab vahest ette. Aga põhiliselt teen ma seda siiski enda pärast, kuna pärast kodus on mõnus lugeda mida ma siin siis korda olen saatnud. No ega kõigest ka ikkagi ei saa blogisse kirjutada:D Nii, alustagem siis tänast päeva.

Alustasime oma tööd siis kella poole 11, ennem seda läksin postkontorisse marke ostma. Aga kui ma hosteli väravate vahelt välja sain, siis nägin et postiauto seisatab meie hosteli ees. Kohe jäin tänavapeale seisma, inimest kindlasti mõtlesid et miks ma niisama tänaval liikumatult seisan, aga ega ma niisama ei seisnudki. Ma tahtsin näha mida postiljon toob hosteli. Kaua aega siiberdas selle auto ümber, uuris pakke ja SIIS võttis kas suurt pakki kaenlasse ja pani hosteli poole ajama. Mina mõttes mõtlesin, et äkki need ongi meie omad! Käppelt käisin postkontoris ära, ja jooksuga hosteli, küsisin gerda käest et kas sa said pakid kätte?! Gerda ei teadnud sellest midagi, läksime siis receptioni küsima, ja juba ma nägin seal laua peal kahte pakki, mis oli EESTI POSTI teibiga kinni tõmmatud. Siis oli pilt selge, meie pakid on lõpuks kohal! Ma ei uskunud et need siis suured on, ja kui rasked! Gerda käristas oma paki kohe lahti, mina pidin germot ootama, niiet see rõõmuhetk jäi õhtuks. Aga ikkagi, tänane hommik läks kohe palju paremaks peale nende pakkide saamist. Tööle sõites lugesime juba Marie Claire, kroonikat ja 19, novembri Hiiulehte:D Neid sirvisime lõuna ajal ka veel, ja tagasitulles ka! Hea on eesti keele lugeda. Gerda ütles ka et ta pole vist kunagi varem Hiiu lehte nii kaua lugenud:D Nii täna tegime tööd 4 ja pool tundi ja siis tulime koju. Germo juba ootas, ja meie rõõmuhetk oli saabunud. Tegime oma paki lahti, niipalju võin öelda, et järgmised 6 kuud me vist piparkookidest ja shokolaadidest toitumegi:D Aga nii hea oli saada pakkkkki! Sõime kohe piimaga piparkooke, ja isegi natukene, natukene tuli jõulutunnet. Siis käisin täna endale jälle matsalkat ostmas!:D Matsalka ostu me vist täna küll ei tähista, aga eks siis lükkub see edasi. Gerda ei teadnudki mis asi see matsalka on. Äkki siis blogi lugejad ka ei tea, igatahes see on NUUSTIK:D Ja meil on jälle päkapikud käinud, minu dushigeel on juba paar päeva kadunud olnud (kahtlustan küll germot sest tema oli siin hostelis üksi:D:D aga ta eitab seda:D,) siis kadusid germo , juba teised muideks -hommikuhelbed , täna läks meie pipratoos, millalgi läks germo nokamüts. Niisiis meie päkapikud on niii armsad. Kui te midagi oma sussi seest leiate, siis me tahaksime neid tagasi:D Ja täna, tegime hakklihakastet! Kartulid keesid küll 3 tundi aga siiski said valmis, täitsa kodune maitse oli... Nii saingi siis tänase blogiga ühelepoole. VEDU!

9.12

Täna oli meil siis tööpäev kella 11st. Maksin oma üüri ennem tööle minekut ära, mul oli mingi 2 nädalat maksmata:D Kuna lihtsalt pole olnud aega, alguses oli üür peaaegu 3000, aga siis ma rääkisin oma riiete sorteerimisest ükspäev, et kas mul selle eest on raha maha arvestatud, Anna siis hakkas vaatama. Aga kuna ma sellisesse raamatusse nagu „tööraamat“ pole oma tunde kirja pannud, siis pidin seda nüüd tegema. Anna küsis mitu tundi sa töötasid, no see oli 2 nädalat tagasi ja ausalt ma ei mäletanud täpselt kas ma tegin 4 või 5 tundi tööd. Anna siis käskis panna 5 tundi:D Lõppkokkuvõttes tuli minu üüriks väiksem summa. Jap, need receptioni tädid mulle meeldivad, hullult hoiavad meid ikka:) Tööl oli ka normaalne, pleier on mul koguaeg kõrvas, kuulan muusikat, ja siis aeg lendab. Mõnus on neid pakkida, kuigi tüütu, aga sa saad terve päev oma mõtteid mõelda. Koguaeg ainult mõtled, ma saan nüüd aru et mõelda mulle meeldib. Mõttetu tegevus, aga kuidagi rahustav. Homme on meil ettenähtud 60 bin-i vist, mis on metsik, arvestades sellega mis meil siiani on olnud, 16 bin-i ja nii. Aga vähemalt tuleb tõsine tööpäev. Aa ja tänane päevatippsündmus oli see, et kui me tööl hakkasime ära tulema, siis gerda andis auto võtmed minu kätte. Alguses ma küll kahtlesin, aga samas, kunagi peab see esimene kord ka olema ju. Niiet istusin siis mina täna ka autorooli. Liiklusega oled juba nii harjunud, sest 3 kuud oled ju ikkagi autos istunud ja kõrvalt jälginud, aga autoga sõitmine oli naljakas:D Nii rohkem ma ei viitsigi kirjutada, eile sai kirjutatud poole ööni, ja ma arvan et te loete ka neid blogisid 3 päev. Aga Palju Õnne neile kes mu nädala aja blogiga lõpuni jõudsid!:)

04.12-08.12

Kui ma vaid teaks mis päevast alustama peaks blogi kirjutamist. Nii pikka vahet kirjutamisega pole ennem olnud, aga ma proovin meenutada mida ma siin korda olen saatnud..

Vist jäin pooleli reede õhtuga (3.12) germoga tulime mäki netis ära, ja teel meie hosteli kohtusime eestlastega kes meid „peole“ kutsusid. Kuna niigunii plaane polnud, siis miks mitte. Viisime oma läpakad ära, vahetasime riided ja läksime siis „peo“ poole. Gerda jäi hosteli. Seda ei saa nagu peoks nimetada, lihtsalt nad , eestlased siis, kohtusid oma vanade sõpradega kellega nad koos olid tööd teinud kunagi, kellegi majas. Ja siis meie Germoga läksime ka sinna . Kõige parem oli see hetk, kui me istusime maja katusel, tähed särasid ja siis üks poiss mängis kitarri. Nii mõnus tunne tekkis siis. Aga sellest õhtust ma ei oska enam midagi huvitavat kirjutada, liigun siis laupäeva peale :

(4.12)Jõuluvana nägemise päev Deltas siis. Ärkasin selle peale ülesse, sest pidime Gerdaga minema eesti lipu jaoks värve ostma. Ja kuna siis pannakse ju poed kuskil pool 12 kinni, siis pidime minema. Kõigepealt saime aru, et värve millega lippu värvida Austraalias müügil pole, või oli see ainult Ayri viga. Igatahes sa võid saada õlivärve, näovärve, akrüüle ja vesiväre, aga kahjuks mitte guašše. Ja no vaevalt me nüüd vesivärvidega lippu tegema hakkame. Niisiis tuli kaustusele võtta plaan B. Hakkasime kaltsukaid läbi kammima, niipalju kui neid siin on. Ja lootsime leida siis eesti lipu värvi riiet. Esimesest kaltsukast tõime ära musta riide, mis küll hostelisse jõudes selgus et on tumetumetumesinine, aga no, meiejaoks ikkagi must. Siis kangapoest saime sinise riidetüki. Pool meetrit riiet maksis 70 krooni, ma ei tea, aga tundub, et ise endale riideid õmmeldes pead küll nälga jääma. Ja valge riide loodame saada hostelist. Niisiis peaks lähipäevadel meie lipukene hakkama valmima(sinine, tumesinine ja valge), tahtsime seda küll laupäeval ära teha, aga kuna kiireks läks, siis seisavad riidetükid ikka veel meie toas. Aga kiireks läks sellepärast, et pidime ju pühapäevaks pileteid hakkama broneerima. Niiet padavai mäkki neeti otsima kuhu siis homme minna. Alguses tahtsime Cairnsi minna, aga vaadates neid bussipiletei hindu oli asi natuke kahtlane. Vaatasime siis mingeid teisi kohti, aga kuskile Townsville pole ka ju mõtet minna. Niisiis, mis seal ikka, oleme ju kaua juba töötanud, võime endale selle cairnsi tripi lubada küll. Aga mida seal siis teha?! Oi see otsimine oli pikk, aeganõudev ja väsitav. Valida sai kõike skydiving, vihmamets, rafting, sukeldumine jne. Põhimõtteliselt terve päev võttis meil aega et plaan kokku panna. Lõpuks broneerisime siis sellise tripi: hommikul 5.35 läheb buss Cairnsi, jõuame ˇ13.00 sinna ja siis vaatame niisama linnapeal ringi, shoppame jne. Järgmine päev on meil rafting (kärestikes kummipaadisõit vms) ja viimane päev läheme Great Barrier Reefile sukelduma/snorgeldama. Kui see plaan lõpuks valmis sai, siis pidin ruttu pessu minema, tuka ära lõikama, tukka sirgendama(kõige hullem tegevus üldse), riided selga panema, ja jõulupeole minema. Jõulumütsi 25 kraadises soojuses pähe panna...., ütleme nii et ei olnud tavaline:D Nii, alguses siis grillisime, või noh hostel grillis ja meie saime vorsti ja värki süüa. Siis, tegelikult oli juba jõuluvana kõigile kingid juba ära jaganud, kui alles mina jõudsin, aga Anna, receptionist tuli kohe minu juurde, küsis kas sa polegi veel kinki saanud?! Ja hakkas mulle nodi vedama laua juurde. Mis ma siis sain, pulgakomme, kummikomme, nokamütsi (põllupeale väga hea:)) siis mingi reketimängu, mida oli võimatu mängida ja siis, kas te teate neid klaaskuulikesi, igatahes nende paki. Aga see pakk kaalub nii palju, et ma ei tea mida sellega teha:D Arvatavasti olin ma see aasta päris tubli tüdruk, sest teised said ainul näiteks nokamütsi ja pulgakommi :D Eile pidid tegelikult need eesti poisid ka ära minema aga pika palumise peale nad siiski jäid. Õnneks, muidu oleks vist päris igav olnud, sest hostel on rahvast päris tühjaks voolanud. Õhtul siis niisama rääkisime ja pärisõhtul oli sõit jälle Queensi. Ma olin küll kindel et seal ma kaua olla ei suuda, aga päästis see, et rahvast oli vähe, inimesed ei nühkinud teineteise vastus nagu eelmine kord. Homme oli siis meil Cairnsi minek, ütleme nii et mina läksin bussipeale otse... aga siis järgmisest päevast:

(5.12) Jõudsin mingi 5 paiku tuppa, Gerda äratas Chrisi, kes ei tahtnud üldse ülesse tõusta:D Õnneks ma pakkisin eelmine päev oma koti kokku, niiet pidin ainult selle võtma. Aga kahjuks olid meie bussipiletid minu kotist läinud. Kuskil 20 minutit oli aega neid otsida, mina siis tuuseldasin paanikas tuba, Chris ajas end aegamisi püsti, Gerda jooksis juba kohvritega alla, mina ikka otsin paanikas bussipiletied :D Ma olin suht kindel juba et maha me jääme, aga õnneks siis need olid Germo voodi peal. Krabasin siis bussipiletid kaasa, Chris andis mulle ka mingid jalatsid teisekätte ja jooksime bussipeale. 8 minutit oli veel aega, siis ma mõtlesin et ma pean ikkagi veel hostelisse tagasi minema ja juukselõkse tooma. Jooksin siis tagasi tuppa, võtsin oma juukselõksud ja kui tagasi bussipeatusesse jõudsin oli juba buss ees. Laadisime kohvrid koos endaga bussi ja edasi Cairnsi poole. Uskumatu et me ikka jõudsime, aga praegu tundub see kõik nii naljakas, sellist reisile minekut pole mul ammu olnud. Bussipeal tuli ka välja et need jalatsid mis Chris mulle andis, need olid meie toast ühe tüdruku omad, ja ma ei tea miks ta need siis kaasa tahtis võtta:D Igatahes reisisime siis ühe paari võõraste jalatsitega ka. Bussisõit läks ludinal, magasime põhimõtteliselt terve tee, meie gerdaga õnneks peavaluta, chris peavaluga:D aa ühe vahepeatuse tegime ka, tullys, aeti meid kõiki bussist välja, sellise kuuma õhu kätte et sure ära. Täiesti läppekuumus(ma ei tea kas selline sõna on olemas, aga see sobib siia), päike paistab lagipähe, meil joogipudelid kaenlas istusime mereääres. Lõpuks jõudsime siis Cairnsi, esimene asi mida ma tähele panin oli selline suuur helesinine bassein, mille taustal paistis meri. Inimesed ujusid seal, jõulukuusk oli ka täies ehtes selle kõrval, aga mõnus. Meie läksime siis hostelit otsima, valisime Corona backpackeri hosteli, 15 dollarit öö + tausta õhtusöök. Laadisime oma kohvrid tuppa ja läksime linnapeale. Broneerisime oma snorgeldamise/sukeldumise ka linnapeal ära ja siis läksimegi sinna ujuma. Ma vist ei hakka teile kirjeldama kui mõnus see oli, aga igatahes tore on ujuda helesinises basseinis, valge liiv (siiski tehis) selle ääres , päike paistab ja vesi on soe, eriti veel kui tead et teil on külm:D Aa kõigeparem oli see et, kõik kolmekesi unustasid oma saunalinad maha:D Mis siis veel, käisime poes ja siis läksimegi tagasi hosteli. 7St saime tasuta süüa kuskil pubis, ei olnud küll mingi 7 tärni õhtusöök, aga täitis siiski kõhtu. Õhtul käisime veel kinos, Narnia lugusid vaatamas 3D-s, kuna me olime nii väsinud, siis see oli suht piinarikas vähemalt minule, see vaatamine. Aga hakkama sain! Hostelisse tagasitulles läksime magama. Teate, öösel saime aru et meil puudub konditsioneer. No sellepärast eks see hostel oligi nii odav, aga see oli lihtsalt metsikult jube öö. Katsuge saunalaval magada , eriti veel mingise madratsi peal, no ei aja higistama.. Ajab ikka küll ja mitte vähe. Koguaeg ennem ma olen saunast unistanud, aga nüüd sain teada et soojal maal saun on ikka liiast:D Piisab sellest kui sa ehitad endale siia kuskile ühe putka, ja lihtsalt konditsioneeri sisse ei pane. Aga liigume siis sujuvalt edasi järgmisesse päeva (teate mul hakkab vaikselt kopp ette tulema juba kirjutamisest:D)..

(6.12) Kui me selle saunas magamise üle elasime, siis järgmisena läksime raftingule. Kell pool üks vist oli see, kui buss korjas meid peale + teised inimesed teistest hotellidest ja hostelitest, ja läksime barron jõele sõitma. Anti meile siis kiiver, päästevest ja aer kätte ja edasi kummipaadi poole. Meie saime enda meeskonda peale meie veel hiinakad:D Niiet paadisõidu ajal kuulsime oma giidilt peale inglise keele ka veel hiina keelt. Peale 10 minutilist sõitmist võisin ma juba vabalt hiina keelest nii palju aru saada kui giid karjub : „edasi!“ Või siis „tagasi!“ minupärast ta enam poleks inglise keeles pidanudki rääkima:D aga õpetas ta meile siis erinevaid asju, näiteks kuidas liikuda paadi vasakusse/paremasse serva, maha istuda, oh ja seal oli veel midagi, aga ma ei viitsi praegu mõelda. Igatahes esimene kärestik oli suht mõttetu kui see läbitud oli, aga alguses oli ikka jube küll. Ei teadnud ju kui kergesti sa vette lendad sellest kummijullast. Aga õnneks püsisid kõik sees. Siis kahes kohas saime paadist ise vette hüpata ja lihtsalt vees ulpida, vool viis kaasa.... Oma tagumise otsa sai ikka paar korda ära lüüa, kui sa seal vooluga kaasa lähed ja juhuslikult jääb mingi kivi sulle ette. Aga pole hullu, läksid aga edasi kuni järgmise korrani. Tegelikult oli tore, kuskil 5 saime vist koju, ennem seda viidi meid veel istuma, sõime kartulisnäkke ja vaatasime pilte mis seal tehti. Hosteli jõudes olime läbi kui eesti kroonid jälle, niiet kerisime tunniks magama. Uni tuli päris kiiresti aga 7st saime me ju tasuta õhtusöögi, niiet tuli ennast jälle pubisse tirida. Sõime oma pasta ära ja tagasi hosteli. Ja siis hakkas see piinakamber pihta. Ma ei taha isegi mitte sellest rääkida, nii jubedat magamist pole ma vist kunagi ennem tundnud, eelmise päevaga võrreldes oli see nagu Muki seesamune. No kui ennem tuli uni nagu kellavärk siis enam ei tahtnud Unemati üldse tulla. Vähkred ja vähkred seal voodis aga targemaks ei saa midagi. Chrisil viskas kõigeesimena üle, ta vist läks jalutama kuskile või ma ei teagi, peale 2 tunnist higistamist voodis. Siis võtsime me kõik jääkülma dušhi, mis tegi olemise paremaks vaid 5 minutiks, aga und ju niikiiresti ei tule. Lõpuks ma olin juba nii masenduses et mõtlesin Mida teha!? Mida teha?! Läksin külmkapi juurde, võtsin veepudelid, ühe gerdale ühe endale, ja läksime nendega magama. Kujutate ette, veepudelitelt ümbert kinni ja meie siis magame:D Ei tegelikult ei saanud magama nendega ka jääda, sest peale poolt tundi läks see vesi seal praktiliselt keema. Igatahes kohutav öö, aga õnneks on see seljataga, ja nüüd ma tean ilma konditsioneerita hostelit ma ei võta, ükskõik kui vähe see maksab. Aga järgmine päev:

(7.12) Kell , hm ma ei teagi mis kell, aga vara igatahes mingi 7 paiku vist ärkasime ülesse et minna Great Barrier Reefile. Jalutasime siis sadamasse, ja edasi ootas meid 2 tunnine sõit. Päike paistis ikka meeletu kuumusega, mitte et meil eelmisest ööst vähe polnud sellest kuumusest:D Aga seal tuli täiega selline tunne, nagu sõidaks kuskile laiule. Vahet pole et su kõrval on teistvärvi vesi ja saared on 2 korda munamäe kõrgusega, kodune tunne tuli ikka. No kohale jõudes ajasime siis meie Gerdaga sukeldumisülikonnad selga ja esimestena läksimegi sukelduma. Loeti meile ohutusnõuded ette, natuke jube oli minul küll, ei teadnud ju üldse mis ees ootab. Istusime siis laeva tagumises otsas, ja ükshaaval asutusime sügavasse sinisesse vette. Mina kõige viimsena, ja see instruktor ütles veel mulle, et nii ilusat astumist pole ta vähemalt kuu aja jooksul näinud:D Uhke tunne ka, aga see oli ainult alguses:D:D Nii, ujusime siis kuskile köie äärde ja mees lasi meil rõhu alla, et me veealla ulbiksime. Vastik oli selle toruga hingata küll, selline tunne et see ongi ainult sinu elu, kui see ära kaob siis on jokk. Aga mida alla poole, seda hullemaks läksid mu kõrvad. Nagu pea hakkaks lõhkema kahelt poolt pressiks nagu mingi asi . Mees muidugi koguaeg küsis et kas kõik on korras, alguses ei tahtnud midagi öelda, sest mine tea, pärast peabki ülesse minema ja ei saagi sukelduda:D kannatasin ära, mõtlesin et vahet pole kas pea lõhkeb või mitte, alla peab minema:D Aga ikkagi liiga valusaks läks, siis proovisin mehele näidata et kõik ei ole OKIDOKI:D Raputasin mehe juhise peale pead, ei teinud paremaks, aga mida allapoole, siis käis järsku mingi plõks, ja peaga oli korras. Aga kohutav kui ilus. Ma vist ei hakka teile seda kirjeldama, ma vist ei suudakski, pilti ka teha ei saanud, aga no täpselt nagu kuskil teleka ekraanil need loodusaated. Midagi sellist, korralid, kalad...Aa, ja siis kõige parem oli see, et vahest mees ütles, et seiske koha peal. Pange nagu põlved krõnksu ja siis olge paigal, ta läks ise eemale. Aga mina tõusin kohe pinnale, ma ei tea minu raskused olid vist valed, igatahes järsku avastad ennast teistest väga kõrgel õhus:D Õnneks krabasin Gerdast kinni, ja Gerda raskus hoidis meid kahte veeall:D 20 saime sukelduda, kui veepinnale tõusin siis mul ninast verd jooksis. Mul pole kunagi ninast verd ennem jooksud , rõhu pärast ma arva. Aga midagi hullu polnud. Edasi läksime snorgeldama. Gerdaga kahekesi laeva ümber ujusime, mis oli ka väga äge, mulle isegi meeldis see vist rohkem. Siis saime lõunat, ja peale lõunat snorgeldasime veel. Nüüd koos ühe instruktoriga. See oli minujaoks kõige parem, hullult palju nägi, kalad ujuvad sinu ümber, koralle on igat värvi. Aga kahjuks vesi on nii soolane, et toidule ei pea 3 päeva vist soola panema. Põhimõtteliselt ma ei oska kirjeldada seda, aga kui me veel läheks siis ma valiks vist snorgeldamise. Nii tagasitulles, saime diplomid ka, et sukeldusime. Ja siis tagasi Cairnsi. Võtsime oma kohvri hostelist, käisime kinos, ja siis söömas ja siis aeg oligi nii kaugel et bussipeale minna, 12,30 läks me buss. Ütleme nii et 3 kõige jubedam öö oli veel ees. See oli ka lihtsalt metsik, buss oli ääreni rahvast täis niiet magada said ainult ühe pingi peal, mis on võimatu. Sellistel hetkedel mõtled küll et tahaks väike olla:D ükskõik mis asendi sa sisse võtad varsti surevad jalad, siis käed, siis kael jne.. JUBE! Õnneks elasime selle ka üle ja 8 paiku olime tagasi Ayris:)

(8.12) Ayris käisime pesemas ja tagasi magama. Meil oli täna tööpäev ettenähtud kella poole üheks, niiet tahtsime natukenegi normaalselt magada. Tööl läks hästi, uut rahvast oli täna tööle võetud, niiet seal seletati kõigile kuidas asi käib jne. Tundub et farmil hakkab paremini minema, sest täna tegime poole 1 poole kahekasni, niiet päris hea. Aga teate rohkem ma ei viitsi tõsiselt kirjutada, ma olen nüüd viimased 3 tundi blogi kirjutanud ja lähen magama ära, homme on töö päev ja kõik on normis! :)

Lisasin pilte ka. Loodan et teeme teid natukenegi kadedaks! :D

3.12

Eile saime teada, et saamegi bussi, et täna kuskile põrutada. Aga mitte Townsville, vaid ainult saame minna billabongi, see ei ole mitte see firmapood, vaid on üks rahvuspark. Meile sobis, alguses nad ei tahtnud üldse autot anda, sest eelmine hooaeg vist juhtus midagi ja siis nad olid kõhklevad, aga kuna need olime ikkagi MEIE siis nad peale pikka helistamist ja arutamist meile mingise van'i andsid. Aga eile, tegime eestlaste õhtu. Hästi tore oli, käisime teises hostelis ku oli veel 3 eesti poissi ja istusime lihtsalt rõdul jõime õlut (isegi ma sain paar lonksu joodud ilma et öökima ei ajaks) ja rääkisime. Põhiline teema oli hiidlased ja saarlased :D Nalja sai palju. Jõudsime mingi 2 paiku koju. Täna jäi Germol ka töö ära, sest selline padukas tuli hommikul, et terve maa oli vist jälle uputanud. Niiet läksime kõik billabongi, kokku oli meid vist 8 inimest või 7 :D Aga igatahes soovitan täiega sinna minna, see ei olnud nagu lihtsalt loomade vaatamine iseseisvalt, vaid „etendused“ käisid koguaeg, ja loomad toodi inimeste ette, neid sai katsuda ja nendega sai pildistada. Neist räägiti väga põhjalikult ja see ei olnud selline loomadepiltsimisekeskus nagu näiteks tallinnaloomaaed, kuigi alguses hakkas küll kahju. Esialgu toodi välja maod, jõhker vaatepilt, lapsed jooksid seal ümber, maod olid 10 korda nendest pikemad, kilkasid ja naersid madude ümber. Mees rääkis samal ajal meile väljatoodud maost, siis saime kõik seda katsuda, ja lõpuks saime pilti ka teha. Madu läks pärast etendust ilusti riidekotti, mille peale ma vaatasin küll, et vaesed maod. Siis nägime väikest krokodilli, saime sellega ka pilti teha, siis seal olid mingisugused sisalikud. Edasi liikusime krokodillide poole, kus tehti meile ka mingi etendus, kuidas neid sööta. Põhimõtteliselt kanalaip pandi puuoka otsa, ja sellega õrritati krokot tiigist ülesse hüppma, jõhkralt suured elukad olid ikka. Aga lõpuks viskas see krokodillide vahtimine ära, sest vahepeal me ühe krokodilli söötmise juurest liikusime teise juurde ja nii mingi poolteist tundi järjest. Kängurud hüppasid niisama seal vabalt, paitasime neid ja patsutasime neid täitsa muidu loomade vaatamise vahepealt. Kängurud olid vist kõige ägedamad. Siis leidsime koalad ka ülesse, sellised pehmed karvapallid olid seal puuotsas. Saime katsuda ka, nagu tõsine villatomp. Pilti nendega eriti teha ei saanud, aga ühe pildi pealt võib ikkagi näha et me siiski olime päriselt koalaga koos:D Nii mida me veel nägime, aa, DINGOSID! Aga kahjuks nad ei olnud üldse sellised nagu meil kodu Dingo on, aga täiesti koera moodi küll. Midagi malamuudiga sarnast. Mingiseid papagoisid ja erinevaid linde oli seal ka aga päeva lõpuks olime me nii väsinud ja nälginud, et me Germoga mõtlesime koguaeg kartulipudrust ja vorstikastmest:D 4 paiku tulime billabongist ära ja hakkasime vaaritama endale toitu. Nüüd on kõht täis ja tuleb vist mäki poole hakata liikuma. See on küll ikka nii masendav et nett ära kadus, arvatavasti nad muutsid parooli ära, kuna mingi IT-mees käis siin, arvutitega oli vahepeal mingi jama. Igatahes nüüd mind enam arvutis nii tihti näha ei saa:( Homme on Jõulupidu! Ja peale seda on meie hostel vist rahvast tühi:D Juba praegu on poolpidune siin...

2.12

Ärkasin Gerda äratamise peale ülesse: „Maria, sa ei taha Kristit ja Oliveri ära tulla saatma? “ Järgmisel hetkel olingi juba voodist püsti, ja kell tegelikult oligi 10. Tegelikult küll, eestlased nii kohe minema ei saanud, kuna hosteli arvuti oli katki, ja nad ei saanud check out'i teha, niiet alles kell 1 said nad minema minna siit Ayrist. Mis meie siis tegime, alguses ootasime kõnet, et millal siis tööle peab minema, aga seda kõnet jäimegi oota. Lõpuks 12 paiku helistas siis Gerda Manbullosse, ja tuligi välja et töö jääb ära. Ma olin küll vihane, oleks seda teadnud, oleks juba eile ära siit Ayrist tõmmanud, Cairnsi poole oleks 4 päeva seal olnud, ja laupäeval ilusti tagasi Ayri otse jõulupeole. Nii täpselt oleks sobinud:) Aga ei, ma ei tea siis mis me selle Cairnsi reisiga teeme, arvatavasti lähme sinna peale jõulupidu siis, mingi pühapäeval või nii. Aga tänast päeva ei tahtnud ka ju raisku lasta, mõtlesime tükk aega mida teha, kas Townsville lihtsalt päevaks, või mida siis. Kuna kell oli juba 1 siis townsville poleks mõtet olnud minna, niisiis võtsime bussi, laadisime rahvast täis ja põrutasime ranna poole. Gerda sõitis, ja poolel teel sinna tuli selline vänge lehmakas autosse, vaatasime Gerdaga üksteisele otsa ja ütlesime kui ühest suust: Kodu!:D Alva beach ei olnudki täna nii ilus, vesi oli nagu eestis, selline tumehallikassinine, aga no soe oli küll. Väga soe isegi. Käisin PEAAEgu ujumas, jalutasime läbi vee liivaluite poole, ja peaaegu sain ülekeha pärjaks, päris ujuda ei julgenud oma lööve pärast aga tegelikult peaks soolane vesi head tegema. Ütleme nii et hullemaks pole ta küll veel midagi teinud. Siis lesisime niisama seal, ja lõpuks õhtupoole grillisime. Sõime oma kõhud ikka mõnusalt täis:D Kui hosteli tulime, siis oli meie toas jälle uus inimene, Aga teate, enam see polnud üldse rõõmustav. See oli nagu tõeline gängster, mul pole õrna aimugi milline gängster päris elus välja näeb, aga kui ma talle otsa vaatasin siis tema see kindlasti oli. Oli voodis käkrus, värises, selline lühike pika mokaga poisiklutt. Oh kui hirmus see oli. Alguses me ei kartnudki niiväga, aga varsti peale meie saabumist tuli receptoninaine meie ukse taha ja ütles, et me oma asjadel silma peal hoiaks! Meid pole kunagi veel niimoodi hoiatatud, järelikult pidi asi tõsine olema. Istusin oma voodis, ja tema voodi oli täpselt minu voodi ees. Vaatsin korra mida ta teeb, ja tema vaatas mind ka! Niiet koguaeg jälgis ta mind, issand kui jube, meie pilgud kohtusid. Ma olin kindel et täna öösel olen mina surmalaps:D Ta ikka istus seal oma voodi peal, värises ja vahtis meid. Aga kuna me kõik hakkasime lõpuks juba mõtlema, et öösel me küll und vist ei saa kui mingi kahtlane tüüp on meie toas. Läksime receptionisse rääkima, pakkisime kõik oma väärtuslikud asjad: passid, läpakad, rahakotid, telefonid, digikad käedkotti ja läksime välja, Kuna lähipäeval pidime me niigunii oma toast loobuma, sest just selline sõnumi me teadetetahvlilt rannast saabudes leidsime , et hostel teeb alumised toad rahvast tühjaks, siis mõtlesime et miks mitte seda siis täna teha. Alguses see tädi ütles et ta liigutab selle poisi mujale, kuna ei taha meile hirmu nahka ajada, nad ise ka kahtlesid kas võtta sellist meest ööseks, aga siiski võtsid üheks ööks. Meie pidime siis poisile ütlema et ta receptionisse läheks , et see tädi tahab temaga rääkida. Ta oli nagu kuupealt kukkunud, ei saanud üldse aru mis see reception on või kus see on. Gerda siis juhatas ta sinna. Aga lõpuks meie ka ikkagi liikusime. Nüüd pesitseme 6 inimese toas, meil on väga soe siis praegu, kolimine oli ka väga raske. Kui sellega lõpetasime olime kõik täiesti läbiligumärjad. Aga nüüd oleme õnnelikult 9nda toa elanikud. Aa mis ma veel selle poisi kohta tahtsin öelda, et ta botaste peale oli kirjutatud, ühe peale: Ärka vara! Ja teise peale: Müü maha! Suht jõhker.. ja tal vist oli ka mäluga probleeme sest Chrisi käest ta küsis, et mis hostelis ta on ja kas ta on Ayris?. Nagu inimene siis ei tea kus ta on?! Võib olla ta oli mingise laksu all ka, aga botasetele oli kindlasti meeldetuletus kirjutatud. Õnneks me ei pea teaga ühes toas ööd veetma:) Kuna meil tuleb nüüd nädal aega vähemalt vaba, siis plaanime homme Townsville põrutada. Ei tea mis sellest plaanist välja tuleb. Ja teate, meil pole enam netti! Niiet oleme jälle mäkimehed:D

1.12

Mida siis täna blogisse kirjutada?! Ma hakkan vaikselt mõtlema, et peaks teile midagi kokku hakkama valetama, et see elu siin põnevamaks muuta. Aga ma praegu ei viitsi oma fantaasiat tööle panna, niiet peate leppima täna veel reaalsusega. Vaatan mina praegu Kärdla veebikaamerat ja kuulan Sky Plusi. Mega mõnus on lihtsalt lesida ! Aga teil seal endiselt lumi maas, autodel on katused ka lund täis, niiet teil sellest valgest värgist puudust vist ei ole. Vahepeal vaatasin et nägin isegi issi autot, aga see võis tegelikult ükskõik kelle oma olla. Nii, täna siis oli alguses jutt, et töö hakkab kella kahest. Tundus kuidagi väga hilja, aga asi läks paremaks. Just siis kui ma olin minekuvalmis, ütles gerda et töö hakkab hoopis kolmest:D Oh seda rõõmu... Saab veel tund aega lihtsalt teleka ees passida. Sest tõesti, midagi muud sa ju teha ei saa. Koguaeg ole valmis. Aga telekat ma ei viitsinud siiski vaatama minna, vaid käisin poes. Toidupoes käidud, oligi kell parasjagu seal maal, et sai tööle hakata minema. Tänasest oli meil uus töötaja ka, ma arvan et kõik kes gerda blogi loevad, nendele peaks nimi Chris tuttav olema. Igatahes tema ongi siis meil uus. Ma ei tea kuidas tal läks, aga arvatavasti hästi. Nad gerdaga sorteerivad, mina pakin. Niiet ma eriti nendega tööl kokku ei puutu. Aga täna olime siis vaeval 45 minutit tööd teinud, siis öeldi meile, et 2 bin-i on veel jäänud. Mul jäi karp lahti, alles me tulime ja juba lõpp?! Me ei teeni ju bensu rahagi tasa niimoodi. Aga õnneks pandi meid siis mingeid kaste tegema. Tegime neid natuke, ja siis kuskilt , nagu võluväel, ilmus veel mangosid. Saime veel mingi tunnike pakkida ja siis tuligi tänane tööpäev kokku 3 tunnine. Väga tore:D ja varsti, ülehomme tuleb meil vist 5 päevane paus. Tegelikult oleks hea sellel ajal seal üleval Cairnsis ära käia, aga samas laupäeval on ju Jõulupidu, siis me ei saa sinna. Ja ennem ka ära käia ei saa, kuna siis saab kaks päeva ainult olla, ja samas kui hiljem minna, siis saab ka kaks päeva olla:D niiet me ei teagi mis me nüüd teeme.

Kuulge, kas teil on juba jää meres? Ma loen siit, et tahetakse juba jääteed rajada kuskile..:D