Sunday, November 7, 2010

6.11-7.11

Kirjutan täna kaks blogi kokku, kuna eile ei viitsinud kirjutada, kiireks läks õhtu. Aga alustan tänasest päevast. Arvake ära kes on tänasest jälle töötu! JA arvake ära kes on vihane! MAARIIIA loomulikult. Oli raske ära arvata?! Ja mina veel mõtlesin et enam tagasilööke mul ei tule, kuna alguses ma niigi kannatasin töö pärast, aga võta näpust jälle ootelistis. Oh te ei kujuta ette kui õnnelik ma seal farmis olin, nii hea oli tõusta hommikul, sellist oksetunnet ei tulnud üldse peale kui mõtlesid et pead nüüd tööle minema. Hea meelega läksin, kohe väga. Aga me täna lõpetasime oma töö, ja siis see üks suht boss naine , hästi tore tegelikult ja ma olen kindel et temal oli väga vastik tunne pärast seda, aga käsk tuli veel ülevamalt poolt. Igatahes kutsus ta siis meid Noreeniga kuskile nurga taha ja ütles et mul on halvad uudised, et see kõigebossim ütles et nii palju töölisi ei lähe neil vaja, ja kuna meie oleme kõige uuemad, siis saimegi me lennuki. Mul oli täpselt selline tunne et mind oleks kui vallandatud, et tegin ma midagi valesti, või miks siis jälle mina?! Aga ta ütles et järgmine nädal saab teada kas neil läheb ikkagi veel inimesi vaja, ja kui läheb siis oleme me esimesed, aga väga võimalik et ta ütles seda lihtsalt et meie meel paremaks läheks, ei tea. Mul vahet pole, vihane olen ikkagi. Aga elu on kord selline, ebavõrdne. Tuleb leppida, aga ma poleks oma kõige hullemates unenägudes oskand mõelda, et see töö niimoodi lõppebki. MA arvasin et ma saaks seal olla kuni veebruarini vähemalt. Ja kõige nõmedam on see, et kui ma poleks üldse sinna läinud , siis ma oleks arvatavasti ühes teises mango farmis pakkinud, ja see oleks siis kindel töö olnud. Aga nüüd valiti sinna mingid uued, kes on ootelistis minust allpool. Ühesõnaga suht mahavisatud oli see nädal. Sama töötu olen ikka nagu alguses, Ja kui ma ka olen homsest mingist farmis, siis olen ma täiesti kindel et ma saan mingi eriti raske ja hullu farmi, midagi taolist nagu squash oli. Sest mina olen juba see õnnetuke, aga ega siis vinguda ju ei tohi, PEAASI ET TÖÖ ON!

Ohjahm, kõik oligi enne liiga hea, et tõsi olla....

JA siis eilsest, tegime 10 tunnise tööpäeva, kell pool 10 hakkas tööpäev ja kell 8 lõppes. Lõpuks olime kõik küll väsinud, aga seda ei anna üldse võrrelda minu 5 tunnistest squashi päevadega. Mangode pakkimine on muki seesamune squashi kõrvalt. Aga kui hosteli jõudsime panin igaksjuhuks peo riided selga ja läksin vaatama mis germo plaanib. Ja plaanid olidki, nagu võis arvata, queensi minna.:D Koos 4 eesti tüdrukuga läksimegi siis 12 paiku queensi. Gerda jäi hosteli UNOt mängima. Kõige parem oli see, et mina pidin kell 7 ärkama, ja germo pool 5 :D Lõppkokkuvõttes sain 3 tundi magada, ja germo ei saanudki. Sest tunniks polnud eriti mõtet vist und silma lasta. Niiet ta andis oma Unematile eile vaba päeva, armas temast tegelikult. Aga pidu oli äge, nagu ikka. Tantsida sai palju ja laulud olid ka head. Ja hommikul ärgata polnud midagi, isegi ma ei haigutanud niii palju tööl kui ma tavaliselt seda teen ,

1 comment:

  1. Maiu kallike, tagasilööke tuleb ju ikka, ja ära arva, et need su viimasteks selle aasta jooksul jäävad, need karastavadki. Ja siis pole ju mahavisatud nädal kui sa ikka tööl oled käinud, raha saad ikka päeva eest juuu! ära nukrutse, küll sinu tähetund veel tuleb! ;)
    Kalllli.

    ReplyDelete