28.09.10

Nõrganärvilistele ei soovita ma järgmist lauset lugeda. ---Ma Ei Saanud Täna Jälle Tööd!--- Mina olen vist küll õnnetäheall sündinud, sest juba 6 hommikut järjest olen ma kell 5 ärganud, teinud kõik selleks et tööd saada, aga tutkit. Ja kui mingigi väike võimalus avaneb, et tööd saada, siis saab selle keegi teine. Aga ärge arvake et ma mingi väga närvitsen siin, ei üldsegi mitte. Mul on vist mingisugused Hipi sündroomid külge hakanud, et küll kunagi saan ka mina oma töö, ja üldsegi ei muretse et kuu aja pärast lõppeb mul lihtsalt raha otsa:D Las elu veereb edasi, ja mina koos sellega. Okei päris nii ka ei ole, täna hommikul olin küll juba natuke kurb. Saate aru ma panen igal hommikul tööriided selga, lähen ootan all laua tagapoolteist tundi, ja siis lähen tagasi magama. Väga mõttekas tegevus, eriti veel siis kui tööd ei saa. Tööriided on mul seljas rohkem käinud kui Gerdal ja Germol kokku:D Aga siis tänasest, ärkasin hommikul nagu tavaliselt. Gerda lubas ka ülesse ärgata, et mind „toetada“ kui ma peaks töö saama, või kui keegi peaks selle mu eest ära võtma. (Gerdale oli jälle pandud vaba päev töölisti, põhimõtteliselt Gerda nagu on tööl, aga ei tööta- nagu töötutööline, mis on ka nõme) Mina läksin pesema, ja Gerda pani mu nime taha kohe linnukese järgi. Sellega oli siis ühelpool. Siis keetsime endale putru ja värki. Ja vahepeal läks Gerda selle vanamehe käest küsima, et miks tal koguaeg vaba päev on? Et kas sellepärast, et oodatakse kuni see nädal inimesed ära lähevad (see nädal pidid paljud jalga laskma), siis on Gerda kohe võtta . JA mees vastas Jaaa, kuigi Gerda arvas et ta ei saanud midagi aru. No see selleks. Istusime siis seal, ja mees tuli meie suunas, ja ütles, Gerda sa ikkagi saad täna tööle, aga mine hästi vaikselt et teised aru ei saaks, sest sul oli vaba päev. Gerda oli muidugi õnnelik, nagu minagi, aga tahaks kaaa! Vot see oli nukker, mõtlesin et jälle üks päev peab üksinda siin hostelis passima. Kuigi ennem just mõtlesime, et Gerda peab täna üksi passima, kui ma täna tööd saan. Aga tänases töölistis ei olnud kedagi märgitud haigeks ka, niiet mul polnud mingitiki võimalust. Järgmistel hommikutel ma arvan et läheb rebimiseks, sest see saksa tüdruk ka nüüd avastas et ma ärkan ülesse, ja panen kohe linnukese kirja, kindlasti ta ärkab nüüd juba kell 4 ja paneb linnukese omale kirja:D Läheb sõjaks. Aga kui töörügajad läksid tööle, läksin mina muidugi magama tagasi. Täna mul ei tulnud sellest masendavast olukorrast üldsegi und, aga siiski jäin lõpuks magama. Kell 10 ärkasin ma ilge veekolina peale ülesse. Meie tuppa sadas vesi sisse, õnneks meie voodid on seinaääres, aga kahjuks sakslase (kathleeni) voodi sai märjaks. Ma pole elusees veel niipalju vett taevast alla sadamas näinud. Nagu ämbriga oleks kallatud, Tüdrukute vetsu kuivalt polnud võimalik minna, ja sealt sadas ka sisse. Ja mulle öeldi, et see pole veel midagi, kui vihmahooaeg tuleb siis sajab nädalaid järjest, ja veel hullemini. Õnneks me oleme siis siit läinud juba. Ma loodan:)