30.09.10

Täna siis juba 30nes, täitsa lõpp kuidas aeg läheb. Eile Õhtul vaatasime töölisti ja Gerdal ja Germol oli homme tööpäev. Mina olin ikka seal ootejärjekorras, mida oligi arvata. Ärkasime siis kõik koos kell 5 jälle ülesse, mina ikka eeldusel et äkki keegi on haigeks jäänud. Linnukest kirja panna ei saanud, sest keegi oli pastaka sealt ära võtnud:D Aga seda ei saanud keegi teha, niiet see vanamees juba vaatas, et kuidas niipaljud täna üleval pole, lõpuks siis taipas et pastakas on puudu ja pani uue asemele. Kohe tekkis sinna linnukeste meri. Gerda ja Germo läksid siis tööle ära, pool 7 läks nende auto, mõlemad on tegelikult eraldi autodes, ma ootasin veel et kell saaks pool läbi ja läksin siis oma tuppa, et uuesti magama jääda. Aga siis see juhtus jälle, vanamees tuli meie tuppa karjus „Mariaaa! Sa saad tööle. “ Aga kuna mega kiire oli ja ega mul siis tööriideid veel seljas polnud, siis pidin käpelt tegustema. Püksid ja pluus lausa lendasid mu selga ja valmis ma olingi. Läksin siis bussi, Gerda naeratas mulle vastu ja asusime põldude poole teele. Üks poiss nimelt ei viitsinud täna ärgata kelle asemele ma sain, niiet jälle ühepäevatöö, aga vähemalt töö. Farmi sõitsime päris kaua, mingi 45 minutit. Esimene töö oli rohida põldu millel polnud rohtu:D Põhimõtteliselt käisime need vaovahed üle, siis istutasime uusi taimi sinna kus vanad olid ära kärssand või surnud, siis veel rohisime mitterohust põldu, see farm tundus nagu lust eilse kõrval:D Aga Gerda ütles et täna on lihtsalt kerge päev, vähemalt alguses, aga ta ei teadnud miks. Kell pool 11 oli eellõuna, kus sai natuke puhata ja peale seda läksime siis meloneid korjama. Alguses ma olin sellest tööst nii sillas, hullult meeldis, üldse raske polnud. Kuigi vahest tuli neid meloneid korraga nii palju et ei jõudnud lindipeale tõsta nii kiirest, siis oli raske, jäid nagu teistest maha. Melonite korjamine siis nägi selline välja, et 6 inimest on põllu peal, ja traktoril on pikk lint kuhu peale meie need melonid tõstame. Enne tõstmist peame tangidega melonid selle varre küljes ära lõikama. Täna korjasime siis Honey melonit, Gerda oli eelmine kord korjanud Rokkivat melonit (Rock melon). Kuigi töö polnud raske, tuli tüdi küll jah peale, aga eilsest farmist tundus see farm nii hea! Aga Gerda ja üks teine tüdruk ütles et täna on väga lihtne päev, pole üldse raske. Ma usun ka, sest kui neid meloneid oleks ikka palju korraga tulnud poleks mina küll suutnud kõiki ülesse korjata. Siis läks traktor katki. Käisime lõunapausil ära, ja meile öeldi et nüüd teised tulevad meile ette lõikama ja me tõstame melonid lihtsalt uude traktorisse. Nii tulidki Germo ja tema kamp ka meie melonipõldu meile ette lõikama. Muidu nad korjasid kõrvitsaid. Põllul oli selge eestlaste ülekaal, 3kesi korraga põllul. Lahe oli:) Siis läksid osad meie grupist kuskile mujale ja me pidime jälle ise hakkama meloneid lõikama. Lõpuks oli küll juba tüdi peal ja kõik mõtlesid mis kell olla võiks ja just siis käskis mees meil tangid ära panna ja tööpäev oligi läbi. Väga äge. Selg ei valutagi aga jalad on kanged ja tuharalihased haiged:D tasuta trenn. Nüüd ma olengi kahevahel, kumba farmi eelistada. Praegu tundus see tänane farm lihtsalt kergem eilse farmi kõrvalt, kuigi päev oli tunduvalt pikem. Aga teises farmis sai jälle tasuta jooke ja palk on kõrgem. Jo siis paistab kumba ma saan, ega mina seda ikka muuta ei saa. Aga kolmekesi ühes farmis töötada tundub ka hea. Täna tõime koju 7 melonit :D Kõige kahjum on minu tossudest, just sain endale mega head suusad aga täna põllupeal ütlesid nad kahjuks ülesse. See oli küll kurb, mulle nii meeldisid veel. Teate varsti ma tahan et te saadaksite mulle kodust mu rohelised Crocsid, hästi paljud käivad nendega põllupeal, ja vähemalt ei saa neid rikkuda. Plätserdad seal muda-mulla-savi sees ja midagi ei juhtu. Peale tööd käisime Gerdaga basseinis ujumas, lõdvestas lihaseid, nüüd sõõme rokkivat melonit ja kirjutame blogisid, Varsti lähme Mäkki neid ülesse riputama, nagu tavaliselt. Suht naljakas on sinna koguaeg minna, ma arvan et töötajad ka vaatavad meid juba imelikult. Igapäev samas kohas. Homme jälle 5st äratus. Äkki näkkab;)

29.09.10

Nonii, täna jälle ei saanud tööle! Naliii, tegelikult ikka sain:) Aitäh kõikidele pöidlahoidjatele! Aga ärkasin ikka kell 5 , nagu tavaliselt, panin riided selga ja padavai kirjutasin linnukese enda nime ette. Silmanurgast nägin kuidas see vanamees mind vaatas, et ma juba üleval, kui ma ära sealt listi eest läksin, läks vanamees listi juurde, ja ma olen kindel, et vaatama mis mu nimi on. No ja siis me Germoga sõime laua ääres, ja kuna kell oli alles kolmveerand 6, läksin korra sealt lauaäärest minema. Ja juba kuulen kuidas Germo hüüab MARIA!! Koos vanamehega tulid mu juurde ja siis see juhtus:D Vanamees ütles: Sa saad täna tööle. Mis te arvate et ma ei olnud vähe rõõmus?! Kilkasin seal ja selline adrenaliini laks tuli kohe, et värisesin rõõmust seal natuke aega:D Ma tean mida Gerda tundis esimesel päeval. Sain ühe tüdruku asemel kes oli haigeks jäänud, niiet ühesõnaga praegu on see vähemalt ühepäeva töö. Aga ma olin hoopis teises farmis kui Gerda ja Germo, ja see mulle isegi natuke meeldis, sest teises farmis pidi selg läbi minema, aga mine sa tea kuhu ma satun. Ega siis midagi panin koti kokku ja läksin auto juurde ootama. 6.15 oli start. Mingi kolmveerand jõudsime siis tööpostile. Kuskil 11 tüdrukut ja üks poiss oli. Sakslased, prantslased, hiinlased ja siis mina- eestlane:D Proovin Eesti taset ka kõrgel siis sellel põllul hoida. Alguses vaatasin, et mida me korjama peame, selliste kõrvitsalehtede alt paistsid väikesed kollased nagu dekoratiivkõrvitsad. Ma olen neid kuskilt näinud aga küll ei teadnud mis nende täpne nimetus on. No siis anti meile plastikämbrid kätte ja korjama. Põllu pikkus on ma arvan 3 meie põllu pikkust , aga pool laiust. Ühesõnaga päris suured. Farmer andis kohe käsu, et kõik viljad tuleb ära korjata, kuigi tegelikult nad vist korjavad ainult mingi teatud suuruseid. Aga mul seda lihtsam. Kõige parem oli see, et see boss istus ise autos põllu kõrval, diskomusa põhjas ja tegi seal oma asju. Iga natukese aja tagant keeras auto tööle ja sõitis 3 meetrit edasi, siis suretas auto välja ja nii koguaeg. Meiega pidas ta nii siis sammu. See oli küll natuke naljakas, tundisin end küll alguses nagu mingi neegerorjana. Sest koguaeg oli tamp peal, ja koguaeg oled kummargil ja korjad neid asju. Panin seda ka tähele et kui see peremees minema läks, hakkas rahvas omavahel rääkima, ja kui ta tagasi tuli jäid kõik vait:D Ma püüdsin väga korralikult tööd teha, et äkki see ongi mingi närvihaige. Iga vao lõpus saime juua ja siis jälle vaoga tagasi. Ma sain selle peremehega (vähemalt ma arvan) hästi läbi, sest ta kutsus paar korda mind enda juurde, ja siis näitas, et see mida me praegu korjame on sodi aga seal tagapool on ilusad põllud. Rääkis kuhu need lähevad jne. Mulle tundus selline normaalne mees, kuigi tegelikult on ta kindlasti väga nõme ülemus. Üks sakslane oligi tema juurest ära tulnud, sest muusikat kuulata ei tohtinud, rääkida ei tohtinud ja nagu piitsaga käib taga. Suht selline ta oli ka, aga esimesel päeval mind see veel ei häirinud. Kui me mingi 4 põldu ära olime teinud käis mul küll juba vahepeal pilt ringi, mõtlesin et kuidas ikka Germo ja Gerda suutsid. Päris hull tundus siis asi. Mõtlesin ainult lõunapausile, kell tundus juba mingi 12 läbi. Ja siis kui 4 põld oli tehtud, tuligi lõunapaus. Pakkuge mis kell oli:D pool 11, ma mõtlesin et ou mai gaad, mingi 6 tundi veel, mina olen siis küll surnud. Aga kui see lõunapaus tehtud oli ja võileivad ära sõin tuli uus energia. Hoopis parem oli tööd teha, oleks jaksanud küll 4ni vastu pidada. Küsisin ühe saksa tüdruku käest palju te päevas teete ja millal tööpäevad umbes lõppevad. Ta ise oli ka 3ndat päeva, ja ütles et 7 põldu tavaliselt ja mingi kell 1 lõpetavad:D Niiet tegime 2 põldu veel ja siis oligi läbi. Niii mõnus tunne oli. Polnud üldse raske, selg ei valutanud, lihased ka mitte. Täiesti hea! Siis läksime selle vanamehe koju, pesime ämbrid puhtaks ja istusime laua äärde. Ja igaüks võis võtta cocat, fantat või õlut . Päris luksus. Mõned võtsid hosteli ka veel kaasa, aga ma ei julgenud, Ikkagi esimene päev. Siis see peremees tuli minu juurde, käskis mul paberid täita, täitsin ära. Küsis kus ma pärit olen. Ütlesin et eestis, vana oli kohe nii ähmi täis, et tal kaks naist on ka eestist päris:D Näitas ühe pilti ka rahakotivahelt mulle, ma ütlesin et ilus naine, ta vastas, et jahm ega ta muidu mu rahakoti vahel poleks, ja et eestis pididki ilusad tüdrukud olema. Suht naistemees on tegelt. Küsisin mis asju me siis ka korjasime, ühe tüdruku käest. Squash. Pole enne kuulnudki. Võtsime hosteli kaasa ka, :)No ja mingi pool 2 olingi kodus, Siis tegime Gerdaga saiavormi ja päevitasime. Nüüd ootame Germot koju. Kahju on ainult sellest et nad töötavad päevas mingi 5 tundi aga tunnipalk pidi 18.5 dollarit olema mis on iseenesest hea. Aga lõppkokkuvõttes Germo/Gerda farmis saab rohkem palka, aga tunnipalk on vist 16, ja töö ma arvan on hullem. Ega see veel kindel ka pole et ma sinna tööle saan, kuigi 4 tüdrukut lähevad see nädal sealt minema, ja ma nüüd ei teagi kas ma tahan sinna tööle saada või mitte. Kindlasti on parem kui niisama passida, ja see farm peaks kasvatama puuvilju ka, aga kui päevas ainult 5 tundi kirja saab. No ma ei tea.. raske värk. Aa kaks päeva on nüüd seal farmis vabad päevad:D No ühesõnaga vähemalt olen tööl käinud, mitte ei tule Austraaliast nii tagasi, et pole tööd teinudki. Mis veel. Teate mis me täna söönud oleme, Hommikuks juustusaia, lõunaks juustu/vorsti saia ja õhtuks saiavormi:D ÕUDNE:D Tahaks täiega mingit liha, aga kõik on siin nii kallis, ja liha eriti. Varsti pead issi mulle metssea postiga siia saatma. Aga siiski, ma olen nii üliõnnelik. Sest töö oli lõppkokkuvõttes väga mõnus ja üldse mitte raske, ja lihased pole üldse haiged. :)

28.09.10

Nõrganärvilistele ei soovita ma järgmist lauset lugeda. ---Ma Ei Saanud Täna Jälle Tööd!--- Mina olen vist küll õnnetäheall sündinud, sest juba 6 hommikut järjest olen ma kell 5 ärganud, teinud kõik selleks et tööd saada, aga tutkit. Ja kui mingigi väike võimalus avaneb, et tööd saada, siis saab selle keegi teine. Aga ärge arvake et ma mingi väga närvitsen siin, ei üldsegi mitte. Mul on vist mingisugused Hipi sündroomid külge hakanud, et küll kunagi saan ka mina oma töö, ja üldsegi ei muretse et kuu aja pärast lõppeb mul lihtsalt raha otsa:D Las elu veereb edasi, ja mina koos sellega. Okei päris nii ka ei ole, täna hommikul olin küll juba natuke kurb. Saate aru ma panen igal hommikul tööriided selga, lähen ootan all laua tagapoolteist tundi, ja siis lähen tagasi magama. Väga mõttekas tegevus, eriti veel siis kui tööd ei saa. Tööriided on mul seljas rohkem käinud kui Gerdal ja Germol kokku:D Aga siis tänasest, ärkasin hommikul nagu tavaliselt. Gerda lubas ka ülesse ärgata, et mind „toetada“ kui ma peaks töö saama, või kui keegi peaks selle mu eest ära võtma. (Gerdale oli jälle pandud vaba päev töölisti, põhimõtteliselt Gerda nagu on tööl, aga ei tööta- nagu töötutööline, mis on ka nõme) Mina läksin pesema, ja Gerda pani mu nime taha kohe linnukese järgi. Sellega oli siis ühelpool. Siis keetsime endale putru ja värki. Ja vahepeal läks Gerda selle vanamehe käest küsima, et miks tal koguaeg vaba päev on? Et kas sellepärast, et oodatakse kuni see nädal inimesed ära lähevad (see nädal pidid paljud jalga laskma), siis on Gerda kohe võtta . JA mees vastas Jaaa, kuigi Gerda arvas et ta ei saanud midagi aru. No see selleks. Istusime siis seal, ja mees tuli meie suunas, ja ütles, Gerda sa ikkagi saad täna tööle, aga mine hästi vaikselt et teised aru ei saaks, sest sul oli vaba päev. Gerda oli muidugi õnnelik, nagu minagi, aga tahaks kaaa! Vot see oli nukker, mõtlesin et jälle üks päev peab üksinda siin hostelis passima. Kuigi ennem just mõtlesime, et Gerda peab täna üksi passima, kui ma täna tööd saan. Aga tänases töölistis ei olnud kedagi märgitud haigeks ka, niiet mul polnud mingitiki võimalust. Järgmistel hommikutel ma arvan et läheb rebimiseks, sest see saksa tüdruk ka nüüd avastas et ma ärkan ülesse, ja panen kohe linnukese kirja, kindlasti ta ärkab nüüd juba kell 4 ja paneb linnukese omale kirja:D Läheb sõjaks. Aga kui töörügajad läksid tööle, läksin mina muidugi magama tagasi. Täna mul ei tulnud sellest masendavast olukorrast üldsegi und, aga siiski jäin lõpuks magama. Kell 10 ärkasin ma ilge veekolina peale ülesse. Meie tuppa sadas vesi sisse, õnneks meie voodid on seinaääres, aga kahjuks sakslase (kathleeni) voodi sai märjaks. Ma pole elusees veel niipalju vett taevast alla sadamas näinud. Nagu ämbriga oleks kallatud, Tüdrukute vetsu kuivalt polnud võimalik minna, ja sealt sadas ka sisse. Ja mulle öeldi, et see pole veel midagi, kui vihmahooaeg tuleb siis sajab nädalaid järjest, ja veel hullemini. Õnneks me oleme siis siit läinud juba. Ma loodan:)

Tahtsin veel sellele blogile lisada, et hommikul ma ütlesin et Kärsaku ta pöllul, ja kusjuures õhtul oligi ta selg põlenud:D Päris hea kokkusattumus. Teised ütlesid mulle nüüd, et nüüdsestpeale ole lihtsalt tasa:D

27.09.10

Teate, ma olen praegu lihtsalt nii vihane, kell on pool 7 ja ma ei saa enam oma viha pärastenam magada ka. Kohe meelega olen üleval! Kõik algas sellest, et ärkasin kell 5 nagu tavaliselt. Kõik teised magasid veel – KÕIK. Käisin pesemas, keetsin endale hommikuks putru. Selle ajaga rahvas juba ärkas, tilkus neid sinna igale poole- Aga siin on selline kord, et kui sa ärkad pead kohe enda nime ette linnukuse tegema töölisti, siis teised teavad et sa oled üleval ja saavad sinuga arvestada, kui keegi on haigeks jäänud vms. Aga seda me teadsime ammu, tegime igal hommikul enda nime ette linnukesi. No siis me selle „sõbraga“ sõime seal laua taga, ja ootasime et äkki saame tööle. No ma olin kindel, et mina olen listis eespool kui tema, et mina saan ennem tööle. Aga võta näpust. Mees tuli meie juurde ja ütles, et tal on üks töö. Kathleen kargas püsti ja ütles et mina võtan selle, mul jäi suu lahti, kuidas teama savilt lihtsalt võtab töö kui ma olen nimekirjas eespool?! Läksin ise selle mehe juurde ja ütlesin et aga mina olen ju esimene, mees ütles et aa sina oled hoopis esimene`? Aga Kathleen ütles et ei, mina ärkasin esimesena ja panin linnukese ka esimesena. No tõesti, kust mina pidin teadma et kes linnukese esimesena paneb saab tööle? Ühesõnaga tema siis saigi tööle, kuigi see OLEKS MINU KORD OLNUD! Irve näos, tegi endale lõunasöögi valmis ja tõmbas minema. Ma oleks temast 10 linnukest ennem jõudnud panna, kui ma vaid oleks teadnud. MA loodan et ta kärssab täna seal põllu peal. Sõbralistist tõmban ta küll kahe suure paksu joonega maha. :D JA mu läpakast võib ta edaspidi vaid unistada. Aga naljakas on see et kell on juba pool 7 läbi 2 minutit, tuba on kottpime, ja mina klõbistan arvutiga, kõik teised magavad. Aga mul suva, kui ma tahan ikka varahommikul blogi kirjutada siis ma ka kirjutan!

Nii kell on 17.28 ma olen maha rahunenud, sest see mis me täna tegime oli kordades parem! Et siis, kirjutasin hommikul oma blogi, kuulasin muusikat mp3 pealt, mängisin telefoniga sudokut, kõik ümberringi magasid, aga mul und ei tulnud, sest ma olin vihane:D Lõpuks viskas kopa ette ka üksi pimedas toas olemine, ja läksin mingi pool 8 telekat vaatama. Mõtlesin et valin mingi hea filmi ja saan üksi hommikul seda vaadata, kuni teised ka ärkavad. Aga ma ei saanud seda telekat sellise programmi peale, kust filmid tulid, niiet pidin leppima mingite spordi uudistega! Mitte vähe ei ajanud närvi?! Kobisin siis oma ainukese ärkvel oleva sõbraga- telefoniga- kõige viimasesse ritta diivani peale, ja hakkasin temaga sudokut jälle mängima. Lõpuks üks suht kapp poiss tuli, küsis kas ma vaatan neid uudiseid, mida ma loomulikult ei teinud, ja ta pani teleka filmivaatamise režiimi peale. Ma olin kindel et pean hommiku veetma mingise Action filmi saatel, sest see poiss oli tõesti kapp, kõige kapim siit hostelist. Aga arvake ära mis asja ta vaatama hakkas. -> RobotKana :D:D See oli mingi multikas, kus tegelased olid nagu barbienukud, või voolitud, ma ei saanudki täpselt aru. Aga no tõesti, robotkana?! Üks osa kestis mingi 15 minutit, ma suutsin kaks ära vaadata, ja siis tuli mul uni. Kuna teised ikka veel magasin, mõtlesin et keeran ka korra veel kerra. Tunnikese sain magada ja siis ärkasid minu semud ka ülesse. Ja hakkasime vaatama ühte uut filmi, õnneks mingit normaalset, Gerda pääses seekord löögile ja pani rahulikuma filmi peale. Kell võis mingi pool 12 olla kui see ka läbi sai, ja meil olid veel ju Kübarad ostmata! Ega siis midagi, läksime 4ndat korda Cole'si kübaraid ostma. Õnneks seekord ära ei unustanud, aga kahjuks kübarate suurused oli XL ja L, mina sain õnneläbi L-i ja Germo XL, mõlemale on kübarad väga suured, aga me ju pidime need ära ostma. Küll me teinekord paremad saame. Poest ostsime veel spagette õhtuks, soola, ketsupit ja kõik 3 ostsid endale „mahlad“ need olid sellistes pesupehmendajate moodi kanistrites, 2liitrit, ja värvid olid ka väga , ütleme nii et mitte naturaalsed. Germol nagu Fairi, minul erkroosa ja Gerdal kollane. Suht keemia. Ja kui ma korgi tagasitulles lahti keerasin, sest ilge janu oli, võtsin suure sõõmu, ja tuli välja et tegemist oli siirupiga:D kaks liitrit siirupit ühe inimese kohta:D Me hakkame siin vist siirupiõhtuid tegema. Nii see selleks. Kuna täna me väga tahtsime minna mereäärde, ja õnneks olime kõik 3kesi vabad, siis mõtlesime et võiks küsida kuidas siin bussiliikulusega asjad ka on. Ainuke mure oli selles, et kell hakkas juba liiga palju saama, aga ikkagi tahtmine minna oli suur. Nii läksiki Gerda küsima kuidas mereäärde saada, ja teate mis talle vastati. Et kui me 6 inimest kokku saame , võime võtta hosteli bussi! Nagu tasuta! Kohe hakkasime rahvast kokku ajama. Kahjuks üldse ei tahetud mereäärde minna, selleasemel passiti hosteli basseiniääres. Aga lõpuks saime nõusse kaks tüdrukut ja ühe tüdruku veel. Kõik olid sakslased. Läksime tagasi Receptioni, ja ütlesime et meil on kamp koos. Hakati meile siis autovõtmeid otsima. Kahjuks üks sakslane hüppas alt ära (Kathleeni sõber, kes ka siia täna saabus), aga õnneks anti meile viiekesi ka auto kätte. Pakkuge kes sõitis..... Muidugi mitte mina:D Gerda loomulikult! Juhatati tee siis kätte, ja andke minna. Mina pidin ees istuma, Germo ja kaks tüdrukut taga. Arvake ära kummale poole Gerda rooli minema hakkas, ja kummale poole mina ette istuma:D Loomulikult olin mina roolirattataga ja Gerda minukohas:D Väga naljakas. Vahetasime siis pooled ära ja panime auto tööle. Tegelikult see nagu ei olnudki auto, selline backpackerite käula, kui te kujutate ette, vaadake pilte kui ei kujuta. Väga sitane ja nii edasi. Aga lahe oli. Istusime siis autosse. Kõige hullem on see et vasaku käega pead ju käike ka vahetama, aga Gerda sai hästi hakkama. Õnneks ei lõppenud meie reis sellega. Sõitisime ja sõitsime, kuni lõpuks hakkas rooliratas värisema, siis jälle kadus värin ära ja tuli tagasi. Gerdal oli nagu epilepsia hoog peal ja siis kadus jälle ära:D Aga kui ma oma aknast välja vaatasin, siis mu oma poolne rehv jooksis natuke kaheksat. Mõtlesin et äkki ongi sellest. Aga tegelikult jooksis hoopis Gerda poolne ratas kaheksat, või juba 3 kordset kaheksat, sest sellel polnud ühte poltigi. Sõitsime kolme poldiga. Õnneks Jõudsime siis ilusti kenasti mereäärde, väga hea oli seal. Meri ei olnud helesinine, Nagu luidja rannas või midagi taolist. Aga Mõnus oli! Vesi oli väga soolane, tundsin ennast nagu soolaheeringas Vaikses ookeanis. Ujusime mingise liivaluite peale, korjasime teokarpe, seal olid need veel aukudega, niiet saame endale teha igasuguseid kaelakette. JA siis ujusime tagasi mereäärde. Võtsime päikest, ma olen jälle pruunim. Nii hästi hakkab siin päike peale. Aga koguaeg oli meil mõte, et see Auto, kui seda autoks üldse nimetada saab. Peaks ometi tal rehv alla jääma. Ega siis midagi pakkisime oma asjad kokku neljapaiku ja hakkasime tagasi hosteli poole minema. Kui te vaid teaksite milline see auto nüüd sõites oli. Põhimõtteliselt ratas logises omateed, ja auto värises väga hullusti ja meie koos autoga, MA ei oska seda kirjeldada, aga samas naljakas oli ka. Et mingid Eestlased (no sakslased ka) sõidavad väga logu väriseva autoga teepeal, ratas jookseb all kaheksat:D Aga ega me väga kaugele ei jõudnudki ennem kui kaks mees meid kinni pidasid, ja ütlesid et me sellega linna küll ei jõua, ennem tuleb ratas alt ära. Gerda sõitis siis teepeenrale ja mehed hakkasid meil polte kinni keerama. Väga sõbralikud olid. Tükk aega jurasid selle kallal (kusjuures minu mõte oli , et võtta tagumise ratta alt polt ära ja panna see esimese ratta alla- ma olen väga uhke sellise mõttekõlksatuse peale) kuni lõpuks üks meestest ütles, et võtame tagumise ratta alt poldi ära...jne, :D Ütlesid meile et ärgu me väga kiiresti sõitke, ja näidake kindlasti seda hostelile, tänasime abistajaid ja läksime edasi kodu poole. Kuhu me ka kohale jõudsime. Kui me sellest hostelisse rääksime, olid nad üllatunud ja ütlesid et seda autot pole ammu kasutatud ka:D Ma üldse ei imesta! Aga väga äge seiklus oli. Tegime endale õhtuks spagette ja nüüd kirjutame blogisid ning siis lähme paneme need mäkkis netti ülesse;) mm, seda ka veel et Kathleen tuli töölt tagasi, arbuus näpus. Vähe kadedaks ei teinud, ma oleks täna arbuuse saanud korjata. JA toas ta ütles mulle, et täna oli väga raske päev, näitas oma päikesepõletust. Aga mind ei huvitaaa! MA ei saa aru ka miks ta seda mulle pidi ütlema, nagu tunneb süümekaid vms. Ega mul enam midagi ei olekski, aga Gerda ütles mulle, et ikkagi nimekirja järgi võetakse tööle, mitte sellejärgi kes esimesena linnukese paneb. Et kust nemad teavad kes see esimene oli. Põhimõtteliselt pani saksa tüdruk mulle täiega näkku. Aga mul oli vähemalt väga tore päev, ja homme ärkan ka kell 5, lähen jooskuga listi juurde, panen endale linnukese kirja, ja loodan tööle saada! Võiks juba ju...

26.09.10

eile kui Germo töölt tuli tõi ta meile Meloni! Ta oli täna kõrvitsate asemel meloneid korjanud, seest oli roheline aga maitsel polnud väga vigagi, siis tahtsime minna Germoga Cole'si kübarate jahile. Sest eelmine kord läksime küll poodi mõttega osta endale kübarad, aga unustasime poes selle sootuks:D Niisiis õhtul mõtlesime uuele tuurile minna. Jõudsime kohale, aga pood oli juba kinni pandud, kell oli mingi 7. Eino eks siis homme jälle. Teepeale jäi veel kiirtoidukas Subway, ja kuna Germol oli kõht tühi hüppasime sealt ka läbi. Aga see lõhn mis seal poes ninna hakkas, on kirjeldamatu. Selline arstirohukas+veel mingi hull hais. Pea aja küll ringi käima. Ja kõige hullem oli see et seal oli selline järjekord. Aga Germo sai oma tellimuse lõpuks kätte. Siis kõmpisime tagasi hosteli. laupäeval pidi seal hakkama mingitsorti pidu. Aga kuna meil raha niimoodi priisata pole, ei võtnud meie sellest osa:D Vaatasime mingit filmi ja kodisime magama ära. Tüdrukud tulid vastu, ilusad riided seljas, jalutasid baarileti poole. aga meil polnud sellest sooja ega külma. Mina pidin kell 5 ikka ärkama, ja töörügajatel oli homme vaba päev:D Hommikul kell 5 üksi ärgata oli suht raske, aga osad polnud veel magama saanudki, sest õues istusid ikkagi tüdrukud, ilusad riided seljas. Telekaruumis olid poisid diivanite peale käkru vedanud, minu voodi kõrval oli poiss koos riiete ja plätudega tukkuma jäänud. Niiet pidu missugune! Aga kahju oli sellest, et see vanamees, kes meid igalhommikul tööle saadab, polnud täna üldse ülesse ärkandki, mingi noor tüdruk oli tema asemel, ja ta ei vaadanud üldse kas keegi magas sisse või on haigeks jäänud. Niiet täna sai jälle 7st oma tuppa kobida, ja uuesti magama heita. Kui ma toa ukse lahti tegin tulid sealt sellised alkoholiaroomid näkku, et paha oli uuesti sinna tuppa magama jääda. Aga auruall peaks ju parem uni tulema:D Hullult umbne ja vastik oli küll. Ärkasime täna kell pool 11, läksime filmi vaatama. Kuna meile Gerdaga Action filmif ei meeldi , ootasime kuni teised oma filmivaatamise lõpetavad, ja äkki siis on meil ka lööki pääseda puldi kallale, filme valima. Ja õnneks Germo saigi puldi enda kätte, kuna seal on filme niipalju, ei oska nagu validagi. lõpuks jäime pidama mingise Evolutsiooni peale, aga tuli välja et see oli veel hullem action film, teistest 10 korda hullem, aga kuna muuta filmi ei saa siis pidime selle ära ootama, kuni see läbi saab. Päris pikk film oli ka veel, mingi 2 tundi ma arvan. Verd lendas kahte lehte selle filmi ajal. Otsustasime et seda filmi küll ei viitsi vaadata, ja läksime linnapeale jalutama. tahtsime korra cole'sis ka käia et kübarad ära osta, aga loomulikult oli see pood kinni. Miks me ise sellepeale ei tulnud et pood pühapäeval kinni on, käisime veel natuke ringi, otsisime Germole õlut, aga ega see nii lihtne polegi. Tuleb välja et poed ei müü lihtsalt õllet. Kui me lõpuks mingise bensuka leidsime, siis seal ühe purgi peal oli kirjas GINGER BEER, sellises klaaspudelis, arstirohu moodi, ja ega maitse ka palju ei erinenud, õllest oli ikka asi väga kaugel, limonaadimatsega bitneripalsam või midagi taolist. ja kui me lõpuks läksime tagasi hosteli telekaruumi, et vaadata kas film on läbi saaud, siis ajastus oli täpne. Film saigi läbi, aga kahjuks tuli sellele teine osa ka veel!:D No tõesti, enam me küll ei viitsinud passida, et uut filmi valida. Film filmiks, läksime tagasi tuppa, pikutasime, tegime endale süüa, nii täis kõht oli mul viimati vist sünnipäeval, siis pikutasime veel ja natuke veel, kuni otsustasime basseini ujuma minna ! Tõeliselt hea oli, kuigi vesi oli suhteliselt must, lillelehed ja õied ujusid meiega koos, aga see meid ei häirinud, ujusime ja ujusime, ei tegelt suplesime, Vesi oli hästi soolane seal basseinis. Ja pärast võtsime päikest. panime 30 faktorit peale, olime 15 minutit päikese käes ja ikka mõnusad randid on naha peal! Väga hästi ikka kärsatab siin, tunnen end nagu praeliha kuumal pannil:D kui see tegevus oli tehtud siis 3 korda võite arvata mis me siis tegime- tulime mäkki netti, ostsime kaks viiekroonist jäätist ja nüüd on hea olla. Edasi ei teagi mida teha, arvatavasti lähme telekat vaatama.

25.09.2010

Õhtul peale mäkki, läksime siis Cole'si toidupoodi endale süüa ostma, Kuna reede õhtuti pidid nad toitude hinnad väga alla laskma, olid meil ootused suured. Ja tegelikult me ei pidanud pettuma, päris palju asju võis saada üle 50% odavamalt. Näiteks ostsime kõik endale kilose jogurti õhtuks/hommikuks, kuni seda jätkub, vaid 13 eesti krooni eest. Me panime juba eelmistest poekäikudest munadele pilgu peale, aga saate aru, üks karp mune, 10 muna sees maksab üle 70 krooni. Ma ei tea kas siin on kuldkanad, või miks munad nii kallid on. Igatahes siis me jalutasime nendest kohe tiiruga mööda, sest see oli rikaste inimeste lett:D Aga eile, läksime munaleti juurde, ja karp oli lasud 66% alla - ning munad lendasid kohe meie ostukorvi. Hosteli jalutada tagasi oli ka väga mõnus, soe õhk, lühikesed riided seljas, ja väljas on pime. Esimene asi mis me hosteli jõudes vaatasime oli Töölist. Ja teate! Germo oli tõstetud sellest ootenimekirjast ära, et ühesõnaga Germol on nüüd päris töökoht. Ja Gerdat ka enam seal ootenimekirjas polnud, ta oli tõstetud ka ühe farmi nimekirja alla, asendajaks. Ma ei tea mida see küll peaks tähendama, vist seda et kui keegi sellest farmist puudub on Gerda kohe esimene kes selle töö saab, mitte ei võeta ootenimekirjast. Aga ma ei ole kindel ka, Peaasi et me nimed ainult ülespoole liiguvad, mida minuoma ilmselgelt veel ei tee:D Aga Gerda nime taha oli pandud- VABA PÄEV. Ühe päeva saad töötada ja juba antakse vabu päevi. Aga Gerda arvas et eks neid asendajaid ole juba nii palju:D Täna hommikul ärkasime kell 5 nagu kord ja kohus, koos Gerdaga, kellel pidi vaba päev olema, aga ta tuli siiski ülesse. Pidi aitama mul lõunasööki teha kui ma peaks tööle saama. Praadisime endale muna (soola ja pipart võtsin eile McDonaldsist, neid pisikesi pakke:D) istusime laua ääres. JA see mees muudkui käis seda listi vaatamas, ja vaats meie poole. Vaatas aga listi ja meid. Aga inimesi tuli aga juurde ja juurde. Ja kedagi ei paistnud haigeks jäänud olevat ega sisse magavat. Kui mees viimast korda listi vaatas, tuli ta meie juurde ja ütles, et täna on kõik üleval. Ma ei tea miks ta meie juurde tuli, aga võib olla me meeldime talle, sest iga hommik kell 5 ärgata peaks ju ka midagi näitama, et me tööd tahame saada. Ja eks ta siis on meid märganud. Igatahes väga armas temast et ta ütlema tuli et täna tööd pole. Ega siis midagi, läksime Gerdaga kodides magama tagasi ja ärkasime kell 10 läbi midagi. Kirjutasime oma blogisid hostelis juba valmis, et kui mäkki lähme siis ei pea sellega eriti aega raiskama. Pesin veel riideid, sest tavaliselt lähevad need mustaks ühe päevaga. Ja mingi 12 läbi tulime Ary'i linna peale jalutama. Lehe pealt me lugesime et siin lähedal pidi olema üks park, ja läksimegi seda avastama. Natuke maad Mäkist edasi kõndides leidsimegi selle ülesse. Laen pilte ka, päris ilus oli. Nägi natuke teistmoodi loodust ka. Papagoid lendasid pea kohal, natuke hirmus oli mingisest sogasest veekogust mööda jalutada, et äkki mingi madu lesib kuskil seal. Ja kusjuures keegi sahistaski seal, me kõik ehmatasime , ja tegelt seal olidki 2 sisalikku. Ära ehmatas küll:Dseal pargis olime mingi tund võib olla, ja edasi tulime Internetti, teate küll kuhu. Ilm on ilus, liigagi ilus 34 kraadi oli ennem, nüüd kindlasti rohkem, ja alles on varakevad. Mõnus on vaadata, et plätude randid hakkavad jala peale tulema. Nüüd tahakski minna hosteli basseini ujuma ja võib olla päevitama koos faktor 30 päevituskreemiga. Vot tak!

pildid

Minu pilte näete edaspidi siit -> http://fotoalbum.ee/photos/zilletyne/sets/1059565

24.09.2010

Ma ei tea, ma vist kirjutan väga segaselt. 10 blogi ühel päeval, aga asi on selles, et ma käin päeval ja õhtul netis. Ma arvan et varsti läheb asi paremaks, kui ma tööd saan, siis käin netis ainult õhtuti. Aga siis õhtust, Gerda ja Germo (edaspidi tööloomad) jõudsid ilusti tööpõllult tagasi, läbi nägu lätirahad. Tahtsin nende kätest pilti ka teha, aga unustasin selle täitsa ära, kui nad mulle vastu hostelist jalutasid. Germo käed olid täna normaalsed, sest ta kandis kindaid, aga Gerda omad olit täna nagu koeratallanahad. Umbes nagu tõeline töömees, kes pole kuu aega vett näinud. Ja kusjuures peale pesemist jäi käsi ikkagi mustaks, see vist peab ära kuluma kätelt. Aga töölomomad olid täna väsinud. Seljad haiged, jalad kanged, ühesõnaga polnud see eriline meelakkumine. gerda oli rohinud kõrvitsaid, ja germo korjas kõrvitsaid. Tahaks kaa juba!!:P Kui tööloomad pesemas ära käisid, siis tulimegi mäkkii netti. Kuna Gerda käed olid ikkagi mullased, vaatas müüa Gerdat natuke imelikult vist, kui ta endale jäätist tellis:D Aga mis teha, parem ikka töötada, kui päevad läbi mäkis burgereid sisse kühveldada. Täna päeval ma jälgisin inimesi kes siin käisid, kuigi see kõlab imelikult, polnud mul midagi muud teha, kuna mu arvuti polnud vaba. JA siis ma vaatasin, ikka iga teine on keskmisest eestlasest 4 korda suurem, ja altpoolt, ütleme 6 korda suurem. JA kuidas nad burgereid närivad, no te peate ise seda nägema. Eestlane ostab burgeri, võtab kohe 10 salvrätikut kõrvale ja hammustab väga vaikselt otsast, et mingiljuhult nägu täis seda kastet ei läheks. Ja peale igat ampsu pühib nägu. Aga siiin, saavad oma burgeri kätte ja kukuvad õgima, niiet piiri pole, salvrätikuid nad vist üldse ei tunnista, sest näos on pärast söömist kapsast, majoneesi jne..ja hammustavad nii et terve burger kohe suhu ühesõnaga nii palju kui mahub ühe ampsuga, tuleb ära süüa. Suht julm:D Aga eestiga võrreldes on siin ikka väga palju erinevat. Aga nüüd pöidlad pihku kodused ja lootke et ma homme rügan ka kõrvitsapõllus! ;)

23-24.09.2010

Eile Germo tuli viiest või kuuest koju, ja talle väga meeldis kõrvitsakorjamine. Alguses olid nad rohinud , ja siis korjanud kõrvitsaid kuskile lindi peale. Töö pidi normaalne olema. Ta käed olid küll nagu koera nahad, paks mustusekiht oli peal ja pestes see ka maha ei tulnud. Lõpuks kuidagi sai ta ikkagi oma kätud puhtaks. Kui Germo oli tööl, käisime meie Gerdaga Cole'sis ja ostisme õhtuks süüa. Võtsime mingeid külmutatud juurvilju ja siis kananagitsaid, kuna riis oli meil olemas eelmisest korrast:D siis oligi kõik. Õhtul hakkasime süüa tegema, kuna meil õli polnud proovisime sulataud juustuga praadida, aga tuli välja et see ei olnudki mitte sulatatud juust vaid kodujuust ja kõrbes pannipeal põhja:D. Aga juurviljad saime praetud ja nagitsad soojendatud, riisi keedetud, ainuke jama asi oli selles, et meil ei olnud soola:D, ja kujutage ette neid juurvilju ja riisi ilma maitseaineteta:D Aga ära sõime, ise veel arutasime et polegi hea nii palju soola süüa, pidi kahjulik olema. Õnneks naggitsatel oli hea maitse.
Järgmine päev!
Ja mina olengi nüüd üksinda. Kõik teised on tööl, istun meie uues sõbraga praegu Mäkis, ja surfan netis, mis mul muud ikka teha on:D Aga kõik algas sellest, et ärkasime kell 5.oo, enam ei olnud mingit arusaamatust kelladega. Panime riided selga, keetsime hommikuks putru, õnneks keegi oli tasuta asjade aknalauale pannud soola ja suhkrut, mis tegi pudru söömise maitsvamaks. Ja siis see juhtus, mees vaatas jälle töölisti ja tuli meie poole. Ütles et üks töö on vaba! Gerda tõusis rõõmust püsti läks, süda puperdades, mehe juurde, hakkas juba asju kaasa pakkima jaaaa siis, mees tuli uuesti meie juurde ja ütles Gerdale , et sorri sa ikkagi ei saa seda tööd, keegi on listis eespool. Kahju kahju kahju. Nii me läksimegi siis telekat vaatama, ja nägime silmanurgast et see mees nagu otsiks meid, kuulsime kuidas ta meie toas käis ja mööda maja ringi käis. Tõusime siis püsti ja läksime mehe juurde. JAA mees ütles, et üks töö vabanes ikkagi. Gerda süda hakkas uuesti puperdama, pakkis omale lõunasöögi kaasa, võttis 4 liitrise veepudeli kotti ja läks alla ootama. Mees ütles mulle ka et oota natuke veel siin, et võib olla üks töö vabaneb veel, et keegi vist on ka haigeks jäänud. Ootasin ja ootasin, aga njetu. Haigeks jäänud mees tõusis surivoodist ülesse ja läks tööle. Ning mina jäingi tööst ilma. Läksin siis tagasi magama, siis vaatsime telekat , käisime kaltsukas, kus polnud midagi huvitavat ja tulime mäkki netti. Nüüd ootan siis töömehi koju, ja loodan et saan homme ka tööd, muidu jään Gerda ja Germo kulul elama, niikaua kuni tööd leian:D Nalii

Bussisõidust ka siis midagi

Kusjuures see parempoolne on kartul

23.09.2010

Täna oli Germol ma arvan nagu teine sünnipäev, Tegelt meil kõigil. Las ma siis täpsustan. Mina panin kella äratama kolmveerand viieks, et viieks ülesse tulla. Gerda pidi panema natuke hiljemaks. Nii kui mina ärkasin, siis keegi veel ei liigutanud. Keerasin kella natuke edasi. Kui uuesti ärkasin , ikka veel keegi meie omadest ei liigutanud. Mõtlesin et mismõttes, kell juba veerand kuus ja meie omad magavad nagu jahukotid. Esimesel tööpäeval juba sisse magada on ka päris hull. Toksisin siis ma Gerda igaksjuhuks ülesse, küsisin et mis su kell on. Gerda vaatab, ütleb et veerand viis, ehk siis tund aega taga. Väike segadus tekkis, et kumma kell see siis õige on, lõpuks toksisime Germo ka ikkagi ülesse, tema kell oli minu kellaga sama, et siis ärkasime ülesse. Käisime pesemas, tööriided selga, 4 liitrit vett kotti ja alla hommikusööki tegema. Milleks oli vorsti sai, merevaigutaolise asjaga. Mmmm! Nii me siis passisime seal all, vorstisai hambus ja ootasime oma tööjärjekorda. Ja varsti see juhtuski, üks mee tuli meie juurde, küsis kas me ootame tööd, mida me muidugi tegime, ja ütles et üks koht on vaba, keegi oli haigeks jäänud. Kes on nimekirjas esimene? Kuna juhuseläbi on Gerda esimene ja Mina viimane, siis Gerda oleks saanud tööd. AGA, kui Gerda natuke seal mehega rääkis, tuli talle pähe, et äkki saab selle töö peal ka mees töötada, ja õnneks vahet polnudki kas mees või naine. Niii saigi Gerda töö endale Germo. Meie vedisime oma veepanged uuesti tuppa tagasi, ja Germo läks vääga õnnelikuna tööle. Ja meil Gerdaga oli ka väga hea meel. Täna on üldse hea päev kuidagi. Nii palju me teame et ta korjab mingeid kõrvitsaid ja rohisid ka neid vist seal. Aga rohkem saame teaa siis kui ta tagasi hosteli tuleb. Igatahes väga äge, et juba esimesel päeval niimoodi näkkas, kuigi see võib ainult ühepäeva töö olla, aga meil vahet praegu pole:D Vaatasime veel hostelis mingit filmi, mille pointist me aru ei saanud. Tegime endale lõuna ka, Maggi kartuliputru ja röstsaia meega (tervitused siinkohal Joosepile). Täna oli pidupäeva söök:P Köögist leidsime veel oma lemmikud aknalauad ka, seal oli silt et tasuta riided ja toidud, Kõigepealt sorisime riietes, Saime endale paar tööhilpu juurde:D keegi on sinna jätnud ja siis toiduaknalaualt leidisme makarone ja riisi ja jahu. Riisi võtsime ainult ära, teiste jahile läheme võib olla hiljem:D Aaga ärge arvake et me mingid imelikud nüüd oleme, nii see asi käibki, käest kätte. See normaalne, vähemalt õhtusöögiks on riis olemas:D:D Ja siis tulime loomulikult Mcdonaldsisse tasuta netti kasutama. Seda oleme teinud juba viimased paar tundi. Teate meil on üks uus sõber ka. Ma nime küll täpselt ei tea, Gerda käest peaks küsima :D Mingi Kethy või Keithly, aga põhimõtteliselt sõber on olemas. Kuigi ta vägahästi inglise keelt ei oska, on ta vähemalt sõbralik. Otsib ka tööd, ja on listis meist allpool;) Seegi hea, et keegi meist halvemas olukorras on:D ja nüüd tahaks minna secondhand'i poodi, äkki ma saan sealt odavama raha eest mingise mütsi, sest iga kopikas on meil siin praegu arvel, vähemalt niikaua kuni me tööd leiame. Sooja on 33 kraadi, võib olla nüüd isegi rohkem, Ja ongi vist kõik. Varsti hakkame Germot töölt ootama, loodame et tal läks hästi :)

22.09.2010

Mcdonaldsist välja tulles läksime Cole'si toidupoodi. Kuna me seda üheropsuga ülesse ei leidnud küsis Gerda jälle ühe käest teed. Lõpuks siiski saime toidupoodi sisse. Poes Meie põhimoto on saada võimalikult palju/toitvaid asju võimalikult väikese hinna eest :D Niisiis leidsime saia ˇ2 dollarit maksis see, ostsime ühe lati vorsti, kaalus 1 kg ja siis mingit merevaigutaolist asja mis oli küll 3 korda suuremas pakendis kui meie eesti merevaik, ühe suure paki kaerahelbepudru ja 3 liitrit piima :D Kõik see kokku läks maksma 20 dollarit. Sellega peaksime saama nädala elatud küll. Tagasi oma Backpackerite hosteli tulles, tahtsime asjad külmkappi panna, aga oh üllatust, külmkapi ukse peal oli silt-> Asjad saab külmhappi panna AINULT rohelise kotiga ja veel Cole'si toidupoe omaga. Ma ei saanud aru kus siin loogika on, miks ma pean just selle toidupoe riidekotiga asjad külmakappi panema. Vastasel juhul tõstetakse meie asjad kuskile ühiskasutavasse külmkappi, mida me loomulikult ei tahtnud, kuna see oli ikkagi meie nädala söök. Ega siis midagi seadsime oma sammud jälle Cole'si poole, nüüd juba ilma teed küsimata leidsime koha ülesse. Ostisme 1 dollariga selle õnneliku rohelise riiekoti ka ära ja panime veel õnnelikemana selle koti koos oma nädalase toiduportsuga uhkelt teiste roheliste kottide kõrvale. Õhtusöögiks tegime endale Maggi juustu/herne supi. Kuna meil kausse kaasas polnud läksime Receptionist küsima nõusid. Ta tõi kaks kaussi, ja kaks tassi, kust tõsiselt jooksid väikesed sipelgad välja:D mina sain õnneks kausist süüa, need paistsid puhtad. Siin on ühiskasutav köök, kus kõik vaaritavad endale süüa. Profimad juba teevad endale makarone hakklihaga, meie ROHELISED piirdume veel kiirsuppidega. Töö list pandi ka välja, me oleme suht viimased, kaks tükki on veel peale meid. Aga homme kell 5 peame ikkagi igaksjuhuks platsis olema, sest äkki keegi magab sisse, siis me saame tema koha endale. Hm, mis siis veel, a pesime pesu, ma olen väga õnnelik et ma palju musta värvi sokke võtsin kaasa, sest need ühed valged, ei ole enam üldsegi valged, vaid võivad juba pruunide sokkide alla minna. Mustadest ei saa niiväga arugi:D Lähevad aga jälle uuele tuurile. Veel helistasime erinevatesse farmidesse, üks ütles et helistage 2 nädala pärast uuesti, teine, et homme helistaksime ja siis kolmandad ei võtnud üldse vastu. Niiet ühesõnaga kindlat pole siin midagi. Kõige kahjum on positest, kui tüdrukutele veel midagi lubatakse nädala pärast, siis poistel on veel suht 0 -s töö. Nende töö peaks algama 3 nädala pärast, ei tea kas niikaua kannatab. Sellepärast me erinevatesse farmidesse helistamegi. Nii jälle läks liiga pikaks. Ma ei saa aru kuidas ma suudan mingi 4-5 tundi nii pikaks rääkida, lobapidamatus vist:D Olgu siis, ma olen praegu teki, ei mis teki, vaid lina all, sokid kuivavad jalgadeotsas ja külgedepealt ripuvad teised märjad riided alla. Head Ööd...zzZzz

22.09.10

Saime bussipeale. Meie bussijuht oli omaette nähtus. Ta paistis selline suht noor, küür oli seljas, higistas koguaeg ja paks oli ka. Ning kusjuures kihutas nagu hull. Niiet turvavööd panime me küll igaksjuhuks peale. Mikrofoni rääkis ta ka ohkides ja ähkides, me vahepeal juba mõtlesime et võib olla saab ta infarkti roolitaga. Aga me buss oli lux, WC oli ka isegi sees! Bussijuhid sõitsid 6 tunniste vahedega, koguaeg vahetasid end, uus bussijuht võeti kuskilt linnast peale ja vana läks ära. Teine bussijuht oli ka imelik, TA oli oma valged sokid tõmmanud põlvini, mustad kingad jalas, ja lühikete pükstega. Hästi tobe nägi välja nagu koolijüts. Temaga sõites panime ka turvavöö peale. KOgueg tehti mingeid söögipause, ühest kohast me siis kambapeale ostsime paki porgandeid. Porganditest pole elussees veel nii kõhtu täis saanud:D Aga head olid need. Germo ei saanud alguses bussis üldse magada. Kell oli mingi 1 läbi kui ma juba oma pool und olin klaasivastus ära maganud, ja siis germo ütles et ta tunneb end kui okserattapeal:D Buss niimoodi raputas et magada oli jah natuke vastik. Aga lõpuks saime ikkagi kõik magada. MP3 akud kuulasime tühjaks, ajakirja lugesin läbi aga 22 tundi ikka veel täis ei saanud. Ja kusjuuuuures täna kell 9.35 nägin känguru ka ära, ma arvan vähemalt et see oli känguru. Hüppas bussi kõrval teeääres, selline päris pisike, pika sabaga olevus oli igatahes. Aga bussisõit oli sellesuhtes äge, et nägi loodust ja teistsuguseid kohti kui eestis on. MIngi pool üks jõudsime siis lõpuks Ayr'i Läksime kohe Backpackerite Delta hosteli. Kuna meil veel TFN pole, siis ei oleks pidanud see naine meid sinna listi panema, aga õnneks ikka pani. Aga halb asi on see, et kui see number ära ei tule, ei saa me tööd, võib olla tööd saame aga palka mitte. See on kõige hirmutavam. Loodame et see tuleb varsti ära. Siis käisime pesemas, sest väga must tunne oli pärast 22 tunnsit bussisõitu. Hosteli Dussiruum nägi välja selline, et seinad halletasid ja värv koorus seintelt alla:D, meie toas on 12 inimest. Nii mis veel. Aa, tegime endale nüüd pangakontod, õnneks sellega on asi ka ühelpool, ainult et kart tuleb ˇ46 tööpäeva jooksul ja jumal teab kus me siis juba oleme, sellega läheb ka raskeks. SIis ostsin endale päevituskreemi ära ja ilm on siin ikka soe! Kohe väga palju soojem kui Brisbane's kuskil 25+ ma arvan. Ja ongi vist kõik, tulime MCdonaldisse, sest siin on tasuta Wifi, ma arvan et see on meie uus kodu kus me peale tööd hakkame käima. aga kõigepealt peame tööd leidma! Niiet pöidlad pihku! Tsutsufrei...

Täna tulime hostelist välja. Pool üheksa oli äratus käisime pesemas ja kotid selga ja raamatukokku. Sest me peame transpordi keskusesse minema kella poole 2ks, ja mõtlesime et teeme aega parajaks oma kodus->raamatukogus. Siit helistasime Ayr'i hostelisse, küsisime kas neil vabu tube on ja kas tööd on. Õnneks tädike vastas et tube on ja naistele leiab tööd umbes nädalaga, meestega on asi nutusem, mingi 2-3 nädalat võtab aega. Aga me mõtlesime et kui me gerdaga tööd leiame, siis me elame niikaua koos küll ära, kuni germo ka tööd leiab. Õnneks nüüd on natuke julgem tunne minna sinna Ayr'i, muidu oleks tõesti nii, et kogu raha paneme bussisõidu alla ja tagasisõidu raha enam polegi. Jääme sinna kodututeks:D:D Aga loodame kõige paremat. Ühesõnaga varsti lähme siis bussijaama ja hakkame sõitma 22 tundi Ayr'i poole. Aaaa ma tahtsin kuskile eelmisesse blogisse kirjutada et mu lennuki toidu nimi oli Pak Nasser's Nasi Lemak. Mis ei lähe üldse eelmise teemaga kokku aga pidin ära mainima. (:

Sellist pelikani nägime Brisbane raamatukogu ees jalutamas

20.09.2010

Ootame transpordikeskuses

Nii raamatukogust ära minnes sadas vihma nagu oavarrest. Ja ega meil siis polnud vihmavarje ega midagi. Aga mis siin vinguda, võtsime oma 7 asja jälle selga ja läksime odavama toidupoe poole. Toidupoe suhtes olid meil ootused kõrged, tahtsime adaptereid saada, ja raha välja võtta + veel odavat toitu ka:D Kõigepealt suundusime jogurti leti juurde. Gerda leidis ühe paki mis maksis midagi 2 dollariga, oli allahinnatud. Aga kuna seal oli ainult üks selline veel, siis otsisin mina jogurteid edasi, JA leidsin 1,69 dollariga ühe kilose jogurti, kohe kõik 3 musketäri võtsid sama paki jogurteid. Adaptereid me sealt poest ei saanud ja siis tahtsime veel raha välja Germoga võtta ütlesin Germole et võta sa esimesena pangaautomaadist, et ma ei julge, pärast sööb kaardi ära:D Nii Germo sai oma papi välja võetud ja kui ma läksin, siis ütles automaat et võta tsekk ja raha, aga raha polnud! Proovisin uuesti, jälle sama asi. Mõtlesime et mine metsa, nüüd on raha ka kaardi pealt läinud, topelt kogus ka veel. Nüüd tuleb järgmise lennukiga küll koju tulema hakata.:D Aga kuna me midagi see hetk teha muud ei saanud, lonkisime läbi vihmasaju transit centrerisse. Ja need vahemaad pole üldsegi mitte lühikesed;) niisama mainin, eriti veel raskete seljakottidega, mis on veel luks selle kõrvalt mis Germol on- üheõlakott, ma ei kujuta ette kui üks õlg peab kogu selle raskuse saama. Ma oleks ikka surnd siis:D Nii kui me sinna transpordi keskusesse jõudsime, lootsime saada kohe mingise rongipileti Ayr'i. Germo jäi asju valvama, meie Gerdaga läksime infot koguma. Ja jälle, nagu mingi needus, Infpounkt oli just 7 minutit tagasi kinni pandud. Õnneks leidsime mingise Ticket office, aga need ei osanud meile mingit infot anda. Lihsalt mingi suvaline töötaja sealt jaamast oli tore ja juhatas meid edasi ülemisele korrusele kus tundus mees letitaga suht kuri. TA ütles et kõik rongid on kuni esmaspäevani kinni. Meil jäi karp lahti, me peaks nagu nädal aega veel siin passima. Nii me siis nõutult läksime germole kurba uudist teatama. Aga kuna see suvaline töööline rääkis midagi ka teisest kohast, siis läksime gerdaga seda kohta ka vaatama. Seal oli hästi tore tädi, ja imestas et me nii kaugele minna tahame. (See infolett käis nüüd siis busside kohta, eelmine rongide) Alguses pakkus ta bussi hinnaks mingi 5000 krooni. Mis on ilmselgelt liiga palju, mida ta ka ütles, et see on liiga kallis. Siis valis ta uue bussifirma, ja ütles et nüüd olete te õpilased, ja hind tuleb 1400 krooni, Me oline nagu mega õnnelikud, see oli meiejaoks ullult soodne pakkumine:) Muidugi me bronnisime selle ära, ja homme kell pool 1 peame olema seal et Ayr'i sõita:) Seal transit centeris olid ka pangaautomaadid, ja siis tuli mulle meelde et äkki mul on limiit peal, kuna ma raha välja ei saa võtta. Õnneks nüüd sain omale ka natuke sula. Ja issi sa võid nüüd seda limiiti natuke vähendada, mingi 3000/4000 peale. Igaksjuhuks, mine sa mind tea:D Ja kui see asi sai ühelepoole, hakkasime jalutama mingi uue backpackeri hosteli poole. Esimesena sattus meile teepeale Chill Backpackers, Öö hinda pakuti meile 30 dollarit, mis on 300 krooni ja oli ilmaselgelt meile liiga kallis. Kuna me mõtlesime et lähme edasi, siis pakkus see tädi meile ööd 26 dollari eest, aga see tundus ka ikkagi liiga kallis. Siis ta lasi hinda veel alla:D 24 peale, ja siis võtsime ära. Germo nimi selles hostelis on Germa igatahes. Kujutage ette, meil on ainult 3 voodit toas, mis on nagu üliluks! Kuskil rõdul peaks veel bassein ja värgid olema, aga seda vaatama me pole veel jõudnud minna. JA mingine nett on siin ka, aga see on veel hullem kui seal raamatukogus, 2 minutit saad netis olla, siis viskab välja. Aga me oleme veel õnnelikud. Nüüd hoiame pöidlaid et saame Ayr'is tööle, muidu hakkab nutune periood:D Et siis homme on 22 tunnine bussisõit tundmatusse. Ja ma ei tea millal ma jälle netti saan, sest kui juba siin brisbanes on suht hull selle wifiga, mis siis sellises maakohas peaks see rohkem levima. Aga järgmise korrani siis! Lisan veel pilte meie eilsest hostelist, kus Germa hakkas oma riideid lahti pakkima, ja need olid naljakatest kohtadest märjaks saanud. NAerda sai:)

meie hommiku-, lõuna-, ja õhtusöök

Brisbane

Meie hostel

Laeme oma mobiilikaarte

Pesu kuivab

20.09.2010

Eile õhtul täpselt kell 5.45 pm läksime alla baari oma tasuta jooke nõudma. Siider pole kunagi nii hea maitsenud kui siis, kuna meil kõigil olid selline joogijanu. Õhtulks tellisime sealt samast ka toidu, mina ja germo võtsime 5 dollarilise juustuburgeri ja friikad, gerda kreekasalati mis oli natuke kallim. Lauale toodi mingi ufotaldriku moodi värgendus mis näitas numbrit 3 ja ühekorraga see hakkas vilkuma ja vibreerima nagu telefon, ja me ei saanud algul aru mis nüüd juhtus:D Mõtlesime et äkki sai nüüd toit valmis aga kust seda tooma minna?! Lõpuks mingi väike mees näitas koha ette kust toitu saab. Burger nägi välja selline et kaks suurt saia üks kotlett ja juust:D JA Vsjo:D Ise panime mingit kastet ka vahele:D.. Aga siiski hea õhtusöök. Magama läksime mingi 8ksast :D . Nii, täna ärkasime, kell 8. Mina pidin teised ka ülesse ajama, aga gerda kohkus ikka täiega minu äratamise peale ära:D pesime hambad ära ja läksime oma hostelist kogu tavaariga minema, otse brisbane kesklinna, Tasuta hosteli bussiga saime kusjuures. Kõigepealt läksime Migratsiooni asutusse, ei valetan kuna meil kurgud niimoodi kuivasid. siis läksime ostisme kõik omale 1,5 liitrit vett:D Kusjuures see maksis 30 krooni, me arvutasime et kui kuuaega iga päev ühe pudeli ära juua, siis tuleks kokku 900 krooni:D jaaa vesi on siin hinnas..siis läksime migratsiooniametisse, tegime endale viisakleebised passi, ja edasi läksime vodafone esindusse teleoninumbreid tegema. see maksis ka mingi 300 krooni, aga õnneks on meil nüüd austraalia numbrid. Ja siis, kõigil olid kõhud juba nii tühjad, et otsisime odavat söögikohta. Hommikust polnud me veel söönud ja kell oli juba 12 läbi, rasked kotid seljas, leidsime lõpuks mingi hiinaka. Tellisime endale sealt 65 kroonised tsainavärgid. Mina panin pool kotti, kõht sai lihtsalt liiga täis, nüüd mul on õhtusöök ka olemas:D JA siis tulime padavai brisbane raamatukokku, kuna see on ainuke normaalne koht kus on mega aeglane nett:D Aga õnneks siin on vaikne. Kõigepealt helistasime Triinule, tema ütles et bundabergi ärge küll minge, vaid brisbanest 800 kilomeetri kaugusel on Ayr, seal on varakevad, ja varsti saab hakata minegdi mangosid, ja arbusse, ja selliseid asju korjama hakata,konks on selles et see bussipilet maksab 2500 krooni:D Jaa transport on siin kallis:D Aga siin pole ka midagi teha, ainult kulutused. 22 tundi peaks sinna sõitma, aga seal pole kindlasti mingit neti võimalust, ega midagi. Aga loodame et saab tööd ka. Sest kõigil sügelevad näpud juba töö järele.

19.09.2010 Austraalia

Saabusime Austraalia Coolangatta lennujaama. Õnneks oli ilm külmem kui malaysias, mis oli kohe lämmatavalt palav. Austraalia ilma võib võrrelda vist meie Eesti omaga. Igatahes lennujaamas pidime mega kaua ootama oma tolli ja passijärjekorda, enne kui üldse sai ametlikult Austraalia pinnale astuda. Gerda veel viskas viimase juustupaki ära, sest toitu ei tohi üle piiri tuua. Lennujaamas jamasime natuke aega bussiliiklusega, et aru saada kuidas Brisbane poole liikuma hakata. Lõpuks leidsime bussi mis viis meid rongijaama. Kõige parem on see et mul on ainult visa kaart ja sula number 0, ja päris paljudes kohtades saab ainult sulas maksta. Germol on sama seis. See on väga nõme. Aga Brisbanes leidsime endale sobiva Backpackerite hosteli 22 dollarit öö, ja kui me täpselt 17.45 kuskile alla korrusele läheme, peaksime saama tasuta ühe siidri/õlu või veini. Meie toas on 4 narivoodit, ehk siis mahutab 8 inimest. Juba pesime oma esimesi musti riideid, sokki ja pluuse, aga kahjuks valged sokid lähevad seebiga pestes pruuniks:D ja üldsegi mitte valgeks. Nii nali naljaks, Aga tegelikult tahaks juba töötada, sest praegu on küll selline tunne et ei tea kust alustada, aga eks see ongi kõigil alguses nii. Tegime täna endale TFN(et makse nii palju maha ei läheks) numbri netis ära, läksime raamatukokku, panime oma läpparid tööle, aga nett oli lihtsalt seal nii aeglane, ausalt, meie kodu arvuti on ka lux variant selle kõrval. Nii me siis pusisime ˇ2 tundi selle TFN numbri kallal, ja lõpuks ikkagi ainult Germo sai oma läpakaga selle tehtud. Me Gerdaga läksime raamatukogu suurtesse arvutitesse, kus võttis selle tegemine aega 10 minutit:D oleks võinud kohe ju sinna minna.... Siis mõtlesime et käime natuke linnapeal ka. Brisbane kesklinna läksime, lootes et äkki saame täna telefoninumbri ka korda, aga täpselt kui nägime teiste poe siltide vahelt Vodafone'i silti ja hakkasime ust katsuma, tuli naine ja keeras ukse lukku, sest pood pandi kinni. Vot selline ebaõnn. Nii me siis lähmegi homme seda tegema, + pangakaardi peaks tegema ja passi viisa kleebise peaks saama. Siis saaks hakata helistama teistele, ja uurida natukenegi seda ilamelu siinpool. Võibolla jääme veel siia hosteli aga võib olla sõidame homme bundabergi.

Londonis

Nii lend Stansteadi kulges normaalselt, kui välja arvata see et magada eriti ei saanud ja pea valutas nohu tõttu. Ma avastasin, et mida kõrgemal oled seda rohkem nina kinni jääb:D Aga tegelt see oli päris valus, ja üldse mitte naljakas(: Kusjuures lennukis toolid alla üldse ei käinudki, niiet isegi kõige parema unega inimesel tuli seal raskusi magamisega. Me magasime nii et Germo toetas pea aknale, Gerda tema õlale ja mina Gerda õlale. Magasime nagu kolm vaprat sõdurit, või noh mis magasime, pigem panime moe pärast silma kinni. Lõpuks jõudsime siis Londoni, lennukist pidime kohe õue astuma. Väljas oli mingi 10 kraadi sooja, ja juba siis tundus mulle et ma olen sattunud Gröönimaale. Lihtsalt nii külm oli . Ma ei kujuta ette kui veel peaks miinukraadid tulema, saaks ometi kiiresti sooja :D Läksime siis bussi peale. Me Gerdaga istusime kohe pingi peale, ja siis äkki Gerda tõusis püsti ja pakkus ühele vanapaarile kohta istumiseks. Need olid nii imestunud et kui lahke noor tütarlaps, võib olla siis siin maal selliseid ei kohta. Londonis hakkasime oma kotte ootama, õnneks kõik said oma pagasid tervetena kätte ja mingeid viperusi sellega ei kaasnenud. Kuna kell hakkas saama kohaliku aja järgi pool üks, siis otsisime omale magamiseks platsi. Selgus et lennujaamas polegi see nii lihtne, kõikjale on mingid inimesed oma külje maha pannud, magavad oma kottide otsas, et jumala eest keegi neid ära ei võtaks. Ja nii me neid vaatasime, et näete see on ka meie saatus:D Õnneks leidsime kuskile tulekustutite riiuli alla sobiva pesa. Käisime ükshaaval hambaid pesemas, ja siis rullisime oma magamiskotid lahti ja KAISSU. Minul oli eriti luks värk, panin endale madratsi külje alla, ja see voodi lennujaamas oli vägagi võrreldav minu omaga kodus. Teised magasid kivipõranda peal, mis tundus neile ka pehme. Ühesõnaga keegi ei kurtnud:D Mõtlesime et kuna meil on niii palju aega lennuni siis saame magada oma isu täis ja rohkemgi veel. AGA, kuskil kahe tunni pärast ärkasin mina Gerda ja Germo sagimise peale ülesse, vaatsin ringi ja rahvast oli me ümber päris palju, inimesed hakkasid check-in-i tegema meie voodite juures. Kell oli mingi 4 :D Niiet selle koha pidime kahjuks hülgama, ega siis midagi pakkisime oma asjad sisse ja läksime uut kohta otsima. Õnneks leidsime vabad pehmed pingiread, ja saime jällegi umbes kaheks tunniks magama jääda. Mina ärkasin nii et mu näos olid magamiskoti nööri jooned, need olid nagu armid:D Nii käisin mingi tund aega ringi, aga uni oli see-eest hea! Kell oli ikkagi nii vähe, mingi 7, aga und enam ei tule, sest kaua sa ikka suudad kahe tunniseid uinakuid teha. Nii me siin istume kell on praegu 10 . Aa vahepeal läks meie kõht ka tühjaks, alustuseks tegime endale väiksed juustuvõileivad, ja pärast hakkasime oma pakisuppide/pudrudega möllama. Kuna vetsudest tuli suhteliselt kuum vesi, läksime me Gerdaga tassidega vetsu, panime selle kartulipudru pulbri tassi ja vesi peale. Üllatavalt normaalne nägi see toit välja, aga kahjuks ma ei saa maitse kohta seda sama öelda. Või tegelt maitse polnud ka kõige hullem, aga miski lihtsalt ajas öökima. Võib olla see et vesi polnud üldsegi nii kuum kui ma arvasin, ja see sibula-kartulipudru sees olevad tükid krõmpsusid hamba alla ( tervitused siinkohal Hannale), kuigi nad oleks pidanud lahustuma:D Ja lusika külge jäi selline kord, mille eemaldamine rohke seebiga oli isegi raske. Igatahes selle pudru saatus oli Vetsupott. Ja teate E-sektoris toimub mingi filmimine. Mees on tehtud nais-stjuardessiks, kui ma seal mööda hakkasin minema, siis üks mees astus mu juurde ja küsisi „ Kas te olete ka sellest filmist? “ Eiiiiii ole:D, ja näitas et mine siis teiselt poole mööda . Nii nüüd ma lõpetan, Kell on 10.10 , JA lennukini on aega umbes 7 tundi. Tsau-Pläu!

Nii lõpuks on siis kõik see nutt ja halamine ühelpool. Tallinnas olek tundus juba nii pikk, et see Standsteadis 18 tundi passimist tundub päris julm. Aga seiklus omaette on ju seegi:) Niii uus teadaanne Tallinna lennujaamas 13ndas väravas lükkus meie lend edasi 22.10 pealt 22.50 peale. Tundub et enam hullemaks minna ei saa. Aga kuulake seda, lend lükkus veel edasi- 23.55 peale :D Reisi algus küll hea ei tundu, kui nii edasi läheb, siis tekib tunne et kas me Austraaliasse üldse jõuamegi:D Känguru võiks ikka ära ju näha, siis oleks süda rahul. Aga ehk lepime ka selle palmi pildiga mis siin Tallinna lennujaamas on. No nali naljaks, Austraalia võiks ju ikkagi jõuda. Õnneks on meil siin wifi ja kõigil on läpakad. Gerdast on ainult kahju, ta arvuti pani juba esimesel tunnil pange, ja ta netti ei saa. See on see ASUS. Aga ehk saame selle klotsi ka lõpuks ikka töökorda, mitte ei pea sellega lutsu esimese veekogu ääres viskama.:) Huh esimene postitus ongi selleks korraks ühelpool, kindlasti tuleb neid täna ja homme veel, sest mis mul siin muud teha kui teile blogisid kirjutada:D