Tänane päev jälle praktiliselt maha jalutatud, aga jalad hakkavad vaikselt selle vatiga juba harjuma.
Kui ärkasime, siis oli ju plaan Sinimägedesse minna, aga no jällegi ilm oli pilves, sadas ja no me ei teadnud mida siis teha. Sest sinimägedes vihmaga vist ei näe midagi, kõik on udu sees. Kuid jalutasime siis ikkagi hommikul horre hosteli napoleoni torti sööma :D nagu meil kombeks oli. Kõht täis, otsustasime et täna jäävad need mäed ära ja läheme hoopis loomaaeda, et seal võime vihmaga jalutada. Kuigi natust vastik on aga no mis sa ära teed. Ja see tähendas ju omakorda ka seda, et ma saan oma sünnipäeva kingikese kätte :):):):)
sõitsime bussiga siis kesklinna, võtsime praami ja praamiga sõitsime üle sydney jõe loomaaeda. Gerda maksis piletid jaaa :D nii tore on ikka midagi ilusat saada. Kuigi ma pean tõdema, et mõtlesin, üle 3 tunni ma küll ei jaksa seal neid loomi vaadata, hea kui niigi palju välja veab. Aga pidin eksima...
läksime siis praamiga sinna, päris tore sõit oli, jooksime praami ühest äärest teise et saada pilte ooperimajaga ja siis harbour bridgega. Praam ei sõitnud kaua, mingi 15 minutit ja kohal me olimegi, teiselpool jõge.
Võtsime siis bussi ja sõitsime natuke maad veel edasi ja jõudsimegi Taronga Zoosse. Vihma sadas vahelduva eduga, vahest tuli isegi päike välja. Siis viskasid oma jope seljas, ning varsti hakkas jälle sellist löga ülevalt tulema, et panid jälle jope selga. Ja nii terve päev. Aga muidu, esimesed 5 minutit olime olnud loomaaias, ja juba mulle see loomaaed meeldis. Ausalt ma ei oska öelda miks, aga midagi oli seal nagu paremat kui teistes loomaaedades. Ütleks et parim loomaaed kus ma üldse käinud olen. Niiet suuuur suuuur aitäh teile selle imelise sünnipäeva kingi eest. Tõsiselt! Nagu nii tore on saada midagi ka siin austraalias kätte, oodata sai kaua seda kingikest , aga iga viimne kui ootus oli asja eest. Niiet veelkord Aitäh teile! :)
loomaaias olime kokku mingi 4 tundi, võib olla isegi tsipake rohkem. Germo põhiloom oli kaelkirjas, nägi tema ka selle ära. Siis käisime elevantide showl, need tegid ikka igast trikke. Hoidsid londiga ühte jalga kinni ja siis kõndisid kolmel jalal, või siis ronisid kivi peale, ja tõstsid jalgu ülesse. Eriti hea tasakaal pidi neil ikka olema.
Veel käisime hüljeste showl. Seal lihtsalt jäi suu lahti, et kuidas on võimalik, et loomad sellised asjad ära õpivad. Nagu ülemõistuse. Aga muidugi oli tore neid vaadata.
Lõpuks väsisime juba sellest ära, ja kõike loomaaeda me tegelt ei jõudnudki läbi käia, aga no ikka päris palju käisime ka. Tagasi läksime praamini mitte enam bussiga, vaid selle Skywalk on vist ta ingliskeelne nimi, eestikeeles ma ei teagi, igatahes sellega läksime tagasi. Päris tuus oli, sydney linna nägi kaugelt ikka päris ilusti.
Loomulikult kui praamini jõudsime, siis lasi see oma viimast pasunat ja me jäime napilt praamist maha. Pidime mingi 20 min uut praami ootamaa, aga no pole hullu. Tagasi sydnye linna jõudes olid kõhud juba tühjaks saanud ja jalutasime uuesti China Towni. See on ka ikka pikk maa :D aga me oleme ju harjunud kõndima. Kuigi jalad olid kanged, ei longanud keegi täna, vesivillidest rääkisime ka vähem teepeal ja tempo oli ka kiirem kui tavaliselt. Harjume vaikselt.
Chinatownis kõhud täis söödud, oli juba väljas muidugi pime. Pidime hakkame tagas hosteli jalutama. Kuiiiiii pikk maaa on seal ikka meie hosteli. Aga mis seal kurta, kohale me jõudsime ja hostelis me oleme. Nüüd pesime pesu, laadisime pildid ära ja edasi ei teagi mida teha.
Ja homse suhtes tekkis väike plaanimuutus, hoopis lähme Kodus ja Võõrsil randa. Tulgu või veeuputus aga sinna me homme lähme. Jeeeei, Alfikene , siit me tuleme! :D
(ja piltide kohta ütlen niipalju, et ma ei tea millal ma need fotoalbumi lisan, aga osad on facebookis)
kotavota pildid olgu kohe üleval kui hostelisse jõuate, minneeeeeeeeeee, ma olen niiii kade, just istun telku ees ja vaatan seda randa ja mõtlen, et olen teiega koooos seal! :)
ReplyDelete