Teate, andke mulle andeks :D MINA EI VIITSINUD EILE BLOGI KIRJUTADA, või tegelt oleks võib olla viitsinud ka , aga lihtsalt aega polnud. Ma siis pingutan täna kahe päeva blogi välja.
Et siiiiiiis:
läksime byronis siis bussi peale, bussijuht kargas kohe gerda peast kinni ja ütles et tüdruk tüdruk, ega meil siis siin külm ju ei ole :D gerdal oli villane talvemüts peas, aga õnneks bussijuht paistis väga tore. Polnud nagu mingi lasteaiast lahti lastud vanamees. Nii, bussisõit läks vahelduva eduga, kui me tunnise peatuse tegime kuskil bensukas siis tellisime endale fish and chip'sid, aga see oli nii naljakas. Täpselt nagu mingid koolijorsid, kes ei jaga toidust mitte muffigi, teenindasid seal. Isegi proovisid ilusti sättida neid toidupalakesi sinna taldrikule. Aga no ütleks nii, et ega toidu maitse suurem asi polnud, kuid kõht oli nii tühi. Ja siis tagasi bussi ja sõit võis jälle alata. Loomulikult mina magasin sellel ajal kui me hommikul sydney linna jõudsime, niiet kui buss tegelikult sydneysse jõudis , siis gerda juba säras, et mina nägin ooperimaja ja silla juba ära . Ja mina mõtlesin, et ah, peab see uni nüüd nii hea siis olema.
Sydneys tulime bussi pealt maha, võtsime oma 7 asja kaenlasse ja HM?! Kuhu siis edasi peaks minema, meil oli linnaosa välja vähemalt valitud, kuhu hostel võtta, aga no kuhu poole see nüüd jääma peaks, ei teadnud kumbki. Küsisime siis inimestelt, ja lõpuks saime kaardi pealt ka sotti kuhu minek on. Ütleme nii, et selle 15 kilose kotiga oli ikka päris raske lõpuks jalutada, sest ega see lähedal ju muidugi ei olnud! Ja esimesse hosteli läksime, ja öeldi meile, et Kinnnni! Mina juba kartsin, et isssver tagasi peab nüüd uuesti jalutama hakkama siis või?! Ju jäääääb. Aga õnneks siin tänaval oli neid hostele veel, läksime siis järgmisesse ja võtsime endale siis kohe nädala hostelis. Kahjuks oli see praegune hostel ikka väga palju kallim meie eelmisest valikust, aga no mis sa teed. Eelmises hostelis oli ka hommikusöök sees, aga meil nüüd netu! Kuid õnneks elame me 4ses tüdrukute toas, ja tuba on väga puhas ja normaalne. Teises oleks saanud 10se toa, aga no ega see ka suurem probleem poleks olnud.
Nii, kuna tuba polnud veel valmis, siis ei saanud me kohe oma kotte tuppa ära viia, vaid pidime need laoruumi panema. Tegime kiire riide vahetuse, ja läksime siis SYDNEY linna peale eksploorima, et mis kohaga tegemist on. Jalutasime Ooperimaja juurde, nägime harbour bridge ära, käisime poodides ja siis saime oma saarlasest sõbraga kokku. Ehk mäletate Ayris ühte poissi kes tegi alguses nalja, et on tsehhist aga tegelikult oli eestist. Vot see sama.
Käisime siis veel linnapeal temaga, ta näitas meile sydney eesti maja ka ära, ütleme nii , et hea on lugeda eesti kirja maja peal, aga no ega midagi ilusat seal polnud :D neljapäeviti pidi seal aga kiluvõileiba saama, ohsajummel kuidas ma seda tahaks. Piprakilu võileib keeeedumunaga, mmmmm!
Ja oligi aeg nii kaugel, et hakkasime rongijaama minema, et germpsile vastu minna, keda me pole juba 4 kuud näinud. Oodata tuli tsipake, aga no germot oli ikka hea näha üle pika aja. Tal olid kaks sõpra ka kaasas, niiet tulime kõik siia samasse linnaossa. Tuli veel välja, et saaremapoiss on ka samal tänaval kus meie, niiet nüüd on nii, meie oleme kolmekesi ühes hostelis, germo sõbrad on teises ja saaremaapoiss on kolmandas. Aga kõik on samal tänaval.
Ning siis oli ju laupäeva õhtu, ja muidugi tuli välja minna. Käisime siin ühes pubis alguses oma tänava peal. Seal vaatas meile Stalin seinapealt vastu ja igalpool olid viisnurgad. Suht kahtlane koht :D siis läksime saaremaapoisi hostelisse, mängisime seal kaarte ja päris palju nalja sai ning lõpuks sõitsime taksoga kesklinna kuskile väiksesse klubisse. See oli küll minu austraalia reisi kõige pikem klubituur. Olime mingi 5ni seal vist ja siis 6st sain magama. Ah veel hullem jama oli klubis sellega, et ma panin enda ja germo jakid nagu laua peale ja lõpuks kui hakkasime juba ära minema, siis jakke polnud kusagil. Ma olin kindel et keegi on need ära varastanud. Mul oli juba nii kurb meel, sest mulle meeldis see jakk. Germol oli sel hetkel vist suht savi :D aga õnneks, siis turvamees tuli ja näitas kahte jakki, et kas need on teie omad? Koristaja oli need kuskile ära pannud. Ühesõnaga lõppes kõik hästi! Taksoga tagasi koju, ja tutttu!
Täna ärkasin ülesse, siis läksime kalaturule. Jube kui palju korealasi seal oli ja jube kui palju kala! Ostsime lõpuks siis endale mingid eined ka. Mina sõin esimest korda austrit seal, peaks ütlema, et selline HUVITAV :D kindlasti prooviks veel, aga päris kallis on see ka ikka.edasi liikusime jälle kesklinna poole, ma ei kujuta ette kui pika tiiiru me täna tegime, minule tundus seee mingi 20 km, aga kindlasti see nii pikk ei olnud,, kuid vesiville tuli kindlasti juurde. Kui tagasi jõudsime , siis otsustasime saaremaapoisi hosteli minna ja kartuliputru ning vorstikastet teha ! :D lõppes see muidugi ka sellega, et meil oli peale 5 tunnist köögis kokkamist ka napoleonitort laual! :D aga no ma olin ikka nii väsinud, et lõpuks ma ei saanud enam üldse aru et kus see napoleon on ka kus see tort on. Kuid valmis ta sai, ja päris kenake tuli välja.
Peale seda rasket katsumist istusime oma hosteli rõdu peale ja lihtsalt räääkisime niisama juttu. Ja mina muidugi olen ikka veelrohkem väsinud kui ennem, aga samas pole ka ime mingi 4 tundi võib olla sain täna magada. Õnneks nüüd sai voodi ära ja õnneks hakkab see blogi läbi saama.
Homme siis ronime harbour bridge, ma ei tea kuidas, sest kõigil kolmel on jalad ikka kõigest nii kanged ja villis, et nalja hakkab saama :D ja siis peale seda vist käime sydney toweris ära, ja kes seda teab mis me veel korda saadame.
Aga uskumatuuu, me oleme sydneys!
No comments:
Post a Comment