21.04

Ja nii ta lähebki, viimane öö Byronis on tulemas ja siis lähmegi Sydney poole teele. 12 tundi bussisõitu on ees, ja ma juba vaimusilmas kujutan ette kui jube see saab olema :D

täna, JESS, jälle päike väljas ja ilus ilm tõotas tulla. Hommikul läksime kohe siis rattalaenutusse, ja võtsime endale 4ks tunniks rattad. Appikene kui ma sinna ratta selga istusin, siis mõtlesin kohe, et kodus ma muud ei teegi see suvi kui sõidan rattaga vist. Niii hea oli kuidagi nendega linnapeal ringi kärutada. Esimene kurss oli siis kohe sinna tuletorni juurde. Märjad kui mereadrud, jõudsime lõpuks majakani. Vaade oli ilus nagu alati, helesinine vesi peksis vastu kaljut. Natuke aega seal mäe otsas siis surnuks lõime ja hakkasime jälle tagasi minema. Õnneks oli nüüd siis tee allamäge, niiet ainus mida ratta seljas tegema pidi, oli pidurite vajutamine. Nii, edasi läksime siis ühte teise randa. See jäi hoopis teisele poole meie tavalisest rannast kus me oleme käinud ja ma olen õnnelik et me sinna läksime. Rahvast oli palju vähem ja vesi oli täiesti kristallselge. Nii puhast vett ma pole vist veel kusagil näinud kui see seal oli. Möllasime natust vees ja siis päevitasime ja tegime seda kõike uuesti. Oh teate, seal liival olid sellised väikesed valged krabikesed ka. Eriti ei julgenud kuskile oma külge maha panna, sest neid krabiauke oli ikka igalpool. Mine tea, pärast võtab tüki küljest nagu naksti ära ka. Aga õnneks ei teinud nad meile seekord midagi. Edasi läksime ratastega niisama linnapeale sõitma, avastasime mingeid väikseid linna teekesi ja leidsime ühe uue ranna. Päevitasime sealgi natuke, mina vette ei läinud, gerda vist käis. Aga ma ei oska öelda kuidas seal vesi oli, arvatavasi mitte nii ilus kui seal teiselpool. Vähemalt nüüd me ei ole enam nii valged, mingi jume on ikka peal ja kui homme on ka ilus ilm, siis me vist terve päeva rannas logelemegi. Nüüd õhtul laadisime siis oma pilte ja läksime veelkord randa. Päike hakkas just loojuma ja selline jahe oli juba väljas.

Hm, täna algab siis see kurikuulus blues'i festival, eile olid juba kõik tänavad mingeid instrumendimängijaid täis. Kõik tinistasid oma pilli kuskil tänavate nurkade peal ja inimesed aina viskasid kopikaid neile. Ma arvan, et kui sa vähegi mingit häält oskad teha, siis natuke raha korjad ikka, sest keegi tühjalt ikka ei mänginud. Kuigi osad olid ikka päris head, mõnus on kuulata õhtul mingit muusikat kui jalutad rahulikult linnapeal. Aga jahm, rahvast on viimastel päevadel siia päris palju kogunenud selle festivali pärast, ja meie sõidame minema :)