Kääääige kui raske on ikka praegu olla ! :D Ei, tegelikult enam ei olegi, aga üks poolteist tundi tagasi pidin mina küll otsad andma. Nüüd on juba selline hea tunne, et oled nagu midagi teinud ka, füüüüsilist!
Hommikul siis ärkasime, sõime ära ja läksime kohe linnapeale, et proovida, äkki saame bookida tänaseks Kajaki sõidu ookeanis- ja nagu naksti! Saime tehtud selle, kajaki sõit algas kell 2 päeval, niie meil oli veel aega. Ilm oli selline pilves, ja lubas sadama hakata iga kell, aga no me ikka lootsime et ehk veab välja. Aega veel oli, käisime poodides ja sõime , sai isegi veel hostelis natuke oldud ning oligi aeg tagasi mereäärde minna. Muidugi, kui saime uksest välja mindud, hakkas sadama, ja mitte sellist vaikset vihma, vaid ikka mõnusalt, niiet kui me sinna kajaki meeskonna juurde jõudsime olime märjad kui kassipojad. Anti meile siis see ülikond selga, ja katsu sa seda asjandust endale selga ajada kui oled märg. No niii raske! :D venitasid seal igatepidi, kuni lõpuks oli see värgendus seljas. Aga no liigutada oli raske, käed igassuunas ikka ei liikunud ja jalad olid ka nagu piiratud liikuvusega :D tundsin end, nagu hakkliha mis topitakse soolika sisse, et saaks ilusa sardelli.
Nii kui me grupike oli siis koos, anti meile aerud kätte, ja läksime mereäärde et oma paadikestega tutvuda. Aga kõigepealt mängisime mingist aeru mängu :D alguses ma olin küll selline, et OH EIIII midaa, mina ei viitsi küll nüüd mingit mängu mängima hakata, niigi on raske liiguatada end selles kombinesioonis :D aga eii, täitsa tore mäng oli, pidid neid labidaid püüdma ringi sees. Või no ma ei oska seletada teile. Siis anti veel viimased juhtnöörid, kus mina hakkasin seda kajakingut täitsa kartma :D ükshaaval hakati siis ookeanile meid laskma, gerda istus ees mina olin tagaistmepoiss, ja pidime koguaeg kurssi otse hoidma ja need lained! Ohjummel! Enne ookeani jõudmist pead ju nendest lainetest üle sõitma, vahepeal oli küll selline tunne, et no nüüd me lähme ümber. Suured lained lihtsalt tulid üle meie paadi :D aga välja jõudsime, ja ei käinud käna. Üks paat vist läks kummuli. Nii edasi siis sõudsime ookeanil. Ja teate kui raske oli see! Päriselt, nagu sõudmine ise ei olnudki, aga seee istumisasend oli väga ebamugav. Kohe nii jube, et jalad surid koguaeg välja, ja üldse vastik! :D mina vahepeal mõtlesin, et ei , aitab, mina lähen tagasi kaldale, mul savi need delfiinid, vaalad ja kilponnad mida me otsisime sealt ookeanist. No vaalasid muidugi vist ei olnud võimaliki sellised ajal näha, aga delfiine oleks võinud küll treffata, kuid meie ei näinud ühtegi, ja isegi kilponna me ei näinud :D mitte muffffigi me ei näinud ühesõnaga. Ja meie lendlehe peal on kirjas , et kui te neid loomi ei näe, siis on uus tasuta kajaking garanteeritud. Aga no teate, mina enam ei jaksaks :D liiga läbi võttis. Muidu oli tore reisuke helesinises vees.
Homseks bookisime endale siis surfitunni, 4 tunnise! Issand kus ma seda kardan. Ma tahaks nii, et ma oleks nagu sündinud surfaja :D et kõik vaataks, WOW kus sa oskad. Ja siis ma olen, et ah teate , nagu ma esimest korda niisama lampi siis proovin :D aga kindlasti oleme nagu mingised Külili ja Käpuli homme seal vees. Aga no peaasi ei nalja saab. Kusjuures selle lendlehe peal on ka kirjas: püstitõusmine garanteeritud! :D ma tahaks siis seda näha kuidas nad minusuguse puujala surfilaua peal püsti saavad :D kindlasti peksuga :D
vot nii, nüüd meil jälle vihma kallab ja lähme käime korra linnapeal ning siis ei teagi. Ilmad on lihtsalt nii supperluks, et tahaks kohe teid kallistada ! :D
No comments:
Post a Comment