10.11

Läksin hommikul peegli ette, täpselt nagu peksa saanud! No tõesti, nägu oli nagu ööga veel hullemaks läinud. Igalpool on mingid pruunid täpid. Kui tööle Manbullosse läksin, siis need tädi seal kohe vaatsid et issand mis sinuga juhtunud on. JA tundsid mulle kaasa, ütlesid et väga hea et sa siia tagasi said. Nüüd ei pea enam seal mangopuude all kärssama. Ma olen muidugi õnnelik et sinna sain, aga samas ei ole ma kindel et ma sinna nüüd jään. Õnneks andsid nad mulle aaloed, mis pidi seda põletust ravima, nüüd panengi ainult seda peale. Loodan et homseks on juba parem.

Kui me 7ks tööle jõudsime oli Gerda juba seal, ta läks poole 7ks ja oma autoga. Pakkisime siis oma mangosid seal, kõik näis korras olevat. Gerda õppis veel ülemuse käest igasugu erinevaid asju, ta on väga tubli. Sest see ei ole ikka nii et nüüd olen ma ülemus, sellega kaasneb ka väga raske töö ja vastutus. Aga ta saab praegu hästi hakkama, just see et ta on nii aktiivne, ja suhtleb inimestega palju. Nii tegime oma lõuna ära, kella kaheks pidid kõik asjad pakitud olema. Aga kui lõunalt tagasi tulime, siis avastas see praegune ülemus, et UPS! Mangodele läksid valed kleepud peale. China omad kuigi mangod lähevad Koreasse. Te ei kujuta ette, me olime kõik, KÕIK mangod juba ära pakkinud, kleepsud igale ühele, KÕIKIDELE mangodele eraldi peale kleepinud, siis sellise riidega karbid kinni TEIPINUD ja virna ladunud. Ja siis lõpus ütleb ülemus et kõik karbid tuleb lahti käristada ja uued kleepsud panna ja siis uuesti kinni teipida. Meil läks kõige selle tegemiseks terve päev ja nüüd pidime praktiliselt otsast alustama. Me muidu naersime, aga ma olin natuke ka üllatunud, kuidas saab sellise apsu teha?! Nagu peaks ju natukenegi vaatama mida me peale kleebima, aga see praegune ülemus on nii hajameelne lihtsalt, selliseid kordi vist on ka ennem olnud, aga Kristi ütles et nii palju kaste pole nad veel kunagi pidanud ümber tegema. Hakkasime siis neid lahti harutama. Natuke jõudsime teha, aga siis ta ütles, et aitab, pakime neid uusi mangosid edasi ja valede kleepsudega tegeleme hiljem. No täitsime käsku, valede kleepsudega pakid jäid sinna virna ja me hakkasime uusi pakkima. Ja siis järsku terve tuba suuri ülemusi täis. Need on meie ülemuse veel kõrgemad ülemused. Ja kõige kõige kõrgem ülemus oli päris selline konkreetne! Kui hästi öelda, ma ei kujuta ette kui ta oleks teadnud mis kleepsud seal pakkide sees on, sest me ei teinud neid ju tegelikult ümber, usun et sellest võib veel jama tulla kui need koreasse jõuavad. Aga võib olla pakime neid homme, kui ülemusi toas ei ole. Igatahes need ülemused vaatasid meid, ja küsisid mis meie töö ülesanded on. Ja jälgisid koguaeg mis me teeme. See sorteerimine, see ajas mind kõige rohkem närvi. Ühed inimesed ütlevad et sellise suuruse päikesepõletusega mango sobib premiumisse ja teised ütlevad jälle et see läheb prügikasti! Võta siis näpust, mis sa tegema pead. Ülemused ka veel ümberringi ja sa ei saa aru mida sa sorteerima pead. Nii jube oli. Üldse on naljakas, sest tegelikult me mingit koolitust ei ole saanudki, millised mangod sobivad esimesse klassi, premiumisse jne jne. Lihtsalt omastpeast paned. Aga täna oli ikka väga pingeline, need ülemused olid praktiliselt terve päev seal toas ja jälgisid meie tööd, ma arvan et homme on sama. Ja me kardame juba tööle minna:D Hea oli veel see, et kui me oma ülemuse käest küsisime näiteks et kuhu need kastid panna, ta ei teadnud, küsisime gerda käest, ta ka ei teadnud. Mitte keegi ei tea mitte midagi seal. No ja siis me töölised lihtsalt vaatsime üksteisele otsa, ja ei teadnudki midagi. Pakid lihtsalt kuhjusid, ja panna ei oska kuskile. Vot selline töö:D Gerda jõudis ka praegu koju, kell on 8. Ta on ka väga väsinud. Aga nende valede kleepsude pärast ta arvad ka et tuleb mingi hullem jama. Sest päris ülemustele pole midagi räägitud, keegi ei tea sellest midagi peale meie, kes me seal ruumis olime. Ühesõnaga põllu peal pole töö nii pingeline, aga on raske, pakkimises on töö väga pingeline aga samas lihtsam- Füüsiliselt! Igalühel oma plussid ja miinused. Aga siis homseni, praegu elan oma mangopõletusega, ja loodan et homseks on parem :)