30.11

Eile lisasin kaks pilti ka, siis näete mida meie poelettidelt saab osta. Aga usute te ise ka, et november on põhimõtteliselt juba läbi. Üks päev veel ja hakkabki detsember, jõulukuu, päkapikud hakkavad käima ja..päike paistab, kraade on õues +30, päevitame ja ujume. :D Tegelikult meil juba päkapikud käivad, aga siin on nad jälle natuke teistsugused kui Eestis, siin päkapikud mitte ei too asju, vaid viivad. Meie toidukastist läheb ikka iga päev midagi kaduma. Kas selleks on siis kauss, tass, kahvleid on meil ikka väga palju läinud, viimati läks germo nussakreem:D Aga need on need päkapikud, aa, minult viisid veel mu kotletid mida ma siin ükspäev hoolega vorpisin. Olgu siis neil ka hea, arvatavasti nad austraaliast võtavad asju, ja eestisse toovad. Niiet ärge imestage kui keegi leiab oma sussi seest minu kotletid:D Viimase kahe päevaga on hostelist läinud ˇ32 inimest, ennem oli nii, et külmkappi eriti midagi ei mahtunud, pressisid veel jalaga ukse elueest kinni, et oma kotike ka sinna teiste kottide vahele ära mahutada. Aga täna, ärkasime ülesse, ja üllatus! Nüüd saab igaüks endale eraldi külmkapi valida , täielik tühjus :D Tasuta toidu lett ka täna hommikul lausa vohas:D Rikastasime end siis selle varalt ka. Vähemalt on mingigi eelis selle juures et oleme viimaste seas, kes lahkuvad. Aga hoopis rahulikum on hostel nüüd. Täna tegime 4 ja pool tundi tööd. Ei lähe see asi ka paremaks. Ja vihma sadas terve päev, praegu ka sajab. Mõnusad lombid on igalpool, kui eestis nii sajaks, siis ma arvan et eestit enam ei olekski, oleks ainult üks suur Läänemeri. Aga siin, korra tuleb päike välja, ja vesi on kadunud! Teate mis meie receptioni laua peal on: Jõulukuusk:D Küll plastmassist aga siiski kuusk mis kuusk:D Meil ju laupäeval peaks jõuluvana tulema, ja hakkavadki need jõulud pihta:D Uskumatu, inimesi hostelis vist laupäevaks eriti järel pole, aga meie ikka oleme! Saabki rohkem kingitusi:D:D Kas ma seda teile juba rääkisin, et Sydneyse uusaastaks tuleb David Guetta. Aga kahjuks mina näen teda sama palju, kui teie seal eestis:D Me ei teagi nüüd jälle kus me jõuludel pesitseme, või kus me uut aastat vastu võtame. Tegelikult ega vahet eriti polegi, ikkagi on see aasta kuidagi teistsugune eelmistest. Homme esineb Townsvilles Gun's and Roses, (pole õrna aimugi kuidas seda kirjutatakse). Ja siis täna on pitsapäev nagu te kõik teate. Peale homset jäävab hosteli jälle 5 eestlast, täna läksid 3 eestitüdrukut ära ja homme läheb üks veel. Niiet viimased vaprad on veel jäänud.

29.11

Töölist on kohe väga lühikeseks jäänud, võrreldes eilsega. Päris paljud inimesed lasid täna jalga, aga meile meeldibki et vähem inimesi hostelis on. Muidu läkski liiga paljuks:D Aga täna ärkas germps siis 5st ülesse, et tööle saada, Ja saigi, Kõrvitsapõldu. Ta juba ammu oli rääkinud et igatseb kõrvitsaid taga, aga kui täna töölt jälle tuli, siis ütles, et mangod on ikka lihtsamad:D AGA VÄHEMALT ON TÖÖ. See on meie põhimoto, ükskõik kui halb töö ka poleks, tuleb õnnelik olla et sul seegi on. Meie läksime siis tööle üheks, ja tegime tööd poole 6ni. Täna sai jälle 15 minutit kauem töötada, võrreldes eilsega. Hakkab juba vaikselt looma! Siis täna meile veel öeldi, et töö muidu kestab 16 detsembrini, aga vahepeal tuleb mingi paaripäevane paus, kuna kuskil pole veel mangod valmis. Ja ülemus ütles, et ta saab aru kui töölised siis, ära lähevad, aga samas ta oleks väga tänulik kui me jääks. Ja nüüd me olemegi kahevahel, et mida teha. Suht suur osa sellest farmi töölistest vist pakib oma asjad kolmapäeval kokku, meie niivara küll veel ei lähe, ja kes teab, võibolla jäämegi lõpuni, sest kui tööd ikka on, miks siis minema minna. Aga noh, seda veel ei tea. Ja siis minu löövest, ma vist ei viitsigi enam blogisse sellel teemal kirjutada, kirjutan alles siis kui asi on paranenud. Praegu aga sügelevad mu kõht, käed ja jalad. Niiet lööve on hullemaks läinud. Ma ise mõtlesin ka et kuidas siis mina pääsesin sellest et üle keha ei tekkinud löövet, aga näed, vara oli rõõmustada. Söön neid arsti kirjutatud tablette, steroidid said esimese kolme päevaga otsa, ja nüüd mul ongi ainult ühed järgi, aga mulle tundub et need ka ei aita. See lööve läheb ise mingi nädala või kahega üle. Ma arvan, et need steroidid mõjusid mulle niipalju, et ta ei lasknud löövel edasi minna, aga kuna need said otsa, siis lööve jätkus. Õnneks ma ei pabista enam, sest ma tean nüüd mis asi see on, ja milllal see üle läheb. Niiet elan siis paar nädalat punaselaigulisena :)

27.11-28.11

a esimene advent tuli vihma ja päikesega palmi all. Küünalt me vist sellekspuhuks ei süüta, aga me mõtleme vähemalt teie peale, kes te peate lund rookima, ja paksude vatijopedega ringi käima. Jaa, nii need jõulud tulevad. Eile tööl ei käinud. Alguses pidi töö algama kell 11, siis lükkus veel edasi, ja lõpuks tuli välja et hoopis vaba päev. Mis me siis tegime, ega mitte midagi erilist. Käisime Germoga 3 korda poes :D Ostsime GRILLKANA, aga teate, siin ostes saad kana üllatusega. Austraalia grillkanad on täidisega, ma ausalt öeldes et tea mis täidisega meie saime, aga see nägi välja nagu tanguvorsti sisu, maitse oli küll hoopis teine, aga välimus oli selline. Siis istusime niisama hosteli receptionis õhtul ja rääkisime juttu. Järsku mingi mees tuli meie juurde ja küsis kas ta tohib meie lauda istuda. No ega me teda keelama ei hakanud ja siis oligi meil üks tundmatu lauas juures. Rääkisime siis inglise keeles, küsisime kust ta pärit on, Tšehhist oli tema, ja mida ta siin teeb, ja kaua on olnud, jne jne.. Vahepeal rääkisime jälle omavahel eestikeeles, aga see poiss siis niisama itsitas seal lauataga, ja ma vaatasin küll, et eriti normaalne kutt, tuleb tüdrukute juurde ja naerab omaette. No me siis ka vahest jälle rääkisime temaga, siis ta küsis meie nimesid. Ma olin juba valmis, ütlesin siis oma nime nagu inglise keeles seda ikka tehakse, mitte nagu eestlane ütleb maria, vaid ütlesin ikka inglise keeles Maria. Ja tema kordas minu nime täpselt nagu eestlane! Me ütlesime ka talle, et issand sa ütlesid seda nagu eesti keeles. Ta ise oli ka üllatunud, aga samas itsitas edasi. Istusime siis seal edasi , rääkisime pool inglise, pool eesti keeles, ja järsku see poiss hakkas ka eesti keeles meie rääkima, ise täiega naerab:D saime ikka normaalse tünga, aga päris äge nali oli! Tegu oli siis saarlasega, niiet hiidlane ja saarlane mahtusid ühe laua taha päris edukalt ära:D Kuskil ühe paiku läksime Queensi, mina olin seal mingi 45 minutit võib olla, ja siis viskas kopa nii ette, et ma tulin sealt tulema. Mulle lihtsalt tuleb öök peale kui ma pean tantsima mingises umbses ruumis, kus kõik inimesed nühivad üksteise vastus ja ruumi absoluuuuutselt pole. Niiet tegelikult sa ei tantsigi vaid lihtsalt seisad tantsuplatsil, kui sa tantsiksid, siis ma arvan et mõni saaks seal küll küünarnukiga, või siis käega vastu nägu. Jap, Queens viskas mul eile ikka täielikult üle. Mõttetu koht :D:D Ja siis täna, alguses oli jutt et kell 11 hakkab töö, aga ega see nii ei jäänud. Töö algus lükati ikka ilusti kella 1 peale. Aga õnneks see jäi ka nii. Vedasime siis end üheks kohale, pakkisime seal mangosid. Täna tegime isegi rohkem töötunde, 5 tundi ja 15 minutit:D Hea oli töötada kui vaatasid välja ja nägid et vihma sajab, sügise tunne tekkis. Aga vaikselt hakkas täna jahm tibutama, ega see vihmahooaeg ei lõppe. Aga töö suhtes ma arvan, et varsti on kõik. Sest see mis me seal teeme tundub ikka nii mõttetu. Nii paljud mangod lähevad mahlaks, sest nad on kas koledad või pole valmis. Aga praegu peab õnnelik olema, et mingigi töö on, sest te ei kujuta ette kui pikk meie ootelist on. Enam ei saagi öelda, et lähme vaatame töölisti ka üle, nüüd on see vist ainult ootelist. Tõsiselt, rohkem inimesi ootab tööd, kui tööl on. Ja ma ei saa aru, miks nad siis hooaja lõpus veel üldse siia tulevad. Samas paljud hakkavad ära ka siit minema, kaasaarvatud vist meie. Aga me veel kindlat aega ei tea. Praegu lähme lootuses et homme ikka hakkab töö kell 1, teeme seal jälle oma 4-5 tundi ära, ja siis tuleme jälle hosteli (:

26.11.10

Just siis on mangosid igal pool prii pärast, kui mina neid süüa ei tohi. No tõesti, meie köögis, tasuta toidu laual on lausa mango uputus, söö nii palju kui tahad. Tegelikult mulle ju mango ei maitse, aga praegu sööks seda küll. :D Täna pidime tööle minema 11st, sõitsime juba töö poole, aga sis helistati, et mingise probleemi tõttu, lükkub alguse aeg edasi, aga ei tea veel kui kaua. No tõesti, kõige nõmedam ongi ju lihtsalt passida, sa pead alati valmis olema minema tööle, võib mina pool tundi ja võib minna 4 tundi, midagi sa tarka ka teha ei saa, sest pead seda kõnet ootama. Õnneks läks meil lihtsamalt, mingi tunni aja jooksul ikkagi helistati ja öeldi, et töö hakkab ühest. Vaatasin siis kaks tundi telekat, sealt ka midagi erilist ei tulnud, üks saade oli hiina keele õppimiseks, midagi aru ei saanud, aga lihtsalt vaatasid seda mõttetut saadet. Kella üheks siis jõudsime tööle, olime nüüd suured shedis. Nagu arvata oligi, oli seal väga lämbe ja palab, aga töö oli igavam kui ennem. Nagu linditöölised oleme nüüd, mangosid ei tule lindi peale palju, ja siis sa lihtsalt pakid ühe mango ühte karpi, siis lähed teise suurusega karbi juurde, pakid seal kaks mangot, siis lähed jälle eelmise juurde, lootes et äkki on sinna ka mõni uus mango kukkunud mida pakkida saad. Ja nii see päev läks, 4 tundi tegime tööd ja siis ÜLLATUS ÜLLATUS oligi töö läbi. Ma ei tea, kui nii edasi läheb, et me 4 tunniseid tööpäevi hakkamegi tegema, siis ma mõtlen küll, et targem oleks reisile minna, kulutad sama raha aga näed rohkem. No esimese päeva ma kannatan 4 tunnise ära, homse suhtes ka pole veel midagi selgunud, sest me ei tea mis kell me üldsegi tööle minema peame. Raudselt sama seis on homsega, nagu tänagi oli. 5St olime kodus, Germo tegi täna ainult 2 tundi tööd vist, sest neil muutus farmis leping, Nüüd makstakse kastide pealt, palju mangosid korjad nii palju saad raha ka. Ennem oli tunnipalk. Ja nüüd nad siis avastasid, et uue lepinguga tuleb tunni palgaks 8 dollarit, ühesõnaga meeskond otsustas sealt farmis ära tulla, mis on õige ka. Nii ei saa isegi mitte end plussi teenida. Niiet germo on siis ootelistis, tegelikult võib ta ka juba tööl olla, sest ta peaks ootelistis suhteliselt ees olema, kui mitte kõige esimene. Jap, töö hakkab siin vaikselt otsi kokku tõmbama, ja varsti peame meie ka seda sama hakkama tegema vist. Löövest nii palju, et täna läheb siis 3 päev. Ja homsega see kindlasti veel ära ei parane, aga enam pole see siiski nagu nii hull, Sügeleb natuke küll, aga magada saan, ja töö tegemist ei sega. Teistel on lihtsalt võib olla paha vaadata:D:D Aga vähemalt ma näen, VAIKSELT, aga siiski näen paranemise märke. Pakkisin täna mangosid ka paljaste kätega, sest kummikinnastega oli seda võimatu teha, tegelikult ma ei saanud kummikindaid kättegi selle palavusega. Jäid niimoodi pooldevinna lotendama kätte, ja katsu sa sis mangosid nii pakkida .. No ikka eriti ei saa küll, niisiis otsustasin riskida. Aga sealt shedist öeldi , et see ei tee midagi. Mango mahla sealt ju enam ei pritsi ka. Nii homme siis läheme uuele tuurile Manbullo farmi, ja äkki saame siis natuke rohkem tööd teha kui täna. Tööd teeks küll, kui tööd oleks!

26.11.10

Hoiatan juba teid ette, et täna tuleb väääga igav blogi! No tõesti, midagi huvitavat polegi kirjutada. Eile meile tööl öeldi, et meile homme helistatakse, millal me tööle peame minema, aga mitte hommikul igatahes, võtsime siis unest kõik. Ja ärkasin kuskil 11 paiku. Kohe tabletid sisse, et äkki kaob lööve ära. Löövest nii palju, et vahest vaatan oma käsi, siis tundub, et nagu oleks paremaks läinud ja hiljem jälle avastan, et ikka vist ei ole ka. Kuigi praegu vaatasin valguse käes, et need punased laigud vaikselt ikkagi nagu hakkavad ära kaduma, aga 3 päevaga ma arvan et see üle nüüd küll ei lähe. Siis peaks ju ülehomme täiesti Miki asi olema. Aga väheusutav. Arst ütles ka et kui see üle siiski ei lähe, siis võid tablette edasi võtta, mida kindlasti teen ka sellisel juhul. Ja täna siis, vaatasin natuke telekat. Germo läks teiste eestlastega randa, mina ju minna ei saanud, kuna päikese ees ma olla ei tohi, ujuda ei tohi, midagi teha ei tohi :D vaatasin filmi edasi, mingi mega mõttetu film oli, ja mul tuli selline uni peale, kui ma olin tänase päeva teise tableti nahavahele pistnud, ja kobisin ruttu tuppa magama. Täna ma küll tundsin, et see tablett teeb ikka küll uimaseks. Proovisin siis mingi poolteist tundi magama jääda, vahelduva eduga see siiski mul õnnestus ka. Kuskil kuue paiku tuli Germo ka koju, käisime ostsime siis piima ja saia . Aiaa, nüüd tuli meelde ka, et ketšup jäi meil ostmata:D Upsii, ajud on küll ikka sellised, et kui poodi jõuad siis on need asjad meelest läinud mida ostma pead, ja tuled uute mõttetute asjadega poest välja:D Aga sellise see elu kord juba on. No ja mis siis veel, polegi nagu midagi, varsti läheks magama ära. Homme algab meil töö kell 11, ja siis nüüd suures shedis. Oli huvitav?! Ega vist.. :D

24.11.10

Kerge plaanimuutus. Me vist ikkagi ei lahku Ayr'ist kolmapäeval :D Kohe räägin lähemalt. No täna pidi meil olema siis viimane mangopakkimise päev Manbullos. Läksime kohale poole 8ksaks, alguses lõikasime kaltse, siis koristasime ja alles siis saime pakkima hakata. Mina leidsin kuskilt endale kummikindad, roosad, panin need aga endale kätte, ja olingi üle kere kaitstud nende mangode eest. Mangodega kokkupuudet ma küll praegu mittemingisugust ei taha. Põhimõtteliselt terve päev käisingi kummikinnastega ringi, teised alguses kindlasti mõtlesid, et hull tsikk, et taha oma käis mustaks teha vms. Aga kui nägid mu löövet, siis oli kõigil mulk maas. Nii pakkisime siis seal, ja siis üks mees, ma ei tea ta nime, aga ta ütles et suur shed hakkab uuesti tööle, mitte see kus meie olime praegu, vaid see suurem mangopakkimise osakond, ja nad vajavad tiimi. Ja arvata on et meie oleme eelisjärjekorras, niiet homme lähme siis veel sinna tööle. Iseasi on see kaua see kestab, ma arvan et mingi nädal, maksimum 2, aga mitte kauem. Mulle aga igatahes täielikult sobib, saabki ennm veel natuke tööd teha, ma natuke kõhklesingi sinna reisu peale mineku suhtes, aga kui saaks veel mingi nädal tööd teha, siis oleks parem minna. Ja byron Baysse me jõuaksime ka normaalsemal ajal. Täna oli tore päev, selle uudise pärast! Siis andis see mees meile mangojäätist, õhtupooole, kui teised olid juba ära läinud. See oligi ainuke kokkupuude mangoga mul täna, aga teate kui hea see oli. Ma pole kunagi sellist jäätist söönud, midagi sellist nagu jäätisekokteil mangomahlaga ma arvan, aga väga hea. hommikul võtsin siis ühe tableti steroide ka sisse, Uh issand kui mõru asi see oli, alla ka kohe ei läinud, aga homme siis jälle. Aitaks siis ka, praegu pole veel küll mingit muudatust näha, aga no 2 päeva veel, vastasel juhul ajas see arst mulle sulaselget P*ska. Aga ma loodan et mitte, tundus tore mees vähemalt. Mis siis veel, polegi nagu midagi, sügan siin vaikselt oma käsi, kuulan Sky Plusi, võtsin ühe selle tableti ka sisse mis teeb uimaseks, ja vaikselt tunnengi kuidas peab magama ära minema. Aaa, teate, lugesin Eesti ilmateadet, seal oli: Sajab lund ja TUISKAB! Sellest viimasest sõnast ma pole vist kunagi ennem niipalju puudust tundnud, aga praegu, täiega tahaks et lund tuiskaks. tahaks pimedaid talve öid, sellise paksu valge lumega. Praegu tundub see kõik nii hea, aga ma tean et kui oleks Eestis, siis oleks asi hoopis vastupidine. Ikka on parem seal, kus sa ise pole. Aga praegu tundub küll, et jõulud ilma lumeta, pole erilised jõulud. samas, jõulud palmi ja soojaga tuleb ka ühe aasta ära kogeda:) Kirjutasin reiskikindlustusele ka kirja, loodan ikka oma 2000 krooni tagasi saada, vaatb mis nad siis vastavad mulle.

23.11

Täna öösel ikka üldse ei saanud magada. Selline tunne nagu oleks 10 aastat pesemata, või siis tabas mind räige kirpude parv. Lihtsalt niimoodi sügelevad käes, ja kratsida ka ei tohi ju. Siis vähkresingi voodis, küll selili, küll kõhuli aga iga liigutusega ajas see käed veel rohkem sügelema. Niiet ühesõnaga tänane öö oli mulle selline piin. Arvan et magasin üldse kokku mingi 2-3 tundi, aga see ei olnud sügav magamine. Tavaliselt kui kell 5 äratus on siis ma üldse ei taha tõusta, aga täna ma lausa ootasin seda kella, ja kui see lõpuks äratas, siis olin kohe püsti. Läksin ruttu külma kraani alla, ja see rahustas õnneks naha natuke maha. Alati kui ma voodist püsti tõusen ja oma käsi vaatan, siis tundub et OH! Paremaks on läinud. Aga kui sa hakkad seda kreemitama ja paned riideid selga, siis läheb asi jälle nagu samasuguseks. Nii aga siis tänasest, ärkasime gerdaga 5st et äkki saab tööle, aga kus sa sellega. Mõlemad jäime hosteli . Olime siis 7ni üleval, vaatasime netist mingeid tuure Cairnsi ja tööd Byron Baysse, aga targemaks eriti ei saanud. Siis mõtlesime et läheks uuesti magama:D Ja 7st läksimegi uuesti magama, ja kusjuures uni tuleb uuesti peale. Mina magasin vist poole üheni, siis võtsin külma dushi oma mangopõletuse pärast ja läksime shoppama. Käisime poodides niisama, gerda sai ka endale paar hilpu, kuni jõudsime ühe poodi. Seal tädi kohe ütles, et oi sul on mangoärritus, et targem oleks kui sa haiglasse läheks. Ja peale seda poodi, ma hakkasingi kella vaatama, ja mõtlema et äkki tõesti käiks haiglas ära. Kell oli pool 3, siis kolmveerand ja lõpuks mu kannatus katkes, käisin võtsin raha välja, mõtlesin et üle 2000 krooni ikka nad mul ei võta. No siis õnneks Gerda tuli minuga kaasa, ja seadsimegi oma sammud Ayri haigla poole. Päris pikk maa oli sinna, vahepeal me mõtlesime küll, et kui mul oleks nüüd tõsine haigus, siis ma vist haiglasse ei jõuakski omal jalal, ennem viskaks siia samasse teeäärde sussid püsti. Aga õnneks mangoärritusega vedas veel ilusti välja. Aga haiglas, eriti vee austraalia omas, ei tea ju midagi, kuhu minema peab ja mida tegema peab. Läksin siis kohe esimese ettejuhtuva administraatori juurde, ja küsisin et kuhu ma minema pean, mul on mangoärritus. See pani mu kohe lehti täitma, küsis kas ma olen austraallane. Kuna ei ole, siis maksin visiidi tasu 2010 krooni, niiet ikkagi üle 200 dollari läks. Õnneks mul oli üks münt ka rahakotis. Kui see tehtud, siis läksin ootama. Ootasin seal kuskil pool tund. Vahepeal tuli sinna see poiss ka kellel on väga hull Mango rash, küsisin tema käest ka et mis arstid siis räägivad, kui kiiresti see ära kaob. Ta ütles et ühed räägivad et 3 nädala pärast, teised 6 ja kolmandad 8 nädala pärast. Ja päikese ette minna ei tohi, ujuda ei tohi, üldse nagu midagi tema sõnul teha ei tohi. Hirmutas mu nii ära. Ta oli oodanud ka doktori järjekorras tund aega, aga samas siis oli olnud palju vähem inimesi ka järjekorras kui täna. Ma siis mõtlesin et oleks vist pidanud omad padjad ja tekid kaasa võtma, mine tea kui kaua siis siin minna võib. Aga just siis kutsus üks tädi mind sisse. Arvasin et see ongi doktor. Rääkisin talle oma haigusloo ära, millal viimati korjasin, ja kas mul on mingeid operatsioone või haigusi olnud. No ja katsu sa inglise keeles mingeid haigla termineid kasutades rääkida. Aga hakkama sain. Siis küsisin et kaua see kestab, ta vastas et ta ei tea:D Siis ma mõtlesin küll, et tore arst küll, ei teagi kaua see kesta võib. Aga muidu tore oli, rääkisime natuke eestist kus see asub jne. Siis juhatas ta mind uuesti ooteruumi, doktori vastuvõttu ootama. Niiet selgus et tegu ei olnudki arstiga. Ootasime siis Gerdaga veel mingi pooleteist tundi . Ütlesin küll Gerdale, et kui sa ei viitsi võid vabalt hosteli minna, aga ta ikkagi jäi haiglasse. Muidugi oli palju parem seal passida kui Gerda ka seal oli. ja LÕPUKS siis külas väikese musanahalise doktori suust :Maria Patt! Tõusin püsti ja saingi siis viimaks sisse. Alguses ehmatas doktor küll mind ära, paistis selline..no ma ei tea. Mustanahalise suhtes on ikka natuke kõhklev tunne. Aga hullult tore oli tegelikult. Küsis uuesti üle millal ma viimati mangosid korjasin, ja ütles et ära enam mangosid korja kindlasti. Ja üldse soovitas mul mitte midagi korjata:D ütles et annab mulle kaks rohtu, üks teeb mind väga uimaseks, pean 3 korda päevas võtma. Ja teine rohi on steroidid:D Aga ta lohutas mind, ja ütles et ära muretse see ei aja sind hüpperaktiivseks. Neid tablette on mul õnneks vaid 3 tükki. Ja teate mis on kõige parem. Ta ütles et see kaob 3 päeva pärast ära! Ma olin nagu NIII ÜLI MEGA õnnelik. Ja siis ta küsis ka kust ma pärit olen, jälle kõlas vastus EESTIST. (ma peaks vist endale otsaette tatoveerima et „olen Eestist“ siis ei peaks niipalju küsima) Ja muidugi ta ei teadnud kus see asub, siis ma seletasin. Lõpuks jõudsime oma jutuga Olümpiamängudeni, ja siis talle tuli meelde et Eesti on väga hea suusatajariik, ja et me oleme palju kuld medaleid sellega võitnud. Niiet lõpuks ta siiski jagas matsu, mis asi see eesti ikkagi on. Aga ma pean ütlema et ta on vist kõige toredam arst üldse olnud, kellega mul on tulnud kokku puutuda elus. Hästi tore mees. Ja just see, et ma saan nüüd teada et mul siiski võib see 3 päeva pärast üle minna, mitte mingi 8 nädala:S Ma ei tea kus kohas see poiss käis siis, et talle nii öeldi. Ja nüüd tulin hosteli, üks eesti tüdruk on ka seda täis. Käis apteegis, talle anti ka see kreem ja need tabletid. Aa, haiglas naeris see arst need rohud umbes välja, et neid sa küll sööma ei pea. Täiesti mõttetud ühesõnaga, ei aita need midagi. Ja ma ise tundsin ka. Siis ma nägin veel ühte tüdrukut kes kratsis ennast juba, ja tal olid ka väiksed punased laigud käe peal. Varsti ongi terve hostel selliseid inimesi täis, kellel on mango rash! Aga mina hoian nüüd pöialt et see tõesti 3 päeva pärast üle läheks, ja siis mulle mangodest aitaks. Ja ma olen õnnelik, et ma siiski käisin haiglas ära, ja nüüd on mu süda vähemalt rahul. Praegu vähemalt..

22.11

Jälle see esmaspäev! Ja nädal hakkab uuesti pihta. Jama on selles et tööle ma vist enam ei saagi, sest mangosid korjama ma enam ei lähe. Täna käisin receptionis ka, ja nad ütlesid et kui sa mangosid edasi tahad korjata siis läheb lööve arvatavasti hullemaks. Niiet kindel EI minupoolt mangodekorjamisele. Küsisin ka et kas neil on mingit teist tööd tulemas peale mangode korjamise, chillid ja varsti peaks mingine maisifarm ka alustama. Aga selles poleks ma üldsegi nii kindel. Igatahes kuna me juba suht kaua olen konutanud hostelis ilma tööta, siis Gerdaga me panime plaani paika, et vist järgmine kolmapäev lahkume siit kullakallist Delta hostelist. Tegelikult valgubki hostel rahvast vaikselt tühjasks, hooaeg hakkab läbi saama ja inimesed liiguvad edasi. Aga meie plaanist siis, lähme ülesse Cairnsi, kuna seal on see kurikuulus korallrahu, siis peaks seal kindlasti sukeldumas käima ja veel on seal vihmamets kus tahaks ka ära käia. Ühesõnaga vaatamist oleks küllaga. Arvatavasti võtame mingise paketi, kus on need kõik asjad sees: sukeldumine, vihmametsas käimine, ööbimine, toidud jne. Ja siis ma ei tea kaua me seal oleme, aga peale seda tuleks alla tagasi, Ayr'i siis, võtaks Germo peale ja läheks käiks need saared Withsundays ja Fraser islandil (need ka pakettidega, me leidsime sellise paketi kus on need kõik sees, kokku kestab 8 päeva ja maksab ˇ500 dollarit, aga kõik peaks sees olema) ja jõuludeks jõuame siis Byron Baysse, meie järgmisesse sihtkohta kus hakkaks tööd ka otsima. Ma ei tea kui raske see olema saab, aga arvatavasti raskem kui me seda siin Ayris leidsime. Nüüd peame ikka ise hakkama oma cv-si kuskile linnapeale viiimas käima. Huh see tundub juba praegu liiga raske, aga peab hakkama saama. teate mis mina veel täna tegin, päris ilma tööta ma ka ei olnud. Mingi 3 paiku ütles receptionist naine mulle, et tahad sa mingit tööd teha. Ma mõtlesin et miks mitte, igav oli ka, et siis vahet pole. Töö seisnes riiete sorteerimises, mis backerid olid hosteli jätnud. Pidin nad sorteerima 3 hunnikusse, mahakandmisele minevad riided, riided mis on väga korralikud ja saavad kaltsukasse minna ja riided mis ei ole väga korralikud aga samas ära ka ei viska, järgmine aasta saavad inimesed neid põllupeal kasutada. No seal leidus ikka igasugust sodi, alustadeshalloweeni mütsidest lõpetades ühe crocsiga. Ja ma ei saa aru, inimene annab ainult ühe crocsi ära? kuhu ta selle teise pani siis, no vahest ma ikka ei mõitsa siinseid inimesi. Nii, siis anti mulle järgmine töö, puhastada ära tahvel kuhu peale oli joonistatud halloweeni pilt. Gerda siis ka ütles et joonista pärast midagi ise sinna peale. Kui tahvel oli puhastatud küsisingi et kas ma pean sinna peale ka midagi tegema, tädi uuris kas ma joonistada oskan. Ütlesin et natuke ikka. Pidin siis sinna peale kirjutama et peale uut aastat on hosteli üür vaid 69 dollarit. Ja natuke joonistasin ise värke juurde ka. näiteks lumehelbed ja kuuseoksa:D Ma ei tea kas see läks teemasse, aga igatahes jõulud ju:D Väga raske oli kriitidega kuskile suurele tahvlile joonistada, mulle ei meeldinud, ja mulle ei meeldinud see pilt ka. Põhimõtteliselt 3 värviga pidid hakkama saama, ja lõpuks viskas mul kopa see nii ette, et lõpetasin ära. Peale selle pidin neid kaltse veel pesema pesumasinas ja kuivatama. Aga ma olen õnnelik, vähemalt paar tundigi sain tööd teha. Aga homme on jälle vaba päev, ärkan küll 5st, aga tööd arvatavasti ei saa, sest mangosid ma ju korjata ei tohi enam. Vaatab mis homne päev toob :)

20.11-21.11

Eile siis ärkasin kell 5 ülesse mõtlesin, et äkki saab kellegi asemele tööle minna. Aga varsti peale ärkamist tuli selline padukas , et ma võtsin arvuti ja läksin hoopis kella poole 6st arvutisse. Mõtlesin et täna niigunii tööle ei saa. No ja siis ma olingi seitsmeni arvutis ja läksin korra vaatama töölisti, kas keegi on haigeks jäänud ka või midagi. Igatahes tööle ma täna poleks saanud, niisiis kobisin tagasi magama. Mul veab et mul peale 2 tunnist ülevalolekut veel uni ka peale tuleb. Magasime siis veel paar tundi . Järgmine küsimus oli, mida siis täna teha?! Kuna on laupäev, siis muidugi läksime shoppama, vähemalt lootsime minna shoppama. Aga siis selgus, et Austraalia inimesed ei oska raha teenida. Laupäeval kella ühest on kõik poed kinni! Okei, kaks poodi oli lahti + toidupood ka. Ja me suutsime kolmes poes käia peaaegu 3 tundi:D erilised shoppahoolikud peaks mainima. Aga samas ei tuldud poodidest ka tühjade pihkudega ära, no peale minu muidugi :D aga midagi siiski gerda ja germo leidsid ka. Nii, kui me siis tagasi hosteli jõudsime, siis selgus et pood toimus hoopis hosteli õue peal, inimesed olid tulnud meie hosteli hoovi peale oma riideid müüma. Kõik riided olid maksnud 1 dollar, aga meie jäime sellest ilma. Ja siis oli meil kõht tühi, hakkasime endale süüa vaaritama. Riisi, valget kastet + igal ühel oma lihavärgendus. Gerdal kanafilee, germol vorstid ja marial kotletid, need samad mida ma ükspäev ISE tegin . Aga portsud olid uhked, nii palju et ma oleks seda nädal aega söönud. No ega ma seda ära küll ei suutnud süüa, olgem ausad. Riis läks prügikasti ja kotlet tagasi karpi oma järge ootama. Ja kuna täna on laupäev, siis käisime muidugi ka queensis ära, olin seal mingi tund vist ja tulin hosteli arvutisse. 4 ajal sain magama.

Täna, siis ärkasime 12 paiku, ja tekkis sama küsimus, mida täna teha?! Ja tänaseks oli meil plaanitud siis kinno minna. Lõpuks ometi. Vaatasme Harry Potterit, seda viimast filmi, kestis ta üle 2 tunni, aga vahepeal mõtlesin küll et tahaks siia samasse kinotooli peale magama jääda. Kuigi film ise oli üllatavalt hea, kahjuks on sellel kaks osa ja esimene osa lõppeski täisesti savi koha peal ära, niiet teada ei saanud midagi.

Aa, teate mis ma tahtsin teile veel öelda, mul on see mangopõletus kadunud aga nüüd on mul vist mangoallergia. Ja see on täiesti kohutav. Algas ta mul mingi 4 päeva tagasi. Vasaku käe peale tekkisid sellised nagu sääse punnid, ja räigelt sügelevad. Alguses ma mõtlesingi et mingi putukas, aga järgmine päev oli juba peaaegu terve käsi laiguline ja sügelev, siis läks see üle teisele käele ka. Ja eile oli juba kael täis ja siis ma tõesti mõtlesin et kas mul on nüüd punetised, sügelised või pidalitõbi. See viimane tundus mulle kõige loogilisem. Päriselt! Ma olin juba täiesti paanikas, mitte et ma praegu poleks. Aga siis täna ma nägin veel ühte poissi, kellel on veel hullem seis, ja tal on samasugused laigud, aga terve keha peal. Kõik käed, jalad, kõik on laigulised. Ja siis ma rääkisin temaga, et mis asi see on, mul on vist sama. Ja ta ütles et mangoallergia. Ma ei tea kas nutta või naerda, kas on hea et ma tean vähemalt et mul on see allergia, aga sama,s mida ma nüüd siis Ayr'is teen?! Põhimõtteliselt Ainuke töö mida siin teha saab ongi ju mangode korjamine, ja kui ma olen allergiline, siis ARVATA on et ma seda ei tee. Nii jube lihtsalt, koguaeg vaatan oma käsi, ja mõtlen õudusega milliseks mu keha veel minna võib. Õnneks on germol allergia tabletid kaasas, ja ma olen neid juba kaks tükki võtnud, aga samas nagu paremaks küll ei lähe. Kui kaua ma pean neid võtma ennem et asi paremaks läheks?! Ja homme vist ma lähen käin apteegis ja ostan endale veel mingit rohtu, ja üldse ei huvita palju see maksab. Ma panen pildi ka ülesse oma käest siis näete et see ei ole üldse naljakas...

21.11

Eile siis ärkasin kell 5 ülesse mõtlesin, et äkki saab kellegi asemele tööle minna. Aga varsti peale ärkamist tuli selline padukas , et ma võtsin arvuti ja läksin hoopis kella poole 6st arvutisse. Mõtlesin et täna niigunii tööle ei saa. No ja siis ma olingi seitsmeni arvutis ja läksin korra vaatama töölisti, kas keegi on haigeks jäänud ka või midagi. Igatahes tööle ma täna poleks saanud, niisiis kobisin tagasi magama. Mul veab et mul peale 2 tunnist ülevalolekut veel uni ka peale tuleb. Magasime siis veel paar tundi . Järgmine küsimus oli, mida siis täna teha?! Kuna on laupäev, siis muidugi läksime shoppama, vähemalt lootsime minna shoppama. Aga siis selgus, et Austraalia inimesed ei oska raha teenida. Laupäeval kella ühest on kõik poed kinni! Okei, kaks poodi oli lahti + toidupood ka. Ja me suutsime kolmes poes käia peaaegu 3 tundi:D erilised shoppahoolikud peaks mainima. Aga samas ei tuldud poodidest ka tühjade pihkudega ära, no peale minu muidugi :D aga midagi siiski gerda ja germo leidsid ka. Nii, kui me siis tagasi hosteli jõudsime, siis selgus et pood toimus hoopis hosteli õue peal, inimesed olid tulnud meie hosteli hoovi peale oma riideid müüma. Kõik riided olid maksnud 1 dollar, aga meie jäime sellest ilma. Ja siis oli meil kõht tühi, hakkasime endale süüa vaaritama. Riisi, valget kastet + igal ühel oma lihavärgendus. Gerdal kanafilee, germol vorstid ja marial kotletid, need samad mida ma ükspäev ISE tegin . Aga portsud olid uhked, nii palju et ma oleks seda nädal aega söönud. No ega ma seda ära küll ei suutnud süüa, olgem ausad. Riis läks prügikasti ja kotlet tagasi karpi oma järge ootama. Ja kuna täna on laupäev, siis käisime muidugi ka queensis ära, olin seal mingi tund vist ja tulin hosteli arvutisse. 4 ajal sain magama.

Täna, siis ärkasime 12 paiku, ja tekkis sama küsimus, mida täna teha?! Ja tänaseks oli meil plaanitud siis kinno minna. Lõpuks ometi. Vaatasme Harry Potterit, seda viimast filmi, kestis ta üle 2 tunni, aga vahepeal mõtlesin küll et tahaks siia samasse kinotooli peale magama jääda. Kuigi film ise oli üllatavalt hea, kahjuks on sellel kaks osa ja esimene osa lõppeski täisesti savi koha peal ära, niiet teada ei saanud midagi.

Aa, teate mis ma tahtsin teile veel öelda, mul on see mangopõletus kadunud aga nüüd on mul vist mangoallergia. Ja see on täiesti kohutav. Algas ta mul mingi 4 päeva tagasi. Vasaku käe peale tekkisid sellised nagu sääse punnid, ja räigelt sügelevad. Alguses ma mõtlesingi et mingi putukas, aga järgmine päev oli juba peaaegu terve käsi laiguline ja sügelev, siis läks see üle teisele käele ka. Ja eile oli juba kael täis ja siis ma tõesti mõtlesin et kas mul on nüüd punetised, sügelised või pidalitõbi. See viimane tundus mulle kõige loogilisem. Päriselt! Ma olin juba täiesti paanikas, mitte et ma praegu poleks. Aga siis täna ma nägin veel ühte poissi, kellel on veel hullem seis, ja tal on samasugused laigud, aga terve keha peal. Kõik käed, jalad, kõik on laigulised. Ja siis ma rääkisin temaga, et mis asi see on, mul on vist sama. Ja ta ütles et mangoallergia. Ma ei tea kas nutta või naerda, kas on hea et ma tean vähemalt et mul on see allergia, aga sama,s mida ma nüüd siis Ayr'is teen?! Põhimõtteliselt Ainuke töö mida siin teha saab ongi ju mangode korjamine, ja kui ma olen allergiline, siis ARVATA on et ma seda ei tee. Nii jube lihtsalt, koguaeg vaatan oma käsi, ja mõtlen õudusega milliseks mu keha veel minna võib. Õnneks on germol allergia tabletid kaasas, ja ma olen neid juba kaks tükki võtnud, aga samas nagu paremaks küll ei lähe. Kui kaua ma pean neid võtma ennem et asi paremaks läheks?! Ja homme vist ma lähen käin apteegis ja ostan endale veel mingit rohtu, ja üldse ei huvita palju see maksab. Ma panen pildi ka ülesse oma käest siis näete et see ei ole üldse naljakas...

19.11

Ma ei alusta tänast blogi hommikuga, vaid ööga. No läksin 12st magama , saime paar tundi rahulikult und vaadata ja siis hakkas mingi hullemad sireenid tööle. Alguses ma mõtlesin, et issand kui vali äratuskell, ja siis ma ei saanud aru miks ta seda kinni ei pane. Ja järjest valjemaks nagu helin läks. Lõpuks pandi toas tuled põlema, inimesed hakkasid välja minema, ja ma sain aru et see on häiresignaal. Üldse mingit paanikat ei tekkinud, hakkasin oma rahakotti veel otsima:D Ega ma siis oma kahe kuu teenitud palka ei saa hosteli jätta, ja kui veel siin kuskil midagi põleb vms. Jap läpaka, telefoni, riided, PASSI, ma pean tõdema, jätsin „põlevasse majja“ Ei tulnud meeldegi et sellised asjad ka mul olemas on. Eks siis mul on hädaolukorral meeles vaid raha krabada:D Aga ega me kuskile ei kiirustanudki, oleks võinud 10 korda veel edasi tagasi käia. Minu peal magav poiss vist apsull ei kuulnud seda õudsalt signaali. Ma ei tea kuidas saab inimene niiiiii sügavalt magada. See vist magaks rahulikult siis ka kui ta kõrval 3 maailmasõda käiks. Aga siis ta sõber tuli ja raputas teda ülesse, kõigepealt saatis ta vist oma sõbra pikalt sinna samusesse , siis ütles et ta magab edasi ja kui sõber kolmandat korda teda äratas, siis sai vist aru, et nüüd on minek. Ronis oma nari pealt alla ja läksime kõik hosteli hoovi peale. Kõik backpackerid olid selliste padja nägudega, ööriided kõigil seljas ja keegi midagi aru ei saanud:D Kõik vaatasid üksteisele arusaamatute nägudega otsa ja lihtsalt seisime. JA VIHMA KALLAS OJADENA! Taevas oli ka mingi imelik punane kuma. Mingi 10 minutit me seal siis ootasime ja siis see vanamees lülitas häire välja. Aga naljakas on see et keegi meile midagi ei öelnud et see oli valesignaal vms. Kõik läksid rahulikult tagasi magama , kuigi ei teadnudki miks me siis pidime välja tulema. No selline oli siis meie öö.
Ja nüüd tänasest. Magasin rahulikult 11neni, gerda läks poole 9st tööle. Terve meie tuba oli tühi, ainult mina jäin üksi sinna magama. Ärkasin selle peale et koristajatädi tuli meie tuba koristama ja siis receptioninaine oli ka meie toas. Keerasin teist külge ja siis nad küsisid, et Maria kas sa tead kes seal voodis magab?! Ma unisena ei saanud midagi aru, üldsegi mis voodist jutt käib. Igatahes mina ei teadnud kes seal tavaliselt magab, nad olid leidnud mingised alkoholi pudeli korgid ja nagu te teate siis meie hostelis juua ei tohi! Naljakas on see, et kes see loll jätab oma voodi alla pudelikorgid, kui veel teatakse ka et täna koristatakse meie tuba. No tõesti! Peida ära siis või midagi, aga noh, ega mõistus pole enda teha. Siis ajasin ka endale kargud alla, ja läksin linnapeale shoppama. Teate ostsin täna endale lõhna ära! Läksin siis mina lõhnapoodi, ja mul polnud õrna aimugi millist osta. Proovisin seal põhimõtteliselt kõik lõhnad läbi, lõpuks läksid kõik lõhnad sassi, siis enam ei teadnud mis lõhn see mulle meeldis ja mis mitte. Täielik segadus oli, pood ka juba lõhnas nagu üks suur LÕHN :D Jap, raske on see lõhnaost. Kusjuures minu eelmine, Georgio Armani Code oli ka seal olemas. Aga liiga kallis mingi 800 krooni vist. Lõpuks võtsin Toommy Hilfigeri mingise lõhna, hakkasin sellega kassa poole minema, siis nägin veel ühte lõhnaletti, mida ma ennem polnud näinud.:D Hakkasin siis sealt valima, kahjuks paljudel lõhnadel polnud testreid, ma ei saa aru kuidas sa saad lõhna osta kui sa ei tea mis lõhnaga ta on?! Ega sa ju karbi järgi ei lähe lõhna ostma, riideid võid ilma proovimata osta aga lõhna?! Ei saa aru, küsisin ka et kas teil testreid ei ole. Vastuseks tuli et ei. Ja siis müüa tuli minu juurde ja hakkas lõhnu kirjeldama. Umbes selline kirjeldus oli Calvin Kleini lõhnal: Pole väga magus , selline keskmine:D NII originaalne kirjeldus minuarust, täpselt selline lõhn mida ma tahaks:D Siis läks ta minema, ja ma nägin ühte Hugo Bossi lõhna, ma tean et mul kodus oli mingise Hugo Bossi lõhna tester ja see mulle hullult meeldis. Aga ma ju ei teadnud kas see on see lõhn:D ega siis midagi, kratsisin karbi lahti ja proovisin. Ja oligi! MA olin nii õnnelik. Teate palju see lõhn maksis 1300 eesti krooni vist:D AGAAA, ärge muretsege, ma ei ostnud nii kallist lõhna, sest see oli soodukaga. Sain 500 krooniga :) ja suur pudel ka veel. Nüüd ma käin hostelis ringi, Hugo Boss kaela peal :D Okei aitab sellest lõhna jutust. Tegelikult polegi rohkem midagi teinud täna, maksin üüri ära, söön mangot. Mangot sööme me praktiliselt iga päev, kas siis lõunaks või õhtuks. Hommikusööögiks eriti mangot ei taha. Aga nüüd ma mõtlen et peaks poest hakkliha ostma, ja siis endale kotlette vorpima. Mõte tundub hea, loodan varsti tegusid ka näha:D

18.11

Hanna siin kurtis et Maria blogid hakkavad kaunis lühikeseks jääma. Aga see on sellepärast, et ma mõtlen teie peale ka, ega teil pole ka aega pool päeva arvuti taga istuda, ja minu igavaid blogisid lugeda.

Aga siis alustame, ma juba ütlen ette ära et kell on veerand 12 ÖÖSEL ja ma olen mega väsinud ja ma sooviiksin et mu blogi oleks juba valmis . Niiet ma siis teen kiiresti.

Läksime tööle 7ks ja tulime töölt kuskil ka 7, ja ongi kõik!:D Läbi mu blogi.

Okei, proovin natuke pikemalt, täna oli väsitav päev, mitte et teised päevad seda ei oleks, aga täna oli eriti. Tegime 18 bin-i ja meile öeldi et kuii me täna valmis saame siis on meil homme vaba päev. Vähe me ei pingutanud selle nimel siis. tegime siis seal rahulikult oma bine, kui järsku mees ütles ups, ma panin teile nr 12 mangod ette, aga meile öeldi et on 11, me siis pakkisime nr 12 mangod 11teks. Alguses öeldi et peame ümber pakkima, aga õnneks sellest me pääsesime. Aga sellised apsud tekivadki seal. Need on tavalised. Aga ilusti saime oma bin-id tehtud ja kuskil 5st õhtul saime teada et täna ongi viimane päev! Nagu õnneks oli mul digikas kaasas, muidu oleks küll kahju olnud, tegin seal siis käppelt paar klõpsu , et mingigi mälestus jääks . Aga niimoodi lambist saimegi teada et rohkem me sinna ei tule. eks siis paistab mis järgmised päevad toovad, eks mind varsti põllupeal jälle võib näha, aga homme on õnneks vaba päev, saan lõpuks pangas ka ära käia.

Ja meil on ikkagi vihmahooaeg ametlikult alanud, täna sadas vihma ikka sitaks, eile sadas, homme sajab ka kindlasti ja nii järgmised paar kuud. NIiet peaaegu nagu eesti sügis, ainult soe on. Me teame mida te tunnete seal eestis, peaaegu..

Issand kui hea, saigi mingi blogi jälle kirjutatud, nüüd lähen pesema ja siis magama. Homme äratab mind oma äratuskell, mis pole tegelikult mulle mõeldud, vaid gerdale sest tema telefon on katki ja siis ma panen enda mobiili äratama. Gerda läheb käib ikkagi homme natuke tööl. Pole veel nii töötu nagu meie.

17.11

Äratuskell tirises kell 6.45 ja hakkaski uus päev pihta. Juba jälle kolmapäev, ma ei saa aru kuhu need nädalad lendavad. Igatahes väga väsinud olime täna, kohe üldse ei tahtnud voodist ülesse tõusta, aga ometi PEAB! 7St hakkas töö. Ma ei tea, ei oskagi midagi huvitavat siia blogisse kirjutada. Jälle sama värk, pakkisime, lõikasime kaltse, pakkisime veel, tegime karpe endale valmis, siis pakkisime veel, kleepsutasime jne jne. Kokku oli meil 18 bin-i täna, aga me pakkisime täna veel mingit teist sorti mangosid. Honey Cold oli sordi nimi, maitsesime neid ka, hästi magusad, ja nad on kujult nagu lestakalad. Peened, mitte nagu tavalised mangod, mis on ümarad. Neid oli natuke vastikum pakkida, aga õhtul kella 6st lõpetsime töö. Nüüd käisime poes, ostsime süüa kuna päris ammu pole enam midagi mõistlikku ostnud. Ja ma mõtlen hirmuga, et täna pean veel kööki minema oma kotlete praadima, asi pole selles et ma ei tahaks seda teha, vaid selles et seal on nii palju rahvast, ja kõik pliidirauad on tööl, ja seal on niii palav ja seal pole vabu panne, potte ja pliite ja üleüldse kohta kus toimetada. Täielikult ülerahvastatud on see meie köök, aga ma nüüd võtan hoogu ja siis ma pean ka sinna rahvasekka kuidagi sulanduma, ja vist põlveotsas endale homseks midagi kokku meisterdama. Arvatavasti teen endale wrapi. Mmm kurgi, tomati, rohelise salatiga ja siis liha on vahel, keerad kõik kokku ja ideaalne, muidugi majoneesi ei tohi unustada! Noh, väga huvitav blogi tuli onju?! Ma ei teagi, vist lõpetan tänaseks. Head Ööd!

16.11

Te ikka saate aru, et kaks kuud pole te oma kallis Mariat näinud?!:D Jap täna on 16 ja saigi see kaks kuud täis nagu naksti.
Täna oli tööjuures väga normaalne. Võib olla tuli see sellest et suur ülemus puuds täna töölt, ja vb homme puudub ka. Kohe on selline pinge langus kui teda ruumis pole. aga alustasime täna pappkastidest mangode tühjendamist suurtesse kastidesse et sealt uuesti omakorda need mangod pakkida. Kui see tehtud, siis hakkasime kaltsu lõikama, mis läheb angodele ümber, tavaliselt on see võrk kohe valmis tükk, ilusad servad aga kuna , me oleme üsna kindlad nüüd et farm on pankrotis, farm kasutab kõik ülejäägid ära, siis me pidime endale ise neid juppe lõikama hakkama. Kääridega ja te kujutate vist ette millised roti näritud ääred nendele võrkudele jäid, aga ega midagi läksid nagu 5 kopikat mangode ümber. mulle tundus see riie küll nagu mingi kardin millest me neid tükke lõikasime. Aga see selleks, kui tuleb nii teha siis teeme nii. täna oli 18 bin-i teha ja me tegime neid kuskil 8ksani õhtul. 8ksast hommikul alustasime ka tööd. Mina jäin veel gerdaga sinna, teised läksid ära, ja me jõudsime hosteli poole 10ks, ja kuna täna on pitzapäev siis läskime jooksuga pitsasid tellima. Meil vedas, saime mingid sellised kaks pitsat, millele keegi järgi pole tulnud. Kohe 25 krooni odavamalt üks pitsake. Vedas ka meil ikka. Homme lähme 7ks tööle, ja oleme õnnelikud et meil veel see töö on :)

15.11

Kuskil nädal veel ja manbullo farm lõpetabki oma töö. Uskumatu, aga just täna meile nii öeldi. Hosteli kõige kindlam farm pakib asjad kokku ja hooaeg ongi läbi. Põhjendavad seda sellega, et nii vihmased ilmad on ja mangosid ei saa korjata, kuigi meie usume et firma on pankrotis. Ega siis farmerid mangosid puu otsa ei jäta, ikka korjavad ära, kasvõi vihmaga. Ega farmeritel hullu pole. Backpackerid peavad korjama ju neid. Igatahes me arvame et asi on pankrotis, ja nad teadsid seda ammu, sest see ülemus käskis meil kõik vanad,kulunud, pleekinud karpidesse mangod pakkida, tavaliselt ikka pööratakse välimusele väga suurt rõhku. Siis ma arvan et sellepärast ka võeti backpackerid ülemusteks ja teised ülemused läksid minema. Siis koguaeg räägiti meile rahast ,kui palju mingi mango maksab jne jne. Kõik see nüüd tundub loogiline, sest firma on pankrotis. Tegelikult väga kurb, sest hea töö oli. Me ei teagi mis edasi saab, korjata eriti ei tahaks, aga samas töö on töö. Hea kui midagigi. Aga igatahes nüüd peab hakkama edasisi plaane tegema, sest see hooaeg üldse siin hostelis võib kiiresti läbi saada ja siis ongi aeg asjad pakkida ja ära minna. Aga kuhu!? See suurem osakond meie farmist lõpetas täna töö. Backpackerid tulid tööle täna kella üheks ja siis neile öeldi et hooaeg on läbi, mine koju tagasi, tööd enam pole. Suht julm ju, kõik on päris ahastuses, et mida edasi teha. Paljud ei taha üldse põllupeale minna, arvatavasti pakivad ka omad asjad kokku ja lähevadki minema. Aga meie ülemused olid silmad koguaeg märjad ja punased, miks muidu kui pankrot on, ega sa hooaja lõpetuse pärast ei ulu siis ju. Ja mingi ajakirjanik käis ja pildistas kogu aeda kremplit. Ühesõnaga seal on midagi mäda. Alguses ju räägiti et töö kestab veebruarini, siis jõuludeni nüüd ainult 1 nädal veel, sest kuskil varus on neil veel mangosid mida me peame ära pakkima. Õnneks ma olen juba harjunud, ei teinud sellest suurt numbrit ma polegi harjunudki rohkem kui 2 nädalat ühes kohas töötama:D Ja nii ongi, rohkem polegi millestki rääkida!

13.11-14.11

Kõigepealt Head Isadepäeva kallis Issi! :)

Eile läksime siis poole 8ks tööle. Aga kui sorteerimis ruumi jõudsime, siis öeldi meile mangod pole veel pakkimiseks valmis, et läheb veel aega , aga et tea palju. No me siis läksime tagasi ootama, tegime väiksed kohvid ja ootasime. Üks 45 minutit ootasime, ja natuke peale 8sat saime siis tööpostile minna. Nõme oli see, et oleks me seda teadnud oleksime ju võinud kauem magada, samas me olime ju tööl, niiet tegelikult peaks meie taks jooksma hakkama poole kaheksast, sest ega meie olime ju valmis, nemad seal ei saanud hakkama. Minuarvates oleks igatahes nii õigem, sest keegi ei maganud ju kuskil,kõik olid juba mõtetes töö juures ja sõna otseses mõttes olime tööl ka. Aga ma nüüd ei tea, mis kellaajast meile tegelikult pandi see alustus. Vist läks ikkagi pool tundi hiljem, sest me ju ei teinud tööd! Igatahes täna sorteerisime pool päeva ilma masinata, pidime ükshaaval neid kastist kätte võtma , sokid ümber panema, karpi pakkima ja siis veel mingit paberit vahele toppima. Me tegime tõesti kiiresti, aga see sokkidesse panek, iga mango eraldi, see kohe võtab kauem aega. Aga ikkagi ei sobinud meie töö. Meile öeldi et me oleme lihtsalt nii aeglased, eile olime tunduvalt kiiremad, et hakake aga kiiremini tegema, muidu me ei saa valmis oma kogusega. Siis ma läksin küll natuke vihaseks, sest ma juba töötasin nagu robot, ja nüüd ma pidin tegema tööd nagu superman vms. mõtlesin et peaks filmima teile meie pakkimiskiirust, ma pole elusees nii kiiresti veel seda tööd teinud, käed käisid nagu oleks kiirenduse peal. Vahepeal ma vaatasin lihtsalt meie käsi kui kiiresti need pakkisid, ja siis tuli lihtsalt naer peale, sest see oli nii ebanormaalne kui kiiresti peab töötama:D Põhimõtteliselt vaba pausi pakkimise vahel ei olnud, sest me olime liiga aeglased ju. Smokod on ka iga 3 tunni järel, ja 15 minutit. Aga see pisike paus annab nii palju energiat juurde, et sa ei pea seal pakkima. Kui põllupeal ma sain terve päev oma mõtteid mõelda ja selline rahulikum oli, siis seal tööjuures ma tõesti ei jõua mitte midagi mõelda. Koguaeg vaatad neid mangosid ja pistad aga karpidesse, ja selline turbo on järgi.

Täna on siis meil vaba päev, magasin 12ni, nii hea oli kui sa ei pea hommikul pool 6 või mingisel sellel ajal ülesse ärkama. Aa, mind isegi kutsuti tööle täna:D praegu tuli meelde, keerasin rahulikult voodis teist külge, ja siis tegin korraks silmaluugid lahti ja mingi poiss, küsis kas sa tööle ei taha tulla. Arvatavasti läksid mangosid korjama, aga ma ütlesin et ei taha. See veel puudus, just mu nägu läheb paremaks, ja kui ma peaks veel 4 päeva sellisena ringi käima siis.. ma ei teagi mis siis oleks:D Igatahes ütlesin ära, arvatavasti on neil vähe inimesi, paljud mangoistandused tegelikult tahavadki ainult poisse, aga võib olla eile oli kõva pidu siis ja inimesed ei läinud täna tööle. Sellepärast oligi töölisi vähe.

12.11

Tänane päev oli ka ikka hull, täielik hullumaja. KIIREMINI! KIIREMINI! Koguaeg tuleb kiiremini teha. Ma ei teagi mida siia kirjutada, ma olen nii väsinud, just vaimselt, sest kui keegi kõrval koguaeg käsutab, siis hakkab see ajudele lõpuks käima, eriti veel kui kuuled seda 12 tundi. Ülemus oli jälle kohal nagu alati nüüd. Ja kui tema on kohal , siis on pinge kruvitud viimse piirini, sest ta jälgib koguaeg, ja märkab kõiki vigu. Suhteliselt esimese asjana ta ütles meile hommikul, et kui te hakkama ei saa, siis pole mingi probleem teid suurde shedi üle viia, et me teemegi nii. Nii et ähvardus kõigepealt, siis äkki teevad töölised paremat tööd. Täna viskasime ju ainult pehme ninaga mangosid välja, sest eile olid need kõige õigemad mangod, mis mahlaks läksid, teiste defektidega me enam ei julgenud mahlaks panna, läksid kõik esimesse klassi. Aga ma arvan kuna ta sealt mahla kastist enam eriti valesid ei leidnud, siis ta pidi ikkagi meie kallal nokkima, võttis sealt ühe pehme ninaga mango välja ja küsis miks see esimeses klassis pole?! Me vaatasime üksteisele lolli näoga otsa, kust me teame, eile ei tulnud see kõne allagi panna esimesse klassi, aga täna sobis sinna ideaalselt. Põhjendus oli see, et see mango hakkab valmima, teised on mädad. Me peame oskama vahet teha küpsel mangol ja mädal. Tegelikult see oli mäda, täiesti kindlalt, mul läheks süda pahaks kui ma peaks sellist mangot sööma, eriti veel kui see alles nädala pärast sihtpunkti jõuaks. No aga kui esimesse klassi siis esimesse klassi. Nii nagu ülemus käsib. Nii siis sorteerisime seal ja see aeg tundus nii pikk, ma olin nii väsinud et mõtlesin et kui ma kohe pausi ei saa, siis minestan ma siia samasse lindi äärde. Kell tundus nii palju, ja smoko nagu pidi juba ammu olema, küsisime siis gerda käest kas me pausi ei saa. No veel ei saa, aga varsti. Tegime siis veel üks pool tundi tööd ja siis tuli smoko. Kell oli 10.15!!! ma mõtlesin et 2 läbi. Kulistasin kohe tassi kohvi alla, ja läksime siis tagasi tööle. Kuni 2 panime jälle jutti, siis tuli lõuna. Lõuna oli täna tund aega, sest uued mangod pidid maha jahtuma, polnud veel pakkimiseks valmis. Kusjuures peale lõunat oli meil 18 kasti, ennem lõunat tegime 10. Tavaliselt oleme mingi 16 kasti päevas teinud, kõige rohkem. No ja kui me siis lõunalt tagasi tulime, ei olnud mangod ikka veel pakkimiseks valmis. Ja meil ei olnud midagi teha, aga samas tund ju jooksis, sest olime tööl. Meile oli see hea, aga gerdale vist mitte, sest ta ei sallinud et me lihtsalt ootasime seal lindi ääres mangosid. Käskis meil kohe tööle hakata, sest temale ei ole kasulik kui me niisama passime. Pidime siis paberit lõikama minema, mida tegelikult vaja ei olnud teha, aga vähemalt me teeme midagi. Töötasime siis täna 12 tundi, aga kuna tunni ajane lõuna läheb maha siis kirja läheb ikkagi 11. JA MA OLEN NII LÄBI. Koju sõit oli ka nii jube, värisesin peale hosteli jõudmistki. Pime oli ju, ja siis meie ees oli rekka, ja ta hakkas sellest mööda sõitma, me kõik karjusime et ära sõida, vastasuunast tuli auto, ja väga lähedalt. Mina olin kindel et nüüd on läbi, põhimõtteliselt oli 3 autot tee pea kõrvuti, aga kuidagi pääsesime mööda. Aga ma nii kartsin, olin suht kindel et kokkupõrge tuleb. Täna on reede õhtu ja ma lähe vist kohe magama. Ma pole juba 2 nädalat vaba päeva saanud. Ja ma arvan et kuu aja jooksul on neid olnud 2 või 3 . Õnneks sain üleeile oma riided ära pesta, käisin pesumajas, esimest korda, sest kraanikausi pesu enam ei aidanud. :D Ja kärnanägu olen ikkagi, mangopõletus pole veel ära paranenud. Kaua sellega huvitav läheb, kuigi täna oli alles 3s päev, ma arvan et mingi nädal on see normaalne? Aga pärast ei paranegi ära, jäängi selliseks elu lõpuni? Jube....

10.11

Läksin hommikul peegli ette, täpselt nagu peksa saanud! No tõesti, nägu oli nagu ööga veel hullemaks läinud. Igalpool on mingid pruunid täpid. Kui tööle Manbullosse läksin, siis need tädi seal kohe vaatsid et issand mis sinuga juhtunud on. JA tundsid mulle kaasa, ütlesid et väga hea et sa siia tagasi said. Nüüd ei pea enam seal mangopuude all kärssama. Ma olen muidugi õnnelik et sinna sain, aga samas ei ole ma kindel et ma sinna nüüd jään. Õnneks andsid nad mulle aaloed, mis pidi seda põletust ravima, nüüd panengi ainult seda peale. Loodan et homseks on juba parem.

Kui me 7ks tööle jõudsime oli Gerda juba seal, ta läks poole 7ks ja oma autoga. Pakkisime siis oma mangosid seal, kõik näis korras olevat. Gerda õppis veel ülemuse käest igasugu erinevaid asju, ta on väga tubli. Sest see ei ole ikka nii et nüüd olen ma ülemus, sellega kaasneb ka väga raske töö ja vastutus. Aga ta saab praegu hästi hakkama, just see et ta on nii aktiivne, ja suhtleb inimestega palju. Nii tegime oma lõuna ära, kella kaheks pidid kõik asjad pakitud olema. Aga kui lõunalt tagasi tulime, siis avastas see praegune ülemus, et UPS! Mangodele läksid valed kleepud peale. China omad kuigi mangod lähevad Koreasse. Te ei kujuta ette, me olime kõik, KÕIK mangod juba ära pakkinud, kleepsud igale ühele, KÕIKIDELE mangodele eraldi peale kleepinud, siis sellise riidega karbid kinni TEIPINUD ja virna ladunud. Ja siis lõpus ütleb ülemus et kõik karbid tuleb lahti käristada ja uued kleepsud panna ja siis uuesti kinni teipida. Meil läks kõige selle tegemiseks terve päev ja nüüd pidime praktiliselt otsast alustama. Me muidu naersime, aga ma olin natuke ka üllatunud, kuidas saab sellise apsu teha?! Nagu peaks ju natukenegi vaatama mida me peale kleebima, aga see praegune ülemus on nii hajameelne lihtsalt, selliseid kordi vist on ka ennem olnud, aga Kristi ütles et nii palju kaste pole nad veel kunagi pidanud ümber tegema. Hakkasime siis neid lahti harutama. Natuke jõudsime teha, aga siis ta ütles, et aitab, pakime neid uusi mangosid edasi ja valede kleepsudega tegeleme hiljem. No täitsime käsku, valede kleepsudega pakid jäid sinna virna ja me hakkasime uusi pakkima. Ja siis järsku terve tuba suuri ülemusi täis. Need on meie ülemuse veel kõrgemad ülemused. Ja kõige kõige kõrgem ülemus oli päris selline konkreetne! Kui hästi öelda, ma ei kujuta ette kui ta oleks teadnud mis kleepsud seal pakkide sees on, sest me ei teinud neid ju tegelikult ümber, usun et sellest võib veel jama tulla kui need koreasse jõuavad. Aga võib olla pakime neid homme, kui ülemusi toas ei ole. Igatahes need ülemused vaatasid meid, ja küsisid mis meie töö ülesanded on. Ja jälgisid koguaeg mis me teeme. See sorteerimine, see ajas mind kõige rohkem närvi. Ühed inimesed ütlevad et sellise suuruse päikesepõletusega mango sobib premiumisse ja teised ütlevad jälle et see läheb prügikasti! Võta siis näpust, mis sa tegema pead. Ülemused ka veel ümberringi ja sa ei saa aru mida sa sorteerima pead. Nii jube oli. Üldse on naljakas, sest tegelikult me mingit koolitust ei ole saanudki, millised mangod sobivad esimesse klassi, premiumisse jne jne. Lihtsalt omastpeast paned. Aga täna oli ikka väga pingeline, need ülemused olid praktiliselt terve päev seal toas ja jälgisid meie tööd, ma arvan et homme on sama. Ja me kardame juba tööle minna:D Hea oli veel see, et kui me oma ülemuse käest küsisime näiteks et kuhu need kastid panna, ta ei teadnud, küsisime gerda käest, ta ka ei teadnud. Mitte keegi ei tea mitte midagi seal. No ja siis me töölised lihtsalt vaatsime üksteisele otsa, ja ei teadnudki midagi. Pakid lihtsalt kuhjusid, ja panna ei oska kuskile. Vot selline töö:D Gerda jõudis ka praegu koju, kell on 8. Ta on ka väga väsinud. Aga nende valede kleepsude pärast ta arvad ka et tuleb mingi hullem jama. Sest päris ülemustele pole midagi räägitud, keegi ei tea sellest midagi peale meie, kes me seal ruumis olime. Ühesõnaga põllu peal pole töö nii pingeline, aga on raske, pakkimises on töö väga pingeline aga samas lihtsam- Füüsiliselt! Igalühel oma plussid ja miinused. Aga siis homseni, praegu elan oma mangopõletusega, ja loodan et homseks on parem :)

9.11

Teisipäev on Pitsapäev! Teate ikka seda, teisipäeviti on pitsad meil odavad, ja siis terve hostel on pitsakarpe täis. Kõik lihtsalt sööövad pitsasid. Nagu ka meie. Aga see juhtus alles õhtul, peale tööd.

Hommikul oli ärgata jälle raske, nagu ikka nüüd:D Aga siiski sain sellega hakkama, läksin kööki, sõin hommikusöögi ära, ja sis vaatan töölisti, et oi tund aega on meil väljumine edasi lükatud. Ega siis midagi, läksin tagasi magama. Tunni aja pärast oli sama raske ärgata kui ennem. Aga siiski sain jälle hakkama. Korjasime täna 18 kasti mangosid, olime kiiremad kui eile, aga lihtsalt üks mangoistandus sai läbi , sellel farmil on neid üldse kokku 3, ja siis lõpetasime töö 18 kastiga. Oleks võinud muidu rohkem küll teha. Aga kui ma eile oli näost põlenud, mango mahla pärast, siis te ei kujuta ette milline mu nägu täna veel on. Kõik on selliseid pruune täppe täis, nagu sünnimärgid või midagi sellist. Ma loodan et paari päeva pärast läheb ära, aga see valutab ka natuke, nagu marraskil oleks kogu nägu. Päeval hullul kipitas, aga nüüd on parem. Teised ütlesid, et kui väga hullu põletuse saad, siis võivad armid ka jääda, ma loodan et mul on kerge põletus. Aga lihtsalt kui sa neid puid raputad, siis pritsib seda mahla ju igalepoole, ma ei oska küll ennast sellest hoiduda. Käed on ka vesiville täis, kael on kange :D Oh seda farmi elu küll.. Lugesin täna ära, mitu korda ma selle kivikõva mangoga vastu pead sain- 8 korda. Vahest sain isegi kaks korda järjest. Laske kellelgi endale õunaga vastu pead visata, teeb ikka haiget küll. Vihaseks ajas ka:D Nii haiget sai, niigi olid tüdinud, siis saad veel nagu peksa ka. Ja makku ja igalepoole mujale, õlga, näiteks mu puusakont siiamaani valutab, sinna tuleb vist veel üks sinikas, jalgade peale jne jne neid vopsusid ma ei jõudnud lugeda. Sassi läks 10 peal. Aga päeva parim osa oli see, et ma sain Manbullo farmi tagasi. Tänu sellele et gerda läks nüüd teise töö peale, siis ma sain nagu gerda koha endale. Noreen sai ka, aga ta sai sinna teise osakonda, aga ikkagi sai. Me olime nii õnnelikud. Homsest siis ei pea ma enam end mangomahlaga põletama, õnneks! Aga samas ei tea, äkki lastakse uuesti lahti, ma enam üldse ei loodagi et see töö mulle jääb. Eilses blogis ma ütlesin et meie mangoistandus on natuke hosteli pool, tegelikult ma täna avastasin et see on kohe üle tee manbullo farmist. Mina töötasin siis täna manbullo farmi ees, gerda manbullo farmis, ja germo oli täna manbullo farmi taga, korjas mangosid:D See et mina ja noreem tulime sealt ära, tänu sellele said kaks eesti tüdrukut meie mangotöö endale. Ja teised kaks said ka töö, mingisugune koristamine. Aga vähemalt said nad kõik tööle, ja üksi ei pea keegi olema kuskil farmis. Õnneks läks neil päris kiiresti töö saamisega. Ja mis ma veel eilsesse blogisse kirjutada tahtsin, oli see et nägin selle kurikuulsa opossumi ka siis ära. Kaks korda isegi, kindlasti oli see see sama elukas, aga ta kodis nende mangopuude otsas. Üldse ei kartnud meid, nagu suur rott. Pika sabaga, pikad küüned. Aga võib uue linnukese austraalia loomade ette tõmmata, keda sa juba näinud oled.

8.11

Uuest töökohast ei osanud ma alguses midagi oodata. Flower van'iga läksime, see on see sama auto millega me esimest korda rannas käisime. Ja millel ratas põhimõtteliselt ära tuli, aga nüüd oli see siis korda tehtud. 6.30 oli start. Pikad riided uuesti selga, toidukott kätte, 4 liitrit vett kaasa ja minek. Alguses ei leidnud me seda kohta ülesse, ekslesime erinevate mango farmide vahel, seal oli neid ikka päris palju. Suhteliselt samas kohas kui Manbullo farmgi on, natukene eespool on siis mu praegu töökoht. Aga ma nii kartsin seda tööd, pole kunagi vist niimoodi kartnud. Sest ma hullult lootsin et tuleks ometi hea töö, ei tahtnud enam sellist nagu squash oli, ja veel enam pärast Manbullo farmi tahtsin head tööd. Lõpuks leidsime töökoha ülesse. Omanik oli kindlasti itaallane, sest ta nägi välja täpselt nagu Cuccaratsa, aga see selleks. Siis juhatas ta meid tööpõllule. Mango puud olid kõrged ja vanad, mida nooremad puud seda lihtsam on korjata sest nad pole nii kõrged. Aga anti meile siis sellised pikad rauast toikad, mille otsas oli lihtsalt konks, et mangosid kõrgemalt kätte saada. Kõigepealt pidime oksi selle konksuga raputama, ja siis kukuvad mangod alla, ja kui mõni ei kuku, siis tuleb selle konksuga nad alla tõmmata. Aga see polnud üldsegi lihtne. Käsi väsib ära, kui pead koguaeg seda toigast kõrgel hoidma ja siis täpselt ühe mango varre taha selle panema, kaelast rääkimata. Aga mida aeg edasi seda rohkem käppa sain asja. Usun et homme hommikul on minu kael küll nii kange et liigub ainult koos kehaga. Sest põhimõtteliselt vaatasin terve päeva suu lahti, taevast, Kuigi tegelikult ajasin mangosid konksu otsa:D Aga seda ma võin öelda, et see oli kõige lihtsam korjamine mis mul siiani olnud on. Paprikad ja kõiksugu muud asjad on raskemad olnud. AAA tegelikult viinamarjad olid ikkagi lihtsamad, need ma juba unustasin. Aga ikkagi töö nagu raske ei olnud. Alguses esimene tund aega ma küll tahtsin et see juba läbi saaks, vaatasin taevast, igalpool olid vihmapilved aga ramp mitte ühtegi vihmapiiska ei tulnud. Nuta või naera siis..NIi ma räägin siis miks ma täna ka väga masenduses olen. Kuskil poole tööpäeva pealt saime teada, et saame palka koguse eest, mitte tundide arvu eest. Üks bin, ehk siis kasti eest maksavad nad 500 krooni. Aga see läheb 8 inimese vahel jagamisele. Päevaga me korjasime 16 bin-i ehk siis 100 dollarit saime igaüks päeva eest!! Sealt veel maksud maha, ja bensu raha ka, mingi 60 dollarit peaks siis kätte saama. Niimoodi ma jään küll miinustesse, täiesti haige kuidas minul nende töödega veab. Aina hullemaks läheb. 3 korda vähem palka saab seal kui teistes kohtades. Kui ma ka seal üksi elueest korjaks ja rabeleks, siis ega see ka ei aita, sest kõik läheb kokku. Kõik mangod pannakse ühte bin-i ja raha läheb meie vahel jagamisele. Niiet kui keegi seal ei viitsi töötada, siis saame kõik vähe raha. Ja kindlasti neid on, siis mõtledki et miks mina siis üksi tõmblen, teenin nagu neile raha. No see selleks, sellega ma olen juba leppinud et mina enam head töö ei saa. Aga töö lõpuks hakkas üks näo pool täiega kipitama. Kallasin aga vett oma käte peale ja pesin koguaeg nägu, et raudselt on mangomahlast, sest me ju raputame neid puid ja kujutate ette küll kuidas seda mahla igasse ilmakaarde pritsib. Täna läks ikka lugematul korral seda silma, kipitas ikka jõhkralt, aga mingi aja järel saad jälle silma lahti teha ja ootad aga uut korda. Kõik käed ja riided ja nägu oli sellega koos. Alguses see cuccaratsa ei toonud üldsegi meile kindaid, lasime siis paar tundi ilma kinnasteta ka. Aga siis sellest näost. Täpselt selline tunne oli nagu nägu oleks marraskil, mõtlesin koguaeg et millal nüüd keegi tuleb minu juurde ja ütleb et Issand mis sinu näoga juhtunud on?! Aga õnneks ei tulnud keegi, alles hostelis peeglis nägin et nägu on ikka kõrvetada saanud. Sellised väikesed täpid on ühe näo poole peal, kipitavad ka natuke, kindlasti see mahl kõrvetas naha ära ja nüüd olengi siis saanud mango käest põletada. Midagi hullu ei ole, loodan et varsti saab jälle terveks, aga ma ei kujuta ette mis ma homme teen, peaks äkki oma lina võtma hostelist ja sellele kaks auku sisse lõikama ja siis endale ümber panema. Äkki nägu jääks siis puutumata. Aga ei, lähen ikka samamoodi, saab siis näha mis juhtub. Aga ma tõsiselt kaalusin sealt ära tulemist, mitte töö raskuse pärast, väga normaalne töö on, lihtsam kui squash aga kordades raskem kui pakkimine, vaid just selle palga pärast. Ma tõesti ei näe mõtet rabeleda nii vähese raha pärast. Aga ma homme veel käin ära, ja vaatan siis edasi. Mees ütles et tal on puid kokku 1300 vist, ja mingi nädalaga peaks see farm läbi saama, mis oleks muidugi rõõmusõnum, aga meie tempo juures ma arvan et see ei lõppe pool aasta pärast ka. Usun et tegime täna mingi 80 puud, no mingi ime läbi ei saa me nädala lõpuks valmis. No tulin siis masenduses koju, sõin mangot , germo oli juba kodus. Ja kui gerda hiljem jõudis, siis ta ütles et sai ametikõrgendust. Töö juurest sai auto, ja ta sai päris kõrge koha peale, selle inimese kohale kes ajab räigeid paberi asju, näiteks mis võrk mangodele ümber läheb, milline pakkimine sobib jaapanisse, kas nii kõlbab või ei, jne jne. Räägib telefonidega ja vaatab et kõik tellimused korras oleks. Sest see eelmine naine läheb sealt minema. Ütleme nii et temal enam paremaks vist küll minna ei saa, ja minu enam sitemaks. Kuigi samas- SAAB KÜLL! Gerda pärast on mul hea meel, aga see viis minu jällegi veel suuremasse masendusse. No aga eks paistab edasi, kui seal ikka sama vähe raha saab, ja ootelist on lühike, siis võin ma küll sealt ära tulla, niigunii mango farme on nii palju. Niipalju siis tänasest. Ei lähe minul ka paremaks see asi siin....

Ja ma sain kaardi! Minu esimene kiri siin austraalias . Kohe väga tore oli minna postkasti juurde, ja näha seal oma nime. Aitäh väga armsa kaardi eest! :)

Sain siiski tööd, list tuli õhtul ülesse ja ma olin mango korjamises. RAudselt on mingi mega raske töö, aga MA EI VINGU! hea et töögi ...

6.11-7.11

Kirjutan täna kaks blogi kokku, kuna eile ei viitsinud kirjutada, kiireks läks õhtu. Aga alustan tänasest päevast. Arvake ära kes on tänasest jälle töötu! JA arvake ära kes on vihane! MAARIIIA loomulikult. Oli raske ära arvata?! Ja mina veel mõtlesin et enam tagasilööke mul ei tule, kuna alguses ma niigi kannatasin töö pärast, aga võta näpust jälle ootelistis. Oh te ei kujuta ette kui õnnelik ma seal farmis olin, nii hea oli tõusta hommikul, sellist oksetunnet ei tulnud üldse peale kui mõtlesid et pead nüüd tööle minema. Hea meelega läksin, kohe väga. Aga me täna lõpetasime oma töö, ja siis see üks suht boss naine , hästi tore tegelikult ja ma olen kindel et temal oli väga vastik tunne pärast seda, aga käsk tuli veel ülevamalt poolt. Igatahes kutsus ta siis meid Noreeniga kuskile nurga taha ja ütles et mul on halvad uudised, et see kõigebossim ütles et nii palju töölisi ei lähe neil vaja, ja kuna meie oleme kõige uuemad, siis saimegi me lennuki. Mul oli täpselt selline tunne et mind oleks kui vallandatud, et tegin ma midagi valesti, või miks siis jälle mina?! Aga ta ütles et järgmine nädal saab teada kas neil läheb ikkagi veel inimesi vaja, ja kui läheb siis oleme me esimesed, aga väga võimalik et ta ütles seda lihtsalt et meie meel paremaks läheks, ei tea. Mul vahet pole, vihane olen ikkagi. Aga elu on kord selline, ebavõrdne. Tuleb leppida, aga ma poleks oma kõige hullemates unenägudes oskand mõelda, et see töö niimoodi lõppebki. MA arvasin et ma saaks seal olla kuni veebruarini vähemalt. Ja kõige nõmedam on see, et kui ma poleks üldse sinna läinud , siis ma oleks arvatavasti ühes teises mango farmis pakkinud, ja see oleks siis kindel töö olnud. Aga nüüd valiti sinna mingid uued, kes on ootelistis minust allpool. Ühesõnaga suht mahavisatud oli see nädal. Sama töötu olen ikka nagu alguses, Ja kui ma ka olen homsest mingist farmis, siis olen ma täiesti kindel et ma saan mingi eriti raske ja hullu farmi, midagi taolist nagu squash oli. Sest mina olen juba see õnnetuke, aga ega siis vinguda ju ei tohi, PEAASI ET TÖÖ ON!

Ohjahm, kõik oligi enne liiga hea, et tõsi olla....

JA siis eilsest, tegime 10 tunnise tööpäeva, kell pool 10 hakkas tööpäev ja kell 8 lõppes. Lõpuks olime kõik küll väsinud, aga seda ei anna üldse võrrelda minu 5 tunnistest squashi päevadega. Mangode pakkimine on muki seesamune squashi kõrvalt. Aga kui hosteli jõudsime panin igaksjuhuks peo riided selga ja läksin vaatama mis germo plaanib. Ja plaanid olidki, nagu võis arvata, queensi minna.:D Koos 4 eesti tüdrukuga läksimegi siis 12 paiku queensi. Gerda jäi hosteli UNOt mängima. Kõige parem oli see, et mina pidin kell 7 ärkama, ja germo pool 5 :D Lõppkokkuvõttes sain 3 tundi magada, ja germo ei saanudki. Sest tunniks polnud eriti mõtet vist und silma lasta. Niiet ta andis oma Unematile eile vaba päeva, armas temast tegelikult. Aga pidu oli äge, nagu ikka. Tantsida sai palju ja laulud olid ka head. Ja hommikul ärgata polnud midagi, isegi ma ei haigutanud niii palju tööl kui ma tavaliselt seda teen ,

5.11

Ma tõesti arvasin et täna on neljapäev, aga võta näpust jälle see REEDE! Kuigi ega austraalias eriti vahet pole kas on esmaspäev või reede, laupäevadega vahest on mingi teine tunne, et võib olla on pittu minek, aga samas võib väga vabalt ka pühapäeval tööpäev olla. Aga teile siis ilusat pidupäeva seal. Kolm päeva Manbullo mango farmis igatahes mul juba kirjas, ja kusjuures tundide arv on ka päris normaalne, 23 oli vist, gerda arvutas. 3 päeva eest ütleme nii et väga hea, eriti squashiga võrreldes. Aga tööl tegime suhteliselt sama asja mida eilegi, meie sorteerisime ja teised pakkisid. Täna võtsin mp3 ka kaasa, aeg läks kohe kiiremini, kuulasin seal muusikat ja sorteerisin. Väga hea oli. Ja teate! Üks hea uudis veel-> Germo sai ka uute mango farmi tööle. Kell 5 on tal juba strat ja 6st hakkab töö. Niiet hommik tuleb ma usun unine, aga väga äge et ta sai nii kiiresti ka mango farmi tööle. Nüüd oleme kõik siis mangodes, asi sujub endiselt hästi. Juba on 3 või 4 uut mango farmi avatud. Aga samas ootelist on väga pikk, ja inimesi tuleb aina juurde ja juurde.

Täna läks meie konditsioneer vist katki, igatahes ma ei kujuta ette kuidas me selle öö üle elame, 12 inimest toas ja õhku pole:D Aga õnneks meie seinad on suhteliselt papist, niiet valgus paistab läbi, loodan et siis sealt ka natuke värsket õhku meile sisse tuleb, muidu lämbube kõik. Kusjuures nii paljud inimesed köhivad ja aevastavad ja tatistavad, ma ikka täiega kardan et varsti saabub ka minu tund ja ma käin, taskurätikud järelkäruga kaasas, tööl. Kui katk kedagi siit hostelist tabab, siis oleme kõik nakatunud, :Daga kahjuks küüslaugu farmi ma pole veel näinud töölistis, niiet ma ei saa midagi teha kui haigeks jään.

Veel üks asi, eilsesse blogisse ma kirjutasin et peaks uue arbuusi tellimuse sisse panema, aga keegi on vist mõttelugeja, sest just täna me saime uue arbuusi!:D Mis te arvate mida me õhtuks sõime. Ikka seda ülimegasupperhüpper magusat arbuusi. No ja kiirnuudleid ka, aga seda ei pea mainima. Arbuus on põhiline. Kusjuures üks terve, tänane siis, ja veel üks veeran, eilsest arbuusist seisab meil külmkapis, ja veel melon ka. Mis ma loodan ei ole juba pahaks läinud..

Homseks on meil 19 kasti mangosid vaja sorteerida, täna oli 14 ja selle tegemine võttis 8 tundi aega, homme saab õnneks veel pikema päeva, ja nii need töötunnid tulevad :P

Ega siis midagi, ilusat nädalavahetust ja kui te arbuusi sööte siis mõelge et mina söön alati paremat arbuusi. Ja selle lausega ma täna vist lõpetangi. Lugege ka mu homset blogi, ja sa saad teada....

4.11

Teine päev juba Manbullo mango farmis. Ja mul on ikka väga hea meel et ma sinna tööle sain, täna meeldis juba rohkem, kuna sain juba aru mida teha tuleb. Sorteerisime gerdaga terve päev neid mangosid, kas siis on see first class või premium. Aga kuidagi lihtsam oli, täna tuli vaadata ka teisi märke, mitte nagu eile. Kui on vähem kui 10% puna, siis ta enam premiumisse ei lähe ja plekkide suurusest olenes ka. ja siis Kristi ja see uus iiri tüdruk Noreen pakkisid mangosid. Alustasime kell 10 ja lõpetasime viiest. Täna tuli vähem töötunde kui eile, kuigi tundus nagu päev palju pikem, aga see tuleb sellest et me alustasime nii hilja. Õnneks homme algab meil töö 7st. Ühesõnaga ma olen väga õnnelik praegu, hea töö on. Kahju on ainult sellest et ilmateade lubab terve nädala sadu Townsville's ja sealt ju meie mangod tulevadki, ja ega inimesed sajuga ei korja. Niiet kui terve nädal tõesti sajab siis tuleb neid vabu päevi ka vahele. Eile näiteks sadas ikka õhtul päris mõnusasti, meie toas igatahes lagi tilkus. Ja germo ei saanud sellepärast täna tööle ka, ja homme on tal ka vaba. Liiga märg on põllul ikkagi, täna sadas ka natuke. Esmaspäevast avaneb uus mango farm, see on juba 3as siis meie hostelis, Ja ta vajab kohe 8sat inimest, võib olla germo saab sinna, sest kui ta selle ühe päeva oma kõrvitsa farmis ära teeb, siis on ta ootelistis päris üleval, kas ülevalt 3as või nii.

Saime täna töölt 4 kasti mangosid kaasa. Kuna neid 5kesi on võimatu süüa siis panime nee Free Food Selfi, et kõik saaks võtta, inimesed olid nagu Kärbsed pekitüki peal. Rabasid seal endale käed villis mangosid. Me võtisme ka siis endale mõned, ja gerdaga hakkasime õhtust sööma. Mõtlesime et mõlemale 2 mangot, mis see siis ära ei ole. Aga kui ma olin ühe naha vahele pistnud, siis teine ei tahtnud kuidagi mahtuda:D Aga ikkagi pressisin selle kuhugi ära. Gerdaga oli sama jama. Suudate ette kujutada et sul on mangod tasuta käes ja sa ei jaksa neid süüa! Mina igatahes suudan. Praegu mangode söömise peale mõeldes võtab ikka öökima küll. Aga ega siis me õhtusöök sellega ei lõppenud,....meile toodi ju lõpuks ARBUUS! See eesti kutt tõi, meil oli juba 2 nädalalt tagasi tellimus sees, ja nüüd lõpuks tal oli meeles:D Aga te ei tea kui hea see oli, jällegi, see mis te seal Eestis sööte pole arbuuus!:D Niiii magus , ja hea, ma ei oska seda kahjuks millegagi ka võrrelda. Aga igatahes hullult hea. Peaks vist uue tellimuse sisse panema.:D Pool arbuusi on õnneks veel külmkapis. Tegime kohe eestlaste laua, meid oli isegi 9 tükki seal vahepeal. Sõime arbuusi...MMMMmmm. Gerdaga alguses mõtlesime et teeme veel meloni ka lahti, aga teate kuskile tuleb piir ka tõmmata:D Melon seisab ka VEEL külmkapis. Selle teeme ehk mingil pidupäeval lahti. Siis mul on veel kilo pirne kotis, aga kui ma nende peale mõtlen läheb ka süda pahaks. Liigapalju puuvilju on täna sisse vintsutatud. Meil ongi see viga, et ükskõik mida me ei söö, me sööme end üle:D Olgu nendeks küpsised, jäätis, mangod, arbuus vms..Üle me end sööme see on nagu Aamen kirikus. Aga hea on siin olla, et te teaks! (:

3.11

Öösel kella kahe ajal olin mina öelnud: „Kurat, kas lepingus kirjas ei olnud , et kirsipuude all magada ei tohi!“ Germo valgustas mind sellega hommikul, ja naerda jälle sai:D Ma ei kujuta ette mida ma unes võisin näha aga sellise intelligentse lause ma igatahes öösel välja ütlesin.

Täna siis sain lõpuks ka Gerda farmi minna. Ma olin ikka wait listis, aga gerda kirjutas lihtsalt minu nime selle sakslase asemele kes täna ära läks:D Ühesõnaga olin ma siis Manbullo farmi nimekirjas. Seal farmis on ikka täielik eestlaste ülekaal. 4 eestlast ja üks tüdruk kes on ma ei tea kust pärit. Aga tal oli ka täna viimane päev, ja vist homme tuleb see iirlane tema asemele kes meiega squashis ka töötas aga sealt ise ära tuli kuna liiga raske oli. Aga ta on tore tüdruk. Niii Mida me siis täna seal tegime, alguses arvasin et mul viskab kiiresti kopa ette mangode pakkimine. Sest see tundus nii igav ja üksluine töö kui gerda seda rääkis, aga tegelikult polnud nii hull midagi. Sai päris palju erinevaid töid teha, mitte ainult ei pakkinud tuimalt mangosid, vaid sorteerisid neid, said mingeid kleepse panna, võrke jne. Ühesõnaga ei olnudki ma nii tüdinud, hea lihtne töö. Algyses oli raske sest ma ei teadnud midagi mida teha tuleb, päeva lõpuks ikka harjusid ära. Kõige raskem oli siiski nende sorteerimine, kas mango on Premium, 1 Class või 2 Class, ja seda tuleb mingute täppide ja plekkide põhjal kindlaks teha. Mul võttis küll alguses nii kokku, sest ma ju ei teadnud kust see piir läheb aga sellega ka lõpuks harjusid ära. JA ma olen õnnelik et ma nüüd sain selle töö ka, sest see on ikkagi kindlam kui teised farmid. Töö peaks kestma kuni veebruarini kui ma õigesti mäletan. Aga oleksite te ainult neid mangosid näinud mida me pakkisime, nii suured ja nii ilusad ja niiii isuäratavad. Receptionis käisin ka ütlemas igaksjuhuks et ma peaks nüüd seal mangode farmis tööl olema, ja õnneks nad teadsid sellest, mitte ei hakanud blokkima, et ei saa sina sinna ootelistist võtame inimese vms. Anna oli väga õnnelik minu pärast igatahes, et ma sinna tööle sain, plaksutas käsi jaa:D Te ei kujuta ette kui palju uusi inimesi siin on, mul hakkab täitsa vastik kohe:D nad kõik tulevad kindlasti mangode pärast siia, aga mulle meeldib rohkem harvema rahvastikuga kohas olla, sellepärast ma tipptunnil ei lähegi kööki süüa tegema, jne. Aga homme siis lähen rõõmsalt jälle Manbullo farmi mangosid pakkima!

Ja teate, täna tulid meile siia 4 uut eesti tüdrukut. Alustasid ka brisbanest ja on austraalias olnud 3 nädalalt. tahavad ka siin tööd leida. Niiet eestlasi ikka koguneb!:)

2.11

Täna juba 2 november, põhimõtteliselt on see kuu ka juba läbi.. Jaa nii see aeg lendab.

Aga loeks teile alustuseks ette mis töid ma kõik teinud siin olen: korjanud squashe , honey meloneid, rockmeloneid, arbuuse, paprikaid, chillisid, viinamarju, istutanud taimi, rohinud taimi, toestanud mango puid, põhimõtteliselt pakkinud kõiki korjatud asju , ja täna lisandus veel mangode korjamine ja nende pakkimine. Et siis mõtlesin õhtul et mis teha, kas panna kell 5st äratama, ja minna vaatama äkki saab kellegi asemele tööle kuskile. Et siis oleks jälle üks päeva palk teenitud. Alguses ei pannud, sest teadsin et kolmapäeval saan ju gerda farmi tööle, las siis olla üks vaba päev. Aga pärast ikka mõtlesin mida ma siin hostelis teen, siin on ikka väga igav. Ühesõnaga panin ikka kella äratama. Jäin siis magama, ja äkki äratab gerda mind ülesse, ja ütleb et kuule tead sealt paprika farmist (Maria ja Rina farm) üks tüdruk ütles et Maria saab homme sinna mangosid korjama minna, teine tüdruk oli end eile kuuma õliga ära põletanud. Ja siis õhtul öeldi kohe et mina asendan teda, mitte ei võetud wait listist vaid valiti kohe jälle mind:D Tegi jälle meele rõõmsaks. Aga hommikul ärkasin ja vaatasin töölisti, minu nime polnud kellegi asemele pandud ja siis ma mõtlesingi et äkki ma nägin seda unes et saan sinna tööle, või mis jama on. Vanamees küsis ka hommikul et kus farmis sa täna siis oled:D Ma ütlesin et peaks nagu seal olema, aga vist ei ole. Ta ei teadnud ka sellest midagi, aga ma panin endale ootelistis linnukese kirja , et siis saab ikka minna kui keegi haigeks jääb. Vanamees ütles ka et pane endale linnuke ette, kui keegi puudub võtab mind:D Vot selline luksus. Aga sõin seal hommikust ja õnneks üks paprika farmi tüdruk tuli mu juurde, ja kinnitas seda et ma täna tööle lähen. Ega siis midagi, tööriided selga ja minek. Teate kui äge oli mangosid korjata, polnud üldse raske, kuigi me tegime seda maksimum 2 tundi, sest nad olid eile kõik mangod juba ära korjanud. Aga see ei olnud üldse raske töö, kui 10 tundi päevas teha siis on kindlasti raske, aga minul jälle vedas. Sain vähemalt teada mida see endast kujutab. Mango tuleb varre otsast väga lihtsalt ära, aga teda ei tohi kunagi suunata enda poole, kui tõmbad, sest ta pritsib , täpselt sellise survega nagu lehma udarast piima tuleb kui pigistada:D (ma ei oska teist võrdlust tuua), sellist vedelikku ja kui see sinu peale läheb siis see kõrvetab. Ma ei tea kuidas ta küll sellise survega sealt mango küljest tuleb, aga igatahes tuleb. Kõrgemalt puude otsast korjasime sellise nagu kala nati moodi asjaga mangosid, ja alt murdime oma kätega neid ära. Vahepeal hakkas mu silm täiega kipitama, ma arvan et ma sain selle mango mahlaga silma, ehmatas küll alguses ära, aga midagi ei juhtunud. MA arvan et väikeses koguses see vedelik ei tee midagi hullu, sest mu käed olid küll seda vahest koos. Kui me korjamise olime lõpetanud läksime pakkima. Kuna nad eile korjasid põhimõtteliselt kõik mango puud tühjaks ei pakkinud nad ühtegi. Niisiis täna oligi terve hunnik neid mangosid vaja pakkida. Kuskil 7 tundi pakkisime sis mangosid, ja ma ütlen ausalt mida lihtsam töö seda hullem. Sest see pakkimine oli nii lihtne aga samas nii igav. Mulle meeldib igatahes rohkem neid korjata. Kõige parem oleks veel see kui saad mingi 2 tundi korjata ja 2 tundi pakkida, siis oleks vaheldus. Aga koguaeg pakkida , siis tüdineb küll ära. Homme on mul , kui te veel mäletate, gerda farmis pakkimise töö:D Ma loodan et elan selle töö üle. Aga ma olen õnnelik et sai mangosid ka korjata. Nüüd saab juba farmides ka öelda et ma olen seda teinud! Peale squashi tegelikult tundub kõik väga lihtne. Kui ma täna seal farmis töötasin siis mõtlesin, et deem on ikka äge küll, teenid ISE oma raha, maksad ISE oma üürid, ostad ISE oma söögid ja üldse kõik on ISE! Ja saad veel hakkama ka, millegist puudust ei ole, kui ikka midagi tahad siis võid seda endale lubada küll. Nii laheda tunde tekitas see. Koju jõudsin kuskil pool 6, germol ei olnudki tna tööpäeva, sest hommikul vihma sadas ja eks sellepärast jäigi ära et põld oli liiga märg. Aga minul tuli siis jälle päris normaalne töötundide arv. Nüüd mõtlen et tänase päeva oleksin ma muidu maha maganud aga nüüd teenisin endale ühe päevapalga, Arvatavasti pool sellest läheb mu uue lõhna alla, eks ma rohkem sellepärast tahtsingi hommikul viiest ärgata, et siis saab nagu lõhna raha tasa teenitud, kui ma selle kunagi ostan. Aga tore päev jällegi. Üks uus töökogemus juures!

1.11

Esiteks: Veelkord- Palju Õnne Sünnipäevaks Minu Kallis Emme!
Aga siis blogi...


Oh teie seal Eestis ikka ei tea millest te ilma jääte. Täna käisin siis ju viinamarju korjamas. Alustan hommikust, ärkasin kell 4 aga köök oli niivara veel kinni, pidin siis pooltundi seal köögiukse taga ootama, siis tuli vanamees, küsis kohe et miks sa nii vara üleval oled:D Ma ütlesin et Uus töö Jälle, vanamees hakkas naerma, ütles et said selle ainult üheks päevaks siis, ühesõnaga jälgib ikka meid ja meie tegemisi. Ta on ikka nii tore :) Nii saime siis kööki, ja 5st oli start farmi poole. Sõitsime kuskil 40 minutit ja läksime 6st tööle. Otse viinamarja istandusse, väike istandus oli, pidime tegema ainult kaks pikka rida, sest täna oligi farmis viimane päev. Mees näitas siis ette kuidas töö käib. Tangidega lõikad viinamarja kobara põõsa küljest ära, ja siis lõikad veel mädad ja koledad viinamarjad kobara küljest ära ja paned kasti, kaalud et kast täpselt 5 kilo oleks, ja ongi valmis. Aga seal oli väga tähtis kvaliteet, et ikka ainult ilusad viinamarjad jääksid kobara peale, sest see on nii väike farm ja kusjuures ainuke siin Ayr'is ja need viinamarjad pidid hästi kallid olema. Celine rääkis, et esimene päev kontrollisid need mees ja naine nende kõik kastides olevad kobarad ükshaaval üle, ma ei kujuta ette, neid on ju nii palju. Aga samas nad jäid nende tööga väga rahule. Ja üldse jällegi väga toredad naine ja mees. Naine on ka endine Backpacker Lõuna-Aafrikast. Tuli 17 aastasena austraalia leidis mehe ja jäid siia elama. Aga kuna tal alguses viisat polnud saadeti ta riigist välja, ja elas 3 aastat siis kodumaal. Aga lõpuks sai ikkagi siia elama tulla. Hästi ilus ja tore naine oli. Rääkis päris palju ja sõbralik oli, samuti mees ka. No aga siis korjamisest. Mees ütles mulle kohe, et maitse ühte, siis tead milline valmis viinamari maitseb. No teate, see mida te eestis sööte pole viinamari:D See oli ikka hoopis midagi paremat. Nii magus ja hea ja üldse kõige parem viinamari mida ma söönud olen. Neid marju läks ikka päeva jooksul päris palju suhu:D Kahju et ma hosteli neid tuua ei saanud. Aga töö ise oli ka väga mõnus ja lihtne. Omas tempos korjad neid kobaraid, sätid ilusti kasti , kaalud ära ja lähed järgmise põõsa juurde. Ma olen lihtsalt nii õnnelik et ma sain viinamarju ka korjata. Sest see on tõesti nagu nii hea töö, kunagi tahaks kindlasti veel seda teha. Nagu nii palju uusi kogemusi saad ikka siit Austraaliast et täna mul oli küll selline energia laks, mõtlesin et te ikka ei tea millest te ilma jääte. :D Olen juba nii palju erinevaid töid teinud, ja nii paljude erinevate inimestega kohtunud, näiteks see celine teab ka päris palju erinevate tööde kohta, rääkis mulle natuke nendest ja koguaeg kiitis mind, et sina saad kõikide töödega hakkama jne. Teate kui hea on seda kuulata, annab kohe julgust juurde. Aga täna oli mõnus päev, tundsin kohe tööst mõnu! Nüüd olen ma Ootelistis, ja vist ärkan homme kell 5 ikkagi ülesse, äkki saan kedagi asendama . Ja kolmapäeval siis saan vist gerda farmi tööle kui kõik hästi läheb. Praegu nagu kõik sujub hästi! (H) Ja inimesi on hostelis lihtsalt nii palju, mango pickerid on vist kohale hakanud jõudma. Igatahes köögis endale tipptunniajal süüa pole võimalik teha, sest kõik potid ja pannid on ära võetud inimesi on köögis murdu, Ja sellises suitsupilves pead endale süüa tegema. Täna ma mõtlesin et mis nad kütavad sauna meile õhtuks?! Või mis toimub, nii tuline oli lihtsalt köök.. Vartsi siis lähme leini võtma.


Ps! Täna oli meil kraadiklaasinäit üle 40 kraadi. Ja polnud üldse nii hull kusjuures.