28.03

Tööpäev tehtud, esmaspäev läbi ja nüüd vaatame telkut nagu tavaliselt. Tööle läksime siis 10st, maasikapakkijad läksid varem juba kohale. Juba enne tööle minekut arvasime, et lõunaks on meil asjad pakitud. Sest rike ütles et meil on ainult 10 bini brokkoleid, ja natuke brokkoliinisid ka. Aga õnneks siiski, korjajad korjasid koguaeg juurde, muidu oleks küll täna vaid 2 tundi kirja saanud vms. Homme alustame kell pool 8, loodame et siis läheb asi tavaliseks tagasi, kuigi ei usu. Sest no me pakime ikka kiiremini kui korjatakse ju. Näiteks täna üks korea tüdruk saadeti homseks põllule brokkoliinisid korjama. Aga minuarust väga õige tegu, sest ta oli tõsiselt nagu mingi uimas kana seal pakkimises. Ma sain täna täitsa vihaseks ta peale :D meil on brokkolid sellise „suure keerleva kausi“ sees (nagu Ayris paprikaid pakkides) ja sealt me siis võtame brokkoleid ja paneme kastidesse. Meie võtame ükskõik mis brokkoli kätte, kiiresti, ja paneme selle siis kasti. Tema aga, valib! Võtab ühe kätte, vaatab seda, siis paneb sinna kaussi tagasi, võtab teise, ja kui see sobib paremini siis pakib selle. Sama ajaga meie oleme juba 2 kasti jõudnud valmis teha, kui ta alles esimesed kaks saab pakitud. Tõsiselt. Niiet üldse, mitttte üldse pole nii, et korea omad on nagu hüpperkiired. Täiesti oleneb, need meil ,kaks tükki, on nagu mingid 300 aastased, kellel oleks vaja mingit liigese kreemi, et need kiiremini liikuma hakkaks. Aga õnneks homme ta on põllu peal, edu talle. Ega meid see eriti ei mõjuta, sest ega ta meie tööd ei kiirendanud nüüd küll.

Ja eile, oli niiii jube magama minna peale seda õudukat! Et me lubasime gerdaga, et me tükil ajal enam õudukat ei vaata :D eriti veel mitte siin austraalias, kus pole üldse mingit kindlustunnet :D