23.11

Täna öösel ikka üldse ei saanud magada. Selline tunne nagu oleks 10 aastat pesemata, või siis tabas mind räige kirpude parv. Lihtsalt niimoodi sügelevad käes, ja kratsida ka ei tohi ju. Siis vähkresingi voodis, küll selili, küll kõhuli aga iga liigutusega ajas see käed veel rohkem sügelema. Niiet ühesõnaga tänane öö oli mulle selline piin. Arvan et magasin üldse kokku mingi 2-3 tundi, aga see ei olnud sügav magamine. Tavaliselt kui kell 5 äratus on siis ma üldse ei taha tõusta, aga täna ma lausa ootasin seda kella, ja kui see lõpuks äratas, siis olin kohe püsti. Läksin ruttu külma kraani alla, ja see rahustas õnneks naha natuke maha. Alati kui ma voodist püsti tõusen ja oma käsi vaatan, siis tundub et OH! Paremaks on läinud. Aga kui sa hakkad seda kreemitama ja paned riideid selga, siis läheb asi jälle nagu samasuguseks. Nii aga siis tänasest, ärkasime gerdaga 5st et äkki saab tööle, aga kus sa sellega. Mõlemad jäime hosteli . Olime siis 7ni üleval, vaatasime netist mingeid tuure Cairnsi ja tööd Byron Baysse, aga targemaks eriti ei saanud. Siis mõtlesime et läheks uuesti magama:D Ja 7st läksimegi uuesti magama, ja kusjuures uni tuleb uuesti peale. Mina magasin vist poole üheni, siis võtsin külma dushi oma mangopõletuse pärast ja läksime shoppama. Käisime poodides niisama, gerda sai ka endale paar hilpu, kuni jõudsime ühe poodi. Seal tädi kohe ütles, et oi sul on mangoärritus, et targem oleks kui sa haiglasse läheks. Ja peale seda poodi, ma hakkasingi kella vaatama, ja mõtlema et äkki tõesti käiks haiglas ära. Kell oli pool 3, siis kolmveerand ja lõpuks mu kannatus katkes, käisin võtsin raha välja, mõtlesin et üle 2000 krooni ikka nad mul ei võta. No siis õnneks Gerda tuli minuga kaasa, ja seadsimegi oma sammud Ayri haigla poole. Päris pikk maa oli sinna, vahepeal me mõtlesime küll, et kui mul oleks nüüd tõsine haigus, siis ma vist haiglasse ei jõuakski omal jalal, ennem viskaks siia samasse teeäärde sussid püsti. Aga õnneks mangoärritusega vedas veel ilusti välja. Aga haiglas, eriti vee austraalia omas, ei tea ju midagi, kuhu minema peab ja mida tegema peab. Läksin siis kohe esimese ettejuhtuva administraatori juurde, ja küsisin et kuhu ma minema pean, mul on mangoärritus. See pani mu kohe lehti täitma, küsis kas ma olen austraallane. Kuna ei ole, siis maksin visiidi tasu 2010 krooni, niiet ikkagi üle 200 dollari läks. Õnneks mul oli üks münt ka rahakotis. Kui see tehtud, siis läksin ootama. Ootasin seal kuskil pool tund. Vahepeal tuli sinna see poiss ka kellel on väga hull Mango rash, küsisin tema käest ka et mis arstid siis räägivad, kui kiiresti see ära kaob. Ta ütles et ühed räägivad et 3 nädala pärast, teised 6 ja kolmandad 8 nädala pärast. Ja päikese ette minna ei tohi, ujuda ei tohi, üldse nagu midagi tema sõnul teha ei tohi. Hirmutas mu nii ära. Ta oli oodanud ka doktori järjekorras tund aega, aga samas siis oli olnud palju vähem inimesi ka järjekorras kui täna. Ma siis mõtlesin et oleks vist pidanud omad padjad ja tekid kaasa võtma, mine tea kui kaua siis siin minna võib. Aga just siis kutsus üks tädi mind sisse. Arvasin et see ongi doktor. Rääkisin talle oma haigusloo ära, millal viimati korjasin, ja kas mul on mingeid operatsioone või haigusi olnud. No ja katsu sa inglise keeles mingeid haigla termineid kasutades rääkida. Aga hakkama sain. Siis küsisin et kaua see kestab, ta vastas et ta ei tea:D Siis ma mõtlesin küll, et tore arst küll, ei teagi kaua see kesta võib. Aga muidu tore oli, rääkisime natuke eestist kus see asub jne. Siis juhatas ta mind uuesti ooteruumi, doktori vastuvõttu ootama. Niiet selgus et tegu ei olnudki arstiga. Ootasime siis Gerdaga veel mingi pooleteist tundi . Ütlesin küll Gerdale, et kui sa ei viitsi võid vabalt hosteli minna, aga ta ikkagi jäi haiglasse. Muidugi oli palju parem seal passida kui Gerda ka seal oli. ja LÕPUKS siis külas väikese musanahalise doktori suust :Maria Patt! Tõusin püsti ja saingi siis viimaks sisse. Alguses ehmatas doktor küll mind ära, paistis selline..no ma ei tea. Mustanahalise suhtes on ikka natuke kõhklev tunne. Aga hullult tore oli tegelikult. Küsis uuesti üle millal ma viimati mangosid korjasin, ja ütles et ära enam mangosid korja kindlasti. Ja üldse soovitas mul mitte midagi korjata:D ütles et annab mulle kaks rohtu, üks teeb mind väga uimaseks, pean 3 korda päevas võtma. Ja teine rohi on steroidid:D Aga ta lohutas mind, ja ütles et ära muretse see ei aja sind hüpperaktiivseks. Neid tablette on mul õnneks vaid 3 tükki. Ja teate mis on kõige parem. Ta ütles et see kaob 3 päeva pärast ära! Ma olin nagu NIII ÜLI MEGA õnnelik. Ja siis ta küsis ka kust ma pärit olen, jälle kõlas vastus EESTIST. (ma peaks vist endale otsaette tatoveerima et „olen Eestist“ siis ei peaks niipalju küsima) Ja muidugi ta ei teadnud kus see asub, siis ma seletasin. Lõpuks jõudsime oma jutuga Olümpiamängudeni, ja siis talle tuli meelde et Eesti on väga hea suusatajariik, ja et me oleme palju kuld medaleid sellega võitnud. Niiet lõpuks ta siiski jagas matsu, mis asi see eesti ikkagi on. Aga ma pean ütlema et ta on vist kõige toredam arst üldse olnud, kellega mul on tulnud kokku puutuda elus. Hästi tore mees. Ja just see, et ma saan nüüd teada et mul siiski võib see 3 päeva pärast üle minna, mitte mingi 8 nädala:S Ma ei tea kus kohas see poiss käis siis, et talle nii öeldi. Ja nüüd tulin hosteli, üks eesti tüdruk on ka seda täis. Käis apteegis, talle anti ka see kreem ja need tabletid. Aa, haiglas naeris see arst need rohud umbes välja, et neid sa küll sööma ei pea. Täiesti mõttetud ühesõnaga, ei aita need midagi. Ja ma ise tundsin ka. Siis ma nägin veel ühte tüdrukut kes kratsis ennast juba, ja tal olid ka väiksed punased laigud käe peal. Varsti ongi terve hostel selliseid inimesi täis, kellel on mango rash! Aga mina hoian nüüd pöialt et see tõesti 3 päeva pärast üle läheks, ja siis mulle mangodest aitaks. Ja ma olen õnnelik, et ma siiski käisin haiglas ära, ja nüüd on mu süda vähemalt rahul. Praegu vähemalt..

22.11

Jälle see esmaspäev! Ja nädal hakkab uuesti pihta. Jama on selles et tööle ma vist enam ei saagi, sest mangosid korjama ma enam ei lähe. Täna käisin receptionis ka, ja nad ütlesid et kui sa mangosid edasi tahad korjata siis läheb lööve arvatavasti hullemaks. Niiet kindel EI minupoolt mangodekorjamisele. Küsisin ka et kas neil on mingit teist tööd tulemas peale mangode korjamise, chillid ja varsti peaks mingine maisifarm ka alustama. Aga selles poleks ma üldsegi nii kindel. Igatahes kuna me juba suht kaua olen konutanud hostelis ilma tööta, siis Gerdaga me panime plaani paika, et vist järgmine kolmapäev lahkume siit kullakallist Delta hostelist. Tegelikult valgubki hostel rahvast vaikselt tühjasks, hooaeg hakkab läbi saama ja inimesed liiguvad edasi. Aga meie plaanist siis, lähme ülesse Cairnsi, kuna seal on see kurikuulus korallrahu, siis peaks seal kindlasti sukeldumas käima ja veel on seal vihmamets kus tahaks ka ära käia. Ühesõnaga vaatamist oleks küllaga. Arvatavasti võtame mingise paketi, kus on need kõik asjad sees: sukeldumine, vihmametsas käimine, ööbimine, toidud jne. Ja siis ma ei tea kaua me seal oleme, aga peale seda tuleks alla tagasi, Ayr'i siis, võtaks Germo peale ja läheks käiks need saared Withsundays ja Fraser islandil (need ka pakettidega, me leidsime sellise paketi kus on need kõik sees, kokku kestab 8 päeva ja maksab ˇ500 dollarit, aga kõik peaks sees olema) ja jõuludeks jõuame siis Byron Baysse, meie järgmisesse sihtkohta kus hakkaks tööd ka otsima. Ma ei tea kui raske see olema saab, aga arvatavasti raskem kui me seda siin Ayris leidsime. Nüüd peame ikka ise hakkama oma cv-si kuskile linnapeale viiimas käima. Huh see tundub juba praegu liiga raske, aga peab hakkama saama. teate mis mina veel täna tegin, päris ilma tööta ma ka ei olnud. Mingi 3 paiku ütles receptionist naine mulle, et tahad sa mingit tööd teha. Ma mõtlesin et miks mitte, igav oli ka, et siis vahet pole. Töö seisnes riiete sorteerimises, mis backerid olid hosteli jätnud. Pidin nad sorteerima 3 hunnikusse, mahakandmisele minevad riided, riided mis on väga korralikud ja saavad kaltsukasse minna ja riided mis ei ole väga korralikud aga samas ära ka ei viska, järgmine aasta saavad inimesed neid põllupeal kasutada. No seal leidus ikka igasugust sodi, alustadeshalloweeni mütsidest lõpetades ühe crocsiga. Ja ma ei saa aru, inimene annab ainult ühe crocsi ära? kuhu ta selle teise pani siis, no vahest ma ikka ei mõitsa siinseid inimesi. Nii, siis anti mulle järgmine töö, puhastada ära tahvel kuhu peale oli joonistatud halloweeni pilt. Gerda siis ka ütles et joonista pärast midagi ise sinna peale. Kui tahvel oli puhastatud küsisingi et kas ma pean sinna peale ka midagi tegema, tädi uuris kas ma joonistada oskan. Ütlesin et natuke ikka. Pidin siis sinna peale kirjutama et peale uut aastat on hosteli üür vaid 69 dollarit. Ja natuke joonistasin ise värke juurde ka. näiteks lumehelbed ja kuuseoksa:D Ma ei tea kas see läks teemasse, aga igatahes jõulud ju:D Väga raske oli kriitidega kuskile suurele tahvlile joonistada, mulle ei meeldinud, ja mulle ei meeldinud see pilt ka. Põhimõtteliselt 3 värviga pidid hakkama saama, ja lõpuks viskas mul kopa see nii ette, et lõpetasin ära. Peale selle pidin neid kaltse veel pesema pesumasinas ja kuivatama. Aga ma olen õnnelik, vähemalt paar tundigi sain tööd teha. Aga homme on jälle vaba päev, ärkan küll 5st, aga tööd arvatavasti ei saa, sest mangosid ma ju korjata ei tohi enam. Vaatab mis homne päev toob :)

20.11-21.11

Eile siis ärkasin kell 5 ülesse mõtlesin, et äkki saab kellegi asemele tööle minna. Aga varsti peale ärkamist tuli selline padukas , et ma võtsin arvuti ja läksin hoopis kella poole 6st arvutisse. Mõtlesin et täna niigunii tööle ei saa. No ja siis ma olingi seitsmeni arvutis ja läksin korra vaatama töölisti, kas keegi on haigeks jäänud ka või midagi. Igatahes tööle ma täna poleks saanud, niisiis kobisin tagasi magama. Mul veab et mul peale 2 tunnist ülevalolekut veel uni ka peale tuleb. Magasime siis veel paar tundi . Järgmine küsimus oli, mida siis täna teha?! Kuna on laupäev, siis muidugi läksime shoppama, vähemalt lootsime minna shoppama. Aga siis selgus, et Austraalia inimesed ei oska raha teenida. Laupäeval kella ühest on kõik poed kinni! Okei, kaks poodi oli lahti + toidupood ka. Ja me suutsime kolmes poes käia peaaegu 3 tundi:D erilised shoppahoolikud peaks mainima. Aga samas ei tuldud poodidest ka tühjade pihkudega ära, no peale minu muidugi :D aga midagi siiski gerda ja germo leidsid ka. Nii, kui me siis tagasi hosteli jõudsime, siis selgus et pood toimus hoopis hosteli õue peal, inimesed olid tulnud meie hosteli hoovi peale oma riideid müüma. Kõik riided olid maksnud 1 dollar, aga meie jäime sellest ilma. Ja siis oli meil kõht tühi, hakkasime endale süüa vaaritama. Riisi, valget kastet + igal ühel oma lihavärgendus. Gerdal kanafilee, germol vorstid ja marial kotletid, need samad mida ma ükspäev ISE tegin . Aga portsud olid uhked, nii palju et ma oleks seda nädal aega söönud. No ega ma seda ära küll ei suutnud süüa, olgem ausad. Riis läks prügikasti ja kotlet tagasi karpi oma järge ootama. Ja kuna täna on laupäev, siis käisime muidugi ka queensis ära, olin seal mingi tund vist ja tulin hosteli arvutisse. 4 ajal sain magama.

Täna, siis ärkasime 12 paiku, ja tekkis sama küsimus, mida täna teha?! Ja tänaseks oli meil plaanitud siis kinno minna. Lõpuks ometi. Vaatasme Harry Potterit, seda viimast filmi, kestis ta üle 2 tunni, aga vahepeal mõtlesin küll et tahaks siia samasse kinotooli peale magama jääda. Kuigi film ise oli üllatavalt hea, kahjuks on sellel kaks osa ja esimene osa lõppeski täisesti savi koha peal ära, niiet teada ei saanud midagi.

Aa, teate mis ma tahtsin teile veel öelda, mul on see mangopõletus kadunud aga nüüd on mul vist mangoallergia. Ja see on täiesti kohutav. Algas ta mul mingi 4 päeva tagasi. Vasaku käe peale tekkisid sellised nagu sääse punnid, ja räigelt sügelevad. Alguses ma mõtlesingi et mingi putukas, aga järgmine päev oli juba peaaegu terve käsi laiguline ja sügelev, siis läks see üle teisele käele ka. Ja eile oli juba kael täis ja siis ma tõesti mõtlesin et kas mul on nüüd punetised, sügelised või pidalitõbi. See viimane tundus mulle kõige loogilisem. Päriselt! Ma olin juba täiesti paanikas, mitte et ma praegu poleks. Aga siis täna ma nägin veel ühte poissi, kellel on veel hullem seis, ja tal on samasugused laigud, aga terve keha peal. Kõik käed, jalad, kõik on laigulised. Ja siis ma rääkisin temaga, et mis asi see on, mul on vist sama. Ja ta ütles et mangoallergia. Ma ei tea kas nutta või naerda, kas on hea et ma tean vähemalt et mul on see allergia, aga sama,s mida ma nüüd siis Ayr'is teen?! Põhimõtteliselt Ainuke töö mida siin teha saab ongi ju mangode korjamine, ja kui ma olen allergiline, siis ARVATA on et ma seda ei tee. Nii jube lihtsalt, koguaeg vaatan oma käsi, ja mõtlen õudusega milliseks mu keha veel minna võib. Õnneks on germol allergia tabletid kaasas, ja ma olen neid juba kaks tükki võtnud, aga samas nagu paremaks küll ei lähe. Kui kaua ma pean neid võtma ennem et asi paremaks läheks?! Ja homme vist ma lähen käin apteegis ja ostan endale veel mingit rohtu, ja üldse ei huvita palju see maksab. Ma panen pildi ka ülesse oma käest siis näete et see ei ole üldse naljakas...

21.11

Eile siis ärkasin kell 5 ülesse mõtlesin, et äkki saab kellegi asemele tööle minna. Aga varsti peale ärkamist tuli selline padukas , et ma võtsin arvuti ja läksin hoopis kella poole 6st arvutisse. Mõtlesin et täna niigunii tööle ei saa. No ja siis ma olingi seitsmeni arvutis ja läksin korra vaatama töölisti, kas keegi on haigeks jäänud ka või midagi. Igatahes tööle ma täna poleks saanud, niisiis kobisin tagasi magama. Mul veab et mul peale 2 tunnist ülevalolekut veel uni ka peale tuleb. Magasime siis veel paar tundi . Järgmine küsimus oli, mida siis täna teha?! Kuna on laupäev, siis muidugi läksime shoppama, vähemalt lootsime minna shoppama. Aga siis selgus, et Austraalia inimesed ei oska raha teenida. Laupäeval kella ühest on kõik poed kinni! Okei, kaks poodi oli lahti + toidupood ka. Ja me suutsime kolmes poes käia peaaegu 3 tundi:D erilised shoppahoolikud peaks mainima. Aga samas ei tuldud poodidest ka tühjade pihkudega ära, no peale minu muidugi :D aga midagi siiski gerda ja germo leidsid ka. Nii, kui me siis tagasi hosteli jõudsime, siis selgus et pood toimus hoopis hosteli õue peal, inimesed olid tulnud meie hosteli hoovi peale oma riideid müüma. Kõik riided olid maksnud 1 dollar, aga meie jäime sellest ilma. Ja siis oli meil kõht tühi, hakkasime endale süüa vaaritama. Riisi, valget kastet + igal ühel oma lihavärgendus. Gerdal kanafilee, germol vorstid ja marial kotletid, need samad mida ma ükspäev ISE tegin . Aga portsud olid uhked, nii palju et ma oleks seda nädal aega söönud. No ega ma seda ära küll ei suutnud süüa, olgem ausad. Riis läks prügikasti ja kotlet tagasi karpi oma järge ootama. Ja kuna täna on laupäev, siis käisime muidugi ka queensis ära, olin seal mingi tund vist ja tulin hosteli arvutisse. 4 ajal sain magama.

Täna, siis ärkasime 12 paiku, ja tekkis sama küsimus, mida täna teha?! Ja tänaseks oli meil plaanitud siis kinno minna. Lõpuks ometi. Vaatasme Harry Potterit, seda viimast filmi, kestis ta üle 2 tunni, aga vahepeal mõtlesin küll et tahaks siia samasse kinotooli peale magama jääda. Kuigi film ise oli üllatavalt hea, kahjuks on sellel kaks osa ja esimene osa lõppeski täisesti savi koha peal ära, niiet teada ei saanud midagi.

Aa, teate mis ma tahtsin teile veel öelda, mul on see mangopõletus kadunud aga nüüd on mul vist mangoallergia. Ja see on täiesti kohutav. Algas ta mul mingi 4 päeva tagasi. Vasaku käe peale tekkisid sellised nagu sääse punnid, ja räigelt sügelevad. Alguses ma mõtlesingi et mingi putukas, aga järgmine päev oli juba peaaegu terve käsi laiguline ja sügelev, siis läks see üle teisele käele ka. Ja eile oli juba kael täis ja siis ma tõesti mõtlesin et kas mul on nüüd punetised, sügelised või pidalitõbi. See viimane tundus mulle kõige loogilisem. Päriselt! Ma olin juba täiesti paanikas, mitte et ma praegu poleks. Aga siis täna ma nägin veel ühte poissi, kellel on veel hullem seis, ja tal on samasugused laigud, aga terve keha peal. Kõik käed, jalad, kõik on laigulised. Ja siis ma rääkisin temaga, et mis asi see on, mul on vist sama. Ja ta ütles et mangoallergia. Ma ei tea kas nutta või naerda, kas on hea et ma tean vähemalt et mul on see allergia, aga sama,s mida ma nüüd siis Ayr'is teen?! Põhimõtteliselt Ainuke töö mida siin teha saab ongi ju mangode korjamine, ja kui ma olen allergiline, siis ARVATA on et ma seda ei tee. Nii jube lihtsalt, koguaeg vaatan oma käsi, ja mõtlen õudusega milliseks mu keha veel minna võib. Õnneks on germol allergia tabletid kaasas, ja ma olen neid juba kaks tükki võtnud, aga samas nagu paremaks küll ei lähe. Kui kaua ma pean neid võtma ennem et asi paremaks läheks?! Ja homme vist ma lähen käin apteegis ja ostan endale veel mingit rohtu, ja üldse ei huvita palju see maksab. Ma panen pildi ka ülesse oma käest siis näete et see ei ole üldse naljakas...

19.11

Ma ei alusta tänast blogi hommikuga, vaid ööga. No läksin 12st magama , saime paar tundi rahulikult und vaadata ja siis hakkas mingi hullemad sireenid tööle. Alguses ma mõtlesin, et issand kui vali äratuskell, ja siis ma ei saanud aru miks ta seda kinni ei pane. Ja järjest valjemaks nagu helin läks. Lõpuks pandi toas tuled põlema, inimesed hakkasid välja minema, ja ma sain aru et see on häiresignaal. Üldse mingit paanikat ei tekkinud, hakkasin oma rahakotti veel otsima:D Ega ma siis oma kahe kuu teenitud palka ei saa hosteli jätta, ja kui veel siin kuskil midagi põleb vms. Jap läpaka, telefoni, riided, PASSI, ma pean tõdema, jätsin „põlevasse majja“ Ei tulnud meeldegi et sellised asjad ka mul olemas on. Eks siis mul on hädaolukorral meeles vaid raha krabada:D Aga ega me kuskile ei kiirustanudki, oleks võinud 10 korda veel edasi tagasi käia. Minu peal magav poiss vist apsull ei kuulnud seda õudsalt signaali. Ma ei tea kuidas saab inimene niiiiii sügavalt magada. See vist magaks rahulikult siis ka kui ta kõrval 3 maailmasõda käiks. Aga siis ta sõber tuli ja raputas teda ülesse, kõigepealt saatis ta vist oma sõbra pikalt sinna samusesse , siis ütles et ta magab edasi ja kui sõber kolmandat korda teda äratas, siis sai vist aru, et nüüd on minek. Ronis oma nari pealt alla ja läksime kõik hosteli hoovi peale. Kõik backpackerid olid selliste padja nägudega, ööriided kõigil seljas ja keegi midagi aru ei saanud:D Kõik vaatasid üksteisele arusaamatute nägudega otsa ja lihtsalt seisime. JA VIHMA KALLAS OJADENA! Taevas oli ka mingi imelik punane kuma. Mingi 10 minutit me seal siis ootasime ja siis see vanamees lülitas häire välja. Aga naljakas on see et keegi meile midagi ei öelnud et see oli valesignaal vms. Kõik läksid rahulikult tagasi magama , kuigi ei teadnudki miks me siis pidime välja tulema. No selline oli siis meie öö.
Ja nüüd tänasest. Magasin rahulikult 11neni, gerda läks poole 9st tööle. Terve meie tuba oli tühi, ainult mina jäin üksi sinna magama. Ärkasin selle peale et koristajatädi tuli meie tuba koristama ja siis receptioninaine oli ka meie toas. Keerasin teist külge ja siis nad küsisid, et Maria kas sa tead kes seal voodis magab?! Ma unisena ei saanud midagi aru, üldsegi mis voodist jutt käib. Igatahes mina ei teadnud kes seal tavaliselt magab, nad olid leidnud mingised alkoholi pudeli korgid ja nagu te teate siis meie hostelis juua ei tohi! Naljakas on see, et kes see loll jätab oma voodi alla pudelikorgid, kui veel teatakse ka et täna koristatakse meie tuba. No tõesti! Peida ära siis või midagi, aga noh, ega mõistus pole enda teha. Siis ajasin ka endale kargud alla, ja läksin linnapeale shoppama. Teate ostsin täna endale lõhna ära! Läksin siis mina lõhnapoodi, ja mul polnud õrna aimugi millist osta. Proovisin seal põhimõtteliselt kõik lõhnad läbi, lõpuks läksid kõik lõhnad sassi, siis enam ei teadnud mis lõhn see mulle meeldis ja mis mitte. Täielik segadus oli, pood ka juba lõhnas nagu üks suur LÕHN :D Jap, raske on see lõhnaost. Kusjuures minu eelmine, Georgio Armani Code oli ka seal olemas. Aga liiga kallis mingi 800 krooni vist. Lõpuks võtsin Toommy Hilfigeri mingise lõhna, hakkasin sellega kassa poole minema, siis nägin veel ühte lõhnaletti, mida ma ennem polnud näinud.:D Hakkasin siis sealt valima, kahjuks paljudel lõhnadel polnud testreid, ma ei saa aru kuidas sa saad lõhna osta kui sa ei tea mis lõhnaga ta on?! Ega sa ju karbi järgi ei lähe lõhna ostma, riideid võid ilma proovimata osta aga lõhna?! Ei saa aru, küsisin ka et kas teil testreid ei ole. Vastuseks tuli et ei. Ja siis müüa tuli minu juurde ja hakkas lõhnu kirjeldama. Umbes selline kirjeldus oli Calvin Kleini lõhnal: Pole väga magus , selline keskmine:D NII originaalne kirjeldus minuarust, täpselt selline lõhn mida ma tahaks:D Siis läks ta minema, ja ma nägin ühte Hugo Bossi lõhna, ma tean et mul kodus oli mingise Hugo Bossi lõhna tester ja see mulle hullult meeldis. Aga ma ju ei teadnud kas see on see lõhn:D ega siis midagi, kratsisin karbi lahti ja proovisin. Ja oligi! MA olin nii õnnelik. Teate palju see lõhn maksis 1300 eesti krooni vist:D AGAAA, ärge muretsege, ma ei ostnud nii kallist lõhna, sest see oli soodukaga. Sain 500 krooniga :) ja suur pudel ka veel. Nüüd ma käin hostelis ringi, Hugo Boss kaela peal :D Okei aitab sellest lõhna jutust. Tegelikult polegi rohkem midagi teinud täna, maksin üüri ära, söön mangot. Mangot sööme me praktiliselt iga päev, kas siis lõunaks või õhtuks. Hommikusööögiks eriti mangot ei taha. Aga nüüd ma mõtlen et peaks poest hakkliha ostma, ja siis endale kotlette vorpima. Mõte tundub hea, loodan varsti tegusid ka näha:D

18.11

Hanna siin kurtis et Maria blogid hakkavad kaunis lühikeseks jääma. Aga see on sellepärast, et ma mõtlen teie peale ka, ega teil pole ka aega pool päeva arvuti taga istuda, ja minu igavaid blogisid lugeda.

Aga siis alustame, ma juba ütlen ette ära et kell on veerand 12 ÖÖSEL ja ma olen mega väsinud ja ma sooviiksin et mu blogi oleks juba valmis . Niiet ma siis teen kiiresti.

Läksime tööle 7ks ja tulime töölt kuskil ka 7, ja ongi kõik!:D Läbi mu blogi.

Okei, proovin natuke pikemalt, täna oli väsitav päev, mitte et teised päevad seda ei oleks, aga täna oli eriti. Tegime 18 bin-i ja meile öeldi et kuii me täna valmis saame siis on meil homme vaba päev. Vähe me ei pingutanud selle nimel siis. tegime siis seal rahulikult oma bine, kui järsku mees ütles ups, ma panin teile nr 12 mangod ette, aga meile öeldi et on 11, me siis pakkisime nr 12 mangod 11teks. Alguses öeldi et peame ümber pakkima, aga õnneks sellest me pääsesime. Aga sellised apsud tekivadki seal. Need on tavalised. Aga ilusti saime oma bin-id tehtud ja kuskil 5st õhtul saime teada et täna ongi viimane päev! Nagu õnneks oli mul digikas kaasas, muidu oleks küll kahju olnud, tegin seal siis käppelt paar klõpsu , et mingigi mälestus jääks . Aga niimoodi lambist saimegi teada et rohkem me sinna ei tule. eks siis paistab mis järgmised päevad toovad, eks mind varsti põllupeal jälle võib näha, aga homme on õnneks vaba päev, saan lõpuks pangas ka ära käia.

Ja meil on ikkagi vihmahooaeg ametlikult alanud, täna sadas vihma ikka sitaks, eile sadas, homme sajab ka kindlasti ja nii järgmised paar kuud. NIiet peaaegu nagu eesti sügis, ainult soe on. Me teame mida te tunnete seal eestis, peaaegu..

Issand kui hea, saigi mingi blogi jälle kirjutatud, nüüd lähen pesema ja siis magama. Homme äratab mind oma äratuskell, mis pole tegelikult mulle mõeldud, vaid gerdale sest tema telefon on katki ja siis ma panen enda mobiili äratama. Gerda läheb käib ikkagi homme natuke tööl. Pole veel nii töötu nagu meie.

17.11

Äratuskell tirises kell 6.45 ja hakkaski uus päev pihta. Juba jälle kolmapäev, ma ei saa aru kuhu need nädalad lendavad. Igatahes väga väsinud olime täna, kohe üldse ei tahtnud voodist ülesse tõusta, aga ometi PEAB! 7St hakkas töö. Ma ei tea, ei oskagi midagi huvitavat siia blogisse kirjutada. Jälle sama värk, pakkisime, lõikasime kaltse, pakkisime veel, tegime karpe endale valmis, siis pakkisime veel, kleepsutasime jne jne. Kokku oli meil 18 bin-i täna, aga me pakkisime täna veel mingit teist sorti mangosid. Honey Cold oli sordi nimi, maitsesime neid ka, hästi magusad, ja nad on kujult nagu lestakalad. Peened, mitte nagu tavalised mangod, mis on ümarad. Neid oli natuke vastikum pakkida, aga õhtul kella 6st lõpetsime töö. Nüüd käisime poes, ostsime süüa kuna päris ammu pole enam midagi mõistlikku ostnud. Ja ma mõtlen hirmuga, et täna pean veel kööki minema oma kotlete praadima, asi pole selles et ma ei tahaks seda teha, vaid selles et seal on nii palju rahvast, ja kõik pliidirauad on tööl, ja seal on niii palav ja seal pole vabu panne, potte ja pliite ja üleüldse kohta kus toimetada. Täielikult ülerahvastatud on see meie köök, aga ma nüüd võtan hoogu ja siis ma pean ka sinna rahvasekka kuidagi sulanduma, ja vist põlveotsas endale homseks midagi kokku meisterdama. Arvatavasti teen endale wrapi. Mmm kurgi, tomati, rohelise salatiga ja siis liha on vahel, keerad kõik kokku ja ideaalne, muidugi majoneesi ei tohi unustada! Noh, väga huvitav blogi tuli onju?! Ma ei teagi, vist lõpetan tänaseks. Head Ööd!