7.01

Tänane öö läks õnneks rahulikumalt kui eelmine, keegi ei seganud mind minu une jooksul õnneks. Aga ärkasime ikka lootuses tööle saada hommikul vara, kuigi vihma sadas, ja mõlemad suht teadsime et tööd pole. Ja nii oligi, enam tagasi magama ka ei viitsinud minna, ja kuna teil on sellel ajal päris normaalne kellaaeg, siis olin arvutis ja rääkisin ööinimestega. Õnneks tuli hosteli mees meie juurde, ja ütles et ta võib olla saab meile lõunaks ühe töö, ja õnneks saigi. Mingeid marju korjama ja võib olla ka midagi istutama. Passisime siis kella 2 üleval ja siis saimegi tööle minna. Pidime korjama, või noh ühed korjasid vaarikaid, ja meie murtsime vihma käes viga saanud vaarika varred ära. Mida oli kohe väga kahju teha, sest nende varte peal olid ikka väga ilusaid ja suured vaarikad, mõni läks ikka suhu ka, aga enamus jäi sinna peenra vahele kuivama. Ütleme nii et eesti vaarikad tegid minuarust nendele küll ära. Täiesti maitsetud marjad olid, kuigi gerdale väga meeldisid. Täiesti hull kuidas ikka vihm on kahjustanud farmide saake, vaarikapõllud olid enamus vaarikatest tühjad, vao peal oli rohkem musta maad kui vaarika põõsaid. Ja lubab koguaeg vihma edasi ka. Homme saame jälle sinna samasse farmi tööle, ja siis esmaspäeval proovime oma õunafarmi tagasi minna. Seal vaarikafarmis küsiti kohe, et kes teist on eestlased. Meie gerdaga tõstsime käed püsti ja küsisime et mis selle eestlusega on :D ? Öeldi et ei midagi, lihtsalt eestlased on väga head töötajad. Näiteks prantslasi ja itaallasi nad üldsegi sinna farmi tööle ei võta. Mis muidugi minuarust on naljakas, nii ikka ei saa lahterdada et prantslased kõik on lollid ja laisad, ja eestlased virgad ja tublid. Aga ikkagi, meil oli jälle kasud sees. Loodame et nad ei pea meist pettuma. Perel muidu on sada kümme koera, tõsiselt. Mees on enam vähem, naine on päris eputis ja laps! Oh sa issand küll! Hea et minul närvid vastu pidasid, igatahes väga jube tütar. Üks ärahellitatud jõmpsikas on, näiteks koertele andis jalaga, et nad eest ära kaoksid:D Ja sellest mulle piisas et ma ühte tüdrukut halva pilguga vaatama hakkaks .

6.01

Mul on jalas pikad teksad, sokid, t-särk, kampsun (küll õhuke, aga ikkagi kampsun) ja eesti mõistes kevad/sügis jope ja mul on ikka külm. Uskumatu, aga ma olen Austraalias :D Täna öösel ärkasin sellepeale ülesse, et üks mustanahaline poiss, meie toast istus mu voodi ääre peal ja kutsus mind nimepidi. Ta oli purjus, aga ma ehmatasin ikka päris ära. Ja kõige hullem oli see, et ta ära ei läinud, ütles ainult et temal ei tule und. Kell oli 2 öösel ja MUL OLI UNI! Tahtis alguses kõrvaklappe saada, aga need ei töötanud tema pleieris ja siis Hoidis mind lihtsalt üleval, alguses rääkisin siis temaga, ise täiega kartsin, sest mine neid muste tea. Ja järsku pani ta ennast minu voodi pikali, siis mul viskas üle. Ütlesin et kobi kohe oma voodi! Ja ta ei mõtelnudki liigutada, ma ikka täiega kartsin, mingi võõras inimene tuleb öösel kell 2 minu voodi :S Haige mees. Lõpuks ta ütles ka päris karmilt, et tal ei tule und ja räägi mulle oma kodumaast! Aga ma teadsin et kui ma temaga uuesti rääkima hakkan, siis ta ei mõtlegi liigutada, niiet päris karmilt käskisin tal ruttu jehhat tõmmata. Ise ikka täiega kartes. Õnneks siis läks ta minema. Ja ma niimoodi kardan nüüd siin magada, kõige hullem on see, et gerda näiteks üldse seda ei kuulnud, kui me rääkisime siin öösel. Järgmine kord ma lihtsalt karjun kogu toa ülesse, kui ta ükskord veel midagi sellist peaks tegema. No tõesti, võõras inimene ikka ei istu öösel minu voodi peale, ja ei pane minu kõrvale pikali. Aga ma mõtlesin et kui ta vihaseks saab, siis ma olen surma laps. Õnneks seekord läks hästi. Nüüd ma väldin teda ikka täiega. Aga täna siis vihma sadas, ja tööpäev jäi ära. Ärkasime ikkagi kell pool 6, kuigi ühed prantsuse poisid pidid meile ütlema et meil tööpäev jääb ära, aga need on lihtsalt nii lollid, et inglise keelest nad ei saa mitte mõhkugi aru. Niiet meieni see jutt töö ärajäämisest ei jõudnudki, sest Mõhk Ja Tölpa arvatavasti ei saanud aru. Me ikka gerdaga mõtleme et kui nii edasi läheb, tähedab siis ei töö jääb koguaeg vihma pärast ära, siis võime varsti pariisi linnast suu puhtaks pühkida, ja malaysias peame ka nuudlite peal need 10 päeva üle elama. Kuidas me siin küll 4 kuud veel vastu peame, seda me veel ei tea. Aga varuvariandiks on germo :D germol on hea töökoht, ja eks tema siis meid rahaliselt aitab :D:D Proovime siiski ise hakkama saada :D aga need Mõhk ja Tölpa siis, teate, nad peavad kell 4 hommikul ülesse ärkama, meie veel magame, aga nemad siis, räägivad täiest kõrist, nagu meid ei olekski olemas. Lõmmuvad uksi, käivad trampides, no tõesti. Mul hakkavad nad juba vaikselt pinda käima, esiteks ei saa midagi aru mida sa neile räägi ja teiseks ei oska vait ka olla. Prantsuse poisid on muidu. Ega jahm, meie toa poisid ei ole kõige 5+, üks on suht normaalne, vähemalt pole veel midagi imelikku teinud. Aga siiski, poistega ühes toas elamine on naljakas ja jube . Mis me täna veel tegime, käisime shoppamas, midagi ei ostnud. Ostsime endale hoopis, mina siis Latte ja Gerda kakao, lürpisime neid tagasitulles hosteli. Üle pika aja sai ka tõelist kohvi joodud. Vaatasime telekat jaa vist ongi kõik. Ühesõnaga päris igav eluke on meil kui tööd pole. TAHAME TÖÖÖÖLE!

5.01

Hommikul oli mu sääremarjas selline kramp, hea et pisar välja ei tulnud:D Lihtsalt lampi, läks jalg krampi (nagu Juhan Liiv juba) Aga ega ma sellest ennast segada ei lasknud, riided selga, hambad likku , midagi hamba alla ja tööle! Ikka sama töö oli, korjasime musta plekiga õunu, ilusate vahelt välja. Esimene 3 tundi lihtsalt venisid nagu härja ila, siis tuli lõuna. Olime oma pool tundi lõunat ära, ja hakkasime gerdaga tööle minema, aga teised 2 meest ütlesid, tüdrukud ärge veel minge! Me ei saanud alguses midagi aru, aga tuli välja, et vihma tibutas natuke, ja siis mehed ei tahtnud tööle minna., No mis siis ikka, ootasime siis veel, hakkas natuke rohkem tibutama, ja mehed istusid autosse, käskisid meil sama muidugi teha, ja läksime kõrval olevasse shedi varju alla. Kuigi me ei saanud aru miks me peame varju all olema?! Vihma nagu eriti ei tulnudki. Vaatsime gerdaga üksteisele otsa, ja mõtlesime, et kui me Ayris põllupeal oleks, siis hea seegi kui keegi sulle vihmakeebi viskab, aga mingisest vihmast küll ennast segada ei lasta. Ikka töötad edasi, eriti veel kui tegemist oli sellise vihmaga. Lõpuks mina juba arvasin et meie tiimikaaslased on suhkrutükid, tõesti, kui nii edasi lähed, et iga väikese vihmatilga pärast töö pooleli jäetakse, siis ma ei tea kaua me seal üldse töötada saame. Pool tundi ootasime siis olematu vihma pärast kuuri all, ja siis öeldi et täna vist tööd edasi teha ei saa :D Nuta või naera, aga nii ta oli, tegime 5 ja pool tundi täna tööd, kuna beibed ( kutsume neid kahte meest nüüd nii) ei saa vihmaga töötada. Aga meil gerdaga on varuplaan, kuna meie tahame tööd teha, siis järgmine kord küsime meestelt, kas me võime edasi töötada, te võite koju minna, aga meid see vihm ei sega. Sest muidu küll ära ei tasu, 2000 krooni nädala hosteli üür, pluss toit ja ma ei teagi palju järgi jääb. Kui me prantsusmaale jõuame, siis lendavad koid meie rahakotist sellisel juhul välja vist :D Praegu on küll selline tunne et homme jääb tööpäev ära, kuna siin sajab mis hull. Välgutab ja müristab takkapihta. Nagu eesti suvi, paralleele saab küll tõmmata :D

04.01

Mul on rõõm teile teatada, et me oleme õnnelikud! Ärkasime siis täna pool 6 ülesse, ärevusega, et mida tänane tööpäev meile küll toob. Sõime ära, hosteli onuke viis meid siis töökohta. Paistis üks suur shed, elumajake seal kõrval ja taga olid õunapuud. Kuna kõik ei olnud veel valmis, pandi meid niinimetatud ooteruumi ootama, kuni saame tööle asuda. Issand kui hirmus see oli, mina koguaeg mõtlesin, et appikene kui ma ei saa hakkama, või lihtsalt töö on nii raske või mida iganes. Siis pead lihtsalt nuttu kinni hoides töötama, gerdaga lausa ärevusest värisesime. Sest tõesti me ei teadnud mida oodata. Lõpuks kutsuti meid siis auto peale, kästi kõik kotid kaasa võtta, ja sõitsime ühte teise kohta. Kus olid ka õunapuude rivid ja kõrval paistsid ka pirnid olevat. Nii, kaks meest, üks vähe kogukam ja teine kõhnem, ja siis meie olime töölised. Töö oli siis selline, anti meile redelid ja õunapuude rivi ette, ja meie pidime musta plekiga õunad välja noppima õunapuude seast. Ühesõnaga meil kukkus kohe 100 kivi südamelt. Mingise ajuoperatsiooniga õnneks tegemist ei olnud, ja hakkasime siis pihta. Üks oli ühelpool puud, teine teisel. Ja teate kui mõnus! Nopid seal omas rütmis aina neid koledaid õunu välja, mida oli kohutavalt palju tegelt. Kahju oli lausa vaadata kuidas vihm on puuviljad ära rikkunud. Ja me viskasime need kõik maha, läksid ühesõnaga raisku. Osadelt võtsime neid ikka nii palju ära, et puu peale jäi 10 õuna :D Tegime seal siis tööd, siis tuli juba esimene smoko, varsti peale seda lõuna pooletunnine , siis veel teine smoko, selleks ajaks olime me tegelikult juba natuke tüdinenud:D Mul on alati nii, ükskõik milline töö ka poleks, ikkagi tüdined lõpuks ära, aga see on normaalne. Töötad ikka edasi! Ja peale viimast smokot tegime veel 2o min tööd ja tööpäev oligi läbi! Läksime tagasi sinna shedi juurde, rääkisime veel perenaisegga juttu, ta tundus ja väga tore. Ja teate, nad pakivad ka siin samas! Niiet meil on isegi lootust pakkima saada, tädike ütles ka et tore oleks kui te kauemaks siia jääte! Me olime väga õnnelikud. Nad kastavad veel virsikuid, nektariine, aprikoose, stonefruit'i(ma pole veel siiamaani selle eestikeelset sõna avastanud), õunu , pirne ja isegi vist granaatõune! Niiet süüa kui palju :D kahjuks aga vihm on päris paljudele liiga teinud, näiteks aprikoosidele ja virsikutele vist, niiet ei teagi mis olukorras need on . Võibolla ei kõlbagi korjata, aga igatahes uskumatu kui kiiresti me töö saime! Ja veel nii normaalse. Täna ka gerdaga põllu peal mõtlesime, et kuidas meil on ikka vedanud . Töötunde saime ka normaalselt, 7- 15.3o aga sealt veel pooletunnine lõuna tuleb maha võtta. Nüüd käppelt pessu ja siis süüa vaaritama ja homme siis jälle tööööle!

03.01

Ärkasin täna selle peale ülesse, et mingi KÄRBES lihtalt ei lasknud magada. Koguaeg kodis minu peal ringi, ja pinises ka kõvemini kui kärbsed peaksid. Päris närvi ajas, kui pool 8 hommikul pead kärbest jahtima hakkama. Aga tegelikult siin on küll päris palju kärbseid, kuskil põllupeal töötada võib vahest ikka väga piin olla, kui nad parves su ümber tiirutavad. Uh, et taha mõeldagi! Aga käisime täna poes, tegime päris kopsaka arve, kuskil 800 kroonise :D Aga ega erilist midagi ei ostnudki, puuvilju ja juurvilju ostisme ka päris palju, ja eks need maksavadki siin päris palju. Aga uuel aastal me proovime tervislikumalt toituma hakata. Ja poest ostsime veel karbi maasikaid, teate kui head need olid! Siis ostsime musta leiba, Jaa tegelikult Ayris ma nägin ka poes musta leiba, aga see oli nii kallis, ja nii väike tükike. Aga siin me lubasime endale ühe tüki musta leiba. Ütleme nii, et leiva maitse küll oli, aga see leib oli väga teraline ja ma arvan et päris rasvane. Aga muidu ajas asja ära. Kui me nende kõikide ostukottidega hosteli lõpuks jõudsime olime päris väsinud, ega me üheropsuga välja ei vedanudki, pidime ikka ühe puhkepausi ka vahepeal tegema, et hinge tõmmata. Panin kõik oma riided täna ilusti kappi ära, nüüd kohe hea võtta, ei ole enam seda jubedat kotielu. Võib olla, kui me siia jääme :D Siis hakkasime raamatuid lugema, panin endale kohe lina muru peale maga, päikesekreemikiht peale ja timmis. Aga kael läks päris kiiresti kangeks, niiet varsti istusin juba tooli peal, lugesin raamatut ja sõin maasikaid. Kahjuks segas meie rahulikku raamatulugemist vihmapagi, mis siin väga harv nähtus ei ole. Kobisime kööki, lugesime veel ja siis tuli hosteli onuke ja ütles et me saime homseks töö! Ta täpselt ka ei teadnud mida tegema, aga midagi õunte ja pirnidega vist. Kas korjama või jumal teab mida nendega tegema, aga päris kiiresti saime tööle. Peale seda hakkasime puzzlet kokku panema, 500 tükilist. Saime ikka ilusti kõik kokku, aga no see taevas! Võimatu üritus, pead kõik tükid ükshaaval ühte kohta proovima, et kas läheb. Aga see viskas mul varsti üle ja ma läksin meile süüa tegema. Gerda jäi edasi üritama. Tänane õhtusöök koosnes siis värskekapsahautis hakklihaga + kartulid ja muidgi must leib kõrvale! Mmm, päris hea. Sõime ära, ja siis avastasime et meil ju pole veepudelid homseks. Käisime poe juures uuesti, aga kahjuks see oli juba kinni. Õnneks ma ostsin õunamahla 2 liitrise ja gerdal on ka mingi pudel. Niiet ühe päeva veame nii välja küll. Aga eks siis paistab mida homne päev meile toob, aga tööle me peaks pool 7 minema, juhul vist kui ilm alt ei vea.

2.01

Ja olemegi õnnelikult oma uues kodus! Juba tunnen end koduselt, mul on juba vist selline rutiin sisse tulnud, et seal kus on mu kott, seal on mu kodu. Aga jahm, Stanthorpesse me täna välja jõudsime. Brisbanest läks buss pool 10, väiksem buss kui tavaliselt, aga selle eest armas. Nagu hiiumaa bussid, tegelt valetan, hiiumaa bussidest oli see latt ikka kõrgem :D Nii kui jõudsime stanthorpesse, siis päike paistis, ilm oli soe. Tulime otse oma uute hosteli, juba väljast paitsis hostel uhke, uhkem igatahes kui Delta. Köök on ka väga puhas ja korralik. Ei mingit kotimajandust külmkapis, vaid anti sellised plastikkorvid. Oma kapp on meil köögis, oma nimega ja puha. Isegi toas on meil enda kapid, niiet kotid ei vedele kuskil keset põrandat. Ma juba ootan päeva millal ma saan kõik oma riided ilusti kappi ära panna, sest oma kappi olen ma ikka kaua kaua tahtnud. Elame 4 poisiga ühes toas :D Ma arvan et nad ehmatasid natuke ära, et tüdrukud tulid nüüd nende tuppa. Igatahes on väga viisakad, vabandasid et neil nii sassis siin on, et elavad ju siin ainult poisid. Me gerdaga ei saanud üldse aru et tuba segamini oleks, me oleme deltas sellega juba ammu harjunud. Ja see siin on vägagi korralik. Aga hosteli omanik ütles meile kohe, et ta ei tea kaua tööga aega võib minna, et siin on samamoodi vihm kõik ära rikkunud. Võib olla peame nädal või nii ootama. Aga meil on ükskõik, sest ma arvan, et see on igalpool nii. Vihm rikub farmi töö ära, niiet miks me peaks liikuma. Parem oleme siin, see tundub selline armas linnake ka, nagu Ayr, suhteliselt sarnane. Käisime linnapeal, tsekkasime värki, poed, enamus olid kinni, niiet süüa me ei saanud kuskilt osta. Läksime kohvikusse, ja tellisime mingised toidud. Toitu ostsime mitte toidupoest, vaid sellisest kus müüakse igastvärki, jalpallist – kummikommideni. Ja seal isegi müüdi Läti sprotte, niiet üks konsevri purk on õnnelikult minu plastikkorvis külmkapis. Maitsesid täpselt nagu eesti omad. Muidugi siis hakkas ka vihma sadama kui me seal linnapeal jalutasime. Õhtul vaatasime veel ühe filmi hostelis ära, ja ühesõnaga, seame end nüüd mugavalt siia hosteli sisse, ja proovime järgmised 3 kuud siin vastu pidada.

1.01. KAKS TUHAT ÜKSTEIST

Teate kui ilus on vaadata õhtul, soojal õhtul, linnatulesid kõrgelt rõdult. Jaa, Brisbane meile meeldib. Eile siis võtsime uue aasta vastu, hosteli pubis või klubis, kes seda täpselt teab mis koht see oli. Rahvast oli päris palju, muusika oli hea, magama läksime mingi poole 2 paiku :D Olen vist vanaks hakanud jääma, ei lootke aga! Kusjuures juukseid sirgendas mul mingi kanada juuksestilist :D Päris hea sirgendaja oli tal, esimest korda nägin siis ka oma juukseid sirgena. Gerda käis öösel ilutulesikku ka vaatamas, või läks randa et seda näha, aga kahjuks mida polnud, oli ilutulestik. Niiet aasta 2011 ei tulnud üldsegi pauguga. Oma uksekaardi suutsin ka peo ajal ära kaotada, kusjuures gerda kaotas oma oma esimesel noosa päeval. Niiet mõlemate kaardid olid lõpus siis kadunute kirja läinud. Aga minul läks sellesuhtes hästi, et otsisin siis oma kaarti, ja järsku vaatan maha, oh! Kellegi kaart, võtsin siis selle ülesse, oma toa ust see kahjuks ei avanud, sest see polnud ju minu oma. Aga kui ma selle täna receptioni viisin ja tegin näo, nagu see oleks minu toa kaart, siis ei tehtud midagi. Sain oma deposiidi tagasi, kuigi jahm, õige oli kadunud:D Jaaa, peo kahjustused on suured. Nii, siis tulime bussi peale, ja sõit Brisbane! Mõnus kodune linn ikka, viisime kotid hosteli, oleme kahekesi 5ses toas, voodid kahjuks kriuksuvad, mis on väga imelik. Nad teevad sellist peenet vile häält, kui peale istud :D Ja edasi läksime peatänavale shoppama, riided olid nii odavad, meeletud allahindlused on. Nii palju ilusaid riideid ja kõike, aga kahjuks ei saa ju osta! Kuhu sa nende kaltsudega ikka tarides lähed, eriti veel kui ees seisab farmitöö . Aga siiski, ostsin endale rahakoti, te ei kujuta üldse ettegi kui nunnu see on. Te läheks kadedusest lillaks, või lausa roheliseks. Billabongi oma ka veel :D Shoppasime , käisime kinos JÄLLE! Vaatasime „turist'i“ , hea film oli. JA nüüd istumegi läpparite taga, sõime, olime rõdul vaatasime linna tulesid, ja homme siis HELLO SWEET HOME! Ehk siis jõuame oma järgmisesse koju, stanthorpes. Loodan et me ei pea pettuma!