04.01

Mul on rõõm teile teatada, et me oleme õnnelikud! Ärkasime siis täna pool 6 ülesse, ärevusega, et mida tänane tööpäev meile küll toob. Sõime ära, hosteli onuke viis meid siis töökohta. Paistis üks suur shed, elumajake seal kõrval ja taga olid õunapuud. Kuna kõik ei olnud veel valmis, pandi meid niinimetatud ooteruumi ootama, kuni saame tööle asuda. Issand kui hirmus see oli, mina koguaeg mõtlesin, et appikene kui ma ei saa hakkama, või lihtsalt töö on nii raske või mida iganes. Siis pead lihtsalt nuttu kinni hoides töötama, gerdaga lausa ärevusest värisesime. Sest tõesti me ei teadnud mida oodata. Lõpuks kutsuti meid siis auto peale, kästi kõik kotid kaasa võtta, ja sõitsime ühte teise kohta. Kus olid ka õunapuude rivid ja kõrval paistsid ka pirnid olevat. Nii, kaks meest, üks vähe kogukam ja teine kõhnem, ja siis meie olime töölised. Töö oli siis selline, anti meile redelid ja õunapuude rivi ette, ja meie pidime musta plekiga õunad välja noppima õunapuude seast. Ühesõnaga meil kukkus kohe 100 kivi südamelt. Mingise ajuoperatsiooniga õnneks tegemist ei olnud, ja hakkasime siis pihta. Üks oli ühelpool puud, teine teisel. Ja teate kui mõnus! Nopid seal omas rütmis aina neid koledaid õunu välja, mida oli kohutavalt palju tegelt. Kahju oli lausa vaadata kuidas vihm on puuviljad ära rikkunud. Ja me viskasime need kõik maha, läksid ühesõnaga raisku. Osadelt võtsime neid ikka nii palju ära, et puu peale jäi 10 õuna :D Tegime seal siis tööd, siis tuli juba esimene smoko, varsti peale seda lõuna pooletunnine , siis veel teine smoko, selleks ajaks olime me tegelikult juba natuke tüdinenud:D Mul on alati nii, ükskõik milline töö ka poleks, ikkagi tüdined lõpuks ära, aga see on normaalne. Töötad ikka edasi! Ja peale viimast smokot tegime veel 2o min tööd ja tööpäev oligi läbi! Läksime tagasi sinna shedi juurde, rääkisime veel perenaisegga juttu, ta tundus ja väga tore. Ja teate, nad pakivad ka siin samas! Niiet meil on isegi lootust pakkima saada, tädike ütles ka et tore oleks kui te kauemaks siia jääte! Me olime väga õnnelikud. Nad kastavad veel virsikuid, nektariine, aprikoose, stonefruit'i(ma pole veel siiamaani selle eestikeelset sõna avastanud), õunu , pirne ja isegi vist granaatõune! Niiet süüa kui palju :D kahjuks aga vihm on päris paljudele liiga teinud, näiteks aprikoosidele ja virsikutele vist, niiet ei teagi mis olukorras need on . Võibolla ei kõlbagi korjata, aga igatahes uskumatu kui kiiresti me töö saime! Ja veel nii normaalse. Täna ka gerdaga põllu peal mõtlesime, et kuidas meil on ikka vedanud . Töötunde saime ka normaalselt, 7- 15.3o aga sealt veel pooletunnine lõuna tuleb maha võtta. Nüüd käppelt pessu ja siis süüa vaaritama ja homme siis jälle tööööle!