31.01

No ja saabki jaanuar ju läbi! Üks pikk talvekuu ongi üleelatud (kellele talve, kellele suve muidugi) aga meile igatahes meeldib veebruar palju rohkem. Niiet ootame juba esimest veebruari päeva. Eile siis käisin gerdal ilusti kenasti bussi vastus, selle tunne oli nagu poleks sada aastat näinud. Aga ega eriti jahvatada ei saanud sest inimesed meie toas juba magasid. Ja meie tuba ei olegi ainult tüdrukute pärast, üks uus prantsuse poiss elab minu teisel korrusel. Muideks töötab samas farmis nüüd kus meiegi ja üks uus poiss töötab seal veel. Hommik oli nagu ikka, äratus 5.30 jne jne. Töö kuni esimese smokoni läks päris kiirelt, sest meil oli ju uusi teemasid millest rääkida, mõelda vaid, 3 päeva polnud ju me üksteist põhimõtteliselt näinud :D teate kuidas ma täna end tööl tundsin, see võib natuke ebaviisakas olla, aga ma tundsin end elava sitahunnikuna :D tõsiselt, ma ei oska seda muud moodi kirjeldada ka, aga kärbsed lihtsalt tiirutasid mu ümber (no mitte ainult minu muidugi, gerda oli ka nendega täitsa kimpus) suu, silmad, kõrvaaugud, nina – kõik kohad olid neid täis. Ja nagu ikka, aga neid minema, aga need ju minema ka ei lähe, lendavad tagasi ja on valjemad kui kunagi varem. Siis on veel luks, kui sul käed vabad on, aga näiteks kui tassid redelit ja ta ramp hakkab sulle sinna ronima, mis teed ära?! Mitte midagi, kärbsed võtavad lihtsalt võimust seal põllupeal. Nad ajavad ikka nii närvi! Aga siis helistas see SUUR boss ühele mehele, kes meiega ka koos töötab. Ja lubas millalgi põllult läbi tulla. Meil jooksid juba selle jutu peale külmavärinad üle keha. Nüüd pidi ju koguaeg valvel olema millal see Fred ükskord tuleb ja meie näod täis sõimab. Alguses oli jube, aga siis me tegime päris palju nalja tema kallal, niiet ma ikka kõht kõveras korjasin seal neid õunu. Kõhulihased annavad siiamaani tunda, ei tea mis teised küll mõtlesid, et on ikka napakad tüdrukud , itsitavad seal omaette. AGA tööd tegime me korralikult! :D naer käib asja juurde! No hommikul teda ei tulnud, peale lõunat ka mitte, ja siis ma juba arvasin et õnneks ta täna ei tulegi. Ja mul oli õigus, farmi ta oma nägu täna ei näidanud. Aga ega me veel ei pääsenud, pidime ju peale tööd oma tsekid ära tooma, ja nagu ikka võtame me iga esmaspäev sealt teisest farmist paberid, mida me igapäev peale tööd täidame, palju päevas töötame jne, ja siis viime need tagasi nädala lõpus, sinna teise farmi. No siis ei pea igapäev farmide vahet sõitma, et oma tunde kirja panna. Ja kui Gerda nende lehtedega bussi poole tuli, juba ma kaugusest nägin seda Fredi lõusta, tuli oma nõmeda kõnnakuga meie bussi poole . Ja tõsiselt ma nii vihkan tema kõnnakut, see on nii tobe ja selline egotseja kõnnak. Gerda seal jagas neid lehti meile, ja Fred käratas: Ma ei taha et need lehed mööda ilma laiali on, täidate neid siin farmis ja ei võta neid endaga kaasa! On selge! Kui ei täida, siis raha ei saa.... Oh issand, kui lolll ta ikka on. Tõsiselt ma juba vaatasin et no lollimat inimest annab otsida. Mis vahet sellel on kus me neid täidame, ega me endale tunde siis hostelis juurde ei pane. Aga ta on lihtsalt selline inimene, kes otsibki põhjust et räusata. Gerda siis läks viis need paberid tagasi kontori, ja eks me siis hakkame farmis neid täitmas käima. Tõsisel mul ei ole lihtsalt sõnu, no nutma ma ei hakanud, aga naer tuli küll peale. LOLL, sulaselge loll on see Fred, jube kuidas me gerdaga teda ei salli. Rõve, Egotseja, Vastik, Ennastäis, Ülbe, ühesõnaga üks mõttetu mees on, täiesti totaalselt mõttetu mees. Meie oleme tal nagu tallamatid, ime et veel peale ei sülita. Ühesõnaga meie pole mittekeegi, aga ega tema mulle ka pole keegi. Huh, ma ei teagi kas ma kirjeldasin nüüd piisavalt vastikult teda, aga uskuge mind ta on 100 korda hullem veel. Ütleme ausalt, tema pärast võime me sealt farmist küll ära tulla, kui ta ikka ükspäev meile midagi sitasti ütleb, siis Adiöö Misjööö, asjad kokku ja minek. Vot nii on lood ja laulud, homme siis lähme uuesti tööle, lootuses et seda närvihaiget ei näe!

30.01

Ja tänasest on meie tuba TÜDRUKUTE tuba, no ei tea kui kauaks, aga täna õhtul vähemalt küll:D kanada poisid lähevad 10st bussi peale ja sõidavad sydneysse, alguses pidid minema Ayri , aga plaanimuutus vist toimus. Mina täna tööle ei saanud, seda oligi arvata tegelt. Ühesõnaga pole see nii lihtne et tahad 7 päeva nädalas töötada, tahtmisest üksi on ilmselgelt vähe. Tööd pole nii palju ka. Aga mis siis ikka, ega patja ka ju nutma ei hakka. Mis ma siis täna tegin, keetsin õunamoosi, käisin jalutasin linnapeal, lugesin raamatut, joonistasin, pesin pesu, ühesõnaga päev endale. Ja homme jälle õunafarmi tööle, sinna surmigavasse farmi. Õnneks peaks see nädal tulema ikka normaalne, 5 päeva tööd, sest ühtegi üritust ja püha ei tohiks toimuda. Hm, ma siiski võin eksida tüdrukute toa suhtes, sest hosteli omanik paneb juba ühele voodile linasid, niiet keegi uus tuleb siia. Germoga rääkisin ka, ta on kuskil sellises kohas mis riimus Niagaraga, aga täpset nime ei tea :D on kuskil hotellis, kõigil on ERALDI toad! Ja konditsioneer pidi ka veel toas olema, niiet täitsa luks värk. Aa, 2 kappi pidi ka olema, parem kui meil veel! Ja mis ma avastasin täna, mu näonahk on nii kuiv nagu Sahara kõrb, peab vist hakkama räigelt vett sisse ajama endale, muidu juhtub nagu Sahara kõrbegagi, ei laieneb aastaga ma ei tea mitu cm :D mis siis veel, gerda tuleb siis õhtul tagasi, mingi 10 paiku kui ma nüüd õigesti aru sain. Viisakas oleks talle bussi vastu minna, meie hosteli ette :D loodan et unemati siis täna ei kiirusta minu juurde tulekuga. Leidisn täna poest SuperAttacki ka, õnneks , ja liimisin oma kossid ilusti kinni, niiet praegu ei ole nad teibituuninguga, vaid täitsa korralikud näevad välja, räsitud aga enamvähem korralikud:D aga ega sa ei saa ju 1 liimi sedasamust osta, vaid ikka pead 7 tükki korraga ostma . Ja nagu ikka liimimisel, olid kõik mu näpud sellega koos. Vot tak, Maria siinkohal lõpetab. Muideks täna sai meil ju 4 nädalalt siin oldud, aga mitte siiski veel kuu aega ;)

29.01

Tahtsin tegelt eilsest palju pikemalt kirjutada, aga kui koju jõudsin suutsin mõelda ainult voodist. Eile kui seal teenindasin, siis mõtlesin nii palju mida blogisse kirjutada. Aga ega mul enam need ka eriti meeles pole. Ühte asja tahtsin kirjutada kindlasti, et austraallased on päris viisakad. Viimne kui üks ütles mulle : jah, PALUN! Selle peale kui küsisin kas te sooviksite kastet ka. Palun oli ees ja taga, kuigi nagu see oleks rohkem minu sõna olnud. Aitähist rääkimata. Isegi mingid teismelised nolgid olid viisakad, no eestis sellist asja ma küll ei usu et on. Pigem naerdakse sulle näkku, et issand milline tropp sa ikka oles vms. Siis mis ma veel tähele panin, et kui palju rämpstoitu nad ikka sisse ajavad, no süda läheb pahaks. Rasvast tilkuvaid chipse või neid dagwood dog'se ( toika otsas vorst taignaga) , ja suhruvatt! Issand jumal, osteti lausa ämbritega neid, üks ämber maksis 10 dollarit, ja inimesed olid nagu hulludel päevadel, mõelda vaid lihtsalt ajad suhkrut näost sisse. Kui nad minu käest neid dagwood dogse küsisid, siis ma ikka vaatasin inimesele näkku, kellega tegemist on, kui oli trullakam inimene, siis võtsin vähe väiksema ja kui peene, siis andsin sellele ikka rasvasema. No teen neile ka teene, ei pea ju õgima koguaeg rasva sisse. Kui te oleks näinud kuidas neid valmsitati, üleni rasva sisse, ja see rasv oli seal terve päev kindlasti täna valmistavad nad ka selle sama rasva peal neid toite. Milleks vahetada?! Ja kui need sealt ära tõsteti, lihtsalt rasva tilkud nendest. Päris räige. Aga ega ma ise ka täitsa puhas pole, lõunaks sõin küll ühe dagwood dogsi ära, muidu ma oleks kõngend seal. Aga siis tänasest:

ärkasin pool 7, kuigi uni oli ammu juba ära läinud, aga vabal päeval lihtsalt on patt nii vara ülesse tõusta, mind täitsa huvitab, kas ma kodus ka nii vara hakkan ärkama. Mingi 6st on igatahes siin uni läinud. Siis tegin hommikust ja küsisin omanikult kas ma kuskile tööle saan täna minna. Kahjuks ei midagi. No see show rikkub kõik ära :D kõik olid raudselt seal, farmerid ja täna magavad peatäit välja. Backpackeritel jälle vaba päev! Aga ega ma sellest end heidutada ei lasknud, läksin poodidesse . Ostsin endale uued prillid, mis pole MUIDUGI nii ilusad nagu eelmised aga avavad asja ära, ja siis leidsin ühe sinise kleidi ka targetist. Vaatasin et oh, 11 dollarit, mingi soodukaga, viimane ka veel, et davaiks, lähen ajan selga. Ja sobis, no ladusin kelidi letti, ja üllatus üllatus! Kleit maksis hoopis 8 dollarit, ennem oli maksnud 39 dollarit. ( arvutan eesti rahasse, sain kleidi 80 krooniga, ja ennem maksis 400,-) nii tore, shoppamine kohe rahustab peab mainima :D tulin siis kodides tagasi hosteli ja ega ma muud polegi teinud. Nüüd jalutasin mäkki, ja olen tasuta netis! Njaa, elu on ilus! (:

28.01

13 tundi jalgade peal ja ma pole üldse väsinud. Pigem väga õnnelik ja rahul. Täna siis läksime kella poole 10ks sinna showle. Gerdaga jätsime 3 päevaks hüvasti, kuidagi naljakas oli. Sest siiamaani oleme ju koguaeg koos olnud. Aga nüüd peame 3 päeva lahus olema :D pisaraid me küll ei valanud, kui te seda arvate . Nii mina siis jalutasin kanada poistega showle, lasti meid tasuta sisse. Ja meie ülemus tuli meile vastu ja juhatas meid tööpostidele. Poisid said mõlemad ühe mängu, üks tegeles mingise kalapüügimänguga ja teine palliviske mänguga. Mind pandi toiduosakonda. Anti ROOSAD riided selga, või noh T-särk nokamüts ( mõlemad erkroosad) pähe ja valge põll ette. Sildida: McDonalds catering. Päris nunnu. Alguses oli küll hirmus, hinnad ju polnud meeles, palju midagi maksab ja kus asjad on. Aga tegelikult päris kohe sain sotti ja üldsegi mulle väga meeldis. Ei tahaks nüüd küll egotseda, aga ma olen endaga väga rahul. Poleks uskunud et nii hästi hakkama saan. Koguaeg pead peast summasid arvutama, inimestega inglise keeles suhtlema ja süüa neile müüma. Ja nii päev läbi, müüsime mingiseid toika otsas vorstikesi mis oli kaetud taignaga, siis olid seal friikad, kanarullid, karastusjoogid, suhkruvatt, popcorn, vahvlid ja oligi vist kõik. Ja meie putka vaade avanes täpselt sellele väljakule kus inimesed ratsutasid hobustega ja tegid takistussõitu, niiet kui kliente polnud vaatasin takistussõitu. Selline ratsutamise isu tuli endal ka peale, aga siin on see kindlasti väga kallis. Selle 13 tunni jooksul sain ühe lõunapausi, mis oleks pidanud olema 30 min, aga ma ei viitsinud seal niikaua passida, ja teise õhtuse 15 min pausi. Aga see show ise oli väga lahe, nagu kuskil ameerika filmides, igalpool on mingised mängud, karusellid, kiirtoiduputkad. Et olen igati rahul, aga homme ma ei tööta igatahes seal, sest neil ei ole vaja nii palju abilisi, kuna Stanthorpes ei ela nii palju rahvast ja nad ei vaja lisatöölisi. Küll aga poisid saavad mängudega homme tööle minna, aga see kestab vist ka ainult 4 tundi. Jama on see, et ma võiks siis minna kuskile farmi tööle, aga eks ma hommikul küsin, sest praegu on liiga hilja. Huvitav kogemus jällegi seljataga ja ma sain inglise keelse teenindamisega hakkama!

Olen uhke ja õnnelik!

27.01

Valmistusime tänaseks päevaks eile päris tõsiselt ette, kuna ilmateade lubas samasugust sooja ilma, kui mitte veel soojemat, nagu eile oli. Ja me juba kujutasime ette kuidas me õunafarmis sulame. Gerda riietas end õhtul juba peaaegu moslemiks, et mitte kuskilt päike sisse ei kiirgaks. Aga töö juures oli ta pigem nagu superman, kaitseliidu suur rätik oli õlgadepeale seotud, nagu supermani keep. Aga õnneks ei olnudki nii kuum ilm, või vähemalt mina ei pannud tähele. No soe oli küll, tapvalt, aga õnneks täitsa ära ei tapnud. Võib olla ka sellepärast me ei pannud tähele, et täna olid kõigil kõrvaklapid peas ja kuulasime muusikat. Aeg läheb küll sama aeglasti, aga vähemalt mitte nii igavalt. Kuulasime siis seal õunapuude vahel muusikat, ja järsku läbi muusika kuulen kuidas keegi lihtsalt lõugab, alguses arvasin et lõuna aeg või midagi, aga siis jälle, ja vihaselt. Võtsin kõrvaklapid peast ära, ja gerda juba siis ütles mulle, et maria! Ülemus on siin. Ossa raks! Asi oli naljast kaugel, ta oli juba mitu korda pasundanud seal all, meie olime kõik redelite peal ja korjasime õunu, et kobige alla sealt! Ja kohe tulge siia! Läksime siis neljakesi tema juurde, ta ahastusest ja vihaselt röökis, et mida te teete?! Te korjate kõik head õunad ju ka puu pealt ära, nagu üldse aru ei saa mida te teete siin?! Aga jällegi, oli see suunatud kanada poistele, aga meie tundsime end ka puudutanuna, sest tõesti, mõned õunad tõmbad jah alla :D aga see polnud üldse naljakas, käskis meil redelid kaasa võtta ja pidime teisele põllule minema. Pidime autosse istuma, poisid läksid auto kasti ja meie gerda istusime temaga kabiini. Mõtlesime, et okou, nüüd tuleb selline vihane vaikus autos. Aga kus sa sellega, mehe toon oli meiega rääkides hoopis teine. Küsis kohe et kas on palav ilm. Uskumatu, ühesõnaga see röökimine siis ikkagi oli jälle poistele mõeldud. Aga meie värisesime sellest hoolimata, ja muidugi lasime kätel kiiremini käia . Pead täis sõimatud, käskis töö lõpetada kolmapäeval, mis on päris võimatu, ja suur boss pani ajama. Ja meie ilus päev oligi rikutud, kanada poisid lähevad nüüd kindlasti siit minema :D helistasid juba oma uute kohta, tuult neile tiibadesse. Kuigi nad olid logardid, on mul siiski natuke kahju nendest, sellest sõimu pole küll keegi ära teeninud. Rahulikult saab ka rääkida, koguaeg ei pea karjuma. Ma arvan et sellel suurel bossil oli mingi sünnitrauma, või siis kiusati teda koolis väiksena. Sest no lihtsalt nii haige inimene ei saa muidu tulla. Me gerdaga oleks arvatavasti seal nutma hakanud, kui see sõim oleks ainult meile otse tulnud. Aga kui poisid nüüd minema lähevad, äkki siis hakataksegi meie kallal võtma, no siis hakkavad nad alles pilli nägema. Ja kui see juhtub, ja me arvatavasti tuleme siis sealt farmist ära, siis me ütleme talle, et naine on sul küll väga tore inimene, sina oled ikka sitt abikaasa :D naljakas üldse et selline mees nii heal naisel on. Samas meile pole veel ühtegi halba sõna öeldud, nagu OTSE meile. Germo sõidab ka homme kuskile Sydney lähedale farmi tööle, kuna seal kus nad praegu on lõpeb pooleteiseks nädalaks töö. Aga nad lähevad sinna tagasi, kui töö uuesti algab. Helistasime just, ta on ka päris ärevil, ma oleks ka ! Mingi vaheldus. Gerda sõidab homme minema, sugulastele külla, ja mina lähen homme Stranthorpe festivalile tööle, ei tea veel siiski mida täpsemalt tegema pean. Aga hull atribuutika oli igatahes seal platsil juba üleval, mingi karusell ja värgid. Tundub lahe! Ja esmaspäevast kui kanada poisid minema lähevad, jääme gerdaga vist siia kahekesi. Nagu tuppa, sest täna tõmbavad prantsuse poisid ka sydneysse ära. Oleneb muidugi, meile võivad uued toakaaslased väga kiiresti tulla, aga praegu vaadates, et tule siia eriti kedagi, pigem inimesed lähevad. Ja eile, oli ju Austraalia päev. Juhuslikul kuulsime pargist mingit tümpsu, läksime vaatama, räigelt inimesi oli sinna kogunenud, bänd mängis, müügiputkad olid avatud. Selline kontserto käis, et me ei teadnudki. Õhtul läksime sinna murupeale istuma ja kuulasime bändi ja vaatasime kuidas inimesed tantsivad. Väga sarnane oli see kõik eesti jaanitulele, lapsed jooksid ja kilkasid, vanad rääkisid omavahel ja rüüpasid alkoholi. Üldse väga sarnased oli austraallased eestlastele, aga mõnus õhtupoolik oli, midagi teistsugust jällegi. Soe, tähed olid taevas, muusika mängis...Mmmmm!

26.01

ILUSAT ASUTRAALIA PÄEVA! Istume praegu toas, konditsioneer puhub külma, sest õues on täiesti võimatu olla. Teed ukse lahti, siis lööb kohe sellise sooja pahvaka näkku, hea et veel hingata saad. Ma arvan et meie juulikuu ilmad pole ka nii soojad. Muideks see on 31 aasta jooksul kõige soojem Austraalia päeva ilm, niiet meie saame ikka oma siinoleku jooksul kõiksugu rekordeid tunda. Alustasime oma päeva siis sellega et läksime kella 9ks rohima kellegi juurde. Kumbki ei teadnud kuhu, kellele ja mida, aga mõlemad kujutasime ette, et rohime ühe kräbeda vanaproua lillepeenraid ja siis ta pakub meile teed ja kooki :D sellised eeldused olid meil. Ja kusjuures palju pange ei pannudki. Hosteli omanik viis meid siis ühe maja ette, kust tuli välja vanaproua. Ei ütleks et ta nüüd nii väga kärbe oli, aga lahke igatahes. Küsis kohe kas meil vesi ja mütsid on. Näitas mida me rohima peame, lillepeenraid siis. Mida ta tahtis juba enne jõule ära teha, aga näed ei saanud. Ütleks nii, et kui eestis oleks suvel peenrad poolteist kuud rohimata, siis aitaks vist veel ainult muruniiduk. Aga siin aitasime meie Gerdaga ka :D hakkasime siis aga rohtu välja krätsima, ega midagi hullu polnud, ja emme nüüd sa pead küll minu üle uhke olema. Ma täiega ikka nautisin lillepeenarde rohimist, mis on minu puhul ikka väga naljakas. Kuigi kodus ma vist ka esimesed pool tundi viitsiksin jamada, aga siis viskaks kopa ette ja ma arvatavasti põgeneks tuppa ära. Ja veel sellise ilmaga, no ma arvan et keegi ei liiguks meil toast! Aga ärge seda nüüd tõsiselt ka võtke, ega see ei tähenda et ma suvel kõik kodu lillepeenrad ära rohiksin :D kuid seal oli tõesti tore, istud muru peal ja kitkud aga rohtu välja. Üks peenar oli küll selline,et ma ei saanudki alguses aru kus see lilleke siis on mida ma päästma sellest võpsikust pean. Üleni umbrohtu täis, aga lõpuks sain siiski sotti, mingi puhmas hakkas paistma. Ja ilus peenar tuli lõpuks välja. Tädike ka, kui me lõpetasime pakkis meile ilusti kaks koogitükikest kaasa lõunaks. Oli ise valmistanud mingise singi-juustu-juurviljade koogikese. Niiet oma ennustustega me väga puusse ei pannudki. Kahju on sellest, et me ei saanud tädikesega kaua rääkida, sest hosteli omanik oli juba enne meie peenarde lõpetamist platsis ja me pidime kiiresti tegema. Aga tundus igati tore vanaproua, kiitis meie tööd. Tegime tund aega rohimist ja siis sai valmis. Peale seda küsis tädike mis ma võlgnen teile. Amm, me Gerdaga ei osanud midagi öelda. Natuke naljakas oli mingit summat ise välja mõelda, kusjuures me mõlemad oleks vastanud et pole meil midagi vaja. Aga siis juba tädike tuli 50 dollarilisega. Päris hea, see on vist mu kõige kõrgem tunnipalk mis mul olnud on :D tagasi hosteli tulles, vaatasime ühe filmi ära, proovisime lõuna uinakut teha, aga ega sellest eriti midagi välja ei tulnud ja põhimõtteliselt istume toas, sest see on ainuke koht kus saab veel olla! No ja ei olegi midagi uut siin Päikese all...

25.01

Räägitakse ju et kui lind situb pähe, toob see õnne, aga kui sa ise käe sinna sisse paned, kas see toob ka midagi. No ma loodan et mitte ebaõnne siis :D täna õunu korjates igatahes ma seda tegin, eks ma siis lähipäevil saan teada mis juhtuma hakkab. Võin teile ka teada anda. Aga te ei kujuta ette mis metsik läpe meil õues on. No nii palav ilma, tööl ma juba mõtlesin et jätan oma laiba sinna samasse puude vahele maha. Lihtsalt võimatu olla, määrid aga oma 30 faktor päikese kreemi peale, aga ikka tunned kuidas kärssad. Ime et veel enda särisemist ei kuule, õnneks mul olid kõrvaklapid peas, niiet isegi kõige parema tahtmise juures ei kuulnud ma särinat. Kaotasin oma prillid ka sinna õunafarmi ära, oleks kindlasti võinud need ülesse otsida, aga ma ei tahtnudki. Mida ma ikka nende katkiste prillidega teen, kahju on, aga eks nad olidki määratud hukule siis. Võib olla oleks pidanud need linnu sinnasamusesse pistma, äkki oleks rohkem õnne nendega olnud, No eks ma siis järgmiste prillidega tean mida kohe alguses teha. Aga vanade prillide sang on mul ikka alles . Kuniks seda veel on :D njaa, kaotused on suured. Vähe sellest, ostsime endale telefoni laadimiseks 20dollarilised tsekid, aga need võib ka prügikasti vist visata, sest me saame laadida alles alates 29 dollarist. Niiet kummagil läks 20 dollarit ka täna raisku. Ja me ei oskagi nendega midagi teha, pood ka tagasi neid ei võtnud, aga samas, no tund aega tööd, siis on see tasa. Mõtleme ikka positiivselt! Homme on siis Austraalia päev, kõigil on vaba, kaasaarvatud õunafarm. Aga meie saame Gerdaga minna kuskile rohima, kellegi juurde. Mingi uus kohta ja ei tea sellest midagi. Ei usu et terve päev seal läheb, võib olla paar tundi teeme, eks see paistab. Ja reedel on siin Stanthorpe Show, mille tõttu on ka kõigil vaba päev. Austraallased on lihtsalt nii laisad, et teevad endale ise vabu päevi vist :D aga tahtsin seda öelda, et ma saan sinna tööle, sinna showle. Mingi mees käis küsimas kes tahaks reedel ja natuke ka laupäev töötada. Ja siis mina olin igatahes üks nendest. Ma ise usun et see näeb välja midagi taolist, et oleme telgis, ja müüme mingeid friikaid ja muud turbokat. Nagu kuskil jaanitulel. Reedel oleme pika päeva, nii kaua kuni rahvast jätkub. Ma igatahes täiega ootan juba, tundub põnev. Midagi teistsugust ka vahelduseks. Ja me saame tasuta sisse ka sinna showle, muidu peaks pileti ostma, aga kuna me ju töötame. See oli siis reedese kohta. Homme rohime, ülehomme oleme õunafarmis, reedel töötan mina seal turbokas, gerda läheb sugulastele külla, laupäeval töötan ka seal mõned tunnid ja peale seda saan äkki marjafarmi. Ja pühapäeval loodan ka minna marjafarmi. Ongi nädal täis! Aga teate kui raske juba täna ärgata oli, nagu puuga pähe saanud, no lihtsalt ei taha tõusta! Samas alla ka veel ei anna :D ja kõigetähtsam lause siis tänase päeva puhul, selline tähtis päev on ka. Esiteks siis Kaili sünnipäev ja teiseks täna täpselt 4 kuu pärast puudutavad meie armsad jalakesed kodumaad! Aga ehk siis treffame varsti.

24.01

Vaatame praegu „kodus ja võõrsil“ ja kuna ma ei ole seda sarja Jumal teab mis ajast juba vaadanud, siis ma ei saa midagi aru. Aga õnneks vist keegi ei saa, sest uus hooaeg hakkas, õnneks enamus nägusid on ikka tuttavad. Ma küsisin Gerda käest, mis toimub seal praegu, mingi vanem mees oli ära surnud. Selge! Rohkem polegi mul vaja teada :D täna oli palgapäev, 3 tsekki sain kohe , sest eelmise nädala eest oli ka veel saamata. Asi hakkab minema! Tööpäev läks minul kiiresti, gerdal vahelduva eduga. Oma 8 tundi saime jälle kirja, ja ega midagi eriskummalist ei juhtunudki tööl, noppisime oma õunu nagu ikka. Peale tööd läksime kohe ujuma, siin on õnneks ujula. Kaks korda pikem kui Käina oma, ehk siis 50 m ots. Ujusime 1600 m ja nüüd on hea olla. Üldse pärast väsitavat tööpäeva oli väga hea vette hüpata. Maksis ta ka ainult 3 dollarit ja saad olla kui kaua tahad, no meid piiras aeg, sest 6st pandi ujula kinni, niiet saime kuskil natuke üle tunni seal mulistada. Aga täitsa paras oli, nüüd mõtlemegi et hakkame nädalas korra seal käima. Ja Austraalia jaoks on see uudis, et täna sai suvevaheaeg lastel läbi, ja esimene koolipäev oli! Tunnen neile kaasa, terve aasta on veel ees, õnneks teil eestlased, on juba pool ajast läbitud, ja nii natuke on ju veel jäänud. Näiteks täna 4 kuu pärast oleme me Pariisis ja mõtleme, et homme juba näeme koduseid! Arvatavasti see öö ma ei maga. Rääkides magamises, täna öösel ma nägin unes et mingi mõrtsukas püüdis meid kuskil laeva peal ja ma mõtlesin, et issand ma loodan et see on uni. Õnneks oligi. Ja teine unenägu oli selline et issi ostis mulle lennukipiletid koju ära, aga teate, mina ütlesin et ma ei tule! Sest siis ma nagu poleks hakkama saanud. Aga ma ei tea kuhu need piletid läksid, sest siis juba tirises mu äratuskell. 30 sekundit hiljem heliseb Gerda oma ja sellest omakorda 30 sekundit hiljem kanada poiste oma. Kusjuures kõigil on pandud äratus 5.30 peale . Ma siiski arvan et minul on kõige õigem kell :D ja teate kui pruunid me oleme, ma pole elus veel nii pruun olnud. Käed on nagu, mmmm, ma ei teagi mis asjad. Igatahes hästi ilusad :D ja jalad on ka pruunid, mis on minupuhul väga suur sündmus, jalad eriti ei taha eesti päikesega küll pruuniks vedada. Aga siin õunapuude vahel lühikeste pükstega triivides teeb päike imet. Muidugi kaasneb sellega musterpäevitus, T-särk on ka natuke seljas, lühikesed püksid on ka jalga päevitunud. Aga muidu petab ära :D kahju on sellest et see päevitus 4 kuud küll ei kesta, ennem eestisse tulekut peab paar solaariumi korda vist võtma . Hm, kodus ja võõrsil ongi juba läbi saanud, ja ma ei jõudnudki seda vaadata, rääkimata selle aru saamisest. Aga eks siis teinepäev jälle!

23.01

Järjekordne ilus suvepäev. Ärkasin just lõunauinakust, päris hea uni oli. Oleks võinud kohe öö ära magada. Täna siis tegime seitsmendat päeva selles nädalas tööd vaarikafarmis. Alguses korjasime hästi natuke veel põldmarju, siis korjasime squashi ja lõpuks ka vaaikaid. Squash polnud üldse jube, põld oli lühike ja vilju polnud ka eriti peal. Ei pidanud seda taime juurima ka ülesse, vaid lihtsalt vaatasid lehtede alt, kas on midagi korjata või mitte. Niiet väga inimlikult. Kokku saime seal farmis oma 5 tundi täis, niiet selle nädala ports on 50 tundi. Kusjuures tegelikult oleks me saanud ka rohkem tööd teha, aga ausalt öeldes ütlesime me ise ära. Oleks suutnud teha küll, tähedab siis peale vaarikate korjamist oleksime saanud minna squashe istutama, aga me mõtlesime, et ennast lõhki pole ka mõtet rabeleda. 5 tundi pühapäeval on päris hea, siis saad ikka nädalavahetust ka nautida. Mitte ei ole ainult töö ja töö. Aga nüüd saame endale malaysias jällegi kaks pluusi vähem lubada.... Ühest olime vist juba kodus ja hakkasime endale pannkooku meisterdama. Ega meil siin ju mingit keefiri või värki pole, aga veendusime et saab ka ilma. Alguses olime küll panni suhtes suure eelarvamusega. Sest ega sellel mingit tefloni jälge enam küll pole, ja pann on kumer. Mõtlesime et raudselt tulevad meil auguga pannkoogid, nagu tainas voolab äärtesse. Aga võta näpust, pann küpsetas nii hästi, et pannkoogid lendasid üksteie järgi taldrikule. Seda toitu polnud tõesti 4 kuud või rohkemgi söönud. Tõime farmist kaasa ka kotitäie värskeid vaarikaid, niiet saime süüa värske vaarikamoosiga ka neid. Külm piim ja vaarikamoosiga pannkoogid! Teine valik oli mul mee ja banaani omad. Ühesõnaga väga viis toit ! Eesti suvi tuli kohe meelde. Ja no peale seda tuligi väike lõunauinak. Siis sai siin joonistatud ja õhtul hakkab film „Austraalia“ mida me kindlasti näha tahaksime, sest see on ju tehtud Bowenis! Äkki tunneme mõne koha ära ka. Ja homme oleme tagasi õunafarmis nagu viis kopikat. 5.30 äratus...Jehuuuuuuuuu! Juba ootan kui see kell mu kõrva ääres helisema hakkaks.

22.01

Kas ma ei ole mitte vihane?! Ei üldsegi mitte, mul arvuti otsustas otsad anda just siis, kui ma blogile viimase punkti panin. Nii täpselt lihtsalt ei saa olla! Hakka aga uut blogi vorpima. Ega ma enam ei viitsi nii ilusat ja pikka blogi muidu kirjutada :D Aga teen kiirelt ja lühidalt. Käisime täna siis vaaikafarmis tööl, korjasime põldmarju. 7 tundi! Mis on väga väga hea. Aeg lausa lendas seal farmis, õunafarmis oleks kell alles 12 olnud, kui vaarikafarmi oli kell 15.oo vot selline ajavahe on kahel farmil. Ja Arvake ära kes suutis end jälle ära põletada. Muidugi oli see meie armas Gerda. Tal on nüüd nii ilus valge topp seljas, et tegelt enam pluusi selga polegi mõtet panna :D Mis siis veel, istume praegu mäkis, tasuta netis! On luksus ikka, ilm on ilus ja õhtul lähme käime korra väljas vist. Kuigi alguses polnud üldse plaanis, aga me kuulsime et eesti tüdrukud pidid ka seal olema, niiet saame nendega vist kokku. Issver ma ei mäleta mida ma eelmises blogis jäurasin, kuidagi pikem oli. Aa, homme lähme ka vaarikafarmi tööle, korjame squashi ja vaarikad. Ja just minu lemmiks squash kasvab seal ka. Ehk saan oma traumast üle squashi suhtes, sest farmer on iseenesest ikka palju toredam. Ja kui me saaks ikka 7 päeva nädalas töötada, vot see oleks tase! Aga me üritame. Esmaspäev-reede õunafarmis ja nädalavahetus vaarikafarmis. Päris tore oleks :)

21.01

Teipisin praegu oma prille. Päris raske üritus oli, ikka tegin mitu katset. Ajas ikka närvi ka, hakkad seda teipi panema, prillisang on ilusti küljes, aga siis see teip keerab rulli või jääb kuskile kinni, niiet seda lahti harutada on võimatu, selle ürituse peale on prillisang ka juba sülest maha kukkunud ja hakkad aga uuesti proovima. Nüüd lõpuks mulle aitas teipimisest, korralikult ei saanud , prillid istuvad peas ikka väga vildakalt, aga ma teen nendest siis oma töö prillid. Ega välja nendega küll ei julge minna:D aga ajavad asja ära. Gerda vaatab Eesti presidendi riigivisiidi pilte Rootsi, räägib siin et Evelyn on juurde võtnud natust. Edu talle! Ostsin täna endale veel harilikud pliiatsid ja joonistus mapi. No harilikud pliiatsid on küll päris jamad, esiteks peaks olema tugevusega 6B kuni 6H, aga mul on näiteks kaks 5H-d ja mitte ühtegi B-d . ja teiseks, kui ma neid teritasin, siis pool pliiatsit läks kaduma, sest süsi lihtsalt murdub ära. Ei imestaks kui need oleks Made in China kaubamärgiga ka veel. Kahjuks ma ei leidnud seda kohta ülesse, niiet ma ei tea. AGA EI IMESTAKS. Kuid mida siin ikka nutta, ega need mul eluaegsed ole ajavad Austraalia joonistamisisu üle. Tööl olime täna 6 tundi, ei oskagi öelda miks, aga meile öeldi et töö lõppeb täna poole kahest. Ilm oli ka meie suhtes armuline, ei olnud liiga palav, pilves ja mõnus külm tuul oli ka. Poisse ka ei vallandatud, kuigi mina oleks seda ammu teinud, sest kuigi nad hakkasid küll NATUKE kiiremini liigutama, siis ikkagi passisid ja loopisid õunu ka vahepeal. Täielik lasteaed on neil küll. Aga ma arvan et nad lähevad varsti siit üldse minema, ei tea kas nad loodavad kuskilt lihtsamat tööd saada või mida. Aga ega mind eriti ei huvitagi. Edu neile ka ! Hea uudis on see, et me saame homme vaarikafarmi tööle minna. Ja äkki pühapäeval ka, siis teeme rohkem kui 40 tundi nädalas. Ja kingad hakkavad ka ära lagunema, Gerda tennised on täitsa kaputt, need on põhimõtteliselt kahes lehes, tald on ikka mõnusalt lahti, ja minu teised „tennisemoodi“ kinga liistud on ka lahti, tald hakkab ka vaikselt lahti tulema. Kuna mul on nüüd suur teibi rull, siis viimane võimalus on jalatsid teibiga julmalt kinni tõmmata. No 3 kuud võiks küll siis vastu pidada. Ega me ei raatsi uusi ka osta, mõtleme alati nii, et mida vähem me ostame, seda rohkem saame malaysias kulutada :D saab jälle ühe pluusi endale rohkem lubada . Ja kui palju riideid me saame ära visata, terve uue garderoobi saame endale siis lubada. No tegelt oleneb palju me teenime, aga kohvris ruumi kindlasti oleks :D kui ei ole, siis me teeme nii et oleks. Ega kodused ikka ei mäleta mida me kaasa võtsime, kui ära viskame, siis keegi ei mäletagi et selline asi ka veel olemas oli. Hea plaan , hea plaan. Aga jaanuar ongi ju varsti läbi! Olete juba oma tunnetega kevades? Ärge muretsege, teil on alles südatalv, kevad ei paista ikka mitte ühestki otsast :D EDU TEILE KA!

20.01

Teate, täna 20ndal sai meil Austraalia ajast täpselt pool oldud! Nüüd on iga päevaga ühe vähem ja vähem aega siin olla. Mõnemõttes on kahju ja mõnesmõttes olen õnnelik. Aga tänane päev oli mõnus nagu eilegi, Päike ei paistnud ja päev läks kiiresti ja mõnusalt. Kui nii oleks kõik päevad, siis peaks need 3 kuud isegi vastu :D ei tegelt vastu peaks koguaeg, ainult natuke raskem oleks. Mis siis täna huvitavat juhtus, no mitte midagi. Veendusin nendes kanadapoistes ikka täielikult, et nad on hunnik õnnetust seal õunapuude vahel. Naljakas, noored poisid ja sellised looderdised. Viskavad üksteist õuntega, seisavad, naeravad (kusjuures ühe naer pole üldse meeldiv ka veel, pigem häiriv, nagu mingi lind lagistab seal. Ma ei teagi mis lind sellist häält teeb, äkki mingi kurg vms) ja no tööd teevad ka lohakalt. See tegelt ongi lihtne töö, ega me gerdaga ka ei pane 110 % endast välja, aga vähemalt me teeme tööd, sama on nende teiste meestega. Kõik teevad natuke aeglasemini, aga keegi pole nii kohusetundetu et täitsa seisaks seal puu vilus. Panime neile nimed ka, alguses Möku ja Äpu, kuid siis vahetasime Mökuks ja Mökuks, sest ikkagi Äpu ei sobinud ühele. Kui me viimase õunarivi juurde läksime, 2 rivi oli veel. Poisid läksid meist ennem neid õunu noppima sinna, ja meie natuke hiljem. Sama ajaga, kui meie jõudsime 3 puud tehtud, olid nemad ikka esimese juures. Siis muidugi panime nendest mööda, kusjuures meie rivi oli pikem kui neil. No see oli viimane piisk mu karikasse, võtan eelmisest blogist sõnad tagasi, et nad paistavad päris normaalsed poisid. No laisad poisid pole normaalsed, poiss, eriti veel noor, peaks vähe liigutama ka end. Eriti veel sis kui tüdrukud lähevad ka neist ette, minul hakkaks küll imelik. Aga õnneks, kui me hosteli jõudsime siis üks poistest ütles gerdale, et meie põlluboss, oli neile LÕPUKS öeldnud, et Poisid kui te kiiremini tegema ei hakka, siis ma vallandan neid! Niiet homme saab näha kas teevad natukenegi kiiremini, või venivad ikka seal nagu mingi tati hunnik mööda õunapuid. Vuh, vastik kohe vaadatagi! Igatahes nüüd me ikka arvame, et ükspäev kui see boss käis seal õiendamas, ei olnud see mõeldud mitte kõigile, vaid ikka poistele ainult. Õnneks meid hoitakse, vähemalt mulle tundub. Aga samas miks ei peakski :D ?! siis tegime oma õuntest õunamoosi jälle, sellise kopiskutäie nagu teeks endale talvevarusid. Kuigi jahm, talve nagu polegi. Vähemalt meil mitte :D ja eile, milline torm, no ikka selline äiksetorm oli, et mina pole veel sellist näinud. Rahet sadas, hullult kõva tuul, mõtlesin et peaks toas ka endale äkki kivid tasku panema, mine tea, äkki lennutab minema. Ja kui see lõpuks vaibus, oli kaks puud tänaval pikali. Vägutas ja müristas ka muideks. Hakkangi blogi otsi kokku tõmbama, ilusat talve jätku teile! (iroonia)

19.01

Tahate kuulda midagi väga ilusat? Kui ei taha, siis ärge edasi lugege. Aga igatahes meile täna öeldi: „Eestlased on ikka sündinud tööpüksid jalas!“ Uhke on ikka olla eestlane. Aga no, kanada poistega võrreldes oleme ikka küll tublid :D Ennast kiitmast me ei väsi, aga nagu gerda ütles ükspäev, kui ise end ei kiida, kes siis veel! Täna ma lihtsalt vaatasin ja imestasin neid poisse, viskavad üksteist õuntega, jutustavad ja üldse ei korja õunu, No ma saan aru et sa sõbraga räägid, aga tööd võiksid samal ajal osata ka teha. Aga nad lihtsalt istuvad redelipulga peal ja passivad. Sellised looderdised küll :D enam ma neid küll ei kaitseks, kui ülemus kuskilt välja hüppaks. Aga tänane päev võrreldes eilsega oli ikka täiesti kukimuki. Minutid läksid ka palju kiiremini, ei olnud enam nii, et vaatad kella ja arvad ei on pool tundi möödas, aga tegelt on 2 minutit. Täna oli ikka siis juba 15 minutit möödas . Aga see oli eelkõige sellepärast ka et päike ei paistnud lagipähe. Pilves ilm oli, ja mõnus tuul käis ka vahepeal peale. Igati tore päev . Ja meie tööpäeva lõpp on kõige parem, viimane smoko tehakse kella 3st, ja see kestab 15 minutit, ja tööpäev lõpped pool 4 . Niiet peale smokot on meil ainult 15 minutit veel teha. Siis käisime veel õunaraksus, gerda võttis kilekoti taskust välja, ladusime koti õunu täis, sest meil hakkab ju õunamoos otsa saama. Peab uut tegema hakkama varsti. Aga igatahes korjasime seal õunu, ja järsku käis püssipauk. Gerda sellepeale ütles: Appi, lastakse veel maha ka! :D Eino nali naljaks, nüüd on meil igatahes kotitäis õunu kapis. Täna küll vihmapilved ähvardasid, aga siiski ei lasknud midagi alla, niiet saime ilusti oma tööpäeva tehtud! Nädala selgroog nagu naksti murtud, ja varsti on nädalavahetus, mis tegelikult meie jaoks ei tähenda mitte midagi :D

18.01

Gerda: 1)„ Issand Jumal, mul jäi õun redeli otsa alla ja nüüd see veeres minema“
2)„ Issand Jumal, mul on juba vetsu vaja minna, kuigi alles on hommik!“ Maria: „On sul vetsu suhtes mingeid erisoove?“ Gerda: „ Ei, peaasi, et auk oleks“
3)„Issand Jumal, kas sul on see oks tehtud, seal on kaks musta plekiga õuna peal?!“
(Jahm , Issand Jumal, on väga populaarne lause algus meil)
Ma arvan et te üldse ei usu ka kui masendav on neid õunu 8 tundi noppida. Päeva lõpuks on ikka nii mandunud tunne ja ikka väga igav on terve päev. Koguaeg vaatame kella, tundub nagu oleks pool tundi möödas, aga tegelikult ainult 2 minutit. Ja kõige hullem on see Päike, me oleme nagu tõsised lihalõigud kuskil pannipeal, säriseme lausa seal puude vahel. Ja kuidas see päike väsitab, nii loiuks teeb, et lõpuks ei jaksagi midagi muud teha, ja vahepeal tuleb selline joogikas, et ei tea mis teeks, et ruttu paus tuleks. Njaa see ilm ongi vist kõige hullem, nüüd öeldi et varsti peaks jälle mingi uus vihmasahmaks tulema, olgu see töö nii igav kui tahes, vihmapausi küll veel saada ei taha! Mul on isegi väga hea meel, et see Stanthorpe kõige külmem koht on, ei tea mis need teised veel teevad, kui meil juba nii palav on. No ja kui see tööpäev ükskord läbi saab, siis peame veel hosteli bussi mingi pool tundi ootama, vähe sellest et oled väsinud, peab veel ootama ka! See ajab ikka ka väga närvi, võiks siis vähemalt õigel ajal kohal olla. Ülemus käis ka korra meie juures, me tegime siis ikka elukiirusel, kõige hullem on see, et kui ta tuleb, siis saavad just need mustaplekiga õunad otsa, või ei näe neid lihtsalt, ja siis ma niisama tõmban õunu alla:D Ja nendest kanada poistest ma üldse ei räägi, minuarust ei tee nad üldse tööd, kuigi ülemuse petsid nad seekord ära. Aga kõige parem päevaosa on see, et söö praegu virsikukompotti!

17.01

Elasid kord kaks seljakotimatkajat Gerda ja Maria. Iga hommik äratab neil kell 5.30, et asuda tööle. Töö on neil õnneks kerge, peavad praegu halbu õunu noppima puude pealt ära. See on ainult näpu osavus ja osavad on nad küll! Nii ka täna, ärkasid kaks neiut äratuskella peale ülesse, kuid seda on neil iga hommik üha raskem ja raskem teha. Uni silmast pühitud, pannakse hambad likku, töö riided selga, pudru keema ja siis ootavad nad bussi, et tööle minna. Aa, unustasin , uudiseid vaatavad nad ka ikka iga hommik, see on rituaaliks saanud juba. Täna oli natuke teistsugune päev, sest kaks kanaada poissi tulid ka nende farmi tööle . Ega neil midagi erilist töö juures ei olnudki, noppisid seal oma õunu , aga üks mõte koguaeg painas: Nad peavad küsima tööliste käest, kas keegi nendest elab siin linnas, et nad saaksid kahekesi hosteli karavani vastu välja vahetada. Ootasid kaks neiut siis ärevusega smokot, et võimaluse korral küsida. Ja kui see hetk oli käes, tuli väga ränk tagasilöök. Vähe sellest et keegi ei ela linnas, said nad ka teada, et kui siit kallist hostelist ära tulla, siis kaotavad nad ka oma õunafarmi töö. Niiet hostel ja farm käivad käsikäes. Unistused purustatud, ei andnud nad veel alla. Mõte koguaeg käib, kuid võimalusi jääb aina vähemaks. Nad veel mõtlevad, et peaks sellele töö perenaise käest küsima, et kas tõesti nad kaotaksid töö kui kusagile mujale elama lähevad. Kui jah, siis ei ole midagi teha. Kui ei, siis on üks võimalus JALGRATTAD! Nii see selleks, muinasjutt läheb veel edasi. Noppisid siis kanaada poisid ka oma õunu, neiud ka, ja järsku tuli nuka tagant välja ülemus, keda neiud ikka paaril korral ka kohanud on. Aga ei osanud nad midagi oodata, noppisid oma samas rütmis ikka edasi. Kui äkki ülemus läks nende „põllubossi“ juurde ja ütles, et ütle nendele poistele, et kui nad ilusti korjama ei hakka, siis võivad jeehat tõmmata. Seda alguses vaikselt, aga piisavalt valjusti, et kõik seda puudevahelt kuulsid. Peale seda tuli ülemus otse poiste juurde ja ähvardas silmastsilma, et hakake kahekäega korjama, mul ei ole raha maksta inimestele kes ei tööta! Gerda ja Maria vaatasid üksteisele nõutult otsa, õnneks neile otseselt ei öeldud midagi, aga see kehtis ikka kõigi kohta. Niiet pole see töö nii lust ja lillepidu midagi. Aga kanaada poisid olid natuke üleolevad ka, viskasid üksteist õunadega, ja ei teinud üldse korralikult tööd. Arvab Maria. Aga samas, esmakohtumisel võiks ülemus natukene viisakamlt rääkida, sest ega keegi ei teadnud et nii korjata tuleb. Jube oli, aga mis seal ikka, tuleb edasi elada. Aga täna oli ka palav ilm, Gerda kärssas jälle ilusti ära, Maria õnneks säilitas oma pruuni naha :D Kuid kahjuks peanahk sai liiga palju päikest. Ja tänane muinasjutu tund hakkabki läbi saama.
Kui Gerda ja Maria veel ei maga, siis on nad arvatavasti üleval.

16.01

Oh kui hea on blogi alustada, kui ma tean millaga seda teha. Te võib olla ka juba aimate. Täna sai 4 kuuuuud! Meile tundus et see viimane kuu on päris aeglasti läinud, teile vist tundub just vastupidi. No olgem ausad, teil olid seal suured pidustused ja puhkused ka. Aga jahm, naljakas ikkagi, oleme juba Austraalia suhtes päris kogenud, pole enam rohelised. Täna oli siis vaba päev, ärkasin pool seitse hommikul ülesse, arvates et kell on mingi 11. Kui õiget kellaaega nägin, siis pressisin end uuesti magama, nii vara puhkepäeval küll ülesse ei tohi tulla! Tänane päevaplaan oli meil ka juba eile paigas. Alustasime sellega, et läksime siia lähedal asuvasse karavanparki, et uurida palju see maksab. Maksime ju täna nädala üüri ka ära, ime et pikali ei kukkunud. 2000 krooni ikka nädala eest on päris julm. Aga kui midagi muud ei ole, siis lihtsalt pead selle summa välja käima. Karavanpargist saime väga positiivse kogemuse, see receptioni tädike oli väga tore, seal isegi oli väike basseinike ja üldse tundus ilus koht. Tädi siis ütles meile, et kõige odavam on üürida karavan, kahekohaline, elaksime gerdaga kahekesi seal ja üür oleks 120 dollarit nädal. Mis teeb pea 800 krooni odavama nädala üüri. Päris hea, olime väga nõus sellega. Aga siin on üks AGA! Päris suur ka veel meil ei ole autot! Kuidas me tööle hakkame minema, üks võimalus, mille pärast me ka homset ootame, on see et äkki keegi meie tööjuurest elab siin samas linnas. Niiet ta saaks meid hommikul peale võtta ja siis tööle viia. Mis oleks väga supper! Maksaksime mingise bensiini raha ja hoiaksime sellega rohkem kui 500 krooni nädalas kokku. Hoiamegi nüüd homse suhtes pöidlad pihus, et äkki näkkab. Kahju kui nad ei ela siis linnas, siis me ei tea mida teha. Oleks veel võimalus jalgrattad osta kuskilt ja siis tööle vändata. Ja seda ma mõtlesime ja päris tõsiselt muideks, see polnud mingi nali. Täna käisime veel poes, tahtsin liimi, mis liimik mu prillid kinni, ostsin ka ühe. Aga see liim ainult haiseb jubedalt ja muud midagi eriti ta ei tee. Järgmine plaan on mul osta teip, ja teipida prillid kinni :D ja see on kõik ainult sellepärast et mulle need prillid nii väga meeldisid. homsest on kanada poisid ka meie farmis, nende eelmine farm oli liiga raske vist ja nad plaanisid isegi täna siit stanthorpest ära minna, aga eks siis omanik veenis nad ümber pakkudes meie farmi tööd. Õhtul käisime siin stanthorpe mäe otsas ka, kops oli nii koos kui kohale jõudsime. Seal oli mingi vaatluspunkt tervele linnale. Hästi ilus oli, päike loojus ja terve linn oli näha. Panen pilte ka. Aa, te kindlasti tahate teada kuidas siis pubi oli. No ütleme nii, et ega seal midagi erilist ei olnud, kalavõrk oli laes, mingid diskotuled sähvisid ka, DJ oli raudselt mingi kohalik põllumees, aga peaks ütlema et hea maitse oli tal. Tegelt me käisime kahes kohas, esimene oli selline rahulikum , ikka pubi mis pubi, istusime seal niisama ja rääkisime ja edasi läksime siis sinna niinimetatud ööklubisse. Mängisime seal piljardit, alguses läks mul väga hästi, aga lõpp vajus ära :D Aga mul on annet, ma usun ! :D Ja migi 12 paiku tulime gerdaga ära. Ja oligi kõik. Lõppkokkuvõtteks võib öelda, et kui tahad midagi teha siis on see võimalik.

15.01

Noppisime täna siis oma õunu tööl ja mõtlesime kuidas tänast blogi küll alustada. Mõtted olid järgmised: 1) kui Arno isaga koolimajja jõudis olid tunnid juba alanud. (Aga see tundus kuidagi liiga kauge meie teemast) Niisiis, parandasime natuke end
2)Kui beibed tööpõllule jõudsid, noppisid Maria ja Gerda juba õunu. Ei meeldinud see ka kummalegi, järgmine:
3)Kui Gerda ja Maria tööle jõudsid, polnud töö veel alanud. JA ka seegi kuidagi ei läinud, niisiis leidsime uue:
4)Kirjutame kõik need kolm algust blogisse ja ongi blogi algus olemas.
Ütleme nii, et õuna noppimise ajal on meil ikka väga palju aega et maailma asju arutada. Võtame ikka kõik üksipulgi ette ja arutame läbi. Sellepärast me kodustelt hästi palju informatsiooni tahamegi, et seda siis töö juures üksteisele pikemalt rääkida. Nüüd me teemei vist nii, et pühapäeviti käime mäkis tasuta netis, siis kuulame külajutud kodustelt ära ja hoiame seda üksteise eest saladuses kuni esmaspäevani, et siis töö juures jälle arutada. Jah, me olemegi natuke imelikud, aga proovige ise 8 tundi ainult õunu vahtida. Mõtlesime, et selle töö juures sobiks Õunapoiste laulu laulda Külliga. Aga noh, ega me ise seal viisi ülesse kahekesi ei võtnud, sest meil on ju ümberringi ikka teised inimesed ka. Mis me siis veel mõtlesime, issand mul oli nii palju mõtteid mida blogisse kirjutada, aga kõik nagu tuulest viidud. Ühesõnaga, lõpetasime täna töö kell 12, ja homme on vaba päev. Tulime koju ja hakkasime õunamoosi keetma, nii hea. Täitsa kodu tunne ja lõhn oli. Nüüd meil on isetehtud õunamoos ka kapis, mida veel tahta. Peale seda tegime väikse lõunauinaku, ja 4st hakkasime mäkki minema. Mäkk on meist 3 km kaugusel, aga seal on tasuta nett! Saime päris kaua tasuta vanematega rääkida. Koju tulles läks sea vedamis auto meist mööda, ja no te ei kujuta ette mis hais meid terve kodu tee saatis. Lõpuks ma mõtlesin et äkki see on juba meie küljes, et need toored õunad! Aga siin hostelis istudes, ei tunne ma õnneks enam midagi, niiet ikka vist oli sea auto. No põhimõtteliselt terve linn oli mattunud selle haisu kätte. Ja teate mis kõige kurvem oli, tulin koju ja istusin oma päikseprillid katki! Ma olen praegu suures leinas, loodan et saab veel parandada, aga ega erilist lootust pole. Ja mis veel on uudist, et meid kutsuti pubisse, niiet täna vist lähme 8st pubisse. Panemegi endale nüüd mingid korralikumas riided selga, ja siis lähme tsekkame värki.

14.01

Ei ole siin Päikese all midagi uut. Tõsiselt, ma olen nüüd viimased 2 tundi mõelnud mida kirjutada, ja NULL! Ma ei tea, ikka sama: 5.30 äratus, venime siis Gerdaga kahekesi vooditest ülesse, padja nägudega pesema hambad puhtaks, paneme tööriided selga, mida on päris vastik teha, sest nad ei ole üldse puhtad :D tegelt, no teistega võrreldes oleme me ikka väga puhtad, niiet ei ole siin hädaldada midagi. Siis võtame oma sinised Colesi kotid kaasa ja lippame kööki, sööma. Siis vaatame samal ajal ka uudiseid, mida ma täiega naudin, kodus ma kunagi ei vaataks uudiseid. Aga siin on hommikul seda nii mõnus teha, kui sa veel hommikust sööd. Siis käin tavaliselt telefoniga ruttu netis, vaatan kes sees on, aga nendega ma kunagi pikalt ei taha rääkida, sest telefonis trükkimine võtab natuke kinni. Tavaliselt läheb gerda natuke ennem poolt 7 endale ketse jalga panema, ma tunnen talle iga hommik kaasa, sest need ei ole kunagi eelmisest päevast ära kuivanud, ja kujutan ette kui vastik see võib olla :D Aga mul on ju Crocsid, olen töö juures paljajalu ja crocsidega, niiet mingit märjajala muret eriti pole, plätserdan niisama seal mudas jalad on tavaliselt paksu muda täis, aga mõelda mida gerda veel ketsides tunneb :D Kes oli tark ja endale crocsid ostis! :D Aga minu nunnud mustad tossud hakkavad otsi andma, kahjuks! Ma olen nii kurb, eile tõmbasin ühel liistu ära ja täna teisel. Niiet nüüd on ainult tald liimiga ülejäänud tossu küljes kinni. Loodan et 3 kuud peab vastu. Mis on vähe usutav. Ja hea uudis on see, et homme saame ka tööle! Täna tegime neljani tööd, mis tegi 8 ja pool tundi päevas. Normaalne! Issand, nüüd mu mõttelend läks ka metsa, kanada poisid ajavad siin kõrval mingit paska, ja ma jäin neid kuulama. Lihtsalt vaata ja imesta:D nad tunduvad nagu täis, aga tegelt on nad lihtsalt väsinud. Need on need samad grillkanad kes ükspäev ära põlesid. Ütleme nii, et nad on meie toa kõige normaalsemad poisid, sest mõhk ja tölpa, noo on lihtalt nii mõhk ja tölpa. Nimi ütleb juba enese eest midagi. Nii päris jama blogi tuli jälle, aga elate üle, hea et midagigi saite :D

13.01

Täna tööl Gerda ütles mulle: „ Kuule, täna on 13 jaanuar. Südatalv ja meie korjame õunu, päike paistab!“ Ma pole kunagi nii ennem mõelnud, et ongi südatalv, aga meie kõrbeme siin päikese käes. Aga hea oli nii mõelda :D Tööle läksime kella 7ks, saimegi õunafarmi tööle, uskumati, aga mitte ühtegi vihmapiisakest ka tänase päeva jooksul ei langenud. Sai jälle õunu süüa ja seda ohtrates kogustes :D sest kahju on ju ka neid maha visata, proovid jällegi niipalju päästa kui päästa annab. Aga ega palju ei jõua ka. Me tegime tsukiini tüdrukutega ka diili, et nemad toovad meile tsukiinisid ja meie neile õunu. Nii me siis iga smoko ajal tulimegi õunapuude vahelt välja, endal taskud paksult õunu täis :D Nüüd said nemad koti täie õunu ja meie kaks tsukiinit. Nii tore! Täna isegi live bänd esines meil töö ajal. Kuskil peale lõunat hakkas lähedal asuvast majast sellist tümakat tulema, keegi vist tegi proovi. Igatahes pillide seast tundsime ära bassi ja trummi, kahjuks laulust aru eriti ei saanud. Aga nad ju proovisid ka :D tegelt nii käibki meil töö, et iga päev esineb bänd meie auks, et meil ikka töö kiiremini läheks. Germo sain ka kätte, tal oli telefoniga mingi jura, ostis juba uue telefoni, tegi uue liitumise ka ja siis kui koju jõudis otsutas vana telefon uuesti tööle hakata. Irooniline kas pole?! :D Aga tal on kõik hästi, uputus pole neile midagi teinud, ja üldse hakkab see vist tagasi nüüd juba andma. Õnneks, kuigi ilmateade vist lubab ainult 4 päeva ilusat ja siis uuesti sadu. Kes seda ilmateadet ikka usub ;) Ja rohkem ma ei oskagi midagi kirjutada. Botased laguvad ka ära, tõmbasin täna ühe ketsi küljest viimase liistu ära, peaks see tald ainult vastu pidama :D

12.01

Istutasime täna 3 peale peaaegu 6000 seemet mulda. Päris hea, ja seda kuskil 3 tunniga. Tsukiinisid siis jälle. Ja te saate õigesti aru, me käisime jälle tööl! Üleujutus on meil järgi andnud, sillad on taas avatud ja öö jooksul on ikka vesi väga palju alla lasknud. Inimesed kuivatasid oma mööblit õues, tegid aedu korda. Täna oli üle pika pika aja väga ilus ilm. Küll mõned pilved, aga päike paistis peale lõunat nii kõvasti, et me Gerdaga suutsime end jälle ära põletada. Õnneks mitte küll nii hullusti nagu Bowenis. Minu pole tegelikult üldse eriti midagi viga, aga Gerda nägu on punane :D Ja kui meie toakaaslased poisid tagasi töölt tulid, siis me tundisme end üldse mitte põlenutena. Nendel on ikka ilusti sokid jalga põlenud, ja üldse näevad välja nagu elavad grillkanad. Edu neile ööga, sest magada on ikka päris hull ma usun. Aga tööl, pidime siis vihma kahjustusi korda tegema. Uskuge või mitte, aga kõik need ilusad vaarikad, mis põõsa peal valmis olid, pidime me ära noppima ja maha viskama. Sest neil ei pidanud olema enam maitset. Ma maitsesin ühe, no minuarust olid need maitsekamad kui eelmistel päevadel. Aga mis siis ikka, kui tuleb maha visata, siis me seda tegimegi. Nii palju kui suhu mahtus, nii palju suutsime ka ära päästa , aga kaua sa ikka neid vaarikaid sööd. Viskab varsti kopa ette. Niiet me siis seal vagudevahel läksime, punane vaarikate rada järgi. Peale seda läksimegi tsukiinisid veel istutama, nii soe oli. Ja päiksega tulevad siin ju kärbsed ka välja, kes ei ole üldse minu sõbrad. Nad hammustavad! Ja siis ronivad sulle silma, suhu ja ninna. Katsu sa siis tööd teha, kui mingi tropp su näos aelab. Vehid seal käega, aga ega see targemaks asja ei tee. Lõpuks istutatki nii, et 10 kärbest elavad lihtsalt su seljas. Homme pidime me saama tagasi õunafarmi. Niiet elu läheb vaikselt vaikselt jälle paremaks. MEIL siiski ainult vist, sest Brisbanes vesi ikka veel tõuseb. Ikka päris hull. Me farmer rääkis ka päris õudsat juttu, et arvatavasti mingi 50 inimest on surnud, sest need kes kadunud on , on arvatavasti oma majades kinni või vooluga kuskile uhutud. Lihtsalt tuleb need ülesse leida. Ma ei tea kust kohast see vesi nii kiiresti siia ikka tuli. Loodan et läheb paremaks ka teistes kohtades. Siis asjad on meil poodidest otsas. Saia pole vist ühtegi grammi enam, kui läksime piima ostma siis oli see ka otsas, ostsin endale siis soja piima. Aga letid on täitsa tühjad, esmaspäevast vist hakkavad uuesti täituma. Kui mul see sojapiim oli ostetud, siis toodi just normaalset piima juurde :D

11.01

Pole meid veel vool ära viinud, kes sellepärast muretsevad. Küll aga on paljudes kodudes Stanthorpes veeuputus, teed on vee all, sillad on vee all. Meie Hosteli omanik oli küll siis geenius, kui ta mäe otsa selle putka rajas. Sest õnneks me oleme ikka päris turvalises kohas. Uudiseid olen küll nüüd rohkem vaadanud, kui Eestis tervel aastal kokku. Tegelikult midagi muud telekast ei tule ka, kui üleujutused. Ja koguaeg samad klipid, niiet varsti võime peast teile öelda mis järgmiseks tuleb. Vaatasin et Eestis on 12 surnut, meil näitab 8, huvitav keda uskuda ?! Austraalia Saadetele on kriips ka sellekorraks peale tõmmatud. Aga täna oli küll minujaoks päris masendav olukord, vihma aina sadas ja sadas, ja ma mõtlesin, et kui me ei saagi tööle mingi 2 nädalat, siis on ikka täitsa pekkis. Mõtlesin juba et peab eesti piletit varasemaks muutma hakkama. Ja seda tõsiselt. Sest kuna tööd ei ole, pole siin midagi teha ka. Perthis päike paistab, aga seda ka liiga palju, niiet seal vohavad põlengud. Tegelikult poleks meil kuskile siit minna ka, ma ei tea kas me brisbane saaks veel või mitte, võib olla oleme juba täitsa ümber piiratud selle uputusega. Niiet isegi parema tahtmise korral ei pääseks stanthorpest välja. Tegime täna ka veel pilte, need silla pildid, üks on eilsest ja teine on tänasest. Vesi on ikka natuke tõusnud, ja kusjuures ükspäev me jooksime selle silla alt gerdaga läbi. Germost ma ei tea midagi, olen talle proovinud terve päev helistada, aga tulutult. Arvatavasti tal pole levi, sest Kingaroy's ei ole vist elektrit nagu ma uudistest kuulsin. Ja ta on Kingaroyst 20 km kaugusel. Aga ma arvan et tal on suht sama seis nagu meil, või võib olla tal on tööd. Vot ei tea. Aga meie hosteliomanik on täielik optimist. Tuleb räägib, et oh see vihma peaks homseks üle jääma. Vaatame aknast välja, no sellist padukat tuleb ja taevas on üleni hall. Ise küll ei usuks et homseks see sadu üle jääb. Ja siis nüüd õhtul tuli meie juurde ja ütles et me peaks homme vaarikafarmi tööle saama. See tegi tuju kohe paremaks. Aga samas 100% ma kindel ei oleks et me tööle saame, aga õnneks lootus on :) Sest tegelikult , no muidugi tahaks eestisse tagasi, aga samas, tahaks ikka siin vastu pidada ja 25 mail eestisse tulla. Ma tean, esimene nädal oleks uus ja huvitav kodus, aga siis hakkaks igav :D Ja kahetseks, et nii vara ära tulid, aga kui see pole enam minu teha, see tulemine. Kui tõesti tööd pole selle vihma tõttu, siis tuleb lihtsalt ära tulla. Aga see on ainult sellisel juhul, kui midagi muud tõesti teha pole, mina olen endast andnud kõik. Austraalia paneb meid proovile! Võtame väljakutse vastu ;)

Ja siit tuleb meie uus aadress: 80 High Street 4380 Stanthorpe QLD Australia .

10.01

Meie käime igatahes kivid taskus, et üleujutus meid minema ei viiks:D Tegelt ka, nüüd on see ka meieni jõudnud. Jõgi ajab üle, teed on suletud ja inimesed ei saa enam kojugi. Käisime gerdaga seda kõike eksploorimas ka, tegime paar snapshoti, et ka teie meie rõõmust osa saaksite :Dõnneks on meie hostel vist suht kõrgel, aga praegu mõtleme küll, et oleks pidanud vist ikkagi ülemised narid endale hankima. Aga enam pole midagi teha, need on ka juba täis:D Loodame et siis homme ei ärka kuskil veeloigus. Meil pole veel midagi hullu, kui välja arvatud see, et tööle arvatavasti ka ei saa, ja üldse farmid ei tööta sellise vihmaga, aga paljude kodud on ka juba vee all. Isegi uudistes oli näidatud stanthorpet. Jube on sellele mõelda, et kui tööd ei ole, siis on suht nutune seis küll. Ja vihma aina tuleb ja tuleb. Ma ei saa üldse arugi kuidas seda nii palju maamunapeal üldse olla saab, aga näed saab! Magama minnes ka kuuleme, kuidas tuul ulub akna taga, vihma sajab. No täielik sügis! Isegi lehed on kollased. Ja teate, täna läks mu õudusunenägu ka minema! See mustanahaline tüüp kes mu voodi peal üks öö istus. Enam ei ole unetuid öid tema pärast;) Tõsiselt, kaks ööd ma olen nüüd täielikku luupainajat näinud, kuidas ta istub mu voodi kõrval ja ma tahan karjuda, aga ei saa! Lihtsalt ei saa. Nii jube. Ja pärast tuleb välja, et see oli mu teki kuhi, mida ma temaks pidasin. Ja kaks ööd on nüüd nii olnud, tahad karjuda, aga häält ei tule. Vot nii, nii me siis siin elame, veeloigus, nagu enamus austraallasi.

9.01

Meie külmkapis valitseb tühjus. Minu karbis on üks kaalikatükike ja Gerdal on vist üks porgand :D ja see on kõik, täna on poed kinni ka ja ega kui need ka lahti oleks, ei läheks me ikka, sest meil on diil! Nädalas korra käime poes ja raisata võime ka teatud summa. Oma viga kui pühapäeval nälgid :D täna siis vihma jälle sadas, see on juba nagu Aamen kirikus. Iga päev sajab, päikest üldse ei näe, aga sellest hoolimata saime õnneks tööle minna. Täna korjasime vaarikaid. Käed on nagu liivapaber, mustad ja karused. Ei tea millal need jälle normaalseks saab, aga poole korjamise pealt hakkas täiega jälle vihma sadama. Niiet me pidime korjamise lõpetama, tegime lõuna tunni ajase sellepärast ja kui sadu järgi lõpuks jäi saime uuesti korjama minna. Vaarikad korjatud, küsiti kas me tahame veel tööd teha. Vastus oli muidugi ilmselge: JAH! Ja saime veel minna tsukiinisid istutama. Kokku tegime peaaegu 7 tundi. Ja selle nädala lõppsaldo on vist 28 tundi, kui ma õigesti mäletan mida gerda ütles. Aga, et meile öeldi et me peame nädal aega tööd ootama, siis on see väga hästi :) täna maksime veel üüri ära, seda makstes tuleb ikka päris mitu pisarat silmanurgast ära pühkida :D Aga nädalake on jällegi kindlustatud . Mõelge, me oleme juba nädal siin olnud! Ei ütleks küll, nagu alles eile tulime siia. Aga tore teada, et aeg kiiresti lendab (: Nii täna tahtsime veel pesu pesema minna, arvasime et maksab 1 dollar, meil oligi kambapeale ainult üks mündine. Ajasime oma mustad riided kotti, ja läksime siis pesu pesema, aga tuli välja et see maksab hoopis 4 x 1 dollar :D Niiet tulime pikkade ninadega uuesti tagasi tuppa, mustad kotid käes :D Ei saanud täna pesupäeva teha. Peab vist hakkama uuesti käsitsi pesema, muidu tuleb liiga suuri lisakulutusi. Praegu peame minimaalselt hakkama saama ;) Homme peaks uuesti tööle saama, kui vihma ei saja siis õunafarmi, ja kui sajab siis loodetavasti sinna vaarikafarmi.

8.01

Mu käed on nagu vanapaber. Midagi sellist, kui käkrutad paberi kokku, ja siis hõõrud seda mullaga, niiet mustad jooned paistavad. Umbes sellised on ka mu käed. See on nendest vaarika varte tõmbamisest, ja vaarikad ise annavad ka mingit mustika taolist värvust. Täna saime ka sinna samasse farmi tööle, alguses oli töö ikka sama nagu eile, ja pärast istutasime veel tsukiinisid. Selja võttis küll vahepeal kangeks, aga sellest hoolimata peab töötama. Õnneks saame homme ka sinna samasse farmi tööle, alguses pidime vaarikaid homme siis korjama ja pärast veel tsukiinisid istutama. Ja siis esmaspäeval oleme õnnelikult tagasi õunafarmis- loodetavasti. Hosteli jõudes nägime et meie toa kõige normaalsem poiss kolib ka ära :D Läheb teise hosteli üle, ma ei tea kas sellepärast et ta töölt vallandati, või mingil muul põhjusel. Ja täna võib olla käime kaeme selle stanthorpe öö-elu ka üle. :D Ma ei kujuta ette millisesse pubisse me siis läheme, kuna siin peale pubide ei ole küll midagi. Saab siis vanade austraalia meestega jutustada seal :D Mul on väike eelarvamus pubide suhtes, tundub, et seal mingid vanad ,keskeakriisis, mehed ainult käivad. Küll me siis näe, praegu aga proovin oma käed mullakorrast puhtaks saada, aga see vist ei õnnestu.

7.01

Tänane öö läks õnneks rahulikumalt kui eelmine, keegi ei seganud mind minu une jooksul õnneks. Aga ärkasime ikka lootuses tööle saada hommikul vara, kuigi vihma sadas, ja mõlemad suht teadsime et tööd pole. Ja nii oligi, enam tagasi magama ka ei viitsinud minna, ja kuna teil on sellel ajal päris normaalne kellaaeg, siis olin arvutis ja rääkisin ööinimestega. Õnneks tuli hosteli mees meie juurde, ja ütles et ta võib olla saab meile lõunaks ühe töö, ja õnneks saigi. Mingeid marju korjama ja võib olla ka midagi istutama. Passisime siis kella 2 üleval ja siis saimegi tööle minna. Pidime korjama, või noh ühed korjasid vaarikaid, ja meie murtsime vihma käes viga saanud vaarika varred ära. Mida oli kohe väga kahju teha, sest nende varte peal olid ikka väga ilusaid ja suured vaarikad, mõni läks ikka suhu ka, aga enamus jäi sinna peenra vahele kuivama. Ütleme nii et eesti vaarikad tegid minuarust nendele küll ära. Täiesti maitsetud marjad olid, kuigi gerdale väga meeldisid. Täiesti hull kuidas ikka vihm on kahjustanud farmide saake, vaarikapõllud olid enamus vaarikatest tühjad, vao peal oli rohkem musta maad kui vaarika põõsaid. Ja lubab koguaeg vihma edasi ka. Homme saame jälle sinna samasse farmi tööle, ja siis esmaspäeval proovime oma õunafarmi tagasi minna. Seal vaarikafarmis küsiti kohe, et kes teist on eestlased. Meie gerdaga tõstsime käed püsti ja küsisime et mis selle eestlusega on :D ? Öeldi et ei midagi, lihtsalt eestlased on väga head töötajad. Näiteks prantslasi ja itaallasi nad üldsegi sinna farmi tööle ei võta. Mis muidugi minuarust on naljakas, nii ikka ei saa lahterdada et prantslased kõik on lollid ja laisad, ja eestlased virgad ja tublid. Aga ikkagi, meil oli jälle kasud sees. Loodame et nad ei pea meist pettuma. Perel muidu on sada kümme koera, tõsiselt. Mees on enam vähem, naine on päris eputis ja laps! Oh sa issand küll! Hea et minul närvid vastu pidasid, igatahes väga jube tütar. Üks ärahellitatud jõmpsikas on, näiteks koertele andis jalaga, et nad eest ära kaoksid:D Ja sellest mulle piisas et ma ühte tüdrukut halva pilguga vaatama hakkaks .

6.01

Mul on jalas pikad teksad, sokid, t-särk, kampsun (küll õhuke, aga ikkagi kampsun) ja eesti mõistes kevad/sügis jope ja mul on ikka külm. Uskumatu, aga ma olen Austraalias :D Täna öösel ärkasin sellepeale ülesse, et üks mustanahaline poiss, meie toast istus mu voodi ääre peal ja kutsus mind nimepidi. Ta oli purjus, aga ma ehmatasin ikka päris ära. Ja kõige hullem oli see, et ta ära ei läinud, ütles ainult et temal ei tule und. Kell oli 2 öösel ja MUL OLI UNI! Tahtis alguses kõrvaklappe saada, aga need ei töötanud tema pleieris ja siis Hoidis mind lihtsalt üleval, alguses rääkisin siis temaga, ise täiega kartsin, sest mine neid muste tea. Ja järsku pani ta ennast minu voodi pikali, siis mul viskas üle. Ütlesin et kobi kohe oma voodi! Ja ta ei mõtelnudki liigutada, ma ikka täiega kartsin, mingi võõras inimene tuleb öösel kell 2 minu voodi :S Haige mees. Lõpuks ta ütles ka päris karmilt, et tal ei tule und ja räägi mulle oma kodumaast! Aga ma teadsin et kui ma temaga uuesti rääkima hakkan, siis ta ei mõtlegi liigutada, niiet päris karmilt käskisin tal ruttu jehhat tõmmata. Ise ikka täiega kartes. Õnneks siis läks ta minema. Ja ma niimoodi kardan nüüd siin magada, kõige hullem on see, et gerda näiteks üldse seda ei kuulnud, kui me rääkisime siin öösel. Järgmine kord ma lihtsalt karjun kogu toa ülesse, kui ta ükskord veel midagi sellist peaks tegema. No tõesti, võõras inimene ikka ei istu öösel minu voodi peale, ja ei pane minu kõrvale pikali. Aga ma mõtlesin et kui ta vihaseks saab, siis ma olen surma laps. Õnneks seekord läks hästi. Nüüd ma väldin teda ikka täiega. Aga täna siis vihma sadas, ja tööpäev jäi ära. Ärkasime ikkagi kell pool 6, kuigi ühed prantsuse poisid pidid meile ütlema et meil tööpäev jääb ära, aga need on lihtsalt nii lollid, et inglise keelest nad ei saa mitte mõhkugi aru. Niiet meieni see jutt töö ärajäämisest ei jõudnudki, sest Mõhk Ja Tölpa arvatavasti ei saanud aru. Me ikka gerdaga mõtleme et kui nii edasi läheb, tähedab siis ei töö jääb koguaeg vihma pärast ära, siis võime varsti pariisi linnast suu puhtaks pühkida, ja malaysias peame ka nuudlite peal need 10 päeva üle elama. Kuidas me siin küll 4 kuud veel vastu peame, seda me veel ei tea. Aga varuvariandiks on germo :D germol on hea töökoht, ja eks tema siis meid rahaliselt aitab :D:D Proovime siiski ise hakkama saada :D aga need Mõhk ja Tölpa siis, teate, nad peavad kell 4 hommikul ülesse ärkama, meie veel magame, aga nemad siis, räägivad täiest kõrist, nagu meid ei olekski olemas. Lõmmuvad uksi, käivad trampides, no tõesti. Mul hakkavad nad juba vaikselt pinda käima, esiteks ei saa midagi aru mida sa neile räägi ja teiseks ei oska vait ka olla. Prantsuse poisid on muidu. Ega jahm, meie toa poisid ei ole kõige 5+, üks on suht normaalne, vähemalt pole veel midagi imelikku teinud. Aga siiski, poistega ühes toas elamine on naljakas ja jube . Mis me täna veel tegime, käisime shoppamas, midagi ei ostnud. Ostsime endale hoopis, mina siis Latte ja Gerda kakao, lürpisime neid tagasitulles hosteli. Üle pika aja sai ka tõelist kohvi joodud. Vaatasime telekat jaa vist ongi kõik. Ühesõnaga päris igav eluke on meil kui tööd pole. TAHAME TÖÖÖÖLE!

5.01

Hommikul oli mu sääremarjas selline kramp, hea et pisar välja ei tulnud:D Lihtsalt lampi, läks jalg krampi (nagu Juhan Liiv juba) Aga ega ma sellest ennast segada ei lasknud, riided selga, hambad likku , midagi hamba alla ja tööle! Ikka sama töö oli, korjasime musta plekiga õunu, ilusate vahelt välja. Esimene 3 tundi lihtsalt venisid nagu härja ila, siis tuli lõuna. Olime oma pool tundi lõunat ära, ja hakkasime gerdaga tööle minema, aga teised 2 meest ütlesid, tüdrukud ärge veel minge! Me ei saanud alguses midagi aru, aga tuli välja, et vihma tibutas natuke, ja siis mehed ei tahtnud tööle minna., No mis siis ikka, ootasime siis veel, hakkas natuke rohkem tibutama, ja mehed istusid autosse, käskisid meil sama muidugi teha, ja läksime kõrval olevasse shedi varju alla. Kuigi me ei saanud aru miks me peame varju all olema?! Vihma nagu eriti ei tulnudki. Vaatsime gerdaga üksteisele otsa, ja mõtlesime, et kui me Ayris põllupeal oleks, siis hea seegi kui keegi sulle vihmakeebi viskab, aga mingisest vihmast küll ennast segada ei lasta. Ikka töötad edasi, eriti veel kui tegemist oli sellise vihmaga. Lõpuks mina juba arvasin et meie tiimikaaslased on suhkrutükid, tõesti, kui nii edasi lähed, et iga väikese vihmatilga pärast töö pooleli jäetakse, siis ma ei tea kaua me seal üldse töötada saame. Pool tundi ootasime siis olematu vihma pärast kuuri all, ja siis öeldi et täna vist tööd edasi teha ei saa :D Nuta või naera, aga nii ta oli, tegime 5 ja pool tundi täna tööd, kuna beibed ( kutsume neid kahte meest nüüd nii) ei saa vihmaga töötada. Aga meil gerdaga on varuplaan, kuna meie tahame tööd teha, siis järgmine kord küsime meestelt, kas me võime edasi töötada, te võite koju minna, aga meid see vihm ei sega. Sest muidu küll ära ei tasu, 2000 krooni nädala hosteli üür, pluss toit ja ma ei teagi palju järgi jääb. Kui me prantsusmaale jõuame, siis lendavad koid meie rahakotist sellisel juhul välja vist :D Praegu on küll selline tunne et homme jääb tööpäev ära, kuna siin sajab mis hull. Välgutab ja müristab takkapihta. Nagu eesti suvi, paralleele saab küll tõmmata :D

04.01

Mul on rõõm teile teatada, et me oleme õnnelikud! Ärkasime siis täna pool 6 ülesse, ärevusega, et mida tänane tööpäev meile küll toob. Sõime ära, hosteli onuke viis meid siis töökohta. Paistis üks suur shed, elumajake seal kõrval ja taga olid õunapuud. Kuna kõik ei olnud veel valmis, pandi meid niinimetatud ooteruumi ootama, kuni saame tööle asuda. Issand kui hirmus see oli, mina koguaeg mõtlesin, et appikene kui ma ei saa hakkama, või lihtsalt töö on nii raske või mida iganes. Siis pead lihtsalt nuttu kinni hoides töötama, gerdaga lausa ärevusest värisesime. Sest tõesti me ei teadnud mida oodata. Lõpuks kutsuti meid siis auto peale, kästi kõik kotid kaasa võtta, ja sõitsime ühte teise kohta. Kus olid ka õunapuude rivid ja kõrval paistsid ka pirnid olevat. Nii, kaks meest, üks vähe kogukam ja teine kõhnem, ja siis meie olime töölised. Töö oli siis selline, anti meile redelid ja õunapuude rivi ette, ja meie pidime musta plekiga õunad välja noppima õunapuude seast. Ühesõnaga meil kukkus kohe 100 kivi südamelt. Mingise ajuoperatsiooniga õnneks tegemist ei olnud, ja hakkasime siis pihta. Üks oli ühelpool puud, teine teisel. Ja teate kui mõnus! Nopid seal omas rütmis aina neid koledaid õunu välja, mida oli kohutavalt palju tegelt. Kahju oli lausa vaadata kuidas vihm on puuviljad ära rikkunud. Ja me viskasime need kõik maha, läksid ühesõnaga raisku. Osadelt võtsime neid ikka nii palju ära, et puu peale jäi 10 õuna :D Tegime seal siis tööd, siis tuli juba esimene smoko, varsti peale seda lõuna pooletunnine , siis veel teine smoko, selleks ajaks olime me tegelikult juba natuke tüdinenud:D Mul on alati nii, ükskõik milline töö ka poleks, ikkagi tüdined lõpuks ära, aga see on normaalne. Töötad ikka edasi! Ja peale viimast smokot tegime veel 2o min tööd ja tööpäev oligi läbi! Läksime tagasi sinna shedi juurde, rääkisime veel perenaisegga juttu, ta tundus ja väga tore. Ja teate, nad pakivad ka siin samas! Niiet meil on isegi lootust pakkima saada, tädike ütles ka et tore oleks kui te kauemaks siia jääte! Me olime väga õnnelikud. Nad kastavad veel virsikuid, nektariine, aprikoose, stonefruit'i(ma pole veel siiamaani selle eestikeelset sõna avastanud), õunu , pirne ja isegi vist granaatõune! Niiet süüa kui palju :D kahjuks aga vihm on päris paljudele liiga teinud, näiteks aprikoosidele ja virsikutele vist, niiet ei teagi mis olukorras need on . Võibolla ei kõlbagi korjata, aga igatahes uskumatu kui kiiresti me töö saime! Ja veel nii normaalse. Täna ka gerdaga põllu peal mõtlesime, et kuidas meil on ikka vedanud . Töötunde saime ka normaalselt, 7- 15.3o aga sealt veel pooletunnine lõuna tuleb maha võtta. Nüüd käppelt pessu ja siis süüa vaaritama ja homme siis jälle tööööle!

03.01

Ärkasin täna selle peale ülesse, et mingi KÄRBES lihtalt ei lasknud magada. Koguaeg kodis minu peal ringi, ja pinises ka kõvemini kui kärbsed peaksid. Päris närvi ajas, kui pool 8 hommikul pead kärbest jahtima hakkama. Aga tegelikult siin on küll päris palju kärbseid, kuskil põllupeal töötada võib vahest ikka väga piin olla, kui nad parves su ümber tiirutavad. Uh, et taha mõeldagi! Aga käisime täna poes, tegime päris kopsaka arve, kuskil 800 kroonise :D Aga ega erilist midagi ei ostnudki, puuvilju ja juurvilju ostisme ka päris palju, ja eks need maksavadki siin päris palju. Aga uuel aastal me proovime tervislikumalt toituma hakata. Ja poest ostsime veel karbi maasikaid, teate kui head need olid! Siis ostsime musta leiba, Jaa tegelikult Ayris ma nägin ka poes musta leiba, aga see oli nii kallis, ja nii väike tükike. Aga siin me lubasime endale ühe tüki musta leiba. Ütleme nii, et leiva maitse küll oli, aga see leib oli väga teraline ja ma arvan et päris rasvane. Aga muidu ajas asja ära. Kui me nende kõikide ostukottidega hosteli lõpuks jõudsime olime päris väsinud, ega me üheropsuga välja ei vedanudki, pidime ikka ühe puhkepausi ka vahepeal tegema, et hinge tõmmata. Panin kõik oma riided täna ilusti kappi ära, nüüd kohe hea võtta, ei ole enam seda jubedat kotielu. Võib olla, kui me siia jääme :D Siis hakkasime raamatuid lugema, panin endale kohe lina muru peale maga, päikesekreemikiht peale ja timmis. Aga kael läks päris kiiresti kangeks, niiet varsti istusin juba tooli peal, lugesin raamatut ja sõin maasikaid. Kahjuks segas meie rahulikku raamatulugemist vihmapagi, mis siin väga harv nähtus ei ole. Kobisime kööki, lugesime veel ja siis tuli hosteli onuke ja ütles et me saime homseks töö! Ta täpselt ka ei teadnud mida tegema, aga midagi õunte ja pirnidega vist. Kas korjama või jumal teab mida nendega tegema, aga päris kiiresti saime tööle. Peale seda hakkasime puzzlet kokku panema, 500 tükilist. Saime ikka ilusti kõik kokku, aga no see taevas! Võimatu üritus, pead kõik tükid ükshaaval ühte kohta proovima, et kas läheb. Aga see viskas mul varsti üle ja ma läksin meile süüa tegema. Gerda jäi edasi üritama. Tänane õhtusöök koosnes siis värskekapsahautis hakklihaga + kartulid ja muidgi must leib kõrvale! Mmm, päris hea. Sõime ära, ja siis avastasime et meil ju pole veepudelid homseks. Käisime poe juures uuesti, aga kahjuks see oli juba kinni. Õnneks ma ostsin õunamahla 2 liitrise ja gerdal on ka mingi pudel. Niiet ühe päeva veame nii välja küll. Aga eks siis paistab mida homne päev meile toob, aga tööle me peaks pool 7 minema, juhul vist kui ilm alt ei vea.

2.01

Ja olemegi õnnelikult oma uues kodus! Juba tunnen end koduselt, mul on juba vist selline rutiin sisse tulnud, et seal kus on mu kott, seal on mu kodu. Aga jahm, Stanthorpesse me täna välja jõudsime. Brisbanest läks buss pool 10, väiksem buss kui tavaliselt, aga selle eest armas. Nagu hiiumaa bussid, tegelt valetan, hiiumaa bussidest oli see latt ikka kõrgem :D Nii kui jõudsime stanthorpesse, siis päike paistis, ilm oli soe. Tulime otse oma uute hosteli, juba väljast paitsis hostel uhke, uhkem igatahes kui Delta. Köök on ka väga puhas ja korralik. Ei mingit kotimajandust külmkapis, vaid anti sellised plastikkorvid. Oma kapp on meil köögis, oma nimega ja puha. Isegi toas on meil enda kapid, niiet kotid ei vedele kuskil keset põrandat. Ma juba ootan päeva millal ma saan kõik oma riided ilusti kappi ära panna, sest oma kappi olen ma ikka kaua kaua tahtnud. Elame 4 poisiga ühes toas :D Ma arvan et nad ehmatasid natuke ära, et tüdrukud tulid nüüd nende tuppa. Igatahes on väga viisakad, vabandasid et neil nii sassis siin on, et elavad ju siin ainult poisid. Me gerdaga ei saanud üldse aru et tuba segamini oleks, me oleme deltas sellega juba ammu harjunud. Ja see siin on vägagi korralik. Aga hosteli omanik ütles meile kohe, et ta ei tea kaua tööga aega võib minna, et siin on samamoodi vihm kõik ära rikkunud. Võib olla peame nädal või nii ootama. Aga meil on ükskõik, sest ma arvan, et see on igalpool nii. Vihm rikub farmi töö ära, niiet miks me peaks liikuma. Parem oleme siin, see tundub selline armas linnake ka, nagu Ayr, suhteliselt sarnane. Käisime linnapeal, tsekkasime värki, poed, enamus olid kinni, niiet süüa me ei saanud kuskilt osta. Läksime kohvikusse, ja tellisime mingised toidud. Toitu ostsime mitte toidupoest, vaid sellisest kus müüakse igastvärki, jalpallist – kummikommideni. Ja seal isegi müüdi Läti sprotte, niiet üks konsevri purk on õnnelikult minu plastikkorvis külmkapis. Maitsesid täpselt nagu eesti omad. Muidugi siis hakkas ka vihma sadama kui me seal linnapeal jalutasime. Õhtul vaatasime veel ühe filmi hostelis ära, ja ühesõnaga, seame end nüüd mugavalt siia hosteli sisse, ja proovime järgmised 3 kuud siin vastu pidada.

1.01. KAKS TUHAT ÜKSTEIST

Teate kui ilus on vaadata õhtul, soojal õhtul, linnatulesid kõrgelt rõdult. Jaa, Brisbane meile meeldib. Eile siis võtsime uue aasta vastu, hosteli pubis või klubis, kes seda täpselt teab mis koht see oli. Rahvast oli päris palju, muusika oli hea, magama läksime mingi poole 2 paiku :D Olen vist vanaks hakanud jääma, ei lootke aga! Kusjuures juukseid sirgendas mul mingi kanada juuksestilist :D Päris hea sirgendaja oli tal, esimest korda nägin siis ka oma juukseid sirgena. Gerda käis öösel ilutulesikku ka vaatamas, või läks randa et seda näha, aga kahjuks mida polnud, oli ilutulestik. Niiet aasta 2011 ei tulnud üldsegi pauguga. Oma uksekaardi suutsin ka peo ajal ära kaotada, kusjuures gerda kaotas oma oma esimesel noosa päeval. Niiet mõlemate kaardid olid lõpus siis kadunute kirja läinud. Aga minul läks sellesuhtes hästi, et otsisin siis oma kaarti, ja järsku vaatan maha, oh! Kellegi kaart, võtsin siis selle ülesse, oma toa ust see kahjuks ei avanud, sest see polnud ju minu oma. Aga kui ma selle täna receptioni viisin ja tegin näo, nagu see oleks minu toa kaart, siis ei tehtud midagi. Sain oma deposiidi tagasi, kuigi jahm, õige oli kadunud:D Jaaa, peo kahjustused on suured. Nii, siis tulime bussi peale, ja sõit Brisbane! Mõnus kodune linn ikka, viisime kotid hosteli, oleme kahekesi 5ses toas, voodid kahjuks kriuksuvad, mis on väga imelik. Nad teevad sellist peenet vile häält, kui peale istud :D Ja edasi läksime peatänavale shoppama, riided olid nii odavad, meeletud allahindlused on. Nii palju ilusaid riideid ja kõike, aga kahjuks ei saa ju osta! Kuhu sa nende kaltsudega ikka tarides lähed, eriti veel kui ees seisab farmitöö . Aga siiski, ostsin endale rahakoti, te ei kujuta üldse ettegi kui nunnu see on. Te läheks kadedusest lillaks, või lausa roheliseks. Billabongi oma ka veel :D Shoppasime , käisime kinos JÄLLE! Vaatasime „turist'i“ , hea film oli. JA nüüd istumegi läpparite taga, sõime, olime rõdul vaatasime linna tulesid, ja homme siis HELLO SWEET HOME! Ehk siis jõuame oma järgmisesse koju, stanthorpes. Loodan et me ei pea pettuma!