Thursday, September 30, 2010
30.09.10
Täna siis juba 30nes, täitsa lõpp kuidas aeg läheb. Eile Õhtul vaatasime töölisti ja Gerdal ja Germol oli homme tööpäev. Mina olin ikka seal ootejärjekorras, mida oligi arvata. Ärkasime siis kõik koos kell 5 jälle ülesse, mina ikka eeldusel et äkki keegi on haigeks jäänud. Linnukest kirja panna ei saanud, sest keegi oli pastaka sealt ära võtnud:D Aga seda ei saanud keegi teha, niiet see vanamees juba vaatas, et kuidas niipaljud täna üleval pole, lõpuks siis taipas et pastakas on puudu ja pani uue asemele. Kohe tekkis sinna linnukeste meri. Gerda ja Germo läksid siis tööle ära, pool 7 läks nende auto, mõlemad on tegelikult eraldi autodes, ma ootasin veel et kell saaks pool läbi ja läksin siis oma tuppa, et uuesti magama jääda. Aga siis see juhtus jälle, vanamees tuli meie tuppa karjus „Mariaaa! Sa saad tööle. “ Aga kuna mega kiire oli ja ega mul siis tööriideid veel seljas polnud, siis pidin käpelt tegustema. Püksid ja pluus lausa lendasid mu selga ja valmis ma olingi. Läksin siis bussi, Gerda naeratas mulle vastu ja asusime põldude poole teele. Üks poiss nimelt ei viitsinud täna ärgata kelle asemele ma sain, niiet jälle ühepäevatöö, aga vähemalt töö. Farmi sõitsime päris kaua, mingi 45 minutit. Esimene töö oli rohida põldu millel polnud rohtu:D Põhimõtteliselt käisime need vaovahed üle, siis istutasime uusi taimi sinna kus vanad olid ära kärssand või surnud, siis veel rohisime mitterohust põldu, see farm tundus nagu lust eilse kõrval:D Aga Gerda ütles et täna on lihtsalt kerge päev, vähemalt alguses, aga ta ei teadnud miks. Kell pool 11 oli eellõuna, kus sai natuke puhata ja peale seda läksime siis meloneid korjama. Alguses ma olin sellest tööst nii sillas, hullult meeldis, üldse raske polnud. Kuigi vahest tuli neid meloneid korraga nii palju et ei jõudnud lindipeale tõsta nii kiirest, siis oli raske, jäid nagu teistest maha. Melonite korjamine siis nägi selline välja, et 6 inimest on põllu peal, ja traktoril on pikk lint kuhu peale meie need melonid tõstame. Enne tõstmist peame tangidega melonid selle varre küljes ära lõikama. Täna korjasime siis Honey melonit, Gerda oli eelmine kord korjanud Rokkivat melonit (Rock melon). Kuigi töö polnud raske, tuli tüdi küll jah peale, aga eilsest farmist tundus see farm nii hea! Aga Gerda ja üks teine tüdruk ütles et täna on väga lihtne päev, pole üldse raske. Ma usun ka, sest kui neid meloneid oleks ikka palju korraga tulnud poleks mina küll suutnud kõiki ülesse korjata. Siis läks traktor katki. Käisime lõunapausil ära, ja meile öeldi et nüüd teised tulevad meile ette lõikama ja me tõstame melonid lihtsalt uude traktorisse. Nii tulidki Germo ja tema kamp ka meie melonipõldu meile ette lõikama. Muidu nad korjasid kõrvitsaid. Põllul oli selge eestlaste ülekaal, 3kesi korraga põllul. Lahe oli:) Siis läksid osad meie grupist kuskile mujale ja me pidime jälle ise hakkama meloneid lõikama. Lõpuks oli küll juba tüdi peal ja kõik mõtlesid mis kell olla võiks ja just siis käskis mees meil tangid ära panna ja tööpäev oligi läbi. Väga äge. Selg ei valutagi aga jalad on kanged ja tuharalihased haiged:D tasuta trenn. Nüüd ma olengi kahevahel, kumba farmi eelistada. Praegu tundus see tänane farm lihtsalt kergem eilse farmi kõrvalt, kuigi päev oli tunduvalt pikem. Aga teises farmis sai jälle tasuta jooke ja palk on kõrgem. Jo siis paistab kumba ma saan, ega mina seda ikka muuta ei saa. Aga kolmekesi ühes farmis töötada tundub ka hea. Täna tõime koju 7 melonit :D Kõige kahjum on minu tossudest, just sain endale mega head suusad aga täna põllupeal ütlesid nad kahjuks ülesse. See oli küll kurb, mulle nii meeldisid veel. Teate varsti ma tahan et te saadaksite mulle kodust mu rohelised Crocsid, hästi paljud käivad nendega põllupeal, ja vähemalt ei saa neid rikkuda. Plätserdad seal muda-mulla-savi sees ja midagi ei juhtu. Peale tööd käisime Gerdaga basseinis ujumas, lõdvestas lihaseid, nüüd sõõme rokkivat melonit ja kirjutame blogisid, Varsti lähme Mäkki neid ülesse riputama, nagu tavaliselt. Suht naljakas on sinna koguaeg minna, ma arvan et töötajad ka vaatavad meid juba imelikult. Igapäev samas kohas. Homme jälle 5st äratus. Äkki näkkab;)
Wednesday, September 29, 2010
29.09.10
Nonii, täna jälle ei saanud tööle! Naliii, tegelikult ikka sain:) Aitäh kõikidele pöidlahoidjatele! Aga ärkasin ikka kell 5 , nagu tavaliselt, panin riided selga ja padavai kirjutasin linnukese enda nime ette. Silmanurgast nägin kuidas see vanamees mind vaatas, et ma juba üleval, kui ma ära sealt listi eest läksin, läks vanamees listi juurde, ja ma olen kindel, et vaatama mis mu nimi on. No ja siis me Germoga sõime laua ääres, ja kuna kell oli alles kolmveerand 6, läksin korra sealt lauaäärest minema. Ja juba kuulen kuidas Germo hüüab MARIA!! Koos vanamehega tulid mu juurde ja siis see juhtus:D Vanamees ütles: Sa saad täna tööle. Mis te arvate et ma ei olnud vähe rõõmus?! Kilkasin seal ja selline adrenaliini laks tuli kohe, et värisesin rõõmust seal natuke aega:D Ma tean mida Gerda tundis esimesel päeval. Sain ühe tüdruku asemel kes oli haigeks jäänud, niiet ühesõnaga praegu on see vähemalt ühepäeva töö. Aga ma olin hoopis teises farmis kui Gerda ja Germo, ja see mulle isegi natuke meeldis, sest teises farmis pidi selg läbi minema, aga mine sa tea kuhu ma satun. Ega siis midagi panin koti kokku ja läksin auto juurde ootama. 6.15 oli start. Mingi kolmveerand jõudsime siis tööpostile. Kuskil 11 tüdrukut ja üks poiss oli. Sakslased, prantslased, hiinlased ja siis mina- eestlane:D Proovin Eesti taset ka kõrgel siis sellel põllul hoida. Alguses vaatasin, et mida me korjama peame, selliste kõrvitsalehtede alt paistsid väikesed kollased nagu dekoratiivkõrvitsad. Ma olen neid kuskilt näinud aga küll ei teadnud mis nende täpne nimetus on. No siis anti meile plastikämbrid kätte ja korjama. Põllu pikkus on ma arvan 3 meie põllu pikkust , aga pool laiust. Ühesõnaga päris suured. Farmer andis kohe käsu, et kõik viljad tuleb ära korjata, kuigi tegelikult nad vist korjavad ainult mingi teatud suuruseid. Aga mul seda lihtsam. Kõige parem oli see, et see boss istus ise autos põllu kõrval, diskomusa põhjas ja tegi seal oma asju. Iga natukese aja tagant keeras auto tööle ja sõitis 3 meetrit edasi, siis suretas auto välja ja nii koguaeg. Meiega pidas ta nii siis sammu. See oli küll natuke naljakas, tundisin end küll alguses nagu mingi neegerorjana. Sest koguaeg oli tamp peal, ja koguaeg oled kummargil ja korjad neid asju. Panin seda ka tähele et kui see peremees minema läks, hakkas rahvas omavahel rääkima, ja kui ta tagasi tuli jäid kõik vait:D Ma püüdsin väga korralikult tööd teha, et äkki see ongi mingi närvihaige. Iga vao lõpus saime juua ja siis jälle vaoga tagasi. Ma sain selle peremehega (vähemalt ma arvan) hästi läbi, sest ta kutsus paar korda mind enda juurde, ja siis näitas, et see mida me praegu korjame on sodi aga seal tagapool on ilusad põllud. Rääkis kuhu need lähevad jne. Mulle tundus selline normaalne mees, kuigi tegelikult on ta kindlasti väga nõme ülemus. Üks sakslane oligi tema juurest ära tulnud, sest muusikat kuulata ei tohtinud, rääkida ei tohtinud ja nagu piitsaga käib taga. Suht selline ta oli ka, aga esimesel päeval mind see veel ei häirinud. Kui me mingi 4 põldu ära olime teinud käis mul küll juba vahepeal pilt ringi, mõtlesin et kuidas ikka Germo ja Gerda suutsid. Päris hull tundus siis asi. Mõtlesin ainult lõunapausile, kell tundus juba mingi 12 läbi. Ja siis kui 4 põld oli tehtud, tuligi lõunapaus. Pakkuge mis kell oli:D pool 11, ma mõtlesin et ou mai gaad, mingi 6 tundi veel, mina olen siis küll surnud. Aga kui see lõunapaus tehtud oli ja võileivad ära sõin tuli uus energia. Hoopis parem oli tööd teha, oleks jaksanud küll 4ni vastu pidada. Küsisin ühe saksa tüdruku käest palju te päevas teete ja millal tööpäevad umbes lõppevad. Ta ise oli ka 3ndat päeva, ja ütles et 7 põldu tavaliselt ja mingi kell 1 lõpetavad:D Niiet tegime 2 põldu veel ja siis oligi läbi. Niii mõnus tunne oli. Polnud üldse raske, selg ei valutanud, lihased ka mitte. Täiesti hea! Siis läksime selle vanamehe koju, pesime ämbrid puhtaks ja istusime laua äärde. Ja igaüks võis võtta cocat, fantat või õlut . Päris luksus. Mõned võtsid hosteli ka veel kaasa, aga ma ei julgenud, Ikkagi esimene päev. Siis see peremees tuli minu juurde, käskis mul paberid täita, täitsin ära. Küsis kus ma pärit olen. Ütlesin et eestis, vana oli kohe nii ähmi täis, et tal kaks naist on ka eestist päris:D Näitas ühe pilti ka rahakotivahelt mulle, ma ütlesin et ilus naine, ta vastas, et jahm ega ta muidu mu rahakoti vahel poleks, ja et eestis pididki ilusad tüdrukud olema. Suht naistemees on tegelt. Küsisin mis asju me siis ka korjasime, ühe tüdruku käest. Squash. Pole enne kuulnudki. Võtsime hosteli kaasa ka, :)No ja mingi pool 2 olingi kodus, Siis tegime Gerdaga saiavormi ja päevitasime. Nüüd ootame Germot koju. Kahju on ainult sellest et nad töötavad päevas mingi 5 tundi aga tunnipalk pidi 18.5 dollarit olema mis on iseenesest hea. Aga lõppkokkuvõttes Germo/Gerda farmis saab rohkem palka, aga tunnipalk on vist 16, ja töö ma arvan on hullem. Ega see veel kindel ka pole et ma sinna tööle saan, kuigi 4 tüdrukut lähevad see nädal sealt minema, ja ma nüüd ei teagi kas ma tahan sinna tööle saada või mitte. Kindlasti on parem kui niisama passida, ja see farm peaks kasvatama puuvilju ka, aga kui päevas ainult 5 tundi kirja saab. No ma ei tea.. raske värk. Aa kaks päeva on nüüd seal farmis vabad päevad:D No ühesõnaga vähemalt olen tööl käinud, mitte ei tule Austraaliast nii tagasi, et pole tööd teinudki. Mis veel. Teate mis me täna söönud oleme, Hommikuks juustusaia, lõunaks juustu/vorsti saia ja õhtuks saiavormi:D ÕUDNE:D Tahaks täiega mingit liha, aga kõik on siin nii kallis, ja liha eriti. Varsti pead issi mulle metssea postiga siia saatma. Aga siiski, ma olen nii üliõnnelik. Sest töö oli lõppkokkuvõttes väga mõnus ja üldse mitte raske, ja lihased pole üldse haiged. :)
Monday, September 27, 2010
28.09.10
Nõrganärvilistele ei soovita ma järgmist lauset lugeda. ---Ma Ei Saanud Täna Jälle Tööd!--- Mina olen vist küll õnnetäheall sündinud, sest juba 6 hommikut järjest olen ma kell 5 ärganud, teinud kõik selleks et tööd saada, aga tutkit. Ja kui mingigi väike võimalus avaneb, et tööd saada, siis saab selle keegi teine. Aga ärge arvake et ma mingi väga närvitsen siin, ei üldsegi mitte. Mul on vist mingisugused Hipi sündroomid külge hakanud, et küll kunagi saan ka mina oma töö, ja üldsegi ei muretse et kuu aja pärast lõppeb mul lihtsalt raha otsa:D Las elu veereb edasi, ja mina koos sellega. Okei päris nii ka ei ole, täna hommikul olin küll juba natuke kurb. Saate aru ma panen igal hommikul tööriided selga, lähen ootan all laua tagapoolteist tundi, ja siis lähen tagasi magama. Väga mõttekas tegevus, eriti veel siis kui tööd ei saa. Tööriided on mul seljas rohkem käinud kui Gerdal ja Germol kokku:D Aga siis tänasest, ärkasin hommikul nagu tavaliselt. Gerda lubas ka ülesse ärgata, et mind „toetada“ kui ma peaks töö saama, või kui keegi peaks selle mu eest ära võtma. (Gerdale oli jälle pandud vaba päev töölisti, põhimõtteliselt Gerda nagu on tööl, aga ei tööta- nagu töötutööline, mis on ka nõme) Mina läksin pesema, ja Gerda pani mu nime taha kohe linnukese järgi. Sellega oli siis ühelpool. Siis keetsime endale putru ja värki. Ja vahepeal läks Gerda selle vanamehe käest küsima, et miks tal koguaeg vaba päev on? Et kas sellepärast, et oodatakse kuni see nädal inimesed ära lähevad (see nädal pidid paljud jalga laskma), siis on Gerda kohe võtta . JA mees vastas Jaaa, kuigi Gerda arvas et ta ei saanud midagi aru. No see selleks. Istusime siis seal, ja mees tuli meie suunas, ja ütles, Gerda sa ikkagi saad täna tööle, aga mine hästi vaikselt et teised aru ei saaks, sest sul oli vaba päev. Gerda oli muidugi õnnelik, nagu minagi, aga tahaks kaaa! Vot see oli nukker, mõtlesin et jälle üks päev peab üksinda siin hostelis passima. Kuigi ennem just mõtlesime, et Gerda peab täna üksi passima, kui ma täna tööd saan. Aga tänases töölistis ei olnud kedagi märgitud haigeks ka, niiet mul polnud mingitiki võimalust. Järgmistel hommikutel ma arvan et läheb rebimiseks, sest see saksa tüdruk ka nüüd avastas et ma ärkan ülesse, ja panen kohe linnukese kirja, kindlasti ta ärkab nüüd juba kell 4 ja paneb linnukese omale kirja:D Läheb sõjaks. Aga kui töörügajad läksid tööle, läksin mina muidugi magama tagasi. Täna mul ei tulnud sellest masendavast olukorrast üldsegi und, aga siiski jäin lõpuks magama. Kell 10 ärkasin ma ilge veekolina peale ülesse. Meie tuppa sadas vesi sisse, õnneks meie voodid on seinaääres, aga kahjuks sakslase (kathleeni) voodi sai märjaks. Ma pole elusees veel niipalju vett taevast alla sadamas näinud. Nagu ämbriga oleks kallatud, Tüdrukute vetsu kuivalt polnud võimalik minna, ja sealt sadas ka sisse. Ja mulle öeldi, et see pole veel midagi, kui vihmahooaeg tuleb siis sajab nädalaid järjest, ja veel hullemini. Õnneks me oleme siis siit läinud juba. Ma loodan:)
27.09.10
Teate, ma olen praegu lihtsalt nii vihane, kell on pool 7 ja ma ei saa enam oma viha pärastenam magada ka. Kohe meelega olen üleval! Kõik algas sellest, et ärkasin kell 5 nagu tavaliselt. Kõik teised magasid veel – KÕIK. Käisin pesemas, keetsin endale hommikuks putru. Selle ajaga rahvas juba ärkas, tilkus neid sinna igale poole- Aga siin on selline kord, et kui sa ärkad pead kohe enda nime ette linnukuse tegema töölisti, siis teised teavad et sa oled üleval ja saavad sinuga arvestada, kui keegi on haigeks jäänud vms. Aga seda me teadsime ammu, tegime igal hommikul enda nime ette linnukesi. No siis me selle „sõbraga“ sõime seal laua taga, ja ootasime et äkki saame tööle. No ma olin kindel, et mina olen listis eespool kui tema, et mina saan ennem tööle. Aga võta näpust. Mees tuli meie juurde ja ütles, et tal on üks töö. Kathleen kargas püsti ja ütles et mina võtan selle, mul jäi suu lahti, kuidas teama savilt lihtsalt võtab töö kui ma olen nimekirjas eespool?! Läksin ise selle mehe juurde ja ütlesin et aga mina olen ju esimene, mees ütles et aa sina oled hoopis esimene`? Aga Kathleen ütles et ei, mina ärkasin esimesena ja panin linnukese ka esimesena. No tõesti, kust mina pidin teadma et kes linnukese esimesena paneb saab tööle? Ühesõnaga tema siis saigi tööle, kuigi see OLEKS MINU KORD OLNUD! Irve näos, tegi endale lõunasöögi valmis ja tõmbas minema. Ma oleks temast 10 linnukest ennem jõudnud panna, kui ma vaid oleks teadnud. MA loodan et ta kärssab täna seal põllu peal. Sõbralistist tõmban ta küll kahe suure paksu joonega maha. :D JA mu läpakast võib ta edaspidi vaid unistada. Aga naljakas on see et kell on juba pool 7 läbi 2 minutit, tuba on kottpime, ja mina klõbistan arvutiga, kõik teised magavad. Aga mul suva, kui ma tahan ikka varahommikul blogi kirjutada siis ma ka kirjutan!
Nii kell on 17.28 ma olen maha rahunenud, sest see mis me täna tegime oli kordades parem! Et siis, kirjutasin hommikul oma blogi, kuulasin muusikat mp3 pealt, mängisin telefoniga sudokut, kõik ümberringi magasid, aga mul und ei tulnud, sest ma olin vihane:D Lõpuks viskas kopa ette ka üksi pimedas toas olemine, ja läksin mingi pool 8 telekat vaatama. Mõtlesin et valin mingi hea filmi ja saan üksi hommikul seda vaadata, kuni teised ka ärkavad. Aga ma ei saanud seda telekat sellise programmi peale, kust filmid tulid, niiet pidin leppima mingite spordi uudistega! Mitte vähe ei ajanud närvi?! Kobisin siis oma ainukese ärkvel oleva sõbraga- telefoniga- kõige viimasesse ritta diivani peale, ja hakkasin temaga sudokut jälle mängima. Lõpuks üks suht kapp poiss tuli, küsis kas ma vaatan neid uudiseid, mida ma loomulikult ei teinud, ja ta pani teleka filmivaatamise režiimi peale. Ma olin kindel et pean hommiku veetma mingise Action filmi saatel, sest see poiss oli tõesti kapp, kõige kapim siit hostelist. Aga arvake ära mis asja ta vaatama hakkas. -> RobotKana :D:D See oli mingi multikas, kus tegelased olid nagu barbienukud, või voolitud, ma ei saanudki täpselt aru. Aga no tõesti, robotkana?! Üks osa kestis mingi 15 minutit, ma suutsin kaks ära vaadata, ja siis tuli mul uni. Kuna teised ikka veel magasin, mõtlesin et keeran ka korra veel kerra. Tunnikese sain magada ja siis ärkasid minu semud ka ülesse. Ja hakkasime vaatama ühte uut filmi, õnneks mingit normaalset, Gerda pääses seekord löögile ja pani rahulikuma filmi peale. Kell võis mingi pool 12 olla kui see ka läbi sai, ja meil olid veel ju Kübarad ostmata! Ega siis midagi, läksime 4ndat korda Cole'si kübaraid ostma. Õnneks seekord ära ei unustanud, aga kahjuks kübarate suurused oli XL ja L, mina sain õnneläbi L-i ja Germo XL, mõlemale on kübarad väga suured, aga me ju pidime need ära ostma. Küll me teinekord paremad saame. Poest ostsime veel spagette õhtuks, soola, ketsupit ja kõik 3 ostsid endale „mahlad“ need olid sellistes pesupehmendajate moodi kanistrites, 2liitrit, ja värvid olid ka väga , ütleme nii et mitte naturaalsed. Germol nagu Fairi, minul erkroosa ja Gerdal kollane. Suht keemia. Ja kui ma korgi tagasitulles lahti keerasin, sest ilge janu oli, võtsin suure sõõmu, ja tuli välja et tegemist oli siirupiga:D kaks liitrit siirupit ühe inimese kohta:D Me hakkame siin vist siirupiõhtuid tegema. Nii see selleks. Kuna täna me väga tahtsime minna mereäärde, ja õnneks olime kõik 3kesi vabad, siis mõtlesime et võiks küsida kuidas siin bussiliikulusega asjad ka on. Ainuke mure oli selles, et kell hakkas juba liiga palju saama, aga ikkagi tahtmine minna oli suur. Nii läksiki Gerda küsima kuidas mereäärde saada, ja teate mis talle vastati. Et kui me 6 inimest kokku saame , võime võtta hosteli bussi! Nagu tasuta! Kohe hakkasime rahvast kokku ajama. Kahjuks üldse ei tahetud mereäärde minna, selleasemel passiti hosteli basseiniääres. Aga lõpuks saime nõusse kaks tüdrukut ja ühe tüdruku veel. Kõik olid sakslased. Läksime tagasi Receptioni, ja ütlesime et meil on kamp koos. Hakati meile siis autovõtmeid otsima. Kahjuks üks sakslane hüppas alt ära (Kathleeni sõber, kes ka siia täna saabus), aga õnneks anti meile viiekesi ka auto kätte. Pakkuge kes sõitis..... Muidugi mitte mina:D Gerda loomulikult! Juhatati tee siis kätte, ja andke minna. Mina pidin ees istuma, Germo ja kaks tüdrukut taga. Arvake ära kummale poole Gerda rooli minema hakkas, ja kummale poole mina ette istuma:D Loomulikult olin mina roolirattataga ja Gerda minukohas:D Väga naljakas. Vahetasime siis pooled ära ja panime auto tööle. Tegelikult see nagu ei olnudki auto, selline backpackerite käula, kui te kujutate ette, vaadake pilte kui ei kujuta. Väga sitane ja nii edasi. Aga lahe oli. Istusime siis autosse. Kõige hullem on see et vasaku käega pead ju käike ka vahetama, aga Gerda sai hästi hakkama. Õnneks ei lõppenud meie reis sellega. Sõitisime ja sõitsime, kuni lõpuks hakkas rooliratas värisema, siis jälle kadus värin ära ja tuli tagasi. Gerdal oli nagu epilepsia hoog peal ja siis kadus jälle ära:D Aga kui ma oma aknast välja vaatasin, siis mu oma poolne rehv jooksis natuke kaheksat. Mõtlesin et äkki ongi sellest. Aga tegelikult jooksis hoopis Gerda poolne ratas kaheksat, või juba 3 kordset kaheksat, sest sellel polnud ühte poltigi. Sõitsime kolme poldiga. Õnneks Jõudsime siis ilusti kenasti mereäärde, väga hea oli seal. Meri ei olnud helesinine, Nagu luidja rannas või midagi taolist. Aga Mõnus oli! Vesi oli väga soolane, tundsin ennast nagu soolaheeringas Vaikses ookeanis. Ujusime mingise liivaluite peale, korjasime teokarpe, seal olid need veel aukudega, niiet saame endale teha igasuguseid kaelakette. JA siis ujusime tagasi mereäärde. Võtsime päikest, ma olen jälle pruunim. Nii hästi hakkab siin päike peale. Aga koguaeg oli meil mõte, et see Auto, kui seda autoks üldse nimetada saab. Peaks ometi tal rehv alla jääma. Ega siis midagi pakkisime oma asjad kokku neljapaiku ja hakkasime tagasi hosteli poole minema. Kui te vaid teaksite milline see auto nüüd sõites oli. Põhimõtteliselt ratas logises omateed, ja auto värises väga hullusti ja meie koos autoga, MA ei oska seda kirjeldada, aga samas naljakas oli ka. Et mingid Eestlased (no sakslased ka) sõidavad väga logu väriseva autoga teepeal, ratas jookseb all kaheksat:D Aga ega me väga kaugele ei jõudnudki ennem kui kaks mees meid kinni pidasid, ja ütlesid et me sellega linna küll ei jõua, ennem tuleb ratas alt ära. Gerda sõitis siis teepeenrale ja mehed hakkasid meil polte kinni keerama. Väga sõbralikud olid. Tükk aega jurasid selle kallal (kusjuures minu mõte oli , et võtta tagumise ratta alt polt ära ja panna see esimese ratta alla- ma olen väga uhke sellise mõttekõlksatuse peale) kuni lõpuks üks meestest ütles, et võtame tagumise ratta alt poldi ära...jne, :D Ütlesid meile et ärgu me väga kiiresti sõitke, ja näidake kindlasti seda hostelile, tänasime abistajaid ja läksime edasi kodu poole. Kuhu me ka kohale jõudsime. Kui me sellest hostelisse rääksime, olid nad üllatunud ja ütlesid et seda autot pole ammu kasutatud ka:D Ma üldse ei imesta! Aga väga äge seiklus oli. Tegime endale õhtuks spagette ja nüüd kirjutame blogisid ning siis lähme paneme need mäkkis netti ülesse;) mm, seda ka veel et Kathleen tuli töölt tagasi, arbuus näpus. Vähe kadedaks ei teinud, ma oleks täna arbuuse saanud korjata. JA toas ta ütles mulle, et täna oli väga raske päev, näitas oma päikesepõletust. Aga mind ei huvitaaa! MA ei saa aru ka miks ta seda mulle pidi ütlema, nagu tunneb süümekaid vms. Ega mul enam midagi ei olekski, aga Gerda ütles mulle, et ikkagi nimekirja järgi võetakse tööle, mitte sellejärgi kes esimesena linnukese paneb. Et kust nemad teavad kes see esimene oli. Põhimõtteliselt pani saksa tüdruk mulle täiega näkku. Aga mul oli vähemalt väga tore päev, ja homme ärkan ka kell 5, lähen jooskuga listi juurde, panen endale linnukese kirja, ja loodan tööle saada! Võiks juba ju...
Nii kell on 17.28 ma olen maha rahunenud, sest see mis me täna tegime oli kordades parem! Et siis, kirjutasin hommikul oma blogi, kuulasin muusikat mp3 pealt, mängisin telefoniga sudokut, kõik ümberringi magasid, aga mul und ei tulnud, sest ma olin vihane:D Lõpuks viskas kopa ette ka üksi pimedas toas olemine, ja läksin mingi pool 8 telekat vaatama. Mõtlesin et valin mingi hea filmi ja saan üksi hommikul seda vaadata, kuni teised ka ärkavad. Aga ma ei saanud seda telekat sellise programmi peale, kust filmid tulid, niiet pidin leppima mingite spordi uudistega! Mitte vähe ei ajanud närvi?! Kobisin siis oma ainukese ärkvel oleva sõbraga- telefoniga- kõige viimasesse ritta diivani peale, ja hakkasin temaga sudokut jälle mängima. Lõpuks üks suht kapp poiss tuli, küsis kas ma vaatan neid uudiseid, mida ma loomulikult ei teinud, ja ta pani teleka filmivaatamise režiimi peale. Ma olin kindel et pean hommiku veetma mingise Action filmi saatel, sest see poiss oli tõesti kapp, kõige kapim siit hostelist. Aga arvake ära mis asja ta vaatama hakkas. -> RobotKana :D:D See oli mingi multikas, kus tegelased olid nagu barbienukud, või voolitud, ma ei saanudki täpselt aru. Aga no tõesti, robotkana?! Üks osa kestis mingi 15 minutit, ma suutsin kaks ära vaadata, ja siis tuli mul uni. Kuna teised ikka veel magasin, mõtlesin et keeran ka korra veel kerra. Tunnikese sain magada ja siis ärkasid minu semud ka ülesse. Ja hakkasime vaatama ühte uut filmi, õnneks mingit normaalset, Gerda pääses seekord löögile ja pani rahulikuma filmi peale. Kell võis mingi pool 12 olla kui see ka läbi sai, ja meil olid veel ju Kübarad ostmata! Ega siis midagi, läksime 4ndat korda Cole'si kübaraid ostma. Õnneks seekord ära ei unustanud, aga kahjuks kübarate suurused oli XL ja L, mina sain õnneläbi L-i ja Germo XL, mõlemale on kübarad väga suured, aga me ju pidime need ära ostma. Küll me teinekord paremad saame. Poest ostsime veel spagette õhtuks, soola, ketsupit ja kõik 3 ostsid endale „mahlad“ need olid sellistes pesupehmendajate moodi kanistrites, 2liitrit, ja värvid olid ka väga , ütleme nii et mitte naturaalsed. Germol nagu Fairi, minul erkroosa ja Gerdal kollane. Suht keemia. Ja kui ma korgi tagasitulles lahti keerasin, sest ilge janu oli, võtsin suure sõõmu, ja tuli välja et tegemist oli siirupiga:D kaks liitrit siirupit ühe inimese kohta:D Me hakkame siin vist siirupiõhtuid tegema. Nii see selleks. Kuna täna me väga tahtsime minna mereäärde, ja õnneks olime kõik 3kesi vabad, siis mõtlesime et võiks küsida kuidas siin bussiliikulusega asjad ka on. Ainuke mure oli selles, et kell hakkas juba liiga palju saama, aga ikkagi tahtmine minna oli suur. Nii läksiki Gerda küsima kuidas mereäärde saada, ja teate mis talle vastati. Et kui me 6 inimest kokku saame , võime võtta hosteli bussi! Nagu tasuta! Kohe hakkasime rahvast kokku ajama. Kahjuks üldse ei tahetud mereäärde minna, selleasemel passiti hosteli basseiniääres. Aga lõpuks saime nõusse kaks tüdrukut ja ühe tüdruku veel. Kõik olid sakslased. Läksime tagasi Receptioni, ja ütlesime et meil on kamp koos. Hakati meile siis autovõtmeid otsima. Kahjuks üks sakslane hüppas alt ära (Kathleeni sõber, kes ka siia täna saabus), aga õnneks anti meile viiekesi ka auto kätte. Pakkuge kes sõitis..... Muidugi mitte mina:D Gerda loomulikult! Juhatati tee siis kätte, ja andke minna. Mina pidin ees istuma, Germo ja kaks tüdrukut taga. Arvake ära kummale poole Gerda rooli minema hakkas, ja kummale poole mina ette istuma:D Loomulikult olin mina roolirattataga ja Gerda minukohas:D Väga naljakas. Vahetasime siis pooled ära ja panime auto tööle. Tegelikult see nagu ei olnudki auto, selline backpackerite käula, kui te kujutate ette, vaadake pilte kui ei kujuta. Väga sitane ja nii edasi. Aga lahe oli. Istusime siis autosse. Kõige hullem on see et vasaku käega pead ju käike ka vahetama, aga Gerda sai hästi hakkama. Õnneks ei lõppenud meie reis sellega. Sõitisime ja sõitsime, kuni lõpuks hakkas rooliratas värisema, siis jälle kadus värin ära ja tuli tagasi. Gerdal oli nagu epilepsia hoog peal ja siis kadus jälle ära:D Aga kui ma oma aknast välja vaatasin, siis mu oma poolne rehv jooksis natuke kaheksat. Mõtlesin et äkki ongi sellest. Aga tegelikult jooksis hoopis Gerda poolne ratas kaheksat, või juba 3 kordset kaheksat, sest sellel polnud ühte poltigi. Sõitsime kolme poldiga. Õnneks Jõudsime siis ilusti kenasti mereäärde, väga hea oli seal. Meri ei olnud helesinine, Nagu luidja rannas või midagi taolist. Aga Mõnus oli! Vesi oli väga soolane, tundsin ennast nagu soolaheeringas Vaikses ookeanis. Ujusime mingise liivaluite peale, korjasime teokarpe, seal olid need veel aukudega, niiet saame endale teha igasuguseid kaelakette. JA siis ujusime tagasi mereäärde. Võtsime päikest, ma olen jälle pruunim. Nii hästi hakkab siin päike peale. Aga koguaeg oli meil mõte, et see Auto, kui seda autoks üldse nimetada saab. Peaks ometi tal rehv alla jääma. Ega siis midagi pakkisime oma asjad kokku neljapaiku ja hakkasime tagasi hosteli poole minema. Kui te vaid teaksite milline see auto nüüd sõites oli. Põhimõtteliselt ratas logises omateed, ja auto värises väga hullusti ja meie koos autoga, MA ei oska seda kirjeldada, aga samas naljakas oli ka. Et mingid Eestlased (no sakslased ka) sõidavad väga logu väriseva autoga teepeal, ratas jookseb all kaheksat:D Aga ega me väga kaugele ei jõudnudki ennem kui kaks mees meid kinni pidasid, ja ütlesid et me sellega linna küll ei jõua, ennem tuleb ratas alt ära. Gerda sõitis siis teepeenrale ja mehed hakkasid meil polte kinni keerama. Väga sõbralikud olid. Tükk aega jurasid selle kallal (kusjuures minu mõte oli , et võtta tagumise ratta alt polt ära ja panna see esimese ratta alla- ma olen väga uhke sellise mõttekõlksatuse peale) kuni lõpuks üks meestest ütles, et võtame tagumise ratta alt poldi ära...jne, :D Ütlesid meile et ärgu me väga kiiresti sõitke, ja näidake kindlasti seda hostelile, tänasime abistajaid ja läksime edasi kodu poole. Kuhu me ka kohale jõudsime. Kui me sellest hostelisse rääksime, olid nad üllatunud ja ütlesid et seda autot pole ammu kasutatud ka:D Ma üldse ei imesta! Aga väga äge seiklus oli. Tegime endale õhtuks spagette ja nüüd kirjutame blogisid ning siis lähme paneme need mäkkis netti ülesse;) mm, seda ka veel et Kathleen tuli töölt tagasi, arbuus näpus. Vähe kadedaks ei teinud, ma oleks täna arbuuse saanud korjata. JA toas ta ütles mulle, et täna oli väga raske päev, näitas oma päikesepõletust. Aga mind ei huvitaaa! MA ei saa aru ka miks ta seda mulle pidi ütlema, nagu tunneb süümekaid vms. Ega mul enam midagi ei olekski, aga Gerda ütles mulle, et ikkagi nimekirja järgi võetakse tööle, mitte sellejärgi kes esimesena linnukese paneb. Et kust nemad teavad kes see esimene oli. Põhimõtteliselt pani saksa tüdruk mulle täiega näkku. Aga mul oli vähemalt väga tore päev, ja homme ärkan ka kell 5, lähen jooskuga listi juurde, panen endale linnukese kirja, ja loodan tööle saada! Võiks juba ju...
Saturday, September 25, 2010
26.09.10
eile kui Germo töölt tuli tõi ta meile Meloni! Ta oli täna kõrvitsate asemel meloneid korjanud, seest oli roheline aga maitsel polnud väga vigagi, siis tahtsime minna Germoga Cole'si kübarate jahile. Sest eelmine kord läksime küll poodi mõttega osta endale kübarad, aga unustasime poes selle sootuks:D Niisiis õhtul mõtlesime uuele tuurile minna. Jõudsime kohale, aga pood oli juba kinni pandud, kell oli mingi 7. Eino eks siis homme jälle. Teepeale jäi veel kiirtoidukas Subway, ja kuna Germol oli kõht tühi hüppasime sealt ka läbi. Aga see lõhn mis seal poes ninna hakkas, on kirjeldamatu. Selline arstirohukas+veel mingi hull hais. Pea aja küll ringi käima. Ja kõige hullem oli see et seal oli selline järjekord. Aga Germo sai oma tellimuse lõpuks kätte. Siis kõmpisime tagasi hosteli. laupäeval pidi seal hakkama mingitsorti pidu. Aga kuna meil raha niimoodi priisata pole, ei võtnud meie sellest osa:D Vaatasime mingit filmi ja kodisime magama ära. Tüdrukud tulid vastu, ilusad riided seljas, jalutasid baarileti poole. aga meil polnud sellest sooja ega külma. Mina pidin kell 5 ikka ärkama, ja töörügajatel oli homme vaba päev:D Hommikul kell 5 üksi ärgata oli suht raske, aga osad polnud veel magama saanudki, sest õues istusid ikkagi tüdrukud, ilusad riided seljas. Telekaruumis olid poisid diivanite peale käkru vedanud, minu voodi kõrval oli poiss koos riiete ja plätudega tukkuma jäänud. Niiet pidu missugune! Aga kahju oli sellest, et see vanamees, kes meid igalhommikul tööle saadab, polnud täna üldse ülesse ärkandki, mingi noor tüdruk oli tema asemel, ja ta ei vaadanud üldse kas keegi magas sisse või on haigeks jäänud. Niiet täna sai jälle 7st oma tuppa kobida, ja uuesti magama heita. Kui ma toa ukse lahti tegin tulid sealt sellised alkoholiaroomid näkku, et paha oli uuesti sinna tuppa magama jääda. Aga auruall peaks ju parem uni tulema:D Hullult umbne ja vastik oli küll. Ärkasime täna kell pool 11, läksime filmi vaatama. Kuna meile Gerdaga Action filmif ei meeldi , ootasime kuni teised oma filmivaatamise lõpetavad, ja äkki siis on meil ka lööki pääseda puldi kallale, filme valima. Ja õnneks Germo saigi puldi enda kätte, kuna seal on filme niipalju, ei oska nagu validagi. lõpuks jäime pidama mingise Evolutsiooni peale, aga tuli välja et see oli veel hullem action film, teistest 10 korda hullem, aga kuna muuta filmi ei saa siis pidime selle ära ootama, kuni see läbi saab. Päris pikk film oli ka veel, mingi 2 tundi ma arvan. Verd lendas kahte lehte selle filmi ajal. Otsustasime et seda filmi küll ei viitsi vaadata, ja läksime linnapeale jalutama. tahtsime korra cole'sis ka käia et kübarad ära osta, aga loomulikult oli see pood kinni. Miks me ise sellepeale ei tulnud et pood pühapäeval kinni on, käisime veel natuke ringi, otsisime Germole õlut, aga ega see nii lihtne polegi. Tuleb välja et poed ei müü lihtsalt õllet. Kui me lõpuks mingise bensuka leidsime, siis seal ühe purgi peal oli kirjas GINGER BEER, sellises klaaspudelis, arstirohu moodi, ja ega maitse ka palju ei erinenud, õllest oli ikka asi väga kaugel, limonaadimatsega bitneripalsam või midagi taolist. ja kui me lõpuks läksime tagasi hosteli telekaruumi, et vaadata kas film on läbi saaud, siis ajastus oli täpne. Film saigi läbi, aga kahjuks tuli sellele teine osa ka veel!:D No tõesti, enam me küll ei viitsinud passida, et uut filmi valida. Film filmiks, läksime tagasi tuppa, pikutasime, tegime endale süüa, nii täis kõht oli mul viimati vist sünnipäeval, siis pikutasime veel ja natuke veel, kuni otsustasime basseini ujuma minna ! Tõeliselt hea oli, kuigi vesi oli suhteliselt must, lillelehed ja õied ujusid meiega koos, aga see meid ei häirinud, ujusime ja ujusime, ei tegelt suplesime, Vesi oli hästi soolane seal basseinis. Ja pärast võtsime päikest. panime 30 faktorit peale, olime 15 minutit päikese käes ja ikka mõnusad randid on naha peal! Väga hästi ikka kärsatab siin, tunnen end nagu praeliha kuumal pannil:D kui see tegevus oli tehtud siis 3 korda võite arvata mis me siis tegime- tulime mäkki netti, ostsime kaks viiekroonist jäätist ja nüüd on hea olla. Edasi ei teagi mida teha, arvatavasti lähme telekat vaatama.
Subscribe to:
Posts (Atom)