9.12

Täna oli meil siis tööpäev kella 11st. Maksin oma üüri ennem tööle minekut ära, mul oli mingi 2 nädalat maksmata:D Kuna lihtsalt pole olnud aega, alguses oli üür peaaegu 3000, aga siis ma rääkisin oma riiete sorteerimisest ükspäev, et kas mul selle eest on raha maha arvestatud, Anna siis hakkas vaatama. Aga kuna ma sellisesse raamatusse nagu „tööraamat“ pole oma tunde kirja pannud, siis pidin seda nüüd tegema. Anna küsis mitu tundi sa töötasid, no see oli 2 nädalat tagasi ja ausalt ma ei mäletanud täpselt kas ma tegin 4 või 5 tundi tööd. Anna siis käskis panna 5 tundi:D Lõppkokkuvõttes tuli minu üüriks väiksem summa. Jap, need receptioni tädid mulle meeldivad, hullult hoiavad meid ikka:) Tööl oli ka normaalne, pleier on mul koguaeg kõrvas, kuulan muusikat, ja siis aeg lendab. Mõnus on neid pakkida, kuigi tüütu, aga sa saad terve päev oma mõtteid mõelda. Koguaeg ainult mõtled, ma saan nüüd aru et mõelda mulle meeldib. Mõttetu tegevus, aga kuidagi rahustav. Homme on meil ettenähtud 60 bin-i vist, mis on metsik, arvestades sellega mis meil siiani on olnud, 16 bin-i ja nii. Aga vähemalt tuleb tõsine tööpäev. Aa ja tänane päevatippsündmus oli see, et kui me tööl hakkasime ära tulema, siis gerda andis auto võtmed minu kätte. Alguses ma küll kahtlesin, aga samas, kunagi peab see esimene kord ka olema ju. Niiet istusin siis mina täna ka autorooli. Liiklusega oled juba nii harjunud, sest 3 kuud oled ju ikkagi autos istunud ja kõrvalt jälginud, aga autoga sõitmine oli naljakas:D Nii rohkem ma ei viitsigi kirjutada, eile sai kirjutatud poole ööni, ja ma arvan et te loete ka neid blogisid 3 päev. Aga Palju Õnne neile kes mu nädala aja blogiga lõpuni jõudsid!:)

04.12-08.12

Kui ma vaid teaks mis päevast alustama peaks blogi kirjutamist. Nii pikka vahet kirjutamisega pole ennem olnud, aga ma proovin meenutada mida ma siin korda olen saatnud..

Vist jäin pooleli reede õhtuga (3.12) germoga tulime mäki netis ära, ja teel meie hosteli kohtusime eestlastega kes meid „peole“ kutsusid. Kuna niigunii plaane polnud, siis miks mitte. Viisime oma läpakad ära, vahetasime riided ja läksime siis „peo“ poole. Gerda jäi hosteli. Seda ei saa nagu peoks nimetada, lihtsalt nad , eestlased siis, kohtusid oma vanade sõpradega kellega nad koos olid tööd teinud kunagi, kellegi majas. Ja siis meie Germoga läksime ka sinna . Kõige parem oli see hetk, kui me istusime maja katusel, tähed särasid ja siis üks poiss mängis kitarri. Nii mõnus tunne tekkis siis. Aga sellest õhtust ma ei oska enam midagi huvitavat kirjutada, liigun siis laupäeva peale :

(4.12)Jõuluvana nägemise päev Deltas siis. Ärkasin selle peale ülesse, sest pidime Gerdaga minema eesti lipu jaoks värve ostma. Ja kuna siis pannakse ju poed kuskil pool 12 kinni, siis pidime minema. Kõigepealt saime aru, et värve millega lippu värvida Austraalias müügil pole, või oli see ainult Ayri viga. Igatahes sa võid saada õlivärve, näovärve, akrüüle ja vesiväre, aga kahjuks mitte guašše. Ja no vaevalt me nüüd vesivärvidega lippu tegema hakkame. Niisiis tuli kaustusele võtta plaan B. Hakkasime kaltsukaid läbi kammima, niipalju kui neid siin on. Ja lootsime leida siis eesti lipu värvi riiet. Esimesest kaltsukast tõime ära musta riide, mis küll hostelisse jõudes selgus et on tumetumetumesinine, aga no, meiejaoks ikkagi must. Siis kangapoest saime sinise riidetüki. Pool meetrit riiet maksis 70 krooni, ma ei tea, aga tundub, et ise endale riideid õmmeldes pead küll nälga jääma. Ja valge riide loodame saada hostelist. Niisiis peaks lähipäevadel meie lipukene hakkama valmima(sinine, tumesinine ja valge), tahtsime seda küll laupäeval ära teha, aga kuna kiireks läks, siis seisavad riidetükid ikka veel meie toas. Aga kiireks läks sellepärast, et pidime ju pühapäevaks pileteid hakkama broneerima. Niiet padavai mäkki neeti otsima kuhu siis homme minna. Alguses tahtsime Cairnsi minna, aga vaadates neid bussipiletei hindu oli asi natuke kahtlane. Vaatasime siis mingeid teisi kohti, aga kuskile Townsville pole ka ju mõtet minna. Niisiis, mis seal ikka, oleme ju kaua juba töötanud, võime endale selle cairnsi tripi lubada küll. Aga mida seal siis teha?! Oi see otsimine oli pikk, aeganõudev ja väsitav. Valida sai kõike skydiving, vihmamets, rafting, sukeldumine jne. Põhimõtteliselt terve päev võttis meil aega et plaan kokku panna. Lõpuks broneerisime siis sellise tripi: hommikul 5.35 läheb buss Cairnsi, jõuame ˇ13.00 sinna ja siis vaatame niisama linnapeal ringi, shoppame jne. Järgmine päev on meil rafting (kärestikes kummipaadisõit vms) ja viimane päev läheme Great Barrier Reefile sukelduma/snorgeldama. Kui see plaan lõpuks valmis sai, siis pidin ruttu pessu minema, tuka ära lõikama, tukka sirgendama(kõige hullem tegevus üldse), riided selga panema, ja jõulupeole minema. Jõulumütsi 25 kraadises soojuses pähe panna...., ütleme nii et ei olnud tavaline:D Nii, alguses siis grillisime, või noh hostel grillis ja meie saime vorsti ja värki süüa. Siis, tegelikult oli juba jõuluvana kõigile kingid juba ära jaganud, kui alles mina jõudsin, aga Anna, receptionist tuli kohe minu juurde, küsis kas sa polegi veel kinki saanud?! Ja hakkas mulle nodi vedama laua juurde. Mis ma siis sain, pulgakomme, kummikomme, nokamütsi (põllupeale väga hea:)) siis mingi reketimängu, mida oli võimatu mängida ja siis, kas te teate neid klaaskuulikesi, igatahes nende paki. Aga see pakk kaalub nii palju, et ma ei tea mida sellega teha:D Arvatavasti olin ma see aasta päris tubli tüdruk, sest teised said ainul näiteks nokamütsi ja pulgakommi :D Eile pidid tegelikult need eesti poisid ka ära minema aga pika palumise peale nad siiski jäid. Õnneks, muidu oleks vist päris igav olnud, sest hostel on rahvast päris tühjaks voolanud. Õhtul siis niisama rääkisime ja pärisõhtul oli sõit jälle Queensi. Ma olin küll kindel et seal ma kaua olla ei suuda, aga päästis see, et rahvast oli vähe, inimesed ei nühkinud teineteise vastus nagu eelmine kord. Homme oli siis meil Cairnsi minek, ütleme nii et mina läksin bussipeale otse... aga siis järgmisest päevast:

(5.12) Jõudsin mingi 5 paiku tuppa, Gerda äratas Chrisi, kes ei tahtnud üldse ülesse tõusta:D Õnneks ma pakkisin eelmine päev oma koti kokku, niiet pidin ainult selle võtma. Aga kahjuks olid meie bussipiletid minu kotist läinud. Kuskil 20 minutit oli aega neid otsida, mina siis tuuseldasin paanikas tuba, Chris ajas end aegamisi püsti, Gerda jooksis juba kohvritega alla, mina ikka otsin paanikas bussipiletied :D Ma olin suht kindel juba et maha me jääme, aga õnneks siis need olid Germo voodi peal. Krabasin siis bussipiletid kaasa, Chris andis mulle ka mingid jalatsid teisekätte ja jooksime bussipeale. 8 minutit oli veel aega, siis ma mõtlesin et ma pean ikkagi veel hostelisse tagasi minema ja juukselõkse tooma. Jooksin siis tagasi tuppa, võtsin oma juukselõksud ja kui tagasi bussipeatusesse jõudsin oli juba buss ees. Laadisime kohvrid koos endaga bussi ja edasi Cairnsi poole. Uskumatu et me ikka jõudsime, aga praegu tundub see kõik nii naljakas, sellist reisile minekut pole mul ammu olnud. Bussipeal tuli ka välja et need jalatsid mis Chris mulle andis, need olid meie toast ühe tüdruku omad, ja ma ei tea miks ta need siis kaasa tahtis võtta:D Igatahes reisisime siis ühe paari võõraste jalatsitega ka. Bussisõit läks ludinal, magasime põhimõtteliselt terve tee, meie gerdaga õnneks peavaluta, chris peavaluga:D aa ühe vahepeatuse tegime ka, tullys, aeti meid kõiki bussist välja, sellise kuuma õhu kätte et sure ära. Täiesti läppekuumus(ma ei tea kas selline sõna on olemas, aga see sobib siia), päike paistab lagipähe, meil joogipudelid kaenlas istusime mereääres. Lõpuks jõudsime siis Cairnsi, esimene asi mida ma tähele panin oli selline suuur helesinine bassein, mille taustal paistis meri. Inimesed ujusid seal, jõulukuusk oli ka täies ehtes selle kõrval, aga mõnus. Meie läksime siis hostelit otsima, valisime Corona backpackeri hosteli, 15 dollarit öö + tausta õhtusöök. Laadisime oma kohvrid tuppa ja läksime linnapeale. Broneerisime oma snorgeldamise/sukeldumise ka linnapeal ära ja siis läksimegi sinna ujuma. Ma vist ei hakka teile kirjeldama kui mõnus see oli, aga igatahes tore on ujuda helesinises basseinis, valge liiv (siiski tehis) selle ääres , päike paistab ja vesi on soe, eriti veel kui tead et teil on külm:D Aa kõigeparem oli see et, kõik kolmekesi unustasid oma saunalinad maha:D Mis siis veel, käisime poes ja siis läksimegi tagasi hosteli. 7St saime tasuta süüa kuskil pubis, ei olnud küll mingi 7 tärni õhtusöök, aga täitis siiski kõhtu. Õhtul käisime veel kinos, Narnia lugusid vaatamas 3D-s, kuna me olime nii väsinud, siis see oli suht piinarikas vähemalt minule, see vaatamine. Aga hakkama sain! Hostelisse tagasitulles läksime magama. Teate, öösel saime aru et meil puudub konditsioneer. No sellepärast eks see hostel oligi nii odav, aga see oli lihtsalt metsikult jube öö. Katsuge saunalaval magada , eriti veel mingise madratsi peal, no ei aja higistama.. Ajab ikka küll ja mitte vähe. Koguaeg ennem ma olen saunast unistanud, aga nüüd sain teada et soojal maal saun on ikka liiast:D Piisab sellest kui sa ehitad endale siia kuskile ühe putka, ja lihtsalt konditsioneeri sisse ei pane. Aga liigume siis sujuvalt edasi järgmisesse päeva (teate mul hakkab vaikselt kopp ette tulema juba kirjutamisest:D)..

(6.12) Kui me selle saunas magamise üle elasime, siis järgmisena läksime raftingule. Kell pool üks vist oli see, kui buss korjas meid peale + teised inimesed teistest hotellidest ja hostelitest, ja läksime barron jõele sõitma. Anti meile siis kiiver, päästevest ja aer kätte ja edasi kummipaadi poole. Meie saime enda meeskonda peale meie veel hiinakad:D Niiet paadisõidu ajal kuulsime oma giidilt peale inglise keele ka veel hiina keelt. Peale 10 minutilist sõitmist võisin ma juba vabalt hiina keelest nii palju aru saada kui giid karjub : „edasi!“ Või siis „tagasi!“ minupärast ta enam poleks inglise keeles pidanudki rääkima:D aga õpetas ta meile siis erinevaid asju, näiteks kuidas liikuda paadi vasakusse/paremasse serva, maha istuda, oh ja seal oli veel midagi, aga ma ei viitsi praegu mõelda. Igatahes esimene kärestik oli suht mõttetu kui see läbitud oli, aga alguses oli ikka jube küll. Ei teadnud ju kui kergesti sa vette lendad sellest kummijullast. Aga õnneks püsisid kõik sees. Siis kahes kohas saime paadist ise vette hüpata ja lihtsalt vees ulpida, vool viis kaasa.... Oma tagumise otsa sai ikka paar korda ära lüüa, kui sa seal vooluga kaasa lähed ja juhuslikult jääb mingi kivi sulle ette. Aga pole hullu, läksid aga edasi kuni järgmise korrani. Tegelikult oli tore, kuskil 5 saime vist koju, ennem seda viidi meid veel istuma, sõime kartulisnäkke ja vaatasime pilte mis seal tehti. Hosteli jõudes olime läbi kui eesti kroonid jälle, niiet kerisime tunniks magama. Uni tuli päris kiiresti aga 7st saime me ju tasuta õhtusöögi, niiet tuli ennast jälle pubisse tirida. Sõime oma pasta ära ja tagasi hosteli. Ja siis hakkas see piinakamber pihta. Ma ei taha isegi mitte sellest rääkida, nii jubedat magamist pole ma vist kunagi ennem tundnud, eelmise päevaga võrreldes oli see nagu Muki seesamune. No kui ennem tuli uni nagu kellavärk siis enam ei tahtnud Unemati üldse tulla. Vähkred ja vähkred seal voodis aga targemaks ei saa midagi. Chrisil viskas kõigeesimena üle, ta vist läks jalutama kuskile või ma ei teagi, peale 2 tunnist higistamist voodis. Siis võtsime me kõik jääkülma dušhi, mis tegi olemise paremaks vaid 5 minutiks, aga und ju niikiiresti ei tule. Lõpuks ma olin juba nii masenduses et mõtlesin Mida teha!? Mida teha?! Läksin külmkapi juurde, võtsin veepudelid, ühe gerdale ühe endale, ja läksime nendega magama. Kujutate ette, veepudelitelt ümbert kinni ja meie siis magame:D Ei tegelikult ei saanud magama nendega ka jääda, sest peale poolt tundi läks see vesi seal praktiliselt keema. Igatahes kohutav öö, aga õnneks on see seljataga, ja nüüd ma tean ilma konditsioneerita hostelit ma ei võta, ükskõik kui vähe see maksab. Aga järgmine päev:

(7.12) Kell , hm ma ei teagi mis kell, aga vara igatahes mingi 7 paiku vist ärkasime ülesse et minna Great Barrier Reefile. Jalutasime siis sadamasse, ja edasi ootas meid 2 tunnine sõit. Päike paistis ikka meeletu kuumusega, mitte et meil eelmisest ööst vähe polnud sellest kuumusest:D Aga seal tuli täiega selline tunne, nagu sõidaks kuskile laiule. Vahet pole et su kõrval on teistvärvi vesi ja saared on 2 korda munamäe kõrgusega, kodune tunne tuli ikka. No kohale jõudes ajasime siis meie Gerdaga sukeldumisülikonnad selga ja esimestena läksimegi sukelduma. Loeti meile ohutusnõuded ette, natuke jube oli minul küll, ei teadnud ju üldse mis ees ootab. Istusime siis laeva tagumises otsas, ja ükshaaval asutusime sügavasse sinisesse vette. Mina kõige viimsena, ja see instruktor ütles veel mulle, et nii ilusat astumist pole ta vähemalt kuu aja jooksul näinud:D Uhke tunne ka, aga see oli ainult alguses:D:D Nii, ujusime siis kuskile köie äärde ja mees lasi meil rõhu alla, et me veealla ulbiksime. Vastik oli selle toruga hingata küll, selline tunne et see ongi ainult sinu elu, kui see ära kaob siis on jokk. Aga mida alla poole, seda hullemaks läksid mu kõrvad. Nagu pea hakkaks lõhkema kahelt poolt pressiks nagu mingi asi . Mees muidugi koguaeg küsis et kas kõik on korras, alguses ei tahtnud midagi öelda, sest mine tea, pärast peabki ülesse minema ja ei saagi sukelduda:D kannatasin ära, mõtlesin et vahet pole kas pea lõhkeb või mitte, alla peab minema:D Aga ikkagi liiga valusaks läks, siis proovisin mehele näidata et kõik ei ole OKIDOKI:D Raputasin mehe juhise peale pead, ei teinud paremaks, aga mida allapoole, siis käis järsku mingi plõks, ja peaga oli korras. Aga kohutav kui ilus. Ma vist ei hakka teile seda kirjeldama, ma vist ei suudakski, pilti ka teha ei saanud, aga no täpselt nagu kuskil teleka ekraanil need loodusaated. Midagi sellist, korralid, kalad...Aa, ja siis kõige parem oli see, et vahest mees ütles, et seiske koha peal. Pange nagu põlved krõnksu ja siis olge paigal, ta läks ise eemale. Aga mina tõusin kohe pinnale, ma ei tea minu raskused olid vist valed, igatahes järsku avastad ennast teistest väga kõrgel õhus:D Õnneks krabasin Gerdast kinni, ja Gerda raskus hoidis meid kahte veeall:D 20 saime sukelduda, kui veepinnale tõusin siis mul ninast verd jooksis. Mul pole kunagi ninast verd ennem jooksud , rõhu pärast ma arva. Aga midagi hullu polnud. Edasi läksime snorgeldama. Gerdaga kahekesi laeva ümber ujusime, mis oli ka väga äge, mulle isegi meeldis see vist rohkem. Siis saime lõunat, ja peale lõunat snorgeldasime veel. Nüüd koos ühe instruktoriga. See oli minujaoks kõige parem, hullult palju nägi, kalad ujuvad sinu ümber, koralle on igat värvi. Aga kahjuks vesi on nii soolane, et toidule ei pea 3 päeva vist soola panema. Põhimõtteliselt ma ei oska kirjeldada seda, aga kui me veel läheks siis ma valiks vist snorgeldamise. Nii tagasitulles, saime diplomid ka, et sukeldusime. Ja siis tagasi Cairnsi. Võtsime oma kohvri hostelist, käisime kinos, ja siis söömas ja siis aeg oligi nii kaugel et bussipeale minna, 12,30 läks me buss. Ütleme nii et 3 kõige jubedam öö oli veel ees. See oli ka lihtsalt metsik, buss oli ääreni rahvast täis niiet magada said ainult ühe pingi peal, mis on võimatu. Sellistel hetkedel mõtled küll et tahaks väike olla:D ükskõik mis asendi sa sisse võtad varsti surevad jalad, siis käed, siis kael jne.. JUBE! Õnneks elasime selle ka üle ja 8 paiku olime tagasi Ayris:)

(8.12) Ayris käisime pesemas ja tagasi magama. Meil oli täna tööpäev ettenähtud kella poole üheks, niiet tahtsime natukenegi normaalselt magada. Tööl läks hästi, uut rahvast oli täna tööle võetud, niiet seal seletati kõigile kuidas asi käib jne. Tundub et farmil hakkab paremini minema, sest täna tegime poole 1 poole kahekasni, niiet päris hea. Aga teate rohkem ma ei viitsi tõsiselt kirjutada, ma olen nüüd viimased 3 tundi blogi kirjutanud ja lähen magama ära, homme on töö päev ja kõik on normis! :)

Lisasin pilte ka. Loodan et teeme teid natukenegi kadedaks! :D

3.12

Eile saime teada, et saamegi bussi, et täna kuskile põrutada. Aga mitte Townsville, vaid ainult saame minna billabongi, see ei ole mitte see firmapood, vaid on üks rahvuspark. Meile sobis, alguses nad ei tahtnud üldse autot anda, sest eelmine hooaeg vist juhtus midagi ja siis nad olid kõhklevad, aga kuna need olime ikkagi MEIE siis nad peale pikka helistamist ja arutamist meile mingise van'i andsid. Aga eile, tegime eestlaste õhtu. Hästi tore oli, käisime teises hostelis ku oli veel 3 eesti poissi ja istusime lihtsalt rõdul jõime õlut (isegi ma sain paar lonksu joodud ilma et öökima ei ajaks) ja rääkisime. Põhiline teema oli hiidlased ja saarlased :D Nalja sai palju. Jõudsime mingi 2 paiku koju. Täna jäi Germol ka töö ära, sest selline padukas tuli hommikul, et terve maa oli vist jälle uputanud. Niiet läksime kõik billabongi, kokku oli meid vist 8 inimest või 7 :D Aga igatahes soovitan täiega sinna minna, see ei olnud nagu lihtsalt loomade vaatamine iseseisvalt, vaid „etendused“ käisid koguaeg, ja loomad toodi inimeste ette, neid sai katsuda ja nendega sai pildistada. Neist räägiti väga põhjalikult ja see ei olnud selline loomadepiltsimisekeskus nagu näiteks tallinnaloomaaed, kuigi alguses hakkas küll kahju. Esialgu toodi välja maod, jõhker vaatepilt, lapsed jooksid seal ümber, maod olid 10 korda nendest pikemad, kilkasid ja naersid madude ümber. Mees rääkis samal ajal meile väljatoodud maost, siis saime kõik seda katsuda, ja lõpuks saime pilti ka teha. Madu läks pärast etendust ilusti riidekotti, mille peale ma vaatasin küll, et vaesed maod. Siis nägime väikest krokodilli, saime sellega ka pilti teha, siis seal olid mingisugused sisalikud. Edasi liikusime krokodillide poole, kus tehti meile ka mingi etendus, kuidas neid sööta. Põhimõtteliselt kanalaip pandi puuoka otsa, ja sellega õrritati krokot tiigist ülesse hüppma, jõhkralt suured elukad olid ikka. Aga lõpuks viskas see krokodillide vahtimine ära, sest vahepeal me ühe krokodilli söötmise juurest liikusime teise juurde ja nii mingi poolteist tundi järjest. Kängurud hüppasid niisama seal vabalt, paitasime neid ja patsutasime neid täitsa muidu loomade vaatamise vahepealt. Kängurud olid vist kõige ägedamad. Siis leidsime koalad ka ülesse, sellised pehmed karvapallid olid seal puuotsas. Saime katsuda ka, nagu tõsine villatomp. Pilti nendega eriti teha ei saanud, aga ühe pildi pealt võib ikkagi näha et me siiski olime päriselt koalaga koos:D Nii mida me veel nägime, aa, DINGOSID! Aga kahjuks nad ei olnud üldse sellised nagu meil kodu Dingo on, aga täiesti koera moodi küll. Midagi malamuudiga sarnast. Mingiseid papagoisid ja erinevaid linde oli seal ka aga päeva lõpuks olime me nii väsinud ja nälginud, et me Germoga mõtlesime koguaeg kartulipudrust ja vorstikastmest:D 4 paiku tulime billabongist ära ja hakkasime vaaritama endale toitu. Nüüd on kõht täis ja tuleb vist mäki poole hakata liikuma. See on küll ikka nii masendav et nett ära kadus, arvatavasti nad muutsid parooli ära, kuna mingi IT-mees käis siin, arvutitega oli vahepeal mingi jama. Igatahes nüüd mind enam arvutis nii tihti näha ei saa:( Homme on Jõulupidu! Ja peale seda on meie hostel vist rahvast tühi:D Juba praegu on poolpidune siin...

2.12

Ärkasin Gerda äratamise peale ülesse: „Maria, sa ei taha Kristit ja Oliveri ära tulla saatma? “ Järgmisel hetkel olingi juba voodist püsti, ja kell tegelikult oligi 10. Tegelikult küll, eestlased nii kohe minema ei saanud, kuna hosteli arvuti oli katki, ja nad ei saanud check out'i teha, niiet alles kell 1 said nad minema minna siit Ayrist. Mis meie siis tegime, alguses ootasime kõnet, et millal siis tööle peab minema, aga seda kõnet jäimegi oota. Lõpuks 12 paiku helistas siis Gerda Manbullosse, ja tuligi välja et töö jääb ära. Ma olin küll vihane, oleks seda teadnud, oleks juba eile ära siit Ayrist tõmmanud, Cairnsi poole oleks 4 päeva seal olnud, ja laupäeval ilusti tagasi Ayri otse jõulupeole. Nii täpselt oleks sobinud:) Aga ei, ma ei tea siis mis me selle Cairnsi reisiga teeme, arvatavasti lähme sinna peale jõulupidu siis, mingi pühapäeval või nii. Aga tänast päeva ei tahtnud ka ju raisku lasta, mõtlesime tükk aega mida teha, kas Townsville lihtsalt päevaks, või mida siis. Kuna kell oli juba 1 siis townsville poleks mõtet olnud minna, niisiis võtsime bussi, laadisime rahvast täis ja põrutasime ranna poole. Gerda sõitis, ja poolel teel sinna tuli selline vänge lehmakas autosse, vaatasime Gerdaga üksteisele otsa ja ütlesime kui ühest suust: Kodu!:D Alva beach ei olnudki täna nii ilus, vesi oli nagu eestis, selline tumehallikassinine, aga no soe oli küll. Väga soe isegi. Käisin PEAAEgu ujumas, jalutasime läbi vee liivaluite poole, ja peaaegu sain ülekeha pärjaks, päris ujuda ei julgenud oma lööve pärast aga tegelikult peaks soolane vesi head tegema. Ütleme nii et hullemaks pole ta küll veel midagi teinud. Siis lesisime niisama seal, ja lõpuks õhtupoole grillisime. Sõime oma kõhud ikka mõnusalt täis:D Kui hosteli tulime, siis oli meie toas jälle uus inimene, Aga teate, enam see polnud üldse rõõmustav. See oli nagu tõeline gängster, mul pole õrna aimugi milline gängster päris elus välja näeb, aga kui ma talle otsa vaatasin siis tema see kindlasti oli. Oli voodis käkrus, värises, selline lühike pika mokaga poisiklutt. Oh kui hirmus see oli. Alguses me ei kartnudki niiväga, aga varsti peale meie saabumist tuli receptoninaine meie ukse taha ja ütles, et me oma asjadel silma peal hoiaks! Meid pole kunagi veel niimoodi hoiatatud, järelikult pidi asi tõsine olema. Istusin oma voodis, ja tema voodi oli täpselt minu voodi ees. Vaatsin korra mida ta teeb, ja tema vaatas mind ka! Niiet koguaeg jälgis ta mind, issand kui jube, meie pilgud kohtusid. Ma olin kindel et täna öösel olen mina surmalaps:D Ta ikka istus seal oma voodi peal, värises ja vahtis meid. Aga kuna me kõik hakkasime lõpuks juba mõtlema, et öösel me küll und vist ei saa kui mingi kahtlane tüüp on meie toas. Läksime receptionisse rääkima, pakkisime kõik oma väärtuslikud asjad: passid, läpakad, rahakotid, telefonid, digikad käedkotti ja läksime välja, Kuna lähipäeval pidime me niigunii oma toast loobuma, sest just selline sõnumi me teadetetahvlilt rannast saabudes leidsime , et hostel teeb alumised toad rahvast tühjaks, siis mõtlesime et miks mitte seda siis täna teha. Alguses see tädi ütles et ta liigutab selle poisi mujale, kuna ei taha meile hirmu nahka ajada, nad ise ka kahtlesid kas võtta sellist meest ööseks, aga siiski võtsid üheks ööks. Meie pidime siis poisile ütlema et ta receptionisse läheks , et see tädi tahab temaga rääkida. Ta oli nagu kuupealt kukkunud, ei saanud üldse aru mis see reception on või kus see on. Gerda siis juhatas ta sinna. Aga lõpuks meie ka ikkagi liikusime. Nüüd pesitseme 6 inimese toas, meil on väga soe siis praegu, kolimine oli ka väga raske. Kui sellega lõpetasime olime kõik täiesti läbiligumärjad. Aga nüüd oleme õnnelikult 9nda toa elanikud. Aa mis ma veel selle poisi kohta tahtsin öelda, et ta botaste peale oli kirjutatud, ühe peale: Ärka vara! Ja teise peale: Müü maha! Suht jõhker.. ja tal vist oli ka mäluga probleeme sest Chrisi käest ta küsis, et mis hostelis ta on ja kas ta on Ayris?. Nagu inimene siis ei tea kus ta on?! Võib olla ta oli mingise laksu all ka, aga botasetele oli kindlasti meeldetuletus kirjutatud. Õnneks me ei pea teaga ühes toas ööd veetma:) Kuna meil tuleb nüüd nädal aega vähemalt vaba, siis plaanime homme Townsville põrutada. Ei tea mis sellest plaanist välja tuleb. Ja teate, meil pole enam netti! Niiet oleme jälle mäkimehed:D

1.12

Mida siis täna blogisse kirjutada?! Ma hakkan vaikselt mõtlema, et peaks teile midagi kokku hakkama valetama, et see elu siin põnevamaks muuta. Aga ma praegu ei viitsi oma fantaasiat tööle panna, niiet peate leppima täna veel reaalsusega. Vaatan mina praegu Kärdla veebikaamerat ja kuulan Sky Plusi. Mega mõnus on lihtsalt lesida ! Aga teil seal endiselt lumi maas, autodel on katused ka lund täis, niiet teil sellest valgest värgist puudust vist ei ole. Vahepeal vaatasin et nägin isegi issi autot, aga see võis tegelikult ükskõik kelle oma olla. Nii, täna siis oli alguses jutt, et töö hakkab kella kahest. Tundus kuidagi väga hilja, aga asi läks paremaks. Just siis kui ma olin minekuvalmis, ütles gerda et töö hakkab hoopis kolmest:D Oh seda rõõmu... Saab veel tund aega lihtsalt teleka ees passida. Sest tõesti, midagi muud sa ju teha ei saa. Koguaeg ole valmis. Aga telekat ma ei viitsinud siiski vaatama minna, vaid käisin poes. Toidupoes käidud, oligi kell parasjagu seal maal, et sai tööle hakata minema. Tänasest oli meil uus töötaja ka, ma arvan et kõik kes gerda blogi loevad, nendele peaks nimi Chris tuttav olema. Igatahes tema ongi siis meil uus. Ma ei tea kuidas tal läks, aga arvatavasti hästi. Nad gerdaga sorteerivad, mina pakin. Niiet ma eriti nendega tööl kokku ei puutu. Aga täna olime siis vaeval 45 minutit tööd teinud, siis öeldi meile, et 2 bin-i on veel jäänud. Mul jäi karp lahti, alles me tulime ja juba lõpp?! Me ei teeni ju bensu rahagi tasa niimoodi. Aga õnneks pandi meid siis mingeid kaste tegema. Tegime neid natuke, ja siis kuskilt , nagu võluväel, ilmus veel mangosid. Saime veel mingi tunnike pakkida ja siis tuligi tänane tööpäev kokku 3 tunnine. Väga tore:D ja varsti, ülehomme tuleb meil vist 5 päevane paus. Tegelikult oleks hea sellel ajal seal üleval Cairnsis ära käia, aga samas laupäeval on ju Jõulupidu, siis me ei saa sinna. Ja ennem ka ära käia ei saa, kuna siis saab kaks päeva ainult olla, ja samas kui hiljem minna, siis saab ka kaks päeva olla:D niiet me ei teagi mis me nüüd teeme.

Kuulge, kas teil on juba jää meres? Ma loen siit, et tahetakse juba jääteed rajada kuskile..:D

30.11

Eile lisasin kaks pilti ka, siis näete mida meie poelettidelt saab osta. Aga usute te ise ka, et november on põhimõtteliselt juba läbi. Üks päev veel ja hakkabki detsember, jõulukuu, päkapikud hakkavad käima ja..päike paistab, kraade on õues +30, päevitame ja ujume. :D Tegelikult meil juba päkapikud käivad, aga siin on nad jälle natuke teistsugused kui Eestis, siin päkapikud mitte ei too asju, vaid viivad. Meie toidukastist läheb ikka iga päev midagi kaduma. Kas selleks on siis kauss, tass, kahvleid on meil ikka väga palju läinud, viimati läks germo nussakreem:D Aga need on need päkapikud, aa, minult viisid veel mu kotletid mida ma siin ükspäev hoolega vorpisin. Olgu siis neil ka hea, arvatavasti nad austraaliast võtavad asju, ja eestisse toovad. Niiet ärge imestage kui keegi leiab oma sussi seest minu kotletid:D Viimase kahe päevaga on hostelist läinud ˇ32 inimest, ennem oli nii, et külmkappi eriti midagi ei mahtunud, pressisid veel jalaga ukse elueest kinni, et oma kotike ka sinna teiste kottide vahele ära mahutada. Aga täna, ärkasime ülesse, ja üllatus! Nüüd saab igaüks endale eraldi külmkapi valida , täielik tühjus :D Tasuta toidu lett ka täna hommikul lausa vohas:D Rikastasime end siis selle varalt ka. Vähemalt on mingigi eelis selle juures et oleme viimaste seas, kes lahkuvad. Aga hoopis rahulikum on hostel nüüd. Täna tegime 4 ja pool tundi tööd. Ei lähe see asi ka paremaks. Ja vihma sadas terve päev, praegu ka sajab. Mõnusad lombid on igalpool, kui eestis nii sajaks, siis ma arvan et eestit enam ei olekski, oleks ainult üks suur Läänemeri. Aga siin, korra tuleb päike välja, ja vesi on kadunud! Teate mis meie receptioni laua peal on: Jõulukuusk:D Küll plastmassist aga siiski kuusk mis kuusk:D Meil ju laupäeval peaks jõuluvana tulema, ja hakkavadki need jõulud pihta:D Uskumatu, inimesi hostelis vist laupäevaks eriti järel pole, aga meie ikka oleme! Saabki rohkem kingitusi:D:D Kas ma seda teile juba rääkisin, et Sydneyse uusaastaks tuleb David Guetta. Aga kahjuks mina näen teda sama palju, kui teie seal eestis:D Me ei teagi nüüd jälle kus me jõuludel pesitseme, või kus me uut aastat vastu võtame. Tegelikult ega vahet eriti polegi, ikkagi on see aasta kuidagi teistsugune eelmistest. Homme esineb Townsvilles Gun's and Roses, (pole õrna aimugi kuidas seda kirjutatakse). Ja siis täna on pitsapäev nagu te kõik teate. Peale homset jäävab hosteli jälle 5 eestlast, täna läksid 3 eestitüdrukut ära ja homme läheb üks veel. Niiet viimased vaprad on veel jäänud.